Psühholoog ja unetehnoloog Kene Vernik räägib levinumatest parasomniatest ehk unehäiretest, millega kaasnevad ebatavalised liigutused, emotsioonid, tajud ja unenäod. Mis võib panna inimese magades kõndima ja kuidas võiks temaga sel juhul käituda? Kuidas tekib unehalvatus ja luupainajaefekt? Kas unes söömine on müüt või mitte? Lisaks tuleb muuhulgas juttu unearhitektuurist ja unenägude rollist vaimsest traumast taastumisel. Vastuse saab ka küsimus, kas und saab ette või järele magada.Uuri juurde:Kene Vernik “Hea une teejuht. Praktiline käsiraamat unetusest jagu saamiseks” (2019)www.kenevernik.eeTervisemuuseumi virtuaalnäitus "Unelood"Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Tervise Arengu Instituudi tervise ja heaolu edendamise keskuse laste ja noorte valdkonna juht Tiia Pertel kirjeldab lastele suunatud uimastiennetuse põhimõtteid. Kuidas on uimastiennetus ajas muutunud ja mis muudab mõne meetme tõhusamaks kui teised? Miks hirmutamine ei toimi ja kas teadlikkuse tõstmiseks piisab ühest loengust? Milline on uimastiennetust toetav keskkond?Uuri juurde:Ennetuse käsiraamat (TAI)Juhend “Mis toimib ennetuses ja mis mitte?” (TAI)Uimastiennetuse õpetajaraamat põhikoolile (TAI)TAI infokeskkond igas vanuses laste vanemateleNoorte vaimse tervise portaal PeaasiSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Neuroteadlane Jaan Aru räägib ajust, loovusest ja eneseteostusest. Kuidas lasta ajul end üllatada, kust tulevad uued ideed ja kuidas suhestub loovus loogikaga? Milleks teha teadlikult pause? Kuidas muutub loovus elukaare jooksul? Millised on praeguse koolisüsteemi kitsaskohad ning kuidas soodustada õppetöös veelgi enam loovust ja eneseteostust?Uuri juurde:Jaan Aru raamatud “Ajust ja arust”, “Loovusest ja logelemisest”Jaan Aru ja Talis Bachmanni raamat “Tähelepanu ja teadvus”Intervjuu Jaan Aruga Vikerraadio saates “Kajalood”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Sünapsi neljanda hooaja avasaate külalisteks on Uneversumi kolme näituse kuraatorid Ülle Kask, Annely Kaldoja ja Sandra Nuut. Juttu tuleb magamise olulisusest, unenägudest, inspiratsioonist ning ajast ja ruumist unele. Kuidas und hinnata ja luua endale head tingmused kosutavaks uneks? Kas unekäsitlus on ajaloos muutunud? Mil viisil näitlejad ja muusikud unenägusid kasutavad? Miks ja kuidas sündis kolmel muuseumil mõte näituseid ühiselt teha ning mida neilt näituselt leiame? Piilume ka saatekülaliste magamistuppa ja unerituaalidesse. Uuri juurde:Uneversumi veebilehtRaamat näituselt "Uneversum"Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Kolmanda hooaja viimases saates räägime unenägudest ja loeme ette valiku muuseumi virtuaalnäitusele “Unelood” saadetud lugudest. Külaline on Tervisemuuseumi teadur ja virtuaalnäituse kuraator Anna Rinaldo.Uuri juurde:Tervisemuuseumi virtuaalnäitus “Unelood”.Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Tervisemuuseumi teadur-kuraator Anna Rinaldo sirvis hoidlas endisaegseid eneseabiraamatuid. Millele need keskenduvad ja kuidas on sõnumid ajas muutunud? Kas tollased õpetussõnad kõnetavad ka tänapäeval?Loe juurde:“Edu, tervis, ilu: moodsa seltskonnainimese manuaal” (toimetanud Aleksander Paldrok, eesti keeles ilmunud 1933);“The Autobiography of Benjamin Franklin” (1791);“Self-Help” Samuel Smiles (1859).Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Teenistus Nõukogude armees polnud kutsuv väljavaade ning paljud noormehed püüdsid sellest pääseda läbi psühhoneuroloogiahaiglate. Millega pidi arsti jutule tulnud patsient arvestama ja mida sagedamini kurdeti? Millistes piirides said psühhiaatrid vastu tulla? Meenutab pikaaegne ja teenekas Tallinna Vabariikliku Psühhoneuroloogiahaigla peaarst, psühhiaater ja seksuoloogiakabineti juhataja, Arvo Haug.Loe juurde:Arvo Haugi mälestusteraamat “Alati sama”.Maarius Suviste artikkel “Hullupaberid ehk kuidas Eesti poisid Seewaldi abil Vene kroonust pääsesid”. (Õhtuleht)Kristjan Lutsu artikkel “Eestlastest ajateenijad Nõukogude Liidu relvajõududes külma sõja perioodil”.Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube#tervis #ajalugu #tervisemuuseum #jutusaade #taskuhääling #podcast #seewald #haug #psühhiaater #psühhiaatria #haigla #armee #sõjavägi #ENSV #kroonu #patsient #tervishoid #hingearst #vaimuarst #okupatsioon #sõda

Tärkava roheluse taustal tulevad jutuks levinumad kevadised taime- ja kemikaalimürgistused koos nende ennetuse ja esmaabiga. Lisaks lugusid rästikust ja alanud seenehooajast. Selgitusi ja elulisi näiteid jagab Terviseameti Mürgistusteabekeskuse mürgistusteabe osakonna juhataja Mare Oder.Loe juurde:Terviseameti Mürgistusteabekeskuse kodulehtSünaps osa #60 - Mürgistuseta talvSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube#karulauk #piibeleht #mürgistus #ennetus #esmaabi #kevadkogrits #rabarber #putk #putked #aktiivsüsi #sibullilled #sibul #küüslauk #oksendus #iiveldus #peavalu #ventilatsioon #kevadkoristus #rästik #äädikas #tsüaniid #antidoot #allergia #16662 #Terviseamet #mürgistusteave #Mürgistusteabekeskus #tervis #tervisemuuseum #sünaps #taskuhääling #podcast #jutusaade #kevad

Kliinik32 ortodont dr Kirsten Nigul räägib hea hambumuse olulisusest ja võimalustest lõualuude ja hammaste asendite korrigeerimiseks. Millega peab arvestama breketeid või kapesid kandes ning kuidas sel ajal oma hammaste eest hoolitseda? Mis tingib ortodontilise ravi pikad järjekorrad ja kui kaua ravi keskmiselt kestab? Millised on ravi etapid ja kuidas patsiendina parima tulemuse saavutamist toetada ja säilitada?Loe juurde:Küsimused-vastused ortodontiast Kliinik32 kodulehelKliinik32 video kapedestEesti Ortodontide Seltsi kodulehtSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Niine Nahakliiniku dermatoveneroloog dr Ulvi Loite räägib sünnimärkidest. Kas sünnimärkidel on kehas mingi ülesanne ja kas need vajavad erilist hoolt? Kui sageli oma sünnimärke kontrollida ja mida nende juures jälgida? Mis on inetu pardipoja meetod? Kuidas ja miks kaitsta oma nahka liigse UV-kiirguse eest?Loe juurde:Teave sünnimärkidest Niine Nahakliiniku kodulehelRegionaalhaigla trükis “Naha pigmentkolded ja melanoomi ABCDE”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse tegevjuht ja kliiniline psühholoog Pille-Riin Indermitte räägib, kuidas meelelahutusest võib kujuneda sõltuvus ja mis seda iseloomustab. Milline mõju on olnud hasartmängude liikumisel digiruumi ning milliseid tundeid tekitavad laialt levinud hasartmänguportaalide reklaamid sõltuvushäirega inimestes? Millised on levinumad hasartmängudega seotud müüdid? Kust leida abi kui sõltuvusest ise enam jagu ei saa?Loe juurde:Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskusSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Sotsiaalministeeriumi soovahetuse arstliku ekspertiisikomisjoni esimees ja Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku viljatusravikeskuse naistearst Kai Haldre räägib soolisest ebakõlast ja soolisest üleminekust Eesti kontekstis. Kui palju inimesi on soolist üleminekut toetavate tervishoiuteenuste sooviga arstliku ekspertiisikomisjoni poole pöördunud ja mis neid seal ees ootab? Millistest põhimõtetest komisjon ja tervishoiusüsteem lähtub? Millised on riskid ja ohud? Mida võib tuua tulevik ning mida paneb kogenud arst seksuaaltervisest kõnelejatele südamele? Saade täiendab sarnasel teemal eetris olnud Sünapsi episoodi #59 - Sugu ja sooline enesemääratlus.Uuri juurde:Soolise üleminekuga seotud tervishoiuteenused ja juriidiline soo tunnustamine (Sotsiaalministeerium)Sünaps #59 - Sugu ja sooline enesemääratlusSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Tervisemuuseumi välinäituse “Karskelt, kultuurselt või põhjani? Karskusliikumine ja alkoholipoliitika Eestis” kuraator ning muuseumi peavarahoidja Eero Kruusmaa räägib, kuidas on läbi aja muutunud alkoholitarvitamisega seotud hoiakud. Millega tegeles karskusliikumine sada aastat tagasi ja kas kõik seltsid olid alati ühel meelel? Kuidas mõjutas karskusseltside tegevust nõukogude okupatsioon ja milliseid muutusi tõi alkoholipoliitikasse Eesti taasiseseisvumine?Uuri juurde:Tervisemuuseumi välinäitus “Karskelt, kultuurselt või põhjani. Karskusliikumine ja alkoholipoliitika Eestis”. Ken Kallingu artikkel “Karskusliikumine ja arstiteadus sõjaeelses Eestis” ajakirjas Eesti arst (09/2012)Raamat “100 aastat karskusliikumist Eestis 1889-1989”Tervise Arengu Instituudi leht alkoholi mõjust 

Psühholoog ja koolitaja Andero Teras räägib liikumisaasta valguses liikumispsühholoogiast. Kuidas leida motivatsiooni liikumiseks ja hoida liikumisharjumust? Kuhu kaob liikumisrõõm ja kuidas toetab treening vaimset tervist? Kas ja kuidas julgustada lähedasi rohkem liigutama?Uuri juurde:Liikumisaasta kodulehtAndero Terase kodulehtwww.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube #liikumisaasta #liikumine #liikumisrõõm #motivatsioon #eesmärgid #uusaastalubadus #psühholoogia #spordipsühholoogia #harjumus #tervis #trenn #tagasilöögid #aju #hormoonid #kortisool #Tervisemuuseum #podcast #taskuhääling #jutusaade #Sünaps #stress #ärevus #tasakaal #meelerahu

Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder räägib levinumatest mürgistustest ja nende ennetamisest. Mida kannatanu abistamisel silmas pidada ja millised on aegunud esmaabivõtted? Millal ja kuidas kasutada söetablette? Saate teine pool keskendub talve- ja pühadehooaja eripäradele.Uuri juurde:Terviseameti Mürgistusteabekeskuse kodulehtSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Tallinna Ülikooli nooremteadur Sara Arumetsa aitab paremini mõista soolise enesemääratlusega seotud teemasid ja mõisteid. Mis on sugu ning mis sooline ebakõla ja mida tähendab sooline üleminek? Kuidas sobitub transkogukond Eesti tervishoiusüsteemi? Uuri juurde:● Sara Arumetsa artikkel “Õigus soolise üleminekuga seotud tervishoiule” ajakirjas Vikerkaar● Eesti LGBT Ühingu koduleht: https://www.lgbt.ee● Feministeeriumi sõnastik: https://feministeerium.ee/category/sona/

Osa #58 - Kalmistud mälus ja meelesKultuuriloolane ja Tallinna Ülikooli vanemteadur Marju Kõivupuu räägib Eesti kalmistukultuurist. Kuidas omandada teadmised ja oskused kalmistul käitumiseks? Kirjeldame mälestuse jäädvustamist hauaristides, -kivides ja monumentides. Millist rolli täidavad matusekombestikus kuuseoksad ning mis muudab tundlikuks talukalmistute teema?Uuri juurde:● Marju Kõivupuu raamat “Eestlase eluring”● Tervisemuuseumi näituseraamat “Loomulik surm”

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor Merle Talvik ja seeniorõde Tiia Muts meenutasid lugusid õdede tööelust nõukogude perioodil. Mil määral mõjutas totalitaarne režiim tööd haiglates ning milline oli õe kuvand üldiselt? Kui pikad olid tööpäevad ja milliseid ülesandeid täideti? Millised omadused on hea õe puhul olulised? Miks ei sobinud lastehaigla hommikuid alustama plaat linnulauluga?Uuri juurde:● Virtuaalnäitus “Sovetiaja õendus: töökeskkond ja ideoloogia”: https://virtuaal.tervisemuuseum.ee/sovetiaja-oendus

Kardioloog ja arstiteadlane dr Margus Viigimaa räägib südametervisest. Milliseid tervisenäitajaid võiks iga inimene enda kohta teada? Kuidas ja miks hoida normi piires vererõhk ja kolesterool? Milliseid võimalusi pakub personaalmeditsiin ning kas nutiseadmetest on tervisedenduses tuge? Mida on õpetanud kogenud arstile kohtumised patsientidega?Uuri juurde:● Põhja-Eesti Regionaalhaigla Südamekeskuse koduleht: https://südamekeskus.ee● Dr Margus Viigimaa ja Toivo Tänavsuu “Terve südame raamat”: https://varrak.ee/raamat/terve-sudame-raamat/

Logopeed, Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor ja Eesti Lugemisühingu düsleksia osakonna juht Kadi Lukanenok räägib düsleksiast ja lugemisraskusest. Kui levinud need on ja kuidas neid kogetakse? Mis düsleksiaga inimest toetab? Kas düsleksia kogemus varieerub vastavalt olukorrale? Millised on levinud müüdid ja kas düsleksiaga inimene saab ka lugemist nautida?Uuri juurde:● Eesti Lugemisühingu düsleksia osakonna koduleht: https://www.lugemisyhing.ee/dusleksia/● Õpetajate Lehes ilmunud artikkel “Düsleksia – mitte ainult lastel”: https://opleht.ee/2021/10/dusleksia-mitte-ainult-lastel/

Tervise Arengu Instituudi eksperdid Alice Haav ja Tagli Pitsi jagasid teadmisi laste ja noorte liikumisest ja toitumisest. Mida näitavad uuringud laste tervisekäitumisest ja millised on trendid? Millised on lood kehakaaluga? Kuidas toetada lapsi tegema tervislikumaid valikuid?Uuri juurde:● Riiklikud toitumissoovitused ja informatsioon tervislikuks toitumiseks: https://toitumine.ee● Tervise Arengu Instituudi koduleht: https://tai.ee/et#toitumine #laps #noor #koolilaps #ülekaal #rasvumine #toitumine #liikumine #elustiil #toit #sport #tervisekäitumine #kool #lasteaed #õpetaja #liikumisõpetus #kodundus #toidupüramiid #TAI #sünaps #podcast #taskuhääling #Alice #Tagli #Kent #muuseum #Tervisemuuseumwww.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugu omas ajas uuenduslikust ja elupäästvast arstiriistast, mida hoiti üle saja aasta saladuses. Miks ja kuidas oli see võimalik ning mil määral sünnitusabitange tänapäeval kasutatakse, selgub kuulates.Uuri juurde:● Eero Kruusmaa artikkel “Sünnitusabitangid ehk Ühe perekonna sajandipikkune saladus”; ajakirjas Eesti Õde, sügis 2021 3/4; ● JRSM artikkel “The Birth of Forceps”;● Inno Põltsam-Jürjo artikkel “...sest ämmaemandad pole linna heaks vähem vajalikud kui kaplan… Ämmaemandatest Eestis keskajal ja varauusajal”  ajakirjas TUNA;● Gill Pauli raamat “Viiskümmend eset meditsiini ajaloost”.Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Mis kotikesi osa inimesi endale ülahuule alla topivad ja miks nad seda teevad? Räägime muuhulgas, mille poolest huuletubakas erineb nikotiinipatjadest. Selgub, kas snus on hea alternatiiv suitsetamisele.Uuri juurde:Huuletubakas (Wikipedia)Snus (Wikipedia)Suitsuvabad tubakatooted (tubakainfo.ee)Mokatubakast (How Stuff Works?)Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Kliinik32 näo- ja lõualuukirurg dr. Reet Pallase räägib lähemalt tarkusehammastest. Kas tarkusehambad peab alati eemaldama? Millistel juhtudel ja miks seda tehakse? Kuidas protseduur toimub ja mil moel sellest võimalikult muretult taastuda? Veel tuleb juttu hambatraumade korral tegutsemisest. Vastuse saavad ka paar kuulajaküsimust.Uuri juurde:Kliinik 32 kodulehekülg Suukooli soovitused hammaste tervishoiuks#suu #tervis #suutervis #hammas #tarkusehammas #tarkusehambad #lõikus #operatsioon #taastumine #kirurg #hambaarst #lõualuu #turse #valu #tuimestus #valuvaigisti #august #närv #paranemine #taastumine #Tervisemuuseum #podcast #taskuhääling #sünaps

Tervisemuuseumi ekspert Katriin Kütt-Oad räägib seksuaalhariduse vajalikkusest ning oma magistritööst “Noorte arusaam ja ootused seksuaalharidusest”. Kuidas toetab eakohane ja tõenduspõhine seksuaalharidus inimeseks olemist? Millest tunnevad seksuaalhariduse osas puudust koolinoored ise?Uuri juurde:“Noorte arusaam ja ootused seksuaalharidusest” (Katriin Kütt-Oad magistritöö)Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehekülgEuroopa seksuaalhariduse standardidSeksuaalkasvatuse õpetajaraamatSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Ajaloolase ja raamatu “Väike tätoveerimiskultuuri teejuht” autori Riho Paramonoviga räägime tätoveerimise arenguloost Eestis. Millal tätoveerimine meie aladele jõudis ja kuidas on sellesse eri ajastutel suhtutud? Mida, kuidas ja kellele on nahale kantud? Kust pärinevad eeskujud? Millised muutused toimusid 90-ndatel ja 2000-ndatel ning mida võib tuua tulevik?Uuri juurde:Riho Paramonovi raamat “Väike tätoveerimiskultuuri teejuht” (2021)Riho Paramonovi artikkel “Mis meelel see nahal: tätoveerimine Eestis enne II maailmasõda” (ajakirjas Horisont 5/2020, lk 38-43)Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Räägime Eesti Pimedate Liidu esimehe ja ligipääsetavuse konsultandi Jakob Rosinaga pimedatele ja vaegnägijatele suunatud abivahenditest ning tehnoloogialahendustest. Mida sagedamini kasutatakse ja mida tasub sisuloojatel ja arendajatel pidada silmas, et erivajadusega inimene tunneks end ka virtuaalmaailmas ühiskonna väärtusliku osana?Uuri juurde:Ligipääsetavuse konsultatsioon Ligipääsukeselt;Eesti Pimedate Liidu koduleht;Rakendus Be My Eyes;Rakendus BlindSquare.Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Ajaloolane ja Tervisemuuseumi teadur-kuraator Anna Rinaldo räägib Vabadussõja-aegsest meditsiinisüsteemist. Millistes oludes olime riigina enne sõja puhkemist ning kuidas toimis meedikute töö lahinguväljalt haiglani. Milline roll oli sõjas vabatahtlike tegevusel?Uuri juurde:Artikkel “Ühistöö: Vabadussõja võidu võti” ( Anna Rinaldo, ajakiri "Kaitse kodu" nr 3/2019)Episood #6 "Haavatud uhkus" (ETV saatesari "Vabadussõja lugu")Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugu vasakukäelisusest, vasakukäelistest ja sellest, miks on püütud ajaloos õpetada inimesi parema käega kirjutama. Kas vasakukäelised on loominguliselt andekamad ja kuidas käelisus kujuneb? Mis on Leftorium ja ambidekstria?Uuri juurde:Artikkel "Are Left-Handers More Artistic Than Right-Handers?" (Psychology Today)Artikkel "Are There Really Right-Brained and Left-Brained People?" (Britannica.com)Leftoriumist (Simpsons Wiki)Artikkel käelisusest (Wikipedia)Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugu sellest, mida on arvatud elu tekkest ja liikide kujunemisest enne evolutsiooniõpetuse kujunemist. Charles Darwin polnud kaugeltki esimene ega viimane, kes selle teema üle juurdles ning tänaste teadmisteni jõudmiseks oma osa andis. Ajaks, mil Darwin 1859. aastal oma teose “Liikide tekkimine” avaldas, oli elu tekkimise üle arutletud juba vähemalt paartuhat aastat. Läbi erinevate religioonide, süsteemide ja mõistujuttude. Muuhulgas leiad siit loost retsepti, kuidas luua hiirt.Uuri juurde:David Burnie raamat “Evolutsioon linnulennult”Uuring ameeriklaste arvamusest elu tekkest (gallup.com)Ülevaade evolutsiooniidee kujunemisest (Britannica.com)Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugu sellest, mis põhjustab luksumist. Kas see võib olla ohtlik? Kuidas luksumisest kiiresti vabaneda? Kui pikalt peab luksuma, et saavutada Guinnessi rekord?Uuri juurde:“Luksumine: mis seda põhjustab ja kuidas sellest vabaneda?” (Postimehe Terviselisa)Artikkel mehest, kes luksus 68 aastat (MEDizzy Journal)Artikkel soovitustega luksumisest vabanemiseks (Healthline.com)Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Intervjuusarja kolmandas loos räägime Tervisemuuseumi teaduri ning väli- ja virtuaalnäituse “Jälle see pandeemia!” kuraator Anna Rinaldoga lähemalt lastehalvatusest ehk poliomüeliidist. Mis haigusega on tegemist, millised olid sellega seotud müüdid ja kuidas tuldi toime epideemiaga Eestis? Muuhulgas selgub, mis on raudne kops. Kuula Sünapsit ja saad teada ... Uuri juurde:Virtuaalnäitus “Jälle see pandeemia”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Intervjuusarja teises loos räägime Tervisemuuseumi teaduri ning väli- ja virtuaalnäituse “Jälle see pandeemia!” kuraator Anna Rinaldoga lähemalt tuberkuloosist. Mis haigus see on ja kuidas võideldi sellega sadakond aastat tagasi Eestis? Millises seisus oleme tuberkuloosiga tänapäeval? Muuhulgas selgub, kes või mis on tiisiker. Kuula Sünapsit ja saad teada.Uuri juurde:Virtuaalnäitus “Jälle see pandeemia”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Koos Tervisemuuseumi teaduri ning uue väli- ja virtuaalnäituse “Jälle see pandeemia” kuraatori Anna Rinaldoga räägime pandeemiatest Eestis ning näituse sünniloost.  Millised on olnud levinumad nakkushaigused ajaloos, kuidas sündisid valikud näituse materjali koostamisel ja miks oleks kasulik antud näitust külastada? Mis vahet on pandeemial ja epideemial?Uuri juurde:Virtuaalnäitus “Jälle see pandeemia”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugu sellest, kust pärineb komme anda uusaastalubadusi ja kuidas liigutada mäge. Millised on levinumad lubadused ja kuidas seada eesmärke nii, et need suurema tõenäosusega teoks teha? Miks uusaastalubaduste täitmine sageli ebaõnnestub? Kuula Sünapsit ja saad teada ...Uuri juurde:Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi artikkel vanade eestlaste aastavahetuse kommetestMerriam-Websteri sõnaraamat uusaastalubaduste ajaloostVerywell Mindi artikkel eesmärkide seadmisest “Tips For Goal Setting”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugu teooriast, mis otsib vastust küsimusele, miks jääb esmaabi vajav kannatanu mõnikord tähelepanuta. Miks kõrvalseisja efekt tekib ja kas see on alati niimoodi? Kuidas teha nii, et kõrvalseisjast saaks õnnetuspaigas aktiivne abiline? Kuula Sünapsit ja saad teada ...Uuri juurde:Verywell Mindi artikkel “How Psychology Explains the Bystander Effect"Wikipedia kõrvalseisja efektistArtikkel “From Empathy to Apathy: The Bystander Effect Revisited"Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugu õnnest ja ÜRO õnneraportist.  Kas õnnetunnet saab mõõta ja millist kasu see meile toob? Kui õnnelikud on eestlased võrdluses teiste riikidega? Mis riik on Dystopia? Kuula Sünapsit ja saad teada ...Uuri juurde:Tervisemuuseumi näituseraamat “Palju õnne!?” (varsti meie e-poes)Senised maailma õnnelikkuse raportidWorldpopulationi ülevaade 2021. aasta õnnelikumatest riikidestGallup ülemaailmsetest heaoluküsitlustest Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube 

Lugu kondoomide ajaloost. Prantsuse ümbrikud, inglise vihmakuued ja krokodillisõnnikust veeretatud kuulikesed. Mil viisil on end kaitstud soovimatu raseduse ja sugulisel teel levivate haiguste eest? Millised olid esimesed kondoomid ja kuidas neid kasutati? Millal jõudis kondoom Eestisse ning mida kujutab endast femidoom? Kuula Sünapsit ja saad teada.Uuri juurde:Kate Listeri raamat “Seksi kummaline ajalugu”Wikipedia ülevaade kondoomide ajaloostWellcome Collectioni artikkel”History of condoms from animal to rubber”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugu sõrmejälgedest. Kuidas sõrmejäljed tekivad, kas need elu jooksul muutuvad ja milleks neid on ajaloos kasutatud? Kas kaksikutel on ühesugused sõrmejäljed ja kas sõrmejälgi on võimalik muuta?Uuri juurde:Jeffery G. Barnesi raamatu “The Fingerprint Sourcebook” peatükk sõrmejälgede ajaloostTiiu Põllu raamat “Eesti kohtueksperdid. Ja nende lahendatud lood."Scientific American artikkel “The Hidden Data in Your Fingerprints"Smithsonian Magazine artikkel “The Myth of Fingerprints”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugu verest ja veregruppidest. Millest veregrupid sõltuvad, kes on universaaldoonor ja kes universaalpatsient? Millise veregrupiga inimesi on Eestis kõige rohkem ja kuidas on võimalik saada teada oma veregrupp.Uuri juurde:Ülevaade veredoonorluse ajaloost Regionaalhaigla Verekeskuse kodulehelÜlevaade veregruppidest Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskuse kodulehelSA Põhja-Eesti Verekeskuse õppematerjal doonorlusestSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugu sellest, miks muuseumides väsimine pole häbiasi, mis muuseumiväsimust põhjustab ja kuidas disainiga luua paremat külastajakogemust.Uuri juurde:Muuseumiväsimusest Wikipedias”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugu sellest, kuidas mõisteti, et suitsetamine on tervisele kahjulik ja mil viisil on seda maailmas viimastel aastakümnetel järjepidevalt piiratud. Milline riik maailmas keelustas esimesena suitsetamise siseruumides? Millal keelati suitsetamine lennukites? Kas kortermaja rõdul tohib suitsetada või mitte? Kas hirmsad pildid sigaretipakkidel täidavad oma eesmärki? Kuula saadet ja saad teada.Uuri juurde:Tervise Arengu Instituudi lehekülg Tubakainfo”Tubakaseadus“Clearing The Smoke: Assessing a Science Base For Tobacco Harm Reduction” - tubakatootmise, tarvitamine ja piirangute ajajoonNovaatori artikkel “Analüüs: tubakapakkide pilthoiatustele tuleb aega anda”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Seekordse osa peategelane on naba - aegade jooksul ootamatult palju intriige ja elevust tekitanud kehaosa. On see üldse kehaosa või lihtsalt nabanöörist jäänud arm? Kas naba kuulub mõnesse elundkonda?  Räägime ka nabanöörist, nabakujust, nabatsensuurist ja nabavildist. Millist rolli mängivad naba ajaloos Marilyn Monroe, Ursula Andress, Madonna ja Cher.? Kuula saadet ja saad teada.Uuri juurde:Healthline artikkel “Belly Button Types, Shapes and Sizes”Wikipedia nabast kultuuriloosNational Geographicu artikkel “What Lives in Your Belly Button? Study Finds Rain Forest of Species”Naba elurikkuse uuringutulemused Rob Dunni laboratooriumistSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube 

Lugu laborilihast ja sellest, kuidas teoreetiliselt on võimalik kasvatada lihatükke ka iseenda rakkudest. Uurime, kas laboriliha on toidutööstuse tulevik, kui kaugel selle arendustega ollakse ja millised on suurimad kitsaskohad.Uuri juurde:Novaatori artikkel “Laboriliha oodates: eestlaste tehnoloogia aitaks rakkudel odavamalt kasvada”Wikipedia ülevaade laborilihastNew York Times'i artikkel Ouroborose steigistSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugu omapärasest suupistest - hematogeenist, mida rahvasuus ka apteegišokolaadiks ja härjavereks nimetatakse. Tänapäeval batooni kujul tarbitav toidulisand  töötati algselt välja hoopis vedelaks ravimiks. Uurime, kus ja kuidas seda valmistama hakati, millest seda tänapäeval tehakse ning kas juttudele selle positiivsest mõjust tervisele on alust.Uuri juurde:Vice artikkel hematogeenistRussia Beyond artikkel hematogeenistTAI (Tervise Arengu Instituudi) info toidulisanditest Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Hinnanguliselt jõuab igal aastal Läänemerre kuni 2200 tonni ravimijääke. Kuidas need sinna jõuavad ja mil moel mõjutavad ravimijäägid keskkonda ning kas vastab pisutki tõele linnalegend, et Thames´i jõe angerjad on vees sisalduvatest uimastijääkidest pilves?Uuri juurde:WHO ülevaade ravimijääkidest joogivees: “Pharmaceuticals in Drinking-Water”:Keskkonnaministeeriumi pressiteade “Uuring: iga kolmas tablett jõuab merre”Juhan Ruuti artikkel “Tervishoid ja keskkond: ravimijäägid” ajakirjas “Eesti ArstRavimiameti juhis kõlbmatute ravimite käitlemiseksNational Geographicus ilmunud artikkel “Some Rivers Are So Drug-Polluted, Their Eels Get High On Cocaine”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Mis ühendab Kanye Westi ja Valdur Mikitat? Üks võimalikest vastustest on võime kogeda sünesteesiat ehk meeltesidestatust. Esmapilgul ulmelisena tunduvat nähtust kogeb eri vormides hinnaguliselt 4% inimkonnast. Uuri juurde:Helerin Raikeruse artikkel “Arenguline grafeemi-värvi sünesteesia” ajakirjas “Eesti Arst”Wikipedia sünesteesiastPsychology Today sünesteesiast Valdur Mikita Tedx kõne sünesteesiast ja loovusestSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Sel korral on teemaks kehavedelik, mille kohta võib kohata väljendit “inimkeha saladused”, sest seda pole silmaga näha ega kõrvaga kuulda. Ometi, on selle mõju kehale vähemalt sama oluline kui süljel, verel või liigesevõidel. Õpime paremini tundma lümfi ja lümfiringet.Uuri juurde:Ülevaade lümfisüsteemist õendusportaalis Nurseslabs.comVirtuaalkliinik lümfisõlmede suurenemisestWikipedia lümfotsüütidestWikipedia tüümusestSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Teemaks on popkultuuris figureeriv süsimusta huumori valdkonda kuuluv auhind, mida keegi saada ei taha. Auhind omistatakse postuumselt inimesele, kes on teinud märkimisväärseid pingutusi, et end inimkonna genofondist eemaldada. Sealjuures on olulised ka stiilipunktid. Kas see on päriselt olemas ja miks kannab just Inglise loodusuurija nime?Uuri juurde:Darwini auhindade kodulehtWikipedia Darwini auhindadestWikipedia evolutsiooniõpetusestEesti surmade statistika 2020 Tervise Arengu InstituudiltSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Biokompetentsi Keskuse (BIoCC) teadus- ja arendusjuht Epp Songisepp räägib probiootikumidest: milliseid ja milleks on olemas ning mida arvesse võtta nende toidulisandina tarbimisel? Pöörame tähelepanu ka värskematele bakteritega seotud arendustele toidu- ja toidulisandite vallas. Intervjuu valminus laiendamaks Tervisemuuseumi näitust "Mina, superorganism". Vestlust modereerivad muuseumi külastusjuht Kent Joosep ja näituse projektijuht Taavi Kuri.Uuri juurde:Videotuur näituselt “Mina, Superorganism” - 1. osa Ülle KaskVideotuur näituselt “Mina, Superorganism” - 2. osa Kaarel AdambergVideotuur näituselt “Mina, Superorganism” - 3. osa Taavi KuriSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTubeNB! Soovid avaldada arvamust Sünapsi seniste osade kohta ja anda seeläbi panuse sügishooaja kujunemisele? Klõpsa siia -> https://lgkyzz11wbh.typeform.com/to/xla15ZuD

TÜ Eesti Geenivaramu mikrobioomika vanemteadur Elin Org räägib sellest, kuidas hügieen tänapäeval mõjutab meie bakterikooslusi ja tervist, kummutab mitmeid bakteritega seotud müüte, selgitab valdkonnas kasutatavaid mõisteid ja tutvustab teadusuuringuid leidmaks seoseid mikrobioomi ja inimeste tervise vahel. Vestlust modereerisid muuseumi külastusjuht Kent Joosep ja näituse projektijuht Taavi Kuri.Uuri juurde:Videotuur näituselt “Mina, Superorganism” - 1. osa Ülle Kask Videotuur näituselt “Mina, Superorganism” - 2. osa Kaarel AdambergVideotuur näituselt “Mina, Superorganism” - 3. osa Taavi KuriSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!NB! Soovid avaldada arvamust Sünapsi seniste osade kohta ja anda seeläbi panuse sügishooaja kujunemisele? Klõpsa siia -> https://lgkyzz11wbh.typeform.com/to/xla15ZuDwww.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube 

Jaapanis loodud üksilduse ministeeriumist inspireerituna on vaatluse all üksildus kultuuriloos ja paljude inimeste igapäevaelus. Kuidas üksildus inimest ja laiemalt ühiskonda mõjutab ja kas selle leevenduseks annab midagi ära teha?Uuri juurde:The Beatles - Eleanor RigbyEesti Noorte Vaimse Tervise liikumise soovitused üksildusega toimetulekuksSHARE uuringu kodulehtÜlevaade üksilduse käsitlustestKatrin Roosipuu magistritöö “Üksildusega seonduvad tunnused 50-aastastel ja vanematel inimestel Eestis SHARE andmete põhjal”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!NB! Soovid avaldada arvamust Sünapsi seniste osade kohta ja anda seeläbi panuse sügishooaja kujunemisele? Klõpsa siia -> https://lgkyzz11wbh.typeform.com/to/xla15ZuDwww.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube 

Rahvusvahelisest juhtkoerte päevast inspireeritud osas on vaatluse all just nende väärtuslike abiliste ajalugu ja tänapäev. Kuidas juhtkoeri treenitakse ja mida nad teha oskavad? Kuidas juhtkoertega kohtumisel käituda?Uuri juurde:MTÜ Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühingu kodulehtSA Juht- ja Abikoerte Kooli kodulehtJuhtkoerte ajaloost Rahvusvahelise Juhtkoerte Föderatsiooni koduleheltJuhtkoera taotlemisest Sotsiaalkindlustusameti koduleheltSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube 

Kust pärineb mõiste karjaimmuunsus, mida see tähendab ja kui tõenäoline on saavutada kollektiivkaitse COVID-19 kontekstis?Uuri juurde:algatuse “Kust sa tead?” kodulehtajakirja Nature artikkel “Five reasons why COVID herd immunity is probably impossible” ajakirja Lancet artikkel “A history of herd immunity”Terviseameti ülevaade karjaimmuunsusestSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugu sellest, kuidas Tervisemuuseum loodi, mida seal näha sai ja kuidas muuseumis raadiosaadet tehti. Kuidas anti välja nii palju trükiseid, et neist saanuks laduda riida, mis ületanuks 70 meetriga Eiffeli torni kõrguse. Muuhulgas selgub, kus olid 1935. aastal Tartu kõige ilusamad sirelid.Uuri juurde:Ajalehes Põhja Kodu ilmunud artikkel “Ringkäik Terwishoiu Muuseumis” (1929) Ajalehes Eesti Sõna ilmunud artikkel “Mida jutustavad Tervishoiu Muuseumi Tallinna õppemuuseumi väljapanekud”Ave Goršiči artikkel “Voldemar Sumberg ja Eesti Tervishoiu Muuseumi rahvameditsiinikogu”Muuseumi ajaloost Eesti Tervisemuuseumi kodulehelSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Insuliini on tervishoius diabeedi leevenduseks kasutatud nüüdseks pea 100 aastat. Räägime, kuidas selleni jõuti ja mida tähendas diabeedi diagnoos enne seda.Uuri juurde:Eesti Diabeediliidu kodulehtInsuliinist WikipediasGill Pauli raamat “Viiskümmend eset meditsiini ajaloost”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugu toitvast, soodsast ja kollasest vahepalast, mille maitset paljud kaasmaalased kolmkümmend aastat tagasi ettegi ei kujutanud ning mida võimalik, et kolmekümne aasta pärast poest enam ei saa. Miks on banaani praegu poes nii palju, kus ja kuidas seda toodetakse ning milline on banaani õiglane hind? Mitmekesise ja tervisliku toidu saame me hästi hoitud koduplaneedilt.Uuri juurde:ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) maailma banaanituru statistikaNational Geographicu artikkel “The Surprising Science Behind the World´s Most Popular Fruit”Eesti Ekspressis ilmunud artikkel “Maailm otsib superbanaani, mis seljataks üliohtliku seenhaiguse”MTÜ Mondo juhend õpetajatele “Make Fruit Fair”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Miks sööb inimene ära suure paki krõpsu või kolm šokolaadi, kuigi teab, et nii suures koguses pole see üldse tervislik ega söö spinatit või kõrvitsasuppi või vartki sellerit kuigi see võib sealjuures - oi, kui kasulik olla? Toidu söömisega käivad kaasas maitsed ja emotsioonid. Magus, hapu, soolane, kibe ja umami. Õpime paremini mõistma viiendat põhimaitset, mis paljudele tundmatu ja kudas on sellega seotud tänapäeva toiduainete- ja keemiatööstus.Uuri juurde:Ülar Allase artikkel “Umami - salapärane viies maitse” Müüt keele maitsepiirkondadestTervise Arengu Instituut toidu lisaainetest Joe Schwarczi raamat “Üks õun päevas. Müüdid, eksiarvamused ja tõde toidu kohta”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Öeldakse, et mõned on õnnesärgis sündinud. Kust selline ütlus tuleb ja kuidas on seda läbi aegade tõlgendatud filmides, kirjanduses ja päris elus? Milline näeb õnnesärk välja päriselt? Episoodi lõpus ka üks rõõmus uudis.Uuri juurde:ÕnnesärkLootekottAjalehes “Postimees” ilmunud artikkel vanadest sünnituskommetestSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugusid esimesest vaktsiinist ja haigusest, mis tänu vaktsineerimisele on maailmast kadunud.Mille poolest erinevad varioleerimine ja vaktsineerimine? Kuidas tehti avalikke näidispookimisi. Mil moel seonduvad selle kõigega Briti aristokraat Mary Wortley Montagu, doktor Edward Jenner ja lehm nimega Blossom?Uuri juurde: Mary Dobsoni raamat “Murderous Contagion: A Human History of Disease”Thomas Hageri raamat “Ravimid, mis muutsid maailma”vaktsineerimise ajajoon Leedi Mary Wortley Montagudoktor Edward JennerSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Pimesool tuleb tavaliselt jutuks, kui keegi sellega arsti vastuvõtule satub. Kus pimesool asub, mida teeb ja kas see võib ka millekski vajalik olla? Lisaks lugusid pöörasest vene kirurgist ning otsapidi kosmoselendudestki. Uuri juurde:Virtuaalkliiniku juhised pimesoolepõletiku korral tegutsemiseks: ajakirjas "Canadian Journal of Surgery" ilmunud artikkel ennetavate operatsioonide otstarbekkusest enne kosmoselende: ajakirjas "Eesti naine" ilmunud artikkel Leonid Rogozovist: Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Hügieenisarja viimases osas keskendume intiimhügieeni ajaloole. Kas talutares kanti aluspükse?  Mis olid "lakaga püksid"? Kuidas hoolitseti enda eest menstruatsiooni ajal? Millest olid tehtud esimesed hügieenisidemed?Uuri juurde:Made Uusi seminaritöö “Aluspükste kasutuselevõtt Eesti maanaiste hulgas” Heiki Pärdi raamat “Eesti argielu” (2017)Virginia Smithi raamat “Clean. A History of Personal Hygiene and Purity” (2007)Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube 

Alustame keskaegse toidulaua ja söömiskommetega ning lõpetame etiketisoovitustega õhtusöögiks aastast 1932. Kas keskajal joodi vett?  Mida tähendab pudru "silumine"? Tsiteerime "Moodsa elu leksikoni" -  kuidas hästiorganiseeritud majapidamises valmistuti söögiajaks ja mil viisil töörib tark ema lauas koosolijate keskustelu?Uuri juurde:raamat “Moodsa elu leksikon” (1932) artikkel “Argielu ideaalmaastik”  köögi moderniseerumisest 20. sajandil Inna Põltsam-Jürjo “Pidusöögist näljahädani. Söömine-joomine keskaegses Tallinnas” (2013) Inna Põltsam-Jürjo “Viin, vein ja vesi. Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal” (2020)Heiki Pärdi raamat “Eesti argielu” (2017)Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Kuidas valmisid ja millest olid tehtud esimesed hambaharjad? Mil viisil on hammaste eest läbi aegade hoolt kantud ja kuidas jõudis see komme meie maale? Vahendame soovitusi suutervise tarbeks aastast 1911.Uuri juurde:Hambaharjade ajaloost Eesti Hambaraviportaali koduleheltJulian Marcuse raamat “Wäike terwise-õpetus” (1911)Kliinik 32 raamat “Tõsiselt lõbus raamat hammastest”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Tualett, klosett, kemmerg, käimla, peldik, sitamaja, väljakäik, vets või nuusnik? Vastuse saavad küsimused, millal jõudsid käimlad taluõuedele ja millega pühiti siis, kui ajalehti veel ei trükitud.Uuri juurde:Bioneeri artikkel “Kuidas vanasti vetsus käidi?” Heiki Pärdi raamat “Eesti argielu”Virginia Smithi raamat “Clean: A History of Personal Hygiene and Purity”Ülevaade “Eesti arvudes 1920-1937” (1937)Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Seebikeetmisest, tuhaleelisest ja Saunavanast. Kuidas saada puhas pesu väikese aja- ja seebikuluga? Kuidas pesid pesu meremehed?Uuri juurde:Kodumajandusameti trükis “Puhas pesu väikese aja- ja seebikuluga” (1942)Tamara Habichti raamat “Eesti saun”Virginia Smithi raamat “Clean: A History of Personal Hygiene and Purity”ERMi näitusekataloog “Siga seebiks. Traditsioonilised töövõtted kaasajal”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Täna räägime keha- ja olmeparasiitidest. Kuidas suhtuti vanasti täidesse, lutikatesse, kirpudesse ja prussakatesse ning nendest vabaneda püüti? Muuhulgas tuleb juttu ka Tartu Narva mnt ühikast Mordorist ja semiootik Juri Lotmani mälestustest II maailmasõja päevilt.Uuri juurde: Juri Lotmani mälestused täitõrjest sõjaväljalArtikkel “Prussakad ja värvikad legendid elavad renoveerimata ühikates” (2008)Peatäitõvest Terviseameti koduleheltHeiki Pärdi raamat “Eesti argielu”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Saunatamise traditsioon on väga vana. Sauna roll meie kultuuriloos on kindlasti oluliselt laiem, kui ainult pesemiskoht. Saun oli lõõgastus- ja tohterdamiskohaks. Saunas sünniti, sauna viidi surema surijaid. Saun sobis ka vaesema rahva elamuks. Juttu tuleb kupupanemisest ja “triikimisest” ning vastuse saab küsimus, kas saunik pidi saunapäevaks välja kolima.Uuri juurde:Matthias Johann Eisen “Saun ja vihtlemine” (1933)Päewalehe artikkel “Millest awalikult ei räägita” (1939)Tamara Habichti raamat “Eesti saun”Heiki Pärdi raamat “Eesti argielu”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Teemaks on endisaegne suhtumine pesemisse ja kehalõhnadesse. Vastuse saab küsimus, kui tihti end 150 aastat tagasi keskmiselt pesti ning jagatakse soovitusi, kuidas pesta end nagu 1913. aasta kooliõpilane.Uuri juurde:“Seitse terwishoiu käsku” ilmunud Põllutöölehes (1913) - viide kodulehele“Terwishoiu käsusõnad koolilapsele” (1913) - viide koduleheleHeiki Pärdi raamat “Eesti argielu”Gill Pauli raamat “Viiskümmend eset meditsiini ajaloost”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega regulaarselt kostitada. Järgmine episood eetris juba õige pea. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Mis on must ja kes on puhas? Üheksa-osalise saatetsükli avaosas selgub, et see polegi nii üheselt mõistetav. Kes on tervise-, puhtuse- ja hügieenijumalanna Hügieia? Kuidas kirjeldas eestlaste puhtust Karl Ernst von Baer? Mis on mustusefilosoofia?Uuri juurde: Hügieenijumalanna Hügieia (viide kodulehele)Hügieeni ajajoon (viide kodulehele)Karl Ernst von Baeri doktoritöö “Eestlaste endeemilistest haigustest”Heiki Pärdi raamat “Eesti argielu”Wellcome Collectioni raamat “Dirt. The Filthy Reality of Everyday Life”Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega regulaarselt kostitada. Järgmine episood eetris juba õige pea. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Kunsti ja anatoomia piirialal kohtume plastineerimistehnika ja selle tuntuima meistri Gunther von Hagensiga. Peatume ka plastinaatidel Tervisemuuseumi kogudes.Uuri juurde:Sissejuhatus anatoomia ajalukku (viide kodulehele)Anatoom ja plastineerija Gunther von Hagens (viide kodulehele)Gunther von Hagensi plastineerimislabor (viide kodulehele)Plastineeritud närvisüsteem Tervisemuuseumis (viide kodulehele)Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega regulaarselt kostitada. Järgmine episood eetris juba õige pea. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Mis on toidupüramiid, kust selline mudel tuleb ja kuidas on see ajas muutunud? Millal toidupüramiid loodi ning milliseid alternatiive maailmas veel kasutatakse?Aegade jooksul on loodud palju erinevaid toitumisviise. Võttes selleks arvesse veendumuslikke, usulisi, meditsiinilisi või muid näidustusi. Toitumissoovitused - mida rohkem, mida vähem ja kui tihti keha kinnitada - on tõenäoliselt sama vanad kui inimkond ja söömine. Näiteks vana-Kreeka filosoof Platon olla olnud seisukohal, et tervislik menüü peaks sisaldama mõõdukas tasakaalus teraviljatooteid, puu- ja köögivilju, piimatooteid ning liha ja veini. Äärmustena võib mainida 19. sajandi esimesel poolel levinud äädika ja vee-dieeti või 1920. aastatel tekkinud sigareti-dieeti, mis nägi ette suitsetamist söögiisu vähendava tehnikana. Rõhutame, et eelmainitud näidete puhul kaaluvad kahjulikud tervisemõjud positiivsed üle ja need on mainitud vaid kurioosumitena. Ärge palun jooge äädikat ja sööge vatti . Inimese seedeelundkond pole selleks kohastunud. Sünapsi värske episood räägib toidupüramiidi arengust üle maailma. Milline näeb välja toidupüramiid Belizel,  Venetsueelas, Kataris, Fidzhil, Lõuna-Koreas, Rootsis, USA's ja Eestis. Asu kuulama ja saadki teada.Uuri juurde:Raamat “Tervislik toitumine” Tagli Pitsi, Kristin Salupuu TAI (2018)Tervise Arengu Instituudi toitumissoovitused (viide kodulehele)Katrin Koppeli diplomitöö “Tervislik toitumine ja seitsme päeva menüü koostamine”. Tallinna Tehnikaülikool 2018 (viide kodulehele)ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon FAO - (viide kodulehele)Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega regulaarselt kostitada. Järgmine episood eetris juba õige pea. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Lugusid parduripostidest ja aadrilaskmisest, mis võivad panna linnapilti ning juuksuriskäiku teise pilguga vaatama. Viimastel aastatel on ka Eesti linnapilti ilmunud Ameerika-stiilis juuksuritöökojad või barbershopid nagu nende ustelt-akendelt lugeda võib. Nii mõnelegi neist on paigutatud välisukse lähedale üks detail, mis esmapilgul võib jääda märkamatuks või näida lihtsalt iluasjana. Jutt käib nendest värvilistest torudest, milles omavahel põimuvad valged-punased-mõnikord ka sinised triibud. Mõni edumeelsem pardur on installeerinud ka pöörleva versiooni, mille puhul tekib omamoodi optiline illusioon, nagu triibud liiguks ülespoole. Mis need on ja milleks? Mida see kõik tähendab? Sünapsi tänasest episoodist leiad vastuse(d).Uuri juurde:Habemeajaja postidest (Wikipedia)Raamat “Viiskümmend eset meditsiini ajaloost” (Gill Paul)Raamat “Meditsiini ajalugu” (Ken Kalling)Sünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega regulaarselt kostitada. Järgmine episood on eetris juba õige pea. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube

Saame lähemalt tuttavaks esmaabikoolituste tagasihoidliku peaesinejaga, kelle malbete näojoonte taga on peidus enam kui sajandijagu salapära ja meditsiiniajalugu.Kes on elus sattunud esmaabikoolitusele, siis on elustamisnukuga suure tõenäosusega ka kokku puutunud. Ühel hetkel on koolitaja tõstnud välja inimese pead ning rindkere kujutava, pehmest plastikust mannekeeni, mille rinnakule vajutades on hea harjutada südamemassaaži rütmi ja survetugevust. Küllap pole aga palju neid, kes oleks koolituse käigus jäänud mõttesse, kas selle nuku nägu, näovorm on juhuslik või on sel olemas ka prototüüp. Tuleb välja, et eeskuju on täiesti olemas ja temaga nüüd lähemalt tuttavaks saamegi.Uuri juurde:Elustamise ajaloostTundmatu Seine´i jõestBBC ajakirjaniku käsitlusSünapsile tasub kõrv peale panna, sest on plaanis kuulajaid analoogsete lugudega kostitada edaspidigi. Järgmine episood on eetris juba kahe nädala pärast. Seni olge terved ja kohtumiseni Eesti Tervisemuuseumis!www.tervisemuuseum.ee | Facebook | Instagram | YouTube