Miks on luule nii kohutavalt tähtis? MIks on nii tähtis aru saada, et luule on tähtis?

Kuidas paistab Eesti Luksemburgist? Kuidas saadakse kirjanikuks? Kas ajakirjandust saab maha jätta?

Meestest ja naistest ehk peremudelitest ja... vägistamisest.

Roomet Jakapi räägib sellest, mis filosoofi muusika ja muusiku filosoofia juurde ajab.

Kuidas ajalooliste sündmuste keerises olles adekvaatseid otsuseid vastu võtta? Kuidas üldse aru saada, mis toimub?

Kas Eestis on tsensuuri? Aga tühistamist? Kas kirjanikke vaevab enesetsensuur? Saatekülaliseks on Keele ja Kirjanduse peatoimetaja Johanna Ross.

Lavastaja ja näitleja Jarmo Reha räägib oma loometeekonnast ja selle suhtest ühiskonnas toimuvaga.

Skandaal Juhan Smuuli bareljeefi ümber kirjanike liidu maja seinal sai uue ja otsustava mõõtme, kui sai kindlaks Smuuil osalemine küüditamises. Saatekülaliseks on kirjandusteadlane Sirje Olesk.

Katri Rannastu räägib, kuidas näeb maailma see, kes teeb filme. Juttu tuleb ka sellest, miks on kogukonnad nii olulised.

Kui inimene pole kala, kas siis kass võib ikkagi olla inimene? Stuudios on vastne riikliku teaduspreemia laureaat Tuul Sepp.

Kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev tuleb Eesti riigile meelde, milleks see riik loodi.

Luuletaja Sanna Kartau räägib, missugust Eesti riiki ta tahaks.

Rebeka Põldsam räägib kvääride elust iseseisvas Eestis.

Mis on ohtlikum: kas mõni sammaldunud mälestuskivi või loobumine demokraatlikust otsustamisest? Saates on ajaloolane Linda Kaljundi

Kirjanik, tõlkija ja mõtleja Aare Pilv räägib inimeseks olemise valikutest ja võimalustest ning massikäitumise eripäradest.

Ilmar Raagiga Narva tankist, Vene-Ukraina sõjast ja hingehaavade paranemise võimalikkusest.

Kirik peaks kliimaküsimustes palju aktiivsem olema, leiab tegusast twitteriaanist tudeng Laura Vilbiks.

Luuletaja ja Loomingu peatoimetaja räägib Ukraina sõjast ja Eesti sisepoliitikast

Kaja Kallas ja tema juhitav valitsus on end sõja tingimustes julgeolekuteemadel jõuliselt kehtestanud. Kas sellest edust piisab järgmiste valimisteni? Kes võiks osutada oravate sisepoliitiliseks vastaseks, kellega enne valimisi madistada? Miks on RE suur edu ohtlik? Stuudios on politoloog Tõnis Saarts.

Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga meenutab, et sõdadeta inimajalugu ei ole veel tuntud. Sõda Ukrainas ei pruugi lõppeda Putini ühemõttelise lüüasaamisega.

Kirjanik Armin Kõomäe hinnangul vastutab iga venelane selle eest, et Putin võimul püsib. Kultuurisidemete katkestamine Vene loojatega on tema hinnangul igati õigustatud.

Eelmise aasta lõpus kahekümnenda raamatu avaldanud Triin Soomets räägib luule toimest ja kultuuri mõistmise tähtsusest ühiskonnas.

Eesti vägevaim mõtleja Margus Ott arutleb dialoogi võimalikkuse üle: kuidas jõuda minast sinani, meiest teieni nõnda, et teist kuulda võttes märgataks ka seda, mis ise ollakse. Jutuks tuleb ka filosoofia võim ja roll tänapäevases maailmas.

Heaks surmaks ehk eutanaasia seadustamiseks on tarvis, et inimesed hakkaksid patsienditestamendiga juristidele ja poliitikutele peale käima, leiab rahvaluuleteadlane ja kultuuriloolane Marju Kõivupuu.

Coach Raimo Ülavere teeb ettepaneku vaktsiinivastased rahule jätta: valitsuse asi ei ole neid paluda ja anuda. Ainus lahendus viirusekriisi lahendada on muuta vaktsineerimine möödapääsmatuks.

Londonis preestriks ordineeritud vaimulik Meelis Süld räägib, miks temast Eestis kirikuõpetajat ei saanud ning miks on homoseksuaalsuse küsimus kirikuga seotud debattides domineerima kippunud.

Produtsent Riina Sildos räägib sellest, mida me kaotame, kui kaotame eesti filmi. Jah, see on oht on olemas. Jah, see oht on suur.

Sotsiaalantropoloog Aet Annist räägib kliimakriisi teadvustamisest Eestis ja maailmas, samuti sellest, mis teda selle teema juurde tõi. Lahendusi otsima ja leidma sunnib peamiselt hirm, tunnistab ta.

Suurema osa professionaalsest elust dramaturgi ametit pidanud Laur Kaunissaare lavastas hiljuti etenduse "Mäletan / Ei mäleta". Sellest ajendutuna arutleme mälu rolli üle lähiajaloo mõtestamisel ning õiguse üle unustada.

Kultuuri- ja teadusloolane Aro Velmet räägib sellest, mida pandeemia on teinud inimese vabaduseteadvusega - ja mida mitte.

Aeg-ajalt kuuleme äärmusfeministide või äärmusvasakpoolsete hirmsatest tegudest, aga ka paremäärmuslaste omadest. Lähemalt vaadates on näha, et kõik äärmusluse sildiga märgitav ei ole sugugi äärmuslik. Kuidas aru saada, mis on äärmuslik ja mis mitte? Stuudios on kirjanik ja kriitik Piret Karro.

Misasi see naisluule üldse on ja kes sellest räägivad? Ja miks nad räägivad? Ja kui on naispoliitikud, siis miks ei räägita meespoliitikutest? Millal Sveta Grigorjeva poliitikasse läheb?

Huvikaitsja ja kodanikuühiskonna edendaja Alari Rammo räägib, mismoodi mõjutavad piiranguid meid ja meie piiranguid - sest teate ju küll: mina tahan kõiki vabadusi, aga naabrimehe omad võite südamerahus ära võtta. Ja kindlasti võtkegi. Pange kinni kõik kohad, kus mina ei käi!

Reformierakond on lubanud, et nemad EKREga valitsust ei tee, seda aga - jumal paraku - lubas ju ka Jüri Ratas. Niisiis... Varem või hiljem teeb muidugi. Miks? Ja kuidas? Ja ikkagi, millal? Eesti poliitmaastiku sügavustesse kaevub professor Rainer Kattel.

Kas kirjanik võib olla pedofiil? Näiteks Dostojevski kohta on käibel teooria, et ta seda oli - ja mitte vaid ettekujutustes, vaid tegudes. Sellest räägib kirjanik Andrei Hvostov, kes hääletas Peeter Helme kirjanike liidust väljaviskamise vastu.

Norralane Øyvind Rangøy, kolme eestikeelse raamatu autor, soovitab avalikus ruumis sõna võtvatel inimestel alati mõelda inimeste peale, keda päriselt puudutab see teema, mida nad parasjagu käsitlevad. Juttu tuleb Eesti ja Norra kultuuriruumide erinevustest mitmes aspektis, sealhulgas usuelust. Rangøy hinnangul on Eesti kiriku seisukohad ajale jalgu jäänud.

Teoloog, vaimulik ja piibliuurija Jaan Lahe kõneleb 2011. aastal sõnastatud humanistliku kristluse manifestist, mis tekitas vägagi teravaid reaktsioone - ja kõlab ootamatult aktuaalselt tänases päevas. Abielureferendumiga seotud poliitiliste kähmluste taustal ilmneb, et vaimulike ringkondade arusaamad piibli tõlgendamisest varieeruvad seinast seina ka praegu.

Levija asutaja Daniel Vaarik sõnastab vandenõuteooriate olemuse, nende tekkimise ja levimise põhjused ning kujunemise viisid.

Kui te arvasite, et nn tühistamiskultuur on mingi uus asi siin ilmas, siis eksisite. Tarmo Jüristo teeb säravate näidete varal ilmsiks, et tegu on iidse nähtusega. Ent mida selle teadmisega peale hakata? No vaat. Kuulake lõpuni.

Kirjanik Maarja Kangro ja saatejuht Vilja Kiisler arutlevad sarja avasaates loovisiku suhete üle poliitikaga. Kuivõrd saab loojat käsitleda lahus tema poliitilistest vaadetest? Kas saab luua nõnda, et üldse poliitikasse ei puutu? Ettevaatust! Saates kõlavad ebatsensuursed sõnad ja väljendid.