„Viimastel aastatel on olnud palju kriise, mis on meid suuresti mõjutanud – koroona, sõda ja keskkonnaga seotud kriisid. Väga paljud noored on öelnud, et neil on mõtteid, kuidas nendega toime tulla, aga see jääb selle taha, et nad kas ei julge oma mõtteid avaldada või nad ei tea kuidas ja kust alustada,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas Kalamaja Põhikooli sotsiaalpedagoog Margarita Vähejaus. Podcastis tuleb juttu „Gutsy Go“ projektist.

Sel nädalal on podcastis külas Helen Adamson, kes ootab oma esiklast. Räägimegi temaga beebiootusest ja ka pereterapeudiks õppimisest.

„Et lapse ja vanema vahel oleks käskude ja keeldude asemel usaldus ja truvaline suhe, on vaja teha sissemakseid suhtekonotole,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas Tervisearengu Instituudi perede ja vanemaharidusvaldkonna juht Ly Kasvandik. Mis on aga suhtekonto?

Seekord on podcastis oma kirevat elu jagamas teleajakirjanik, kirjanik, sisulooja, turundaja ja kahe lape ema Heelia Sillamaa. Räägime emaks saamisega kaasnevatest muudatustest ja arutleme elu keerdkäikude üle.

Laenu taotlemise protsessi seletab põhjalikult lahti Citadele jaepanganduse juht Mariana Hakiainen.

Milline võiks olla lapse voodi, milliseid levinud väsimuse märke beebieas tähele panna ja milliseid tervisenäitajad kontrollida, kui tundub, et miski on unega totaalselt paigast ära. Kõigest sellest räägib unenõustaja Ketlin Reis.

Kuula saatest, mis on need ühised tegevused, mis pere liidavad ja tähendusrikkaid pühademälestusi loovad.

„Sallivus peaks tulema alusharidusega kaasa,“ ütleb uues Pere ja Kodu podcastis Eesti Pagulasabi huvikaitsejuht Helika Saar. Lisaks temale on stuudios Kurtna kooli õpetaja Anna Lutter.

„Proovin olla lastega loomade olukorrast rääkides aus ja vastan nende küsimustele nii, nagu nad soovivad, aga hoian meeles, et ma ei teeks neile liialt haiget,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas Merit Valge MTÜ-st Nähtamatud Loomad.

Selle nädala episoodis on külas tõeline hunt kriimsilm Marilyn Sipelgas. Lisaks sellele, et Johan (4) ja Evan (2) hoiavad tema käed tööd täis toimetab ta ka sisulooja, fotograafi, modelli ning Denim Dreami podcasti "Mis Moodi?" saatejuhina. Kuidas selle pöörase elutempo juures aga ka paarisuhe säravana hoida?

Selle nimel, et koer elaks kaua ja tervena, tuleb hakata tegutsema juba siis, kui loom on noor. Missugustele asjaoludele noore koera eest hoolitsedes tähelepanu pöörata ja millega arvestada lemmiku tervise ning elujõu hoidmisel siis, kui ta on juba eakas, räägivad saates koeraomanikud ning ettevõtte FendaF asutajad Piret Oper ja Irene Metsis. Saatest saad veel teada, millest peaks tervislik koeratoit koosnema, millal anda loomale maiust ja kui palju seda talle üldse pakkuda võib, mismoodi stress looma heaolu mõjutab ja kuidas tagada see, et talvekülm loomale liiga ei teeks.

Seekordses podcastis on külas Lastekaitse Liidu juht Varje Ojala ja Vaikuseminutid teadveloleku coach Malle Rajangu, kes räägivad, mida teha ja kuidas käituda, kui lastekasvatamisel sisemine supp üle ääre keeb, kuidas seda ennetada ja kuidas pärast plahvatusohtlikku olukorda lapsega sidet taastada ja mõlema närvisüsteemi taastada.

Tänases osas on külas kolmikuid sünnist saati üksi kasvatav Sigrid Holmsen. Juttu tuleb ületatud raskustest, kastist välja mõtlemisest ja tegudele asumisest.

„Kaalukaotus ei ole ainult trenn ja toitumine. Nii-öelda tabureti kolmas jalg on vaimse pool, mis minu puhul oli kõige suurema kaaluga. Võin ju dieete teha, aga kui ma ei lahenda ära seda, miks ma söön nii palju, siis võtan selle kõik tagasi,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas kolme lapse ema Kadri Valsberg.

Tänases osas räägime kahe lapse isa, Alpa äppi meeskonna liikme, Tele2 IT teenuste juhi Janek Jaagoga küberturvalisusest. Räägime sellest, mis võib juhtuda kui kohvimasinasse sisse häkitakse ning miks on oluline oma nutiseadmeid turvata ka siis, kui oled veendunud, et su elu kellelegi huvi ei paku.

Elukindlustus on mujal Euroopas eraisiku üks riskide maandamise esmaseid viise. Paraku näitab Eestis sõlmitud kindlustuslepingute arv seda, et meil endiselt alahinnatakse raskete haiguste ja õnnetusjuhtumite tõenäosust ning jäetakse esmane kindlustuskaitse endale tegemata, tõdes Compensa Elukindlustuse müügi- ja kliendihaldusjuht Merle Kollom.

Sügis on käes ja õues läheb aina pimedamaks. Paljudele inimestele toob päevade lühenemine meeleoluprobleeme ja siin on abiks hea nõu, kuidas suurendada oma vaimset heaolu. Pere ja Kodu podcastis on täna külas Keiu Kadarik ja Kristiina Piiparinen, kes on mõlemad põdenud depressiooni ja sellest edukalt välja tulnud. Kuulame nende lugusid ja lubame nende kogemusel ka ennast aidata.

Seekordses podcastis on külas väikeettevõtjast kahe lapse ema Eva Otsus. Eva on veebipoe Nordluv.com looja ja räägimegi temaga väikeste laste kõrvalt oma ettevõtte loomisest, ettevõtluse elu rõõmudest ja raskustest ning sellest, kuidas üldse sünnib üks lasteasjade pood.

Koolivaheajal ootab Eesti Vabaõhumuuseumis lapsi näitus „Iga väike samm loeb“, mis on avatud muuseumi kõige „uuemas“ hoones – Kolga talu aida-lauda raidas.

„Üks suuremaid ja kahjulikumaid müüte düsleksia ümber on see, et küll laps kasvab sellest välja ja anname talle aega,“ räägib Pere ja Kodu podcastis logopeed ja Tallinna Ülikooli õppejõud Kadi Lukanenok. Ta lisab, et sekkuda tuleks õigeaegselt.

„Imikud ja väikelapsed on rauapuuduse üks suurimaid riskirühmasid, sest päevase vajaliku raua koguse kätte saamine toidust on üks paras väljakutse,“ tõdes raua teemale spetsialiseerunud ettevõtte Nõgel üks asutajatest Laura Visnapuu Pere ja Kodu podcastis.

Sandra Alliksaare teekond emaduseni oli kõike muud, kui sujuv seilamine. Teekonnal raseduseni pidi ta rinda pistma teadmisega, et tema munarakkude reserv on minimaalne ja lisaks kõikidele muudele takistustele, päädis kaua oodatud rasedus ka enneaegse sünnitusega.

Ajakirjal "Pere ja Kodu" on rõõm esitleda Lotte ja sõprade esimest singlit "Sõprade laul". Muusika: Priit Pajusaar Sõnad: Leelo Tungal Vokaal: Gerli Padar- Parmas, Camilla Miranda Parmas, Jaanus Tepomees ja Hardo Adamson Koor: ETV Lastekoor Illustratsioon: Heiki Ernits Autor: Janno Põldma „Sõprade laul“ kõlab uhiuues Lotte lavastuses „Lotte ja kadunud jõuluvana“, 8.-10. detsembrini Unibet Arenal. Piletid etendusele: www.piletitasku.ee

Seekordses taskuhäälingus on külas Kohila valla sotsiaalnõunik, endine lastekaitse töötaja Tessi Ilustrumm. Räägime lastekaitse töö laiast haardest ning sellest, kuidas iga vanem sellest veidi peljatud asutusest raskel hetkel tuge võib saada.

Lugemine ja lugemisharjumuse tekkimine pole tänapäevases ekraanidega kaetud maailmas sugugi lihtne. Kui juba täiskasvanud kurdavad, et pole võimelised raamatu lugemiseks keskenduma, siis kuidas suudame õpetada lapsi teoseid hindama. Tallinna vanalinnas asub üks kollane ja kaunis maja, kus aga tegeletakse just sellega, et tekitada lastes huvi lugemise ning raamatute vastu. Eesti Lastekirjanduse Keskuse programmijuht Katrin Tõnissoniga vestleb ajakirjanik Martin Hanson.

Sellenädalases podcastis käisid külas erilised külalised - Lotte loojad Janno Põldma ja Heiki Ernits. Räägime meeste loomingust ja Lotte fenomenist.

Külas on saatejuht Isabelile sünnituse eelselt ja järgselt toeks olnud doula Liivi Kljukina ning tema lapse isa ja abikaasa Rein-Erik Kert.

Projektist "Ämmaemanda koduvisiidid esimestel eluaastatel" räägivad Tiina Tõemets ja Jana Meier.

Teame küll, et vitamiinide võtmine on oluline, ent tihti jäävad need topsid kapinurgale nukralt seisma. Aga kuidas oleks lood siis, kui vitamiinid on peidetud maitsvate naturaalsete puuviljakommide sisse? Stuudios on külas farmatseut ja Frank Fruitise maaletooja Kristin Neemsalu. Saatest saame teada, kuidas üldse aru saada, et organismis on vitamiiniupuudus, missuguseid vitamiine me sügisel vajame, kas kogu pere saab soovi korral ka ühest vitamiinipurgist kõik vajaliku kätte, missugused on meestele ja naistele mõeldud erinevad vitamiinikommid ja kuidas turgutada looduslike maitsvate vitamiinidega enda immuunsust.

Selle nädala podcastis on külas noorsootöö taustaga toitumisnõustaja Anette Mandel. Juttu tuleb harjumuste loomisest, lapse kaasamisest ja tasakaalu leidmise keerukusest.

Kadrioru pargi servas asuv Kumu kunstimuuseum on üks Eesti Kunstimuuseumi filiaalidest ja oma sisult palju rohkem kui tavaline muuseum. Näitusekogemuse kõrval pakutakse rohkesti muid tegevusi, igas vanuses külastajale, graafikatrükist stuudios Perehommikuni, elamusprogrammist rääkimata.

Milline on põhiline viga, mida lapsevanemad teevad last sõimega harjutamisel?

Podcastis on külas oma elu sotsiaalmeedias jagav multitalent ja kaksikute ema Raquel Peeba. Ta elab oma laste isast lahus ning just sellest meie taskuhäälingus ka juttu tuleb - kuidas kujuneb elu peale lahutust, kui mängus on lapsed. Raquel räägib avameelselt sellega kaasnenud raskustest, tehtud kompromissidest ning taas kohtinguellu sukeldumisest.

Seekordses saates on meil külas Eesti emade murede ja rõõmudega üks paremini kursis olevaid inimesi. Mariliis Lukk jutustab meile, kuidas oma lapsepõlvetraumadega rahu tegemine on meie enda kätes ja meie enda kohustus.

Kahe lapse isa ning LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel räägib tänases taskuhäälingus laste tulevikuks raha kogumisest ning investeerimisest.

Lastetoa kujundamine on meeleolukas protsess, mis võimaldab fantaasia lendu lasta ja taas lapsemeelne olla. Uus tapeet muudab toa ilmet hetkega. Saates räägimegi, missugused on praegu trendikad tapeedid ja kuidas armastatud joonisfilmikangelane Lotte koos sõpradega tänu uuenduslikule Eesti tapeedibrändile Baubauwall lastetoa seinale jõudis. Ka sina ise võid oma toa tapeedi disainer olla, sest kodumaine tapeeditootja valmistab soovi korral sulle personaalse tapeedi, mis on just sinu nägu ja sobib just sinu koju. Stuudios on külas Eesti ainukese tapeedifirma Baubauwall loovjuht Anna-Kai Tõrs ja tapeedidisainer Triinu Silla.

„Lapse arengu olulised vundamendikivid on kuulamine ja ettelugemine. Tihti jäävad need kaks olulist fundamentaalselt asja ehitamata,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas elukutseline jutuvestja Piret Päär.

„Võtsin vastu otsuse, et peale lapsega kodus olemist ma enam vanale töökohale tagasi ei lähe. Tundsin seal, et ei rakenda oma potentsiaali piisavalt,“ räägib uues Pere ja Kodu podcastis oma kogemusest holistiline karjäärinõustaja Natalja Prümmel

Suur suvi on käes ning nüüd on paras aeg perega ühiseid autoreise korraldada. Aga kuidas Eestis või miks mitte ka lähiriikides koos lastega automatkata nii, et kõik pereliikmed tunneksid, et nad on kaasatud sihtkohtade valimisse? Ja et teekond oleks niisama lahe, põnev ja informatiivne, kui sihtkoht? Üheks võimaluseks on reisi kavandamisel koos lastega Regio kaartide ja reisijuhtide abil reisiplaane teha. Mida põnevat paberil kaartide ja reisijuhtide abil teada saab ja kui palju see maailma avardab ning uusi teadmisi annab, räägib Regio juht ja reisientusiast Merle Annov.

Selle nädala podcastis jagab Kärt Vainura oma poja Jesperi lugu. Juttu tuleb sellest, kuidas kõne hilistumise diagnoos osutus hoopis geeni muutuseks ning kuidas veidi hirmutav diagnoos võib anda hoopis rahu.

Kas sul on sääste juhuks, kui juhtub mõni õnnetus, mille tõttu tuleb mitu kuud töölt eemal olla? Või kas oled mõelnud, mis saab sinu lähedastest, kui peaksid pere peamise sissetuleku teenijana raske haiguse tagajärjel lahkuma? Kelle kanda jääks laenukohustused? Või mis saab siis, kui õnnetus tabab sinu last? Elukindlustus koos õnnetusjuhtumikindlustusega aitab sellistest ootamatustest valutumalt üle saada ja selles valdkonnas on hea lähtuda ütlusest: parem karta, kui kahetseda. Tänases saates räägime, mis vahe on elukindlustusel ja õnnetusjuhtumikindlustusel? Stuudios on külas SEB riskihindamise ja kahjukäsitluse juht Anu Meier ning SWED-i elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmann.

Täispikka saadet kuula perejakodu.ee või Delfi Taskust. Sotsiaalmeedia ilu ja valu - samal ajal kui teiste emade kauneid fotosid imetleme, võib tegelik pilt olla hoopis midagi muud. Liisa Pärnpuu avameelne saade.

Cantervilla lossi peremess Canter Värton avab Pere ja Kodu podcastis lossi ajalugu ja tutvustab, missugused on lossi eriilmelised toad, saunakeskus ja restoran. Pikemalt tuleb juttu sellest, mida kõike saab teha Cantervilla lossi kõrvalhoonetes ja välialadel asuval Lõuna-Eesti suurimal mängumaal, kus on karussellid, veepark, autodepark, mõisaajastut käsitlev teemapark ja palju lahedaid atraktsioone nii lastele kui ka täiskasvanutele. Mida lossikompleksis ja mängumaal veel teha saab ning missugused on lõõgastumisvõimalused täiskasvanutele, kuula saatest ja vaata lehelt cantervilla.ee

Saates on külas Raudteeohutusega tegeleva MTÜ Operation Lifesaver Estonia (OLE) juhatuse esimees Tamo Vahemets ja raudteetalituse ekspert Mari Kasemets Tehnilise Järelevalve Ametist ning juttu tuleb dialoogikampaaniast „KAS?“ Dialoogikampaania eesmärk on kutsuda inimesi üles esitama endale raudteeohutusalane küsimus, sellele ka ausalt vastama ja vajadusel oma käitumist muutma. Kas me ikka teame, kuidas ohutult raudteed ületada ja mille pärast raudteel tegelikult kõige rohkem õnnetusi juhtub? See oli väga valus raudteel aset leidnud lugu, mis pani Tamo Vahemetsa raudteeohutuse teemale hoopis teise pilguga vaatama. Nüüd on inimeste teadlikkuse tõstmine juba paarkümmend aastat tema südameasjaks.

Elu jooksul kogeb peaagu iga inimene hambatraumat ja on väga kasulik teada, mida kiiresti ette võtta, kui hammas õnnetuse tõttu suust välja tuleb. Hambaarstid ütlevad, et kui õigel moel ja ruttu tegutseda, on täiesti võimalik, et välja tulnud hammas kasvab kenasti tagasi. Stuudios on külas hambaarstid dr Veera Laidvee ja dr Anna Firsova Virmalise Hambakliinikust, kes räägivad, millised on kõige tavalisemad hambatrauma juhtumid, millega hambaarstid kokku puutuvad. Samuti kuuleme, millised esmaabi võtted tuleks meelde jätta ja missugused on kõige levinumad vead, mida inimesed hambatrauma puhul teevad.

Pere ja Kodu podcasti stuudios on juuksehoolduse teemat avamas Salonshopi turundusjuht Kristi Rugo ja brändijuht Kadi Kauna, kes räägivad, millised on levinumad küsimused, mida inimesd seoses juuksehoolustoodetega esitavad, kuidas leida just see õige kogu perele sobiv juuksehooldustoode, millised on levinumad vead, mida inimesed juuste hooldamisel teevad, millised tooted aitavad tugevdada juuste struktuuri ja taastada nende loomulikku sära erinevas vanuses jpm. Kas tead, missugused on eeloleva suve kõige popimad juustele mõeldud hooldus- ja viimistlusvahendid ja milliseid soovitusi järgides on juuksed alati kaunid ja säravad? Kuula saadet!

Selle nädala taskuhäälingu osas on külas kogemusnõustaja Kristi Värik. Räägime peamiselt laste aktiivsus-tähelepanuhäirest ehk ATHst. Kuidas seda märgata, kuhu pöörduda diagnoosimiseks ning kuidas last ning vanemat sellega kaasnevas toetada.

Läksid reisil safarile ja vigastasid jalga? Või jäi laps palavikku ja kõhuviirusesse? Vaatasid lennujaama aknast, kuidas sinu pagas valele lennukile viiakse ja tundsid end tobedalt abituna? Kõikidel nendel juhtudel ja paljude teiste ootamatute ebameeldivuste korral aitab reisikindlustus. Aga mitte alati. Mil moel perereisi kindlustusega turvata, seekordses saates räägimegi. Stuudios on külas Swedbanki kindlustuse valdkonnajuht Alesksei Žemkov ja Gjensidige isikukindlustuse juht Terje Rabe.

Sel korral räägime vahetusõpilastest ja vahetusperedest! Oma kogemust jagab jaapanlanna enda koju vahetusõpilaseks võtnud Sille.

Seekordses podcasti osas on külas lasteõde Hanna-Stina Aru. Kuuleme lastehaigla erakorralise meditsiini osakonna töötajalt põhjaliku nõu kuidas käituda lapse palaviku korral.

Moodsad apteekides müüdavad päikesekaitsekreemid on koostiselt kerged ja sisaldavad lisaks kõigele muule vajalikule isegi sinise valguse kaitset. Kuula saatest, milliste omadustega on üks tõeliselt kaasaegne ja nahasõbralik päikesekaitset sisaldav nahahooldustoode ja mida kasutada siis, kui nahk pärast päikese käes viibimist õrna poputust vajab. Külas on Laboratorios BABÉ Eesti konsultant Kreete Põlme ja tootejuht Hurmi Krikk. Räägime, miks on suvel oluline nahka päikese eest kaitsta ja missuguseid päikesekaitsetooteid eksperdid ise kasutavad. Lisaks toome välja, kuidas valida seda ühte päikesekaitsetoodet, mis sobiks kogu perele, ka lastele.

„Tihtipeale naised pigistavad end nii kaugele, et neil ei ole enam mingit ressurssi, mille abil end taastada. Aga see on ennetatav,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas doula Karita Mikko. Juttu tuleb ka sügisel alustavast doulaõppest.

Kuidas korraldada oma lapsele selline sünnipäev, mida ta kunagi ei unusta? Ajaloomuuseumi põnevad sünnipäevaprogrammid on selleks suurepärane võimalus.

Sel korral on podcastis külas Mari-Ann Lumeste, kes on paljudele tuttav kui Korrastuskunsti looja.

Podcastis on külas Tallinna laste jazzifestivali üks peaesinejatest Tanja Mihhailova-Saar ja festivali peakorraldaja Maris Aljaste. Räägime muusikast, emadusest ja mida teha, kui laps enam muusikaga tegeleda ei taha.

Alaealistele kehtivad tööturul kindlad tingimused. Kõige keerulisem on koolilastele aga tihti üldse töö enda leidmine. Millega on vaja arvestada ja kuskohast tööd otsida, räägib podcastis juba viiendat aastat Jõelähtme noortemalevat korraldav Kreete Juurak.

EKSL osalusel sündis Pere ja Kodu podcast, kus juttu kodu ja seadmete kindlustusjuhtumitest. Toome mitmeid erinevaid näiteid selle kohta, missugused kahjujuhtumid võivad kodus ette tulla ja vaagime, kuidas on kõige mõistlikum teha kindlustus telefonile, arvutile või miks mitte ka kõrvaklappidele. Räägime lahti, mis võib inimestel kindlustuslepingut sõlmides läbi mõtlemata jääda ja mida pärast kahetsetakse. Selgitame, millised seadmete kahjustused kuuluvad kindlustuse alla ja millised mitte. Avame tüüpilisemaid juhtumeid, millega kodukindlustuse raames tegeleda tuleb ja räägime, kuidas käib kindlustusjuhtumi puhul kahju suuruse määratlemine. Küsimusi esitab Eve Kallaste ning saates on külas Alver Kivirüüt Salva Kindlustusest ja Ainar Lillemaa Telia Seadmekindlustusest.

23. aprillist – täpsemalt siis jüripäevast – käivitus Eesti Vabaõhumuuseumi suveprogramm, mis sellel korral keskendub väga olulisele ja aktuaalsele teemale „Talupojatarkused ja jätkusuutlik elukeskkond”. Saates räägibki muuseumi kultuuripärandi valdkonna juht Dagmar Ingi sellest, mida on meil täna oma esivanematelt õppida keskkonnasäästu ja rohelise mõtlemise kohta. Saadet juhib Mari Torga.

Pere ja Kodu podcastis käisid gümnaasiumikatsetega seotud ärevatest aegadest rääkimas kolm Tallinna gümnaasiumitesse pürgijat: Anete Adele Kasela, Triin Noodla ja Heleri Tennokese. Noored jagasid, kuidas nad katseteks valmistuvad, ootustest ja hirmudest seoses gümnaasiumis õppimisega. Lisaks saame teada, mis mured on nende vanustel noortel üldisemalt ja kelleks nad saada tahavad.

„Haiglast välja tulles olin täiesti teine inimene,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas Elisabet Pajunurm, kes andis sel aastal välja raamatu „Iseenda vastu“, milles kirjutab väga avameelselt depressioonist, enesevigastamisest, suitsiidikatsetest, toitumishäirest, seksuaalsest ärakasutamisest ja oma tervenemise teekonnast.

Külas on Tallinna Saksa gümnaasiumi esimese klassi õpetaja Kertu Pildre ja Endine Gustav Adolfi gümnaasiumi ja nüüd ka Tallinna Saksa gümnaasiumi esimese klassi õpetaja Triin Ots.

Riinu kaheaastane tütar Lola on külastanud umbes 30 riiki. Kuidas see tal õnnestub, saad teada seekordses vestlussaates!

„Ühel juhul, kui töötaja teavitas tööandjat oma rasedusest, oli tööandja esimene küsimus: kas sa jätad ta alles?“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas tööõiguse jurist Anni Koha. Tema jaoks on eriti arusaamatu, et sageli suhtuvad rasedatesse või väikelastega töötajatesse halvustavalt ka naisülemused.

Kes korvab kahjud, kui sinu viienda korruse korteris lõhkenud veetoru on vood sellise hooga valla lasknud, et vett voolab keldrini välja? Vastutuskindlustus on paljudel koos kodulaenu sõlmimisega küll tehtud, aga mis tingimustel, selgub tihti alles siis, kui midagi juhtub. Koostöös Eesti Kindlustusseltside Liiduga avavad Pere ja Kodu podcastis vastutuskindlustuse teemat Seesam kindlustuse tootejuht Dagmar Gilden ja PZU kindlustuse tootejuht Kristo Õunapuu. Eksperdid avavad tüüpilisemaid juhtumeid, millega neil vastutuskindlustuse raames tegeleda tuleb ja selgitavad, kui erinevatele kahjudele vastutuskindlustus laieneb ning millest lähtudes tasub praegu vastutuskindlustuse lepingus olevad summad üle vaadata. Saatejuht on Eve Kallaste.

31. märtsil esietendub Piip ja Tuut Teatris uus muusikal “Tallinna karud”, mis räägib loo karuperest, kes on sunnitud oma kodust loobuma, kui linn taas laieneb seda ümbritseva metsa arvelt. Nurka aetud loomad käituvad ettearvamatult ja sama teevad inimesed, kui karud ilmuvad linnapilti. Teatri eestvedajad Haide Männamäe ja Toomas Tross räägivadki stuudios oma uuest lavastusest. Saadet juhib ajakirjanik Martin Hanson.

„On olnud juhtumeid, kus naine saab kortermajas iga nädal peksa, nii et karjumist on kuulda, ja ütleb hiljem, et ta nii ootas, et keegi naabritest pakuks abi,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskuse juht Margo Orupõld, kutsudes sellega üles märkama vägivalda enda ümber, pakkuma abi või vajadusel kutsuma politsei.

„Kokkuhoiu pärast ei ole seda mõtet teha,“ tunnistavad Kaur ja Leen, kes juba mitmendat suve võtavad ette kuuajase reisi laste ja autohaagisega, mida pere kutsub hellitavalt Arviks.

„Kui sooviti, et sünniks tüdruk, ümbritseti rasedat naistetöödega seotud asjadega. Kui sooviti poissi, siis tassida tuppa ader või äke,“ räägib Pere ja Kodu uues podcasti osas Eesti Kirjandusmuuseumi eesti folkloristika vanemteadur Reet Hiiemäe.

„Minu kogemus näitab, et kui laste vanusevahe on alla viie aasta, siis üldiselt need probleemid süvenevad, kui neid vahepeal kontrolli alla ei saa. Tihti on nii, et kui peale esimest last naisel diastaasi ei ole, siis peale teist last see siiski tekib. Aga just sellisel juhul, kui naine ei ole vahepeal end teadlikult taastanud või trenni teinud,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas füsioterapeut Helle Nurmsalu Kõhukliinikust.

„Judo arendab sinu lapse füüsist ja vaimu ning annab teadmise, et endast ja teistest tuleb alati lugu pidada,“ ütleb Judoklubi Dokyo asutaja Jaanus Olev. Kuula saatest, missugustele lastele see spordiala sobib ja kuidas tänu treeningutele paraneb ka lapse õppimine ja areneb suhtlemisoskus.

On üllatav, kui mitmekülgsed on kaasaegsed abivahendid absoluutselt igas eas inimestele. Lapsevanemad ei pruugi aga teadagi, et kiiresti kasvavale lapsele saab paljusid vajaminevaid vahendeid ka üürida. Miks igaühel meist võib ühel või teisel ajahetkel abivahendeid vaja minna ja kuidas nende seast õige valik teha, räägivad Invaru teenindusjuht Kadri Lemberg ja juhtivterapeut Liis Pilt. Saadet juhib Mari Torga.

Sel nädalal võtame Pere ja Kodu podcastis luubi alla peresid, lapsi ja haridust puudutavad valimislubadused. Selleks on stuudios Emori uuringuekspert ja valimiste valvur Anna Karolin.

„Minu lapsed käivad tihti kottriietes, sest ma lihtsalt ei viitsi neile igal aastal uusi riideid osta,“ naerab uues Pere ja Kodu podcasti osas Testlio asutaja Kristel Kruustük.

„Isegi üks õpetaja ütles mulle: „Ju sa oled ise süüdi, sest miks nad muidu peaksid sedasi tegema.“ Saan tagantjärele aru, et ma ei olnud süüdi,“ räägib uues Pere ja Kodu podcastis SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Ingi Mihkelsoo. Tema sõnul tunnevad kiusamisohvrid sageli end ise kiusus süüdi. „Tegelikult vajavad ka kiusavad lapsed abi. KiVa koolis ei lööda risti seda last, kes kiusab.“

Lapsevanem, kas ikka tead, kuidas TikTok ja muud sotsiaalmeediakanalid mõjutavad noorte tüdrukute ettekujutust sellest, mismoodi võiks ennast jumestada? Millal, kuidas ja millega võiks tüdrukud näonaha eest hoolitsemise ja meikimisega alustada, räägivad Meigipidude ürituste läbiviijad Elis Lubja ja Aleksandra Ratt.

„Üks põhilisi probleeme, millega pered meie juurde pöörduvad, on see, et laps liigub öösel oma voodist vanemate voodisse,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas perenõustaja Merit Lilleleht Eesti Unekooli Ühingust.

„Montessori pedagoogikas saab laps end ise luua. Selle kooli lõpetanud inimesed on vabad ja loomingulised,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti episoodis Montessori ühingu liige ja Montessori Kooli asutajaliige Anu Linnamägi.

„Kui lasteaias on käitumisraskustega laps, siis teiste lapsevanemate omavoliline tegutsemine võib rohkem kahju teha,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas kliiniline psühholoog Airiin Demir. Teemaks on käitumisraskustega lapsed.

„Mu esimese klassi laps on läinud kooli sedasi, et tal on kodutöö tegemata. See on nõme tunne, aga ma tahtsingi, et ta seda tunneks. Ütlesin ka õpetajale, et ma ei tee neid asju tema eest ära, sest tahan, et tal tekiks vastutustunne juba nüüd,“ räägib haridusmentor Triinu Pääsik.

„Tihti tunneme süütunnet sellepärast, et me ei veeda lastega piisavalt aega. Võime tunda end ema kõrval ebakompetentsena lapse eest hoolitsemisel,“ räägib uues Pere ja Kodu podcastis vanemlusmentor Tanel Jäppinen.

„Pööripäevade aegu tundi, et liikumas on igasugused väed ja neid sai enda kasuks pöörata,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas Eesti vanarahva aastavahetusega seotud kommetest Eesti Kirjandusmuuseumi eesti folkloristika osakonna vanemteadur Reet Hiiemäe.

Eesti on teinud suure hüppe koerte heaolu suunas, sest Nufnuf avas äsja puurivaba koerte päevahoiu. Kuidas see toimib, kas koertel on seal turvaline, millega seal tegeletakse ning miks see koertele hea on, räägib uues Pere ja Kodu podcast’i episoodis Nufnufi lemmikloomakaubamärgi kaasasutaja Aivar Roop.

Pere ja Kodu pereköögi toimetaja Paula Särekanno jagab oma mõtteid jõuluroogade osas.

Nii nagu valutavad ja lagunevad hambad meil, juhtub see ka meie loomadega. Tihti saamegi alles kahetsusväärselt hilja teada, et koer või kass on juba pikka aega hambapõletike käes kannatanud. Kuidas sellisel juhul kliinikus loomi aidatakse? Väljatõmbamine? Hammaste puurimine ja plommimine? Kroonid? Selgitusi jagab Tartu loomakliiniku Felivet lemmikloomade hambaarst Edgar Tamp.

„Need tooted tulid turule eksitava sõnumiga,“ sõnab uues Pere ja Kodu podcasti osas Tervisearengu Instituudi terviseriskide ennetamise keskuse vanemspetsialist Anna-Liis Veerpalu, pidades silmas e-sigarette, mida on reklaamitud kui suitsetamisest loobumise vahendeid või vähemkahjulikke alternatiive tavasigarettidele.

„Öösel kell kaks tuli lapsel südamešokk, tema aju jäi hapnikupuudusesse. Selles osakonnas ei ole õdedel ettevalmistust sellisteks juhtumisteks, puuduvad elustamisvahendid,“ jutustab oma erilise lapse lugu Krete Tomson.

„Noorte vaimse tervisega ei olnud lood head ka enne covidit. Üks peamisi noorte surmade põhjuseid on suitsiid. Igal aastal on 19aastaste ja nooremate seas kümme suitsiidi, seega iga paari aasta tagant kaotame klassitäie lapsi“ räägib uues Pere ja Kodu podcastis VATEK-i juht Ott Oja

Kuidas üldse aru saada, et organismis võib olla talvine vitamiinipuudus? Milliseid vitamiine anda lastele? Proviisori kutsega Lambertsi esindaja Monika Timberg räägib Pere ja Kodu saates erinevatest vitamiinidest. Nii nende toimest, kui ka sellest, millal ja kuidas vitamiine tarvitada. Lisaks tutvustab ekspert nutikat viisi, kuidas ise endale õiged vitamiinid valida.

„On olnud kuulda kiusamisjuhtumitest. Aga enamasti on lapsed siiski lapsed, kohanevad ja taastuvad kiiremine kui täiskasvanud,“ räägib Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiu ameti uussisserändajate kohanemise toetamise osakonna juhataja Kaisa Üprus-Tali.

Reili koges sünnitusjärgset depressiooni. Ivar ägas finantsmurede ja ebainimliku töökoorma all. Mõlemad tundsid end üksildasena ja mõlemale näis, et teine pool ei näe ega mõista teda. Lahkuminek paistis paratamatu.

„Kõik algab sellest, et vanem räägib lapsega oma tunnetest – olen rõõmus, et tegin hea söögi, või olen uhke, et koosolek läks hästi. Või siis et täna oli mul hirm, kui pidin ettekande tegema. Nii saab laps aimu, et on olemas erinevaid tundeid," räägib psühholoog, pereterapeut ja koolitaja Kärt Kase.

Kõne- ja keelepuudega lapsi on päris palju ning probleemi ilmnemisel on oluline sellega võimalikult vara tegelema hakata. Kuidas enda last aidata ja arendada, räägib Pere ja Kodu podcastis koolituskeskuse ERILO logopeed Liis Themas.

„Perepesad ennetavad probleeme. Me märkame tihti asju, kui need on juba väga kehvas seisus,“ räägib Pere ja Kodu uues podcasti osas Põltsamaa Perepesa juht Mariin Sirk.

Kui sagedasti koeratoitu vahetada võiks? Kas anda koerale korraga ühte või mitut toitu? Kust saada abi, kui loomaarstid tõstavad käed ja ütlevad, et ei oska aidata? Miks on Winner Plusi koeratoit üks erilisemaid? Nendele ja paljudele teistele koertega seotud küsimustele saad vastuse uuest Pere ja Kodu podcast’i episoodist, sest külas on FendaFi koeratoidupoe asutajad Piret Oper ja Irene Metsis.

„Eestis on palju seda, et kool on nõme ja ei taha sinna minna. Olen mitmeid kordi rääkinud Ameerikas elava eestlannaga, kelle lapsed õpivad Montessori koolis. Ta räägib, et ka kõige hullemad pubekad tahavad õppida,“ Rocca al Mare kooli Montessori koolis töötav Katarina Papp.

Kodus söögi tegemine ei pea olema keeruline ja stressirohke. Kooliealine laps võiks korraliku toidu valmistamisega ise hakkama saada ja Foodstudio viimaste aastate hitt-tooted on just sellest mõttest välja arenenud. Kuula, kuidas kiiresti ausat toitu valmistada!

„Ka lapsed kogevad läbipõlemist, aga nad ei oska seda väljendada sedasi nagu täiskasvanud,“ räägivad uues Pere ja Kodu podcasti osas psühhiaater Liisa Vister ja laste kliiniline psühholoog väljaõppes Marita Kabanen. Peamiselt tulebki juttu koolistressist.

Kui sulle ei meeldi, et masinast pesu võttes näed jälle neid pesukapslijääke või suisa pulbrijälgi, kui sa ei soovi seda rasket pesugeelikanstrit poest käe otsas koju vedada ega sellest jupikaupa vahendit doseerida, siis tea, et pole vajagi, saab ka lihtsamalt! Aga kuidas?

„Vaatasin kunagi Youtube’ist videoid hüpnosünnitusest ja mõtlesin, et see peab olema lavastatud. Naine ei saa sünnitusel nii rahulik olla!“ räägib uues Pere ja Kodu podcastis Pehme Sünni Kooli looja ja hüpnosünnituse koolitaja Kiia Paal.

„Sensoorset häiritust arvatakse olevat ühel kahekümnest inimesest,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas Confido meditsiinikeskuse tegevusterapeut Heldi McCaskill. Tema sõnul käib sensoorne häiritus sageli kaasas ka autismi ja ATH-ga.

„Kahel juhul kolmest ei kasva laps aktiivsus- ja tähelepanuhäirest välja. Sellepärast on meil probleem ATH ravimitega – Eesti Haigekassa hüvitab nende ostu lastele, ent mitte täiskasvantule. Kuna ravimid võivad maksta mitusada eurot kuus, on see problemaatiline,“ räägib Karl Hammerberg Eesti ATH Liidust.

„Vaimse tervise muresid on koolis üha rohkem. Eks me räägime neist ja teadvustame neid ka rohkem, aga lapsed on nii ühiskonna kui täiskasvanute elu peegel. Kui ühiskonnas on palju üldist ärevust, siis ka lapsed saavad sellest osa,“ räägib pereterapeut, koolipsühholoog ja koolisühholoogide liidu esimees Karmen Maikalu.

„Nimetan end pigem ratsionaalseks tarbijaks. Kui lapse tervis näiteks ei luba kasutada riidest mähkmeid, siis mõtlen lapse tervisele,“ räägib kahe lapse ema Laura Altin.

Spordiklubi EDU-DO treener Konstantin Iljenko selgitab, missugustele lastele sobib treenimiseks just karate.

„Lõiv, mida osapooled maksavad, ei väljendu ainult rahas, vaid ka tervises,“ räägib perekonnaõiguse kohtukaasustest vandeadvokaat Anet Jaks. Tema sõnul võib sageli sellises olukorras varjutada vanemate varajagamine laste heaolu.

„Suitsiidiennetuses on väga oluline vaimse tervise teemade normaliseerimine,“ räägib Eia, kes koges ise esimest korda depressiooni 16aastaselt.

„Fakt on see, et me kõik oleme erinevad. Mõnda last on mul lihtsam mõista, teist keerulisem. Palju sõltub ka kontekstist,“ räägib uues Pere ja Kodu podcastis pere- ja paariterapeut ja Gordoni perekooli koolitaja Agne Vilt. Sõna võtab ka nelja lapse ema Britt Ernewein: „Ei saa eeldada, et 4aastasel ja 14aastasel on samad õigused ja kohustused.“

Uudne logopeediline õppemäng nimega Kõnevurr ei ole abiks ainult professionaalsetele logopeedidele, vaid aitab samal ajal ka lapsevanemal oma lastele kõneprobleemide korral suurt abi pakkuda.

Kooliteed alustades tekib igal lapsel vajadus korraliku laua ja tooli järgi, kus oma koolitükke ja kodutöid tegema hakata. Seejuures peab aga tähelepanu pöörama ka lapse õpiasendile ja rühile. Kuidas valida koolijütsile tool ja laud, mis on mugavad, vastupidavad ja mõjuvad rühile hästi?

„Olen mures, sest mu laps ei julgenud mulle ise öelda, mis temaga juhtus. Mulle rääkis juhtunust hoopis sõbra ema,“ pihib ema. „Otsesuhtlusega ei peaks kiirustama, kui lapsevanemal on veel emotsioon laes,“ soovitab koolipsühholoog.

Millal on õige aeg lapsega optometristi juurde minna ja mida teha, kui selgub, et lapse silmadega polegi kõik korras? Laste silmade tervisest ja koolieelse nägemiskontrolli vajalikkusest räägib Eesti Nägemistervisekeskuse optometrist Peeter Hallikas.

„Pooldan lapsehoidja teenust, olgu siis tasuline või sugulaste või sõbrannadega kokku lepitud. Pean seda investeeringuks paarisuhtesse,“ räägib Pere ja Kodu podcastis psühholoog ja paariterapeut Kärt Kase.

„Pornost tule rääkida otse, ausalt, rahulikult ja halvustamata,“ arutleb ämmaemand, psühholoog ja seksuaaltervise nõustaja Diana Leht.

Saatejuht Maris Järva, kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter ja kirjanik Pille Kannisto vestlevad tänapäeva lastest ning neile sobivast kirjandusest. Luubi alla võetakse raamatud, mis võiks leida tee koolilapse lugemisvarasse.

Tanel Jäppinen on vanemlusmentor, kelle nimi ei vaja paljudele absoluutselt tutvustamist. Aga veel on Tanel erakordselt põnev vestluskaaslane, lapsevanem, aga ka Pere ja Kodu Vanemluse konverentsil esineja, kes proovib saatejuhile ja kuulajatele anda mõned nõuanded, kuidas laste peale vähem häält tõsta. Kõlab võimatuna, aga kas ka päriselt?

Kunstiga tegelemine on laste arengu lahutamatu osa. See õpetab loomingulisel viisil elust mõtlema ning ümbritsevat teise pilguga nägema. Eesti Kunstimuuseum ootab loovust arendama juba päris pisikesi mudilasi.

Kui õppematerjali keerulisem osa koos eraõpetajaga selgeks saada, pole koolis mahajäämist karta. Tuutor Iris Koristin räägib, miks ja millal on õige aeg eratundide võtmiseks.

27. augustil Viimsi Artiumi keskuses toimuval Pere ja Kodu vanemluse konverentsil astub teiste seas üles Catlyn Kirna, kes on küberturvalisuse ekspert. Konverentsile pühendatud podcastide sarja teises osas tuleb Catlyniga juttu kübermaailma ohtudest ja kuidas neid vältida.

Rahatarkus on mões mõttes tarkus, nagu iga teinegi. Laps õpib seda paljuski läbi mängu - teda tuleks seejuures juhendada ja suunata nägema ning tajuma laiemat pilti. Kuidas saavutada see, et igast lapsest kasvaks vastutustundlik, iseseisvalt majandada oskav ning rahatark täiskasvanu?

„Nutisõltuvus mõjutab väga laste õppeedukust. Lapsevanemad, palun jälgige, mida lapsed teevad ekraanis ja kellega nad seal suhtlevad,“ räägib uues Pere ja Kodu podcastis Kuristiku gümnaasiumi eripedagoog Kai Mägi.

„Olen palju kuulnud juttu, et depressioon on välja mõeldud haigus. Kui inimene nii ütleb, siis pole mõtet temaga vaielda,“ räägib uues Pere ja Kodu podcastis blogija Eveliis Kund-Zajev.

Kes soovib Skandinaaviat või Euroopat pikemalt avastama minna ning ise oma reisimarsruut koostada, sellele pakub autoränd DFDSiga mitmekülgset, mugavat ja taskukohast alternatiivi.

Laulmine teeb lapse rõõmsaks ja targaks. Sellest, kuidas muusikaõpe lapse arnegut toetab, räägimegi. Podcasti külaliseks on laulja, pedagoog ja huvikooli juht Taisi Rosenberg, kes innustab lapsi laulma juba 14 aastat.

„Esimesed kaks kuud magasin 45 minutit korraga, seejärel olin poolteist kuni kaks tundi üleval,“ meenutab Pere ja Kodu podcasti uues episoodis kolmikute emaks saamist Sigrid Holmsen.

„See meenutas keskkooli populaarsete tüdrukute gruppi, kus on üks-kaks nööritõmbajat ja ülejäänud üritavad nende standarditele vastata. Tagantjärele saan aru, et nii mõnigi naine tundis end seal samamoodi kui mina,“ räägib oma kogemusest Anne.

„On olnud olukordi, kus ahistaja pressib tüdrukult välja alasti pilte ja hakkab seejärel ähvardama, et teeb need avalikuks. Mõnel puhul ongi ahistaja teinud pildid avalikuks ja nendel juhtudes on tüdrukul sellest veelgi raskem rääkida,“ nendib uues Pere ja Kodu podcastis Marianne Ubalhet, kes Haridus- ja Noorteameti kommunikatsioonispetsalist ja kampaania „See pole okei“ üks vedajatest.

Koduaias või linnapargis sünnipäevade pidamine võib lapse vanuse kasvades muutuda igavaks. Nii ongi vaja leida uusi ja põnevaid kohti, kus saaks õues ja sportlikult sündmus pidada. Üheks võimaluseks on kogu peoga kolida seiklusparki. Kuid millisesse? „Alustama peaks sellest, et tegema valiku, et sünnipäev võiks toimuda seikluspargis. Sealt edasi siis hakkame panema paika seda tegelikku sündmust. Kuna meil on tegevusi igas vanuses lastele, siis selle järgi saabki valida kui vingeks „ronimiseks” läheb,” selgitab Nõmme Seikluspargi esindaja Helin Pungas.

„Kliimaärevus on loomulik reaktsioon sellele, kui saame teada, et maa kliimaga on väga halvasti. Peaksime oleme mures hoopis nende inimeste pärast, kes ei ole ärevil,“ räägib organisatsiooni Fridays For Future aktivist Kertu Birgit Anton.

„Ma ei suutnud pooleteistaastasele Emilile selgeks teha, et kui sa astud väiksele Jete-Liisale peale, siis see võib väga nukralt lõppeda. Mul oli korraga kaks inimest, kes ei saanud asjadest aru ja üks oli neist märgatavamalt tugevam kui teine,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas peatoimetaja Elin Järvsaar esimesi kuid kolme lapse emana.

„Trauma võib kasvada võikestest asjadest kokku. Lapsele võib põhjustada trauma ka see, kui kodus ei ole emotsionaalset soojust,“ räägib Justiitsministeeriumi projekti «Nooresõbralik õigussüsteem” juht Laidi Surva.

"Elektriga saab vea teha ainult ühe korra. Teist võimalust ei anta," räägib Elektrilevi varahaldusjuht Rasmus Armas, kes on ühtlasi kahe väikse lapse isa.

„Esimese klassi lapse puhul on kõige olulisemad just eakohased sotsiaalsed oskused – keskendumine, kuulamine, püsivus, iseseisvus,“ räägib Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetaja Maria Toom.

Pere ja Kodu podcast’is võetakse seekord ette lastesõidukid, mis liiguvad nii pudru kui elektri jõul. Sobivat aitab valida Tõnu Savi Automaailmast. Jõukohase sõiduvahendi võib osta juba aastasele põnnile. Tõsi, tegu on siis n-ö jooksumasinaga, kus hoogu tuleb anda kondimootoriga. Tõnu Savi sõnul on nende valikus mitmeid mudeleid, millega saab sõita ka toas ja nii vaikselt, et ei häiri koduseid ega sega naabreid.

"Ma tunnen, et minu empaatiavõime on kasvanud. Hea tunne on minna koju ja teada, et olen kellelegi rõõmu teinud," räägib Reelika Ojasaar, kes on seotud MTÜ Jututajaga.

On üsna tavaline, et nelja-viieaastased lapsed istuvad nutiseadmete taga ja toimetavad seal uhkes üksinduses. Mis võiks sellisele vaatepildile eelneda, et internetis midagi valesti ei läheks? Sellele küsimusele vastavad Pere ja Kodu podcast’is projekti „Targalt internetis” koordinaator Malle Hallimäe ja sama projekti teavitustöö koordinaator Kerli Valner Lastekaitse Liidust ning Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik Aveli (15).

"Hull fakt on see, et kõige sagedasemad vägistajad on perekonnaliikmed," räägib noortekirjanik Kaia Raudsepp oma romaanist "Lihtsalt ära jää üksi".

„See, mida inimene sõjab korda saadab, hakkab teda jälitama ja mõjutama. Sealt tulevad uued probleemid – alkoholism, perevägivald, kuritegevus,“ räägib teismelise tütre isa ja missioonisõdur Taavi Liias. Ta usub, et koledusi toime panevad sõdurid ei saa ka kodus olla sellisest käitumisest väga kaugel.

Uus eesti lastefilm "Tagurpidi torn" näitab noorte kambavaimu pahupoolt by Delfi Tasku

Uues Pere ja Kodu Lasteabi podcast’is annavad sel teemal nõu Lasteabi e-nõustaja ja pereterapeut Jelena Nikitina ning Peaasi haridusvaldkonna juht Marit Kannelmäe-Geerts.

"Kui räägid näiteks ühe 17-aastase tüdrukuga ja kui ta lahkab Lotte filmi mõju oma elule omal ajal, räägib ta sellest nii kiftilt. On aru saada, et Lotte on mänginud ta elus suurt rolli," räägib judotreener Tony Eiland.

Millega tegeleb kaitsevägi? Mis on NATO? Miks on Ukrainas sõda? Neile ja paljudele teistele küsimstele vastab Eesti kaitseväe kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.

"Seda kahjuks pole, et tuled saalist ära ja mõtled, et oi kui vahva seiklus oli. Tahan uskuda, et selle loo nägemine tekitab diskussiooni laste ja lapsevanemate või õpetajate vahel," sõnab Seeder 20. aprillil esietenduva lastelavastuse "Mesilane sinu peas" kohta. Lavastus puudutab sotsiaalse ebavõrdsuse, alkoholismi ja üksinduse teemasid, seda aga mitte kuigi sünges võtmes.

Kuhu ja kelle poole pöörduda, kui oled hädas ja vajad abi. Üks selliseid abiliine on ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja palunabi.ee (link: palunabi.ee) vestlusaken. Uude podcast’i episoodi ongi kutsutud sotsiaalkindlustusameti ohvriabi arendustalituse juhataja Triin Raudsepp ja Pärnu ohvriabitöötaja Tatjana Zuftsiankou.

Kokkajate konkurentsitu lemmikgrill pakub nüüd ka häälkõnet, mis ütleb millal liha või köögiviljad valmis on. Tefali Optigrilliga valmistatud toidud on maitsvad, mahlased ja mis peaasi, liha küpsetades valgub üleliigne rasvane vedelik eraldi sahtlisse.

"Hinnete saamine on sildistav – kas ma olen viieline või kaheline. Sildid hea laps ja halb laps on meil ühiskonna tasandil sees," räägivad Peedu kooli õpetajad Anneli Armus-Juhkam ja Helen Altin-Ilves.

PURE naturaalsed viljalihaga ja filteerimata mahlad eristuvad teistest mahlasisaldusega jookidest selle poolest, et nad on 100 protsenti naturaalsed filtreerimata viljalihaga mahlad. „Naturaalne mahl tähendab seda, et sinna ei ole lisatud vett, suhkrut ega muid lisaaineid, näiteks säilitusaineid,” kinnitas Jungent Estonia PURE mahlade brändijuht Helis Tõnise

Seekordses Pere ja Kodu podcasti episoodis saavad vastused algkooliealiste laste küsimused Ukraina sõja kohta.

„Oluline on austada lapse piire. Kui laps ütleb, et ei soovi praegu kallistust, siis see on okei,“ räägib Montessori ühingu aktiivne liige Anu Linnamägi, kes on ühtlasi Montessori koduõpet praktiseeriv ema. Veel tuleb jutuks see, millised on Montessori lasteaiad ja koolid, milliste vahendid aitavad lastel õppida, mida tuleks oma kodus muuta, et keskkond oleks lapse arengut toetavam, ja paljust muust.

„Mõned on kassiinimesed, mõned koerainimesed, mina olen lasteinimene. Ma suhestun lastega kergelt ja mul on ka kontakt iseendaga lapsena,“ räägib lastekirjanik Kätlin Kaldmaa. Möödunud nädalal valis Lastekaitse Liit 2021. aastal ilmunud laste- ja noortekirjanduse hulgast välja Head Lasteraamatud ja Head Noorteraamatud. Selle tiitliga sai pärjatud ka Kaldmaa teos „Lydia“, mis jutustab Lydia Koidula lapsepõlvest.

„Kahe nädalaga eksamiks ei õpi. Eriti eesti keele puhul, mille eksam eeldab arutlemis- ja oma mõtete väljendamise oskust. Selle juures pole distantsõpe olnud takistuseks, lugeda ja arutleda saab ju ka distantsilt,“ räägib Viimsi Gümnaasiumi õpetaja Kaidi Kolsar.

Liisi lapse kõne arenguga oli algusest peale probleeme, kuid ta ei osanud aimata, et nende taga võib olla üks tuntud haigus, millel on vähemtuntud vorme. Alles siis, kui kõne arengule lisandusid teised sümptomid, sai ta juhtlõnga, kust abi saada.

„Aeg-ajalt on mõni laps peale etenduse vaatamist öelnud, et midagi aru ei saanud, aga huvitav oli. See ongi tantsulavastuse puhul oluline, et isegi kui aru ei saa, peaks olema põnev,“ räägivad tantsijad Tiina Mölder, Päär Päärenson ja Kärt Tõnisson trupist ZUGA Ühendatud Tantsijad.

„Enne, kui psühhiaatriaosakonda tööle tulin, tundus väide, et kanep on ohtlik ja tekitab psühhoose, ebausutav. Nägin, et see tõesti on nii. Pooled või enam esmaste psühhooside osakonna patsientidest on seal kanepist tingitud psühhoosiga,“ räägib psühhiaater Viljar Veede.

„Näen tihti, et naised võtavad kolmandal päeval peale sünnitust vankrid välja ja teevad 10 kilomeetrise ringi. Kui meil on aga näiteks põlveoperatsioon, siis vajame pikka taastumist, füsioteraapiat. Me unustame ära, et peale sünnitust on naise kehas emakasuurune haav!“ räägib liikumisnõustaja Riina Arund.

„Nii, nagu paljud teised Lindgreni teosed, oli see üks mu lapsepõlve lemmikuid. Vastutus sellise materjaliga tegeledes on suur. Samas tunnen, et see lugu on mul nii südames, et võin seda teha,“ räägib Eesti Noorsooteatri näitleja ja lavastaja Taavi Tõnisson „Röövlitütar Ronja“ lavastusest.

“Hakkasin väga palju puuduma. Leidsin kõikvõimalikke vabandusi – kõht valutas, pea valutas jne. Tundsin end kodus oluliselt turvalisemana. Ema töötas palju välismaal – läks pühapäeval ära ja tuli neljapäeval tagasi. See oli meie omavaheline kokkulepe. Isa ei olnud. Ma jäin väga üksinda ja koolist puudumine oli väga kerge. Kogunesid halvad hinded ja tegemata tööd, sain külge templi, et olen halb laps. Sellepärast ei kuulanud ka klassijuhata minu muresid kiusamise kohta. Ta ütles, et küllap ma ise õrritan,“ meenutab Helen Voogla. Koolikiusu tagajärjel tekkis tal depressioon.

„Meie vanemate inimeste vaimne tervis on väga kehvas seisus, eakate depressiooni näitajad on Euroopas ühed kõrgemad,“ räägib Tallinna Ülikooli teadur, haridusgerantoloog Tiina Tambaum.

"Kui lugesin internetist, et fentanüülisõltuvusest tuleb välja alla 1% inimestest, hakkasin nutma," meenutab tänane sõltuvusnõustaja Lembit Arikainen. Selles podcasti osas räägib ta oma loo ja arutleb laiemalt sõltuvuste üle meie ühiksonnas.

See lugu juhtus siis, kui Lotte oli üheaastane. Väike Lotte oskas juba endale juuksetutti siduda ja leiutajast isa Oskari töökuuris haamriga väiksemaid naelu lauajupi sisse toksida. Kui Oskaril ei olnud aega lõunale tulla, viis Lotte talle söögi kuuri. Tavaliselt vastas Oskar, et kohe-kohe, ja askeldas leiutise kallal edasi. Lotte teadis, mis nüüd tuli teha: ta tatsas toiduga isa juurde ja hakkas teda lusikaga toitma. Pudruga tuli see päris hästi välja, aga supp kippus mõnikord põrandale tilkuma. Autor: Janno Põldmaa

„Sean iga aasta alguses koos lastega eesmärgid – mis võiks olla teisiti, mida lapsed tahaksid teha. Vaatame ka üle, mis läks eelmisel aastal hästi ja mis oleks võinud minna paremini,“ räägib mentor ja elustiilitreener Kai Oja

"Loomulikult ei ole rõõmus olla jõuluajal haiglas. Iga laps tahab koju. Aga samas on päevi, kus palju külalisi ja palju jõuluvanasid. Selles suhtes on lastel palju rõõmu," räägib Tallinna Lastehaigla Teotusfondi juhataja Inna Kramer.

Enamasti kingitakse ehteid naistele, kuid pole kuskile kirjutatud, et olulisi sündmuseid laste elus ei tohiks mälestada kenade ehetega. Grenardi ehetepoest on võimalik leida väga laia valikut ehtekinke ka pere noorimatele liikmetele.

Uuel ajastul, kui meie tähelepanu eest võitlevad suur hulk ekraane, helisid, uudised ja muu müra, on hea võtta kapist või riiulilt mõni lauamäng ning keskenduda ühele tegevusele. Lauamängude populaarsus ongi kasvamas, kuna need mängud annavad võimaluse sõpradel, perel või kallimatel omavahel vahetumalt suhelda.

„Oluline on rääkida ka nendest lugudest, kus lastekaitsetöötaja saab hästi hakkama. Paraku jõuavad meediasse ainult negatiivsed lood. Praegu on pandeemia tõttu olnud palju pöördumisi seoses vaimse tervisega ja lastekaitsetöötajad on nende osas palju ära teinud,“ räägib Rae valla lastekaitse peaspetsialist Natalja Krustov.

„Hea käitumine ei ole kaasasündinud oskus – see on arendatav, nii nagu jalgrattaga sõitmine või lugemine. Seda saab sammhaaval õppida ja täiustada,“ räägib VEPA programmijuht Anita Baumbach

Teise advendi eelses Pere ja Kodu podcasti episoodis on külas üks eesti perekond, mille isa töötab mereväes ja viibib päris palju kodust eemal. Elisabeth (12) ja Oliver (10) räägivad põhjalikult oma pereelust, jõuluootusest, enda huvidest ja isa tööst.

Seekordne „Pere ja Kodu podcast” keskendub koolikiusamisele, täpsemalt aga LGBT-noorte kiusamisele. Stuudiosse on kutsutud Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaäär. Saadet juhib Maris Järva.

„Tundsin esimese beebiga, et ma ei saa hakkama, ei suuda ühtegi tema vajadust rahuldada. Lõpuks seisin rõdul ja mõtlesin, et mis siis, kui ma siit alla hüppan,“ räägib Kristi Varik, kes on kogenud depressiooni ja saanud hiljuti ATH diagnoosi.

„Õige aeg lastega surmast rääkimiseks on iga hetk. Kui käite sügisel pargis jalutamas ja näete, et lilled närtsivad ning lehed kõdunevad, saab lastega arutada kaduvuse üle,“ räägib Risti koguduse õpetaja ja Tallinna Lastehaigla hingehoidja Annika Laats.

Lastemaja peaspetsialist: suur osa seksuaalsest väärkohtlemisest leiab aset interneti teel by Delfi Tasku

"Olen kasvatanud kõiki oma lapsi nii, nagu tol hetkel õigeks olen pidanud," räägib akrobaat, treener, viie lapse isa ja nelja lapse vanaisa Vello Vaher. "Nõukogude ajal oli norm, et lastele anti pepu peale laksu. Mul on selle üle äärmiselt hea meel, et kahte väiksemat last pole ma kunagi kuhugi löönud, aga kahjuks ei saa ma seda öelda kahe vanema lapse kohta. Tagantjärele süda väga valutab sellepärast."

"Trend on selles suunas, et raamatud oleksid õhukesed ja ei hirmutaks oma paksusega lapsi ära," tõdeb laste- ja noortekirjanik Reeli Reinaus.

„Leinaga tuleb tegeleda. Tagantjärele oleksin saatnud end kriisinõustaja või psühholoogi juurde. Inimesel on vaja sellises olukorras rääkida,“ tõdeb Triinu Tints, kes täna on kriisi- ja leinanõustaja ja toetab teisi samasuguses olukorras.

„Tihti jääb tähelepanu alt välja, kui palju tööd tehakse vanematega enne laste eraldamist vanematest,“ räägib sotsiaalkindlustusameti lastekaiste osakonna juhataja Ebeli Berkman. Ta tõdeb, et kahjuks on lastekaitse tööl asjata negatiivne varjund.

"Lapsed on väga aus publik. Mõni laps karjub vahel juba paar minutit pärast etenduse algust, et ma tahan siit ära. Täiskasvanud võivad mõelda samamoodi, et tahaks ära, aga nad ei ütle seda välja. Nad mõtlevad, et piletiraha on makstud ja vaatavad etenduse lõpuni," räägib Noorsooteatri juht Mirko Rajas.

Oleme kuulnud juhtumistest, kus vanemate lahkuminekul ei suudeta leppida mitte milleski kokku ja pole harvad juhtumid, kus pettumusest võetakse kaasa juustukera või saetakse pooleks koos ostetud diivan. Vanemate tülis aga kannatavad enim lapsed. Kuidas aga minna lahku viisakalt?

„Vend oli 13aastane, kui jäi esimesel koolipäeval auto alla. Terve pere oli leinas. 3aastasele lapsele ei osata sellist asja selgitada,“ meenutab Triin-Mary Raudkivi, lisades, et see sündmus muutis teda täielikult – temast sai kinnine laps, kes varjas oma tundeid.

"Teisele sünnitusele mõeldes tulevad külmavärinad peale. Kindlasti mõeldakse, et oh, oleks mul ka selline sünnitus - kõik läks kiiresti ja ma ei kogeud valu, aga see oli ikka päris intensiivne," räägib lauljanna Teele Viira.

„Nii mõnigi mees oleks pere kõrvalt ära läinud, sest väljavaated ei olnud üldse head,“ räägib Kairi Asu. „Tema aga aitas ja muudkui guugeldas lapse haiguse kohta, kui mina ainult magasin ja nutsin.“

Endine tippvõrkpallur Anna-Liisa Sutt toitumishäirest: võtsin kahe nädalaga alla 9 kilo by Delfi Tasku

„Omaette probleem on ka see, kui õpetaja toob kiusatud lapse klassi ees välja ja aitab kiusule kaasa,“ räägib kogemusnõustajana töötav Karl Erik Saks.

„Enamus lapsi ootab väga kooli. Peamine argument on see, et siis ei pea enam lõunal magama. Paraku saab õhin tihti kiirelt otsa, sest ootused ei vastanud reaalsusele,“ räägib koolipsühholoog ja pereterapeut Kristel Päll.

Lastekasvatusest Jaapanis: vaimse tervise probleemid on endiselt tabu by Delfi Tasku

"Peaksime iga kord pilte jagades mõtlema, kes meie sõbralistis on ja kuhu pildid jõuda võivad. Välismaal oli juhtum, kus ema leidis internetist 600 dollari eest müügil oma lapse näo järgi tehtud seksnuku,“ räägib Graspic rakenduse üks loojatest Gerta Sarv.

„Kahjuks ei ole meil imetamisnõustaja kutsestandardit ja igaüks võib end selleks nimetada,“ räägib imetamis- ja kogemusnõustaja Küllike Põlma. Käimas on rahvusvaheline rinnaga toitmise nädal ja sellega seoses räägib Põlma imetamisnõustaja tööst, õigustest, mis on töötaval emal seoses imetamisega ja paljust muust.

„Ajasime igapäevaselt näpuga järge, kuhu on võimalik minna. Tahtsime olla väga vastutustundlikud reisijad,“ räägib Riin Rehemaa, kellel on suur lastega reisimise kogemus.

Nüüd, kus pool suve on juba läbi, on kõige õigem aeg rääkida lastega reisimisest. Kuidas seda teha nii, et see oleks nauditav nii täiskasvanule kui lastele. Ja kas üldse peaks lastega reisima? Teema võetakse erisaates ette koos isetegemise entusiasti, blogija, käsitööõpetaja ning kahe lapse ema Anna Lutteriga. Tegemist on sisuturundussaatega.

„Minu kaalu kogunemise taga on sünnitusjärgne depressioon, mis pani mind valimatult õgima,“ räägib Raquel Peeba, kes otsustas oma ellu muutuse tuua ja on tänakses personaaltreener, kes inspireerib ka teisi.

"Lahkuminek oli minu otsus. Käisime küll minu initsiatiivil perenõustaja juures, aga sellest polnud kasu. Kui seal uksest välja astusime, tundsin, nagu oleksin ma kõik need asjad ise välja mõelnud," jagab Mari.

"Olen näinud ka 7000 eurot kuus teenivaid inimesi, kes tulevad vaevu ots-otsaga kokku, aga ka miinimumpalka saavaid üksikemasid, kes suudavad säästa," räägib Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saare

„Hoolduspereks olemisel saad sa ühe lapse jaoks nii palju ära teha. Teismelised lastekodulapsed kipuvad nagu üle jääma, nende võimalused perekonda saada muudkui ahenevad. Aga nad tahavad väga endale perekonda ja kõike seda, millest nad on puudust tundnud,“ räägib Riin Pärnamets, kelle pere pakub hoolduspere ühele toredale tüdrukule.

Eesti teadlased töötavad välja enneolematut lahendust emadele, kes ei saa pakkuda lapsele rinnapiima by Delfi Tasku

"Kolmandat last meile ei tule, sest tahame Leenu ellu jätta, seekord juba läks napilt," räägib Tomson. Tema abikaasa Mari-Leen Albers aga poetab kõrvalt, et tema sai olukorra tõsidusest alles palju hiljem aru.

„Teeb murelikuks, et iga neljas esimesse klassi minev laps on ülekaaluline. See ennustab terviseriske tulevikuks,“ räägib toitumisterapeut Külli Holsting, kes oma põhitöö kõrvalt peab ka koolis õpetaja ametit.

„Koduvägivald ei alga esimese löögiga. Kui see nii oleks, siis võiks naine lihtsalt minema kõndida. Selleks hetkeks, kui rusikad mängu tulevad, pole naisel enam sellest kellelegi rääkida, sest mees on vaikselt tema suhted muu maailmaga läbi lõiganud,“ nendib näitleja ja lavastaja Mari-Liis Lill. 5. juunil esietendub Eesti Noorsooteatris Lille dokumentaallavastus „Teises toas“, mis pajatab koduvägivallalugusid noortele ja täiskasvanutele.

„Olen inimõiguste aktivist ja imestasin, kuidas aastal 2020 võib sellist küsimust küsida. Ka puudega naised seksivad, tahavad saada emaks ja luua perekondi,“ räägib perekonnaõiguse jurist Keiu Roosimägi, kes ühtlasi veab värskelt käivitunud projekti „Mitte midagi puudega naistest ilma puudega naisteta“.

"Arvan, et ei ole ühtegi teemat, millest ei tohiks lastega teatris rääkida. Alkoholiprobleemid, lahkuminekud, koduvägivald – paljud lapsed ju elavad selles keskkonnas ja neil on oma suhe sellesse. Teater võib olla ventiil, et laps ei jääks oma muredega üksi," räägib Eesti Noorsooteatris tegutsev Leino Rei.

"Minu jaoks oli arusaamatu, et paberimajandus võttis nii kaua aega. Olime ju juba teineteist leidnud, miks ta pidi veel lastekodus olema," räägib tänaseks 7-aastase poisi kasuema Kristel. Ta kohtus lapsega, kui too oli pooleteise aastane. Just sama kaua oli kestnud ka Kristeli ja tema abikaasa ootus pärast sooviavalduse esitamist.

"Me ei taha ju keegi oma lapsele seda, et ta elaks terve elu kellegina, kes ta pole. Aga ikka mõtleme lapsevanematena ette, milline meie lapse elu tuleb, ja kui see nii ei lähe, on loomulik tunda kaotusvalu." nendib LGBT+ ühingu tegevjust Kristel Rannaääre.

„Sõbrannad ütlesid alguses mulle, et suhe on alati kahepoolne ja võib-olla ta alles kohaneb isarolliga,“ meenutab oma vägivaldsest suhtest avameelselt rääkiv Evelin. Selleks ajaks, kui mees vaimselt vägivaldselt muutus, oli naine rase. Füüsiline vägivald ilmnes siis, kui naine oli juba kahe väikse lapsega seotud ja suhtest põgenemine oli üha keerulisem.

„Depressioonist räägitakse juba julgemini ja selles osas on tehtud suuri samme, aga enamasti räägitakse sellest haigusest positiivse tagasivaatena, edulugudena. Kui me räägime kellestki, kes on terve elu depressioonis, siis tundub ta ikkagi hädavaresena,“ tõdeb uues Pere ja Kodu podcasti osas Kaja. Sõna võtab ka teine depressiooni naine, kes on pool elust pidanud selle haigusega võitlust. Mõlemad naised on täna emad.

"Imetamise kohta liigub ringi palju müüte. Kahjuks need nii kiiresti ära ei kao," räägib imetamisnõustaja Iiri Aasa.

Lootuse Külas täielikult kõik sõltuvused seljatanud Arlis Liivrand räägib oma uskumatust elust: „Juba 8-aastaselt murdsin esimest korda korterisse sisse. Mäletan sellega seoses adrenaliini, mida nautisin.“

„On olnud juhtumeid noortega, kes kodust ära jooksevad ja ööbivad mahajäetud majades. Siis on tulnud öelda, et ta ööbiks sotsiaalkeskuses või vanavanema juures, kus on turvalisem,“ räägib 22 aastat noorsootööd teinud Erko Sõrmus. Podcastis võtab sõna ka noorsootöötaja Kadri Agu: „Vahel nad kirjutavad mulle aastaid hiljem ja küsivad nõu või uurivad, kuidas mul läheb. See on hea tunne. Siis sa näed seda, et oled kellegi jaoks midagi ära teinud.“

„Logopuu on platvorm, kus lapsevanem saab informatsiooni oma lapse kõne arengu kohta, eelkõige kas tema lapse arenguga on kõik korras,“ räägib Logopuu üks loojatest Jaanus Jegorov uues Pere ja Kodu podcasti osas. „Logopeedilised mured on väga rasked. Lapsed võivad seetõttu tõrjutuks jääda,“ paneb Jegorov kõigile lapsevanematele südamele.

„Klassijuhataja nägi vorpe ja sinikaid mu kehal, aga ei teinud mitte midagi. Ma olen pettunud, et selline inimene töötab lastega koos. Ka mu ema ütles, et kui väljapoolt oleks tulnud mingigi abi, siis oleks asi olnud lihtsamini lahendatav. Aga kõik vaatasid lihtsalt vaikides pealt,“ räägib vägivaldse kasuisaga kasvanud Kristiina uues Pere ja Kodu podcasti osas.

„KonMarri korrastamine käigus saad sa aru, millised esemed ja eluvaldkonnad teevad sind rõõmsaks ja millised mitte. Selle protsessi lõpus saad sa endale luua lihtsama ja parema elu ja keskenduda enam sellele, mis sulle meeldib,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti osas KonMari korrastusmeetodi maaletooja Mari-Ann Lumeste

„Kui vanemad lapse kaotavad, siis nad leinavad ka kaotatud tulevikku. Koos lapse surmaga kaotab ema osa enda identiteedist,“ räägib raseduskriisi-, kogemus- ja leinanõistaja Triinu Tints uues Pere ja Kodu podcasti osas. Ta räägib oma kogemustest nii naisena kui nõustajana väga avameelselt.

„Igas raskuses on midagi positiivset. Beebi sündis küll vara, aga ta oli elus ja näitajad olid head,“ tõdeb Pere ja Kodu uues podcasti osas Anete Toming, kes on imearmsa Sebastiani ema. Sebastian sai ema kõhus olla 25 nädalat ja 3 päeva.

"Käisime end pidevalt EMO-s näitamas, sest lapse palavik ei tahtnud alla minna," räägib nüüdseks 4-aastase Johanni ema Kristi Pere ja Kodu uues podcasti episoodis. "Seal aga peeti meid simulantideks. Ütlesin, et ema süda ütleb, et miski on valesti. Sain vastuseks, et ema süda pole mingi indikaator."

Kristiina Ehin ja SA Kiusamisvaba kool tegevjuht Triin Toomesaar arutlevad Ehini elust pärit väga valusate näidete põhjal ühel tuhandeid lapsi puututaval teemal: koolikiusamine! Kas tead, et kiusamine võib jätta jälje kogu eluks? Kuula ja mõtle sellele!

Kaks tuntud naist ja saatejuht Katariina Ratasepp arutlevad, millised on emadust puudutavad müüdid, mis om aja ära elanud. Või kas üldse on selliseid? Kuula ja saad teada!

“Mõtlesin, et mis see emaks olemine siis ära ei ole, lapse saamine ju ainult rikastab minu elu! Aga paraku see kõik nii lihstalt ei läinud,” meenutab Reili Miggur. Ta jagab oma lugu avameelselt, et teada anda samade tunnetega maadelavatele emadele, et nad pole üksi. “Mulle tundus, et kõigil teistel emadel on kõik super hästi ja ainult mina ei saa hakkama. Oma lugu jagama hakates sain teada, et minusuguseid emasid on veel palju.”

„Vaktsiinid ei nõrgesta immuunsust, vaid vastupidiselt aitavad selle arengule kaasa,“ sõnab Tartu Ülikooli teadur Erik Abner. Söötsime teadurile ette kaheksa suuremat müüti, mida vaktsineerimisvastased argumentidena kasutavad ja palusime selgitada.

Tanel Jäppineni räägib viimases saates Pere ja Kodu podcasti saatejuhina, mida 120 podcasti ja väga erinevad külalised neis talle õpetanud on nii vanemluse kui suhete ja ka enda kohta. Miks ta enam ei jätka? Ka seda selgitab ta! Podcastid aga jätkuvad - järgmisest nädalast on Pere ja Kodu podcasti saatejuht meie ajakirjanik Katariina Ratasepp!

Raamatu "Ettevaatust, kui vasak on parem" autor on ise vasakukäeline, kes räägib nii ümberõppest kui aju erinevusest vasakukäeliste puhul. Kui sinugi laps tundub olevat vasakukäeline, siis tasub kuulata allaolevat podcasti!

"Paljud haigusjuhud on geenirikked ja tervisest tulenevad, aga väga paljud on kasvu ja lasteaiakeskkonnast sõltuvad - perekond, lasteaed, kool, mänguväljak... Keskkond mõjutab 70% meie toimimist," sõnab Lokko. Kuidas ennetada ja vähendada laste psühhiaatriliste juhtumite teket? Kui paljud neis oleks ennetatavad ja kuidas? Kuidas kujundada keskkond, et hommikud või õhtud ei oleks peres piinarikkad katsumused täis jonni ja draamasid, mis sillutavad teed probleemidele tulevikus? Millised on mõistlikud eakohased ootused ja piirid ning mis juhtub väikse Kalle või Mallega, kes on kogu aeg "see paha laps" rühmas või peres?

"Kui me võtame selle 7-8-aastase, kes saab nutitelefoni ja laseme tal juhisteta seal olla ja toimetada, oleks see sama kui sõita temaga liikluses ja lasta ta suvalises kohas autost maha ja öelda "mine nüüd", aga me ju ei tea, mis ta edasi teeb ja kas tal on turvaline," ütleb veebikonstaabel Ville Ränik, rääkides laste nutikäitumisest ja vanema väga olulisest rollist selles.

Kairi Tozen-Pütsepp on paariterapeut ja raseduskriisinõustaja ning viie lapse ema. Ta räägib, miks tänapäeval on sünnitusjärgne depressioon kergem tekkima nii meestel kui naistel ning annab nõu, kuidas seda ennetada saab.

"Üks asi on inimene ja teine on probleem ning probleemiga lahendamisega saame tegeleda. Probleemiga inimese käitumist ja tunnete juhtimist saab muuta," selgitab Tiina Kütt, Rajaleidja Lääne piirkonna juht.

Belgiast üle võetud Sensoa lipusüsteem on igas vanuses lastega töötamiseks sobiv, aidates kaardistada, millal on lapse või noore seksuaalkäitumine temale või teistele eakohane, millal aga ohtlik ja ebasobilik. Sensoa koolitaja Kristel Päll selgitab ja jagab nõuandeid, millal on käitumine eakohane, millal mitte ning kuidas sellest teadlik olla ja reageerida.

„Kui üks vanem soovib teisele vanemale kätte maksta läbi lapse, siis Eestis on seda väga lihtne teha,“ ohkab Toomas, kes on lapse pärast kohut käinud poolteist aastat. Pärast suhte lõppemist keeldus tema lapse ema mehele last näitamast ja Toomasel ei jäänud üle muud, kui minna kohtusse. Ta räägib oma emotsionaalsest teekonnast.

Jaan Tätte Jr. räägib avameelselt suhetest, töö ja eraelu tasakaalu leidmisest ning tunnistab sedagi, et ei tea, kas ta oleks oma abikaasaga koos veel, kui neil lapsi poleks, sest vast oleks elu läinud siis teisiti hoopis. Ta tunnistab, et isaks olemisega sai talle selgeks üks: aeg on hakata otsuseid tegema ja sugugi mitte ainult ennast puudutavaid, vaid kellegi tervet elu mõjutavaid. "Näiteks, kas vaktsineerida või mitte," toob ta näite tähtsast otsusekohast, mis lapse sünniga saabus.

Mida saab lapsevanem teha, et muuta end ja oma last meediapädevamaks? Palju piirata ja mida, et meedia ei võtaks meie elu üle võimust?

Maikalu sõnul on suurim viga see, et tahetakse hakata sageli korrigeerima lapse käitumist. Temagi kuuleb palveid "tehke ta korda" - ehk vanemad soovivad halvaks muutunud lapsest saada tagasi hea oma nägemuse järgi, süvenemata kahjuks põhjustesse. "Meie kui täiskasvanute asi on see põhjus leida ja kõrvaldada, et lapse mure kaoks ära," ütleb Maikalu, et see vajab nii õpetajate, psühholoogi, vanemate kui mistahes osapoolte koostööd.

"Ka mehe suitsetamine võib mõjuda tulevasele lootele halvasti,“ paneb rasedust planeerivatele vanematele südamele Lääne-Tallinna Keskhaigla naistearst Marit Kõre. Suitsetamisest, alkoholist ja muidugi narkootikumidest soovitab ta loobuda mõlemal vanemal, kui soovitakse rasestuda, räägib ta uue podcasti "9 kuud" avaosas "1. kuu - rasestumine, viljatsuravi ja kunstlik viljastumine".

Soovid pere luua aga väga oodatud laps ei taha ikka tulla? Siis on see podcast just sulle loodud, sest günekoloogilt saavad selgituse ja vastuse kõik viljakusravivõimalused nii mehele kui naisele ning info sellegi kohta, kust abi edasi otsida! Lausa igal viiendal paaril ei õnnestu rasestuda aasta jooksul loomulikul teel - võimalusi on õnneks palju, nii karmimaid kui leebemaid!

Kristina Birk-Vellemaa on Seksuaaltervise liidu koolitusjuht ja koolitaja. Ta sõnab, et sageli aetakse seksuaalkasvatus segi seksi õpetamisega ja kinnitab ka: seksuaalteemadest ja -vähemustest rääkimine ei muuda kedagi sellele kalduvaks. Seksuaalsus on arengu loomulik osa ja on sootuks parem sellest rääkida, kui oodata, et noor ise kuskilt mujalt infot otsima hakkab huvi tekkides.

Ema ja ettevõtja Evelyn Müürsepp tunnistab, et just teise lapse sünni järel kodus olemise aeg oli ideaalne ellu viia oma unistus luua oma ettevõte. Tema sõnul on igaühele, kel see soov, ideaalsed võimalused Eestis olemas mitmes mõttes. Kuula ja inspireeru!

"Alates neljandast lapsest läks kõik lihtsamaks. Naine sai pärast kolme lapsega kodusolekut vahepeal tööl käia ja see talle meeldis. Viiega ei ole raske hakkama saada," tunnistab kuue lapse isa ja MTÜ Lasterikkad Isad asutajaliige Hillar Petersen. Ta räägib sellest, miks sageli kahe lapse juures pidama jäädakse ning sõnab, et MTÜ on loodud selleks, et olla toeks, kui soovitakse suuremat perekonda

"Kallid isad, püsige oma laste jaoks pildil. Sellist sidet, nagu lastel on emadega, ei saavuta me isadena kunagi, kuid otsus saada isaks ja jääda isaks nõuab eluaegset pühendumist. Isa peab olema meelekindel, jääma oma otsuste juurde, suutma eristada õiget ja valet," räägib Pere ja Kodu podcastis Palbo Vernik, MTÜ Koos On vedaja ja isa, kes tegeleb klassisidususe parendamise programmi raames lastega. Ta näeb, kui rängalt mõjub lastele see, kui isad nende elust kaovad või suhted kodus on sassis.

Taneli Jäppineni külaliseks seekordses podcastis on ämmaemand Siiri Ennika, kes on aidanud 47 naisel kodus sünnitada ning kes räägib, kes ja kuidas seda kaaluda võiks ja miks näiteks Haapsalus kodus sünnitamine võimalik ei ole.

Kuidas saavutada pereelu korraldamisel turvatunne kindlama homse nimel, kuid jätta samal ajal siiski lastele alles neile loomuomane avastamisrõõm ja võimalikult muretu elu?

Tanel Jäppineni seekordseks külaliseks Pere ja Kodu podcastis on produktiivsusklubi algataja ja koolitaja Valdur Rosenvald, kes räägib, kuidas efektiivsemalt pereelu toimima panna.

Pere ja Kodu podcasti seekordseks külaliseks on Tanel Jäppinenil Palbo Vernik, kahe lapse isa, kes klasside või gruppide kaupa lapsed kolmeks päevaks matkadele viib koostöö, usalduse ja hea koosolemise edendamiseks. Mida on tema metsas laste kohta õppinud ja mida õpivad lapsed temalt ja teineteise kohta, kuuled juba podcastist.

Kuidas siis ikkagi paarisuhtes säilitada ja leida see kirg, kui naisel pole jaksu ja meeski töötab automaatpiloodil igapäevarutiinis? "Sina ise oled number üks! Kui ema ja isa on õnnelikud, on ka pere õnnelik" rõhutab Epp, kus harmoonilise suhte saladused peidetud on, ent mida ikka ja jälle meelde tuletama peab. "Aega ei leita, see tuleb ka võtta!" ütleb Epp, et uinunud seksuaalsust saab äratada. Kuidas? Kuula!

Asnate Tuulik on kolme lapse ema ja Eesti Montessori ühingu asutaja. Kes või mis on viimasel paaril aastal palju kõneainet saanud Montessori kogukond, seda saatejuht Tanel Jäppinen Asnatelt Pere ja Kodu seekordses podcastis uuribki. Kuulamine on tulvil imelihtsaid nõuandeid, kuidas mistahes eas lapsele enam arenemisvõimalusi ja rahulolu kodus pakkuda.

Geenius.ee tehnoloogiajakirjanik Henrik Roonemaa on ka ise lapsevanem - koos Tanel Jäppineniga püüavad nad seekordses Pere ja Kodu poscastis selgeks saada, kas ja kuidas enda ja oma pere ekraanitarbimist piirata, kontrollida ja kas ning palju seda üldase tegema peaks.

Saates arutletakse selle üle, milline on suur muudatus ja millal ning kas seda elus teha või kuidas kohaneda, kui see juba tehtud on, jäämata samas mitte igaveseks muudatusi tegema ja pidevas rahulolematuses vaevlema.

Mitme minutiga saab organism kätte vajaliku koguse D-vitamiini ning mida võib tähendada lapsepõlves kogetud päikesepõletus? Kõigile neile ja paljudele teistele päevitamisega seotud küsimustele vastab Mariana Džaniašvili Südameapteegist.

Mil moel raseduse ajal ja pärast sünnitust seksuaalelu rahulduspakkuvana hoida? Kuidas väikeste laste kõrvalt emotsionaalselt seksiks valmis olla? Millal laste kõrvalt selleks üldse aega leida? Doula Daisi Kuuse on teemaga väga hästi kursis, sest on ka ise ema ja taas beebiootel. Lisaks aitab ta koolitajana avastada seksuaalseid naudinguid.

Seksuaalvägivalla ohvriabi korraldaja Kai Part selgitab, mis üldse on seksuaalvägivald ja kuidas noortega sellest rääkida.

"Hea paarisuhte tagab teadlik suhtlemisoskus. Kasuks tuleb oskus kuulata ja välja öelda rahulikult seda mida me mõtleme, austades vestluskaaslast. Paremaid õpetajaid kui meie lähedased, ei ole. Tagasi vaadates pean endale tunnistama, et minu suhted on purunenud, sest ma ei osanud suhelda. Ma ei olnud teadlik sellest mida ma tegin ja kuidas käitusin," ütleb konstellöör ja paariterapeut Indres Viirsaar. Pere ja Kodu podcastis arutleb ta saatejuht Tanel Jäppineniga, kuidas õppida suhtlema teadlikult, kergelt, konfliktivabalt ja armastavalt.

Kahe lapse ema Liis Kuurme teab, et lapsepõlves alateadvusesse salvestunud info kujundab inimese käitumist ja mõttemaailma terve elu joosul. Infovälja- ja sagedusteraapia abil on võimalik leida inimese probleemide algpõhjuseid, mis tihtipeale peituvadki just väga varasetes kogemustes, usub Liis.

"Igal hommikul ütleme kodus lastega hommikusöögilauas viis asja, mille eest oleme tänulikud. See loob hea tunde ja viib tähelepanu headele asjadele meie elus," ütleb Kai Oja, kes aitab nii vanematel kui lastel enda võimeid avastada ja arendada.

Eriolukrod näitas, et teadlased ja arstid suudavad väga hästi koostööd teha. Koos haiglatega leiti üles 35 beebiootel patsienti, kes said täiendavaid hädavajalikke uuringuid ja konsultatsioone. "Tagantjärele oli NIPTi kasutamine väga õige otsus," ütleb teadlane Kaarel Krjutškov resedusaegse testi kasutuselevõtust rääkides.

Maire Riisi maailm muutus, kui ta oli toeks väikesele poisile, kelle isa jäi Estonia katastroofis merre. Sellest ajast alates on leinavate laste märkamine ja aitamine traumaterapeudi ja laste leinalaagrite korraldaja Maire südameasjaks.

Koduseid ohte ei osata tihti ette näha. Kemikaalid, ravimid, patareid - väikeste lastega juhtub väga palju mürgistusõnnetusi. Väga tore mängukoobas on lapse jaoks näiteks köögi kraanikausi all olev kapp ja mida ta sealt leiab?

Kus ja keda puugid varitsevad? Kuidas puuke endast eemal hoida? Kuidas kaitsta puukide eest oma last? Mida teha, kui leiad kehalt puugi? Kuidas puuki eemaldada? Mille järgi aru saada, et puuk on olnud nakkuskandja? Kuula siit!

Merike Kaarma teekond teadliku toitumise juurde algas üle 10 aasta tagasi, kui perre oli sündinud kolmas laps, enneaegse ja allergikuna. "Asusin tema aitamiseks iseseisvalt õppima ja ennast arendama," ütleb Merike, kes räägib Pere ja Kodu podcastis, kuidas terve pere tervist õige toitumisega toetada.

On ütlus, et vanavanaemaks olemine on tänapäeval väga mõnus. Hoiad ja mängid ja kui ära väsid, siis annad lapsed nende vanematele tagasi. Kahe lapselapse vanaema Eva Luigas ütleb, et tegelikult on vanavanema rolli juures oluline üks hoopis teistsugune asi.

Viibete kasutamine võimaldab beebidel, kes veel ei räägi, suhelda oma vanemate ja teiste pereliikmetega ning väljendada oma vajadusi ja soove — näiteks anda märku kui nad soovivad süüa või juua või siis lihtsalt juhtida meie tähelepanu asjadele, mis neid köidavad ja mida nad tahavad meiega jagada.

Sa ei saa ju igavesti lapsega koos või siis lausa tema eest kooliasju teha. Õpeta talle parem, kuidas iseseisvalt koolitöödega hakkama saada! Pere ja Podu podcastis räägivad iseseisva õppimise õpetamisest Kati Aus Ja Kriste Talving.

Samal ajal kui teised sünnitavad pered hakkavad sünnitusmaja poole liikuma, helistavad kodusünnitajad oma ämmaemandale. Miks ja kuidas kodus sünnitada, räägib doula Ann Vool.

Esiteks peaks iga vanem lapse probleemi korral vaatama otsa iseendale. "Mida väiksem on laps, seda kergem on teda suunata enda eeskujuga. Väikesed lapsed soovivad vanemaid järgida. Kui vanem ise toitub tervislikult, siis on suurem tõenäosus, et ka laps hakkab eelistama tervislikke valikuid," selgitab toitumisterapeut Jaanika Tapver. Jagame Pere ja Kodu podcastis tõeliselt häid ja lihtsasti järgitavaid nippe, kuidas liikuda kogu pere tervislikuma toitumise suunas!

Käitumisprobleemidega lapse abistamise puhul on kõige olulisem suhtuda abi saajasse austuse ja heatahtlikkusega. Selline suhtumine kaitseb abistatavat kahju saamise eest, sest sel juhul me mõtleme, enne kui tegutseme.

Kuidas jääda lapsevanemana rahulikuks, kui pere teeb kõik, et sa enesevalitsuse kaotaksid? Nõu annab vaikuseminutite praktik ja mitme lapse isa Matti Orav.

Tanel Jäppinen otsustas minna koos perega autokaravaniga kuudepikkusele reisile. "Miks me sellise otsuse tegime, mis hirmud meil sellega seoses olid ja mida me loodame sellise elumuutusega saavutada?" Tanel ja tema abikaasa Maret arutlevad Pere ja Kodu podcastis, miks nad suure elumuutuse ette võtsid.

Aga Sass Henno räägib lastega loengutes nendel teemadel ja nüüd räägib ta sulle sellest, millest sinu laps sulle ei räägi.

Kõige mõnusam on, kui laps tahab midagi koos teha, kasvõi aeda värvida, sest enda kogemuste ja oskuste jagamine oma lapsega on parim, mida isaroll pakub, järeldavad mehed, kes stuudios isaks olemisest räägivad.

Äsjasündinud beebi vanemad Lemme-Liis ja Andreas on väga erinevad: Lemme-Liis on kristlane, Andreas aga tätoveeritud kulturist. Kuidas küll selline paar kokku sobib? Kolmekuuse beebi vanemad räägivad, missugugune on nende suhe ja mis suhtes muutub, kui perre sünnib esimene laps.

Mida rohkem ja mitmekesisematel teemadel me lastega räägime ja ühiselt mängime, seda enam areneb ka lapse kõneoskus. Mille järgi aga aru saada, et laps vajab logopeedi abi? Külas on logopeed Kadri Veidenberg.

Mida teha, kui laps pole nõus looma sööma? Kuidas käituda, kui teismeline hakkab päevapealt veganiks? Kui vegan jääb lapseootele, mis saab ema ja beebi tervisest?

Neid seob lubadus, et nad ei lähe kunagi laiali ja kui suhtesse tuli lisaks kolmas osapool, siis olid mõlemad selleks valmis. Eesti abielupaar räägib, miks on nende valikuks teadlik kolmene suhe.

Helena Väljaste on lapsevanema rollis palju tundnud, kui raske on lapse käitumisele reageerides enda tunnetega toime tulla. Nüüdseks on ta õppinud mõistma, et me ei peagi olema vanemana täiuslikud, aga me võime alati proovida paremini teha. "Mul oli kogu aeg vajadus lapsega vaieldes peale jääda," tunnistab ka Tanel Jäppinen enda lapsevanema suurest väljakutsest rääkides. Üks kindel viis, kuidas enda tunnete ja reaktsioonidega paremini toime tulla - vaikuseminutid ja kohalolek aitavad kogu peret. On olemas lihtsad viisid, kuidas meelerahu leida. Õpeta neid ka enda lapsele.

Raseduste katkemised, enneagsed beebid, imetamise ebaõnnestumine ja sünnitusjärgne depressioon on Küllikese jaoks valusalt tuttavad teemad.

Täiskasvanuea probleemi tekkimise põhjusena ei pea alati lapsepõlvest otsima suuri traumasid, ka õpetaja valest pilgust piisab, et häbi, hirm ja valu lapse sisse salvestuks ja hiljem näiteks esinemishirmuna väljenduks. Kuid lapsepõlves meisse salvestunud valust on võimalik vabaneda, ütleb holistiline terapeut Kadi Kütt.

Kui emad jätavad lapsega seonduva ainult enda teemaks, siis paarisuhtekvaliteet langeb! Varasemast ajast kanname tihti siiani kaasas ettekujutust, et isa on kaugel raha teenimas ja laps emaga. Lõpuks isa ei mõistagi, kuidas isa olla ja jääb eemale. Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Kiira Järv annab nõu, mida teha, kui isa ei leia peres kohta.

Kui laps on parasjagu endast väljas, pole mõtet talle moraali lugeda, laps ei ole sel hetkel lihtsalt kontaktivõimeline. Ka iseenda tugevate tunnetega on meil keeruline toime tulla, sest oskame end suurepäraselt ära petta - pulbitseme vihast, aga hingame korra ja arvame, et oleme täiesti rahulikud.

Lauri on seitsme kuu vanuste pisitüdrukute isana selgeks saanud, mis on kaksikute kasvatamise puhul kõikide reeglite ema. Kuula!

"Kui pühadeaegne sugulaste kooskäimine läheb vastuollu sinu sisetundega, siis on käes mõtlemise koht," ütleb psühholoog ja kolme lapse ema Triin Kahre. Triin räägib, kuidas lahendada pühadeaegseid konflikte ja leida ühine keel, kui tullakse erinevate väärtustega kodudest.

Mis sõnumi saadab see väikesele lapsele, kui vanem saadab ta esimesi kordi lasteaiarühma, endal pisarad silmis? "Nutta võib, aga pärast, autos," ütleb lasteaia psühholoog Lagle Reinup vanematele.

Ta pettis sind? Või siis sina teda? Sul on lihtsalt nii kopp ees, sest ta ei saa millestki aru? Miks sa üldse temaga koos elama hakkasid? Pärast laste saamist on suhe täiesti vale?

Mehe ja naise paarisuhe ja intiimelu pole pärast lapsevanemateks saamist enam endine. Mis saab seksist pärast seda, kui mehest on saanud isa, räägivad Tanel Jäppinen ja Chris Kala.

Paljud ei usu, et sünnitus võib olla valutu. Kiia Paal on aga tihti selle tunnistajaks, et lapse võib siia ilma ka lihtsalt hingata. Kuidas see võimalik on? Mida kujutab endast järjest enam populaarsust koguv hüpnosünnitus?

Internet on nagu päris elu ja nagu ei ole ka. Aga netiohud, mille eest pead last kaitsma, on igatahes päris. Tanel Jäppinenil on netiteemal külas Diana Poudel.

Pere ja Kodu podcastis räägime lahutuste ja lahkuminekute varjukülgedest läbi perekonnaõiguse advokaadi silmade. Mida teha, kui on selge, et lahutus on tulemas? Millised lahkuminekutega seotud teemad jõuavad kõige sagedamini kohtuni? Mis on peamised "tüliõunad"? Miks võiks püüda lahutada rahumeelselt ja kohtuväliselt? Millele mõelda ja kuidas end kaitsta juba enne abielu? Saatejuht Tanel Jäppinenil on külas advokaat Katrin Orav.

Jaana Ojakäär-Kitsing selgitab lihtsate näidete abil, kuidas tänulikkusega stressi leevendada.

Tiiu Roosma pooldab laste harimisel koduõpet. Miks? Mis on koduõppe plussid ja miinused? Kuidas saavad hakkama vanemad, kes on otsustanud ise lapsi koolitada?

Kaidi Karilaid räägib, kuidas kaitsta end läbipõlemise eest. Saatejuht Tanel Jäppinen uurib terapeudilt, mis on läbipõlemise märgid, miks lapsevanemad kipuvad läbi põlema ja ning kuidas "august" välja saada?

Kõige tähtsam on ära õppida partneri armastuse keel, ütleb terapeut Kreet Rosin. Ja paarisuhtes on kõige olulisemad mees ja naine. Kui arvad, et laps on sel juhul kolmandal kohal, siis eksid.

Beebi nutab ja üldse ei maga? Mida ma valesti teen? Laps jonnib ja ma olen jõuetu, mida ma valesti teen? Marileen Olenko Tallinna Lasetehaiglast räägib, missugused on käärid vanemate ootuste ja tegeliku lapsevanema elu vahel.

Silvia Ilves kasvatab nelja last. Ka Silvia ise on kasvanud suures peres ja tal on palju suurepäraseid soovitusi, kuidas mitme lapse üksikemana õnnestuda.

Teismelisest on raske aru saada isegi siis, kui saate üldiselt hästi läbi. Aga kui sinu lapsel on emotsionaalsed ja käitumisprobleemid ning ta ei soovi end sulle avada, siis mida sellisel juhul lapsevanemana teha? Nõu annab pereterapeut Triin-Ketlin Siska.

Sinu abielus on raskusi ja mõtled mõnikord isegi lahkuminekule? Samas tunned, et tahaksid jätkata kooselu küll, kuid kuidagi uutmoodi? Suhtekonfliktide lahendamisest räägib paariterapeut Sille Jõgeva.

Kooliaasta algus on ärev eelkõige esimesse klassi minevate laste vanemate jaoks. Kunagi ei tea, mis mõtteid lapsele pähe tulla võib või millal ta end keset liikluskaost unustab. Ka suurematel suvepuhkuselt saabunud lastel pole veel liikluses vilumust. Solveig Edasi Maanteeameti ennetusosakonnast jagab soovitusi, mida järgides on lapse koolitee palju turvalisem.

Kuidas lõpetada võimuvõitlus ja tülid lapsega? Kuidas võtta pingeid maha ja reguleerida enda emotsioone ning seda oskust ka lapsele õpetada? Stuudios on Tanel Jäppinen ja Nelli Jung.

Missugused käitumismustrid on otsetee lahkuminekuni? Kas seda on võimalik enneteda? Kui lahutus on käes, siis kuidas lapsi säästa Saatejuht Tanel Jäppinen räägib pereterapeut Marlen Tammsaar- Ojametsaga lahutusest, pikalt ja põhjalikult.

Iida-Leena Materasu usub, et lapsevanem on kui lapse kasvukeskkond ja "atmosäär". Peame olema vanematena väga teadlikud sellest, mida teeme ja kuidas käitume, sest lapsed õpivad meid jäljendades ja meid jälgides. Saatejuht Tanel Jäppinen uurib, miks lapsevanem peaks enda emotsioonide eest vastutuse võtma ja missugused on need viis küsimust, mis aitavad mõista ja vabastada lapsepõlve pagasit.

Natalja Tserepanova räägib, kuidas emaks saamine pani teda töö- ja pereelule hoopis uue pilguga vaatama ja andis julguse karjääris kannapöörde tegemiseks.

Tanel Jäppinen arutleb Iti Pälliniga kolmandate täiskasvanute rollist meie laste elus. Need on ristivanemad, vaderid ja teised, kes lapse isiksuse kujunemisel ja tema maailmavaate vormimisel nii suurt rolli mängivad. Ja missugused on selliste suhete varjuküljed?

Tanel Jäppinen arutleb Iti Pälliniga kolmandate täiskasvanute rollist meie laste elus. Need on ristivanemad ja teised, kes lapse isiksuse kujunemisel ja tema suhtumiste vormimisel suurt rolli mängivad. Ja missugused on selliste suhete varjuküljed?

Eriliste laste vanematel peab olema jaksu, tahtmist, kannatlikkust ja muidugi oskusi mitu korda rohkem, kui tavaliste laste vanematel. Kuidas taastada oma jaksu ja energiat, kui nii aega kui abiväge ja sageli ka rahalisi vahendeid napib? Ivica Mägi räägib autistlikest lastestl ja nende sobitumisest ühiskonda.

Mis vaevab meie lapsi? Miks nad enda südamemuredest vanematele rääkida ei taha? Mida lapsed Lasteabi telefonile helistades oma elust paljastavad ja mida saaksime vanematena teisiti teha, räägivad Kätlin Servet ja Mari-Liis Mänd. Saatejuht on Tanel Jäppinen.

Disainer, abikaasa ja isa Martin Veisman ütleb, et naised ongi superkangelased. Miks ta nii arvab?

Kerstin Raja korraldab Rõõmsate Laste Festivali, mis on paljude perede suvine lemmiküritus. Kuidas on võimalik nii suure tööga pere kõrvalt hakkama saada? Kuidas üldse väikese lapse vanemana leida aega ja energiat, et tegeleda ka teemadega, mis endal sära silma toovad? Kerstini nipp on laste kaasamine!

Kas rahateemad ikka on ainult tarkade täiskasvanute asi, mida lastega ei arutata? Kuidas lastele rahast rääkida ja mida sellest rääkida? Jaak Roosaare jagab soovitusi, mis aitavad lapsel kujundada tervet suhtumist rahaasjadesse.

Gaia Kool on teistmoodi - klassid on väikesed, vanemad on õppetöösse kaasatud, arvestatakse laste individuaalsusega, aidatakse neil ennast mõistma õppida. Liiga hea, et olla tõsi? Kuula ise!

Räägime, missugust tuge ja nõu vajab pere lapseootuse ja beebi sündimise ajal. Gertrud Treimund on doula. Tema soov on olla lapse sündi ootavale perele toeks just sellisel viisil nagu pere ise seda oma imelisel teekonnal soovib.

Eesti lapsed köögivilju ei armasta, see on fakt. Kuidas muuta lapse toitumisharjumusi tervislikumaks? Näiteks võiks lubada lapsel toiduga mängida. Toitumisnõustaja Külli Holsting jagab väärt soovitusi! Saatejuht on Tanel Jäppinen.

Kas ekraanid on lahutamatu tuleviku osa? Äkki me ei peaksi pabistama? Kui vanalt ja kui kaua võiks lapsel lasta ekraanide ja nutiseadmete ees olla? Kuidas mõjutavad ekraanid lapse arengut? Kristi Vinter-Nemvalts räägib lastest ja nutiseadmetest. Saatejuht on Tanel Jäppinen.

Eesti mees räägib, kuidas ta oma 2 lapsega pere "põhja lasi" ja mida ta praegu teisiti teeks.

Illimar Pilt on 3 tütre isa, kes on otsustanud 101 päeva järjest koos lastega iga päev midagi erilist ja meeldejäävat ette võtta! Illimar jumaldab oma naist ja tütreid pealaest varbaotsteni ja kuula vaid, kuidas ta nendest räägib! Sellest, kuidas naist õnnelikuks teha ja tütardele imeline lapsepõlv luua, teab see mees nii mõndag!

Tänapäeva ühiskond eeldab meilt vaikimisi kõiges täiuslikkust, kuid alati ju ei jaksa perfektuse normidele vastata. Teele Viira ütleb, et kui ta suudab luua elus tasakaalu, on ta rahul iseenda ja ümbritsevaga. Selle tasakaalu saavutamine pole aga tegusal noorel emal sugugi kerge.

Kuidas kasvatada last, kui ta teeb täpselt vastupidi sellele, mida sina soovid, et ta teeks? Missugused on võimuga kasvamise varjuküljed ja kuidas leida just sinu lapsele sobiv lähenemine? Õnne Aas-Udam on Gordoni perekooli koolitaja, psühholoogiline nõustaja ja loovterapeut, kes koos saatejuht Tanel Jäppineniga arutleb ja toob näiteid, kuidas lapsega konflikte lahendada.

Paljud vanemad ei pruugi teadagi, et nende lapsel on sotsiaalmeedias konto, mille tegemiseks on vanusepiirang (13a). Veel vähem teatakse, mida laps internetis tegelikult teeb. Kuidas aru saada, et toimub küberkiusamine, et sotsiaalmeediast on saanud sõltuvus või missugused sinupoolsed postitused võivad last riivata? Stuudios on Tanel Jäppinen ja Elo Võrk

Kuidas lapsevanemana saame last toetada, et ta kasvaks küpseks täiskasvanuks, kes saab iseendaga hästi hakkama? Stuudios on Tanel Jäppinen ja Roman Timofejev.

Kui kodused veinitamised hakkavad juba pisut üle piiri minema, siis saabub ka häbi ja edaspidi joob naine oma igaõhtuse veini või siidri juba salaja. Kaja on kogu selle raja läbi käinud ja teab, millest räägib.

Milliste ohumärkide suhtes tuleks vanemana tähelepanelik olla ja kuidas aidata teismelisel lapsel kiiresti kurss taas õigeks seada? Saatejuht Tanel Jäppinen ja noorsoopolitseinik Katri Bergmann räägivad noorte riskikäitumisest.

Miks me küll kevadel, mil päike juba kõrgemalt käib, end siiski nii väsinuna tunneme? Kuidas endas uut jõudu leida ja kuidas toetada last, kes ei jaksa minna lasteaeda ega kooli? Uni, liikumine, kellakeeramine — sellega kõigega tuleb nüüd arvestada. Tanel Jäppinen räägib Kristiina Sepaga kevadväsimusest.

Kuidas lähedaste jaoks kohal olla? Tanel Jäppinen jagab läbiproovitud nõuandeid, kuidas olla rohkem olemas nii partneri kui laste jaoks.

Riik toetab oma poliitikaga järjestikku lapsi saama. Paljud pered tunnevad, et üheaegselt kahe väikelapsega hakkamasaamine on stressirikas. Mitme väikelapse kasvatamise plusse, miinuseid, väljakutseid ja hüvesid selgitab psühholoog Kei Salura.

Kadri Eensalu (YFU tegevjuht), Kaie Lõoke (vahetuspere) ja Siret Siim (vahetusõpilane) räägivad, kuidas minna vahetusaastaks välismaale, millised on veidramad vahetusõpilaste seiklused Eestis ja miks majutada vahetusõpilast enda kodus.

Erle Kuusik, Konstatin Pätsi vabaõhukooli direktor, räägib tundeelu- ja käitumishäiretega lastest. Laps, kellel on olnud lasteaias probleeme, võib tulla koolis toime, sest talle sobib struktureeritus ja kindel kord. Teine, kellel lasteaias kõik laabus, ei saa koolis hakkama. Isegi kui diagnoos on sama, mängib individuaalne eripära suurt rolli.

Kust jookseb piir vägivaldse käitumise ja igapäevase konflikti vahel? Olgu selleks halvustamine ja mahategemine või füüsilised rünnakud — laps kannatab alati ka siis, kui vägivald on vaid vanemate vahel.

Reisiva elustiiliga pere ei loobunud omaks saanud eluviisist ka lapsevanemateks saades. Lastega reisimisest, naljakatest ja kummalistest juhtumistest ja sellestki, kas laste sündimine ikka peab kaasa tooma oma senise elustiili ohverdamise, räägib Ülly Enn. Lastega reisimise nippe jagame ka!

Kas meest räägivad isapuhkusest, lapsega kodus olemisest, mudilase kõrvalt töö tegemisest ja sellest, kuidas oma naise ning iseenda jaoks aega leida! Stuudios on Saatejuht Tanel jäppinen ja psühholoog ning kolme lapse isa Jorgen Matsi.

Mille poolest on nelja lapsega pere elu teistsugune, kui väiksema pere elu? Indrek ja Kätlin Anepaio räägivad, missuguised on paljulapselise pere igapäevased väljakutsed.

Väikesed lapsed vajavad palju soojust ja turvalisust ning paljude jaoks on kõige parem ja kindlam koht nende ema ja isa süli. Kande- ja rõngaslinad on tänuväärsed abivahendid hoidmaks oma last süles, jättes samal ajal käed vabaks muude toimetuste jaoks. Lisaks jaotab kandelina lapse raskuse kogu kehale, säästes niimoodi ka kandja selga. Linas kandmine aitab tõhusalt kaasa lapse füüsilisele ja psüühilisele arengule. Lapse selg ja jalad on linas õiges asendis ja ta saab osaleda oma perekonna igapäevaelus, olemata siiski selle keskpunktis. Tanel Jäppineniga räägivad lapse kandmisest Kadri Viirand ja Berit Piho.

Suured elumuutused - lahkuminek, teise riiki kolimine, uus töö. Kuidas väikeste laste vanemana raskete asjadega toime tulla, räägib Elis Aunaste

Kellele need katsed vajalikud on? Mida katsetel jälgitakse ja hinnatakse? Milline laps on kooliks valmis? Millal võiks veel aasta oodata?

Miks emad, kes lapsevanemate muresid ja rõõme kõige paremini mõistma peaksid, üksteise kasvatusstiile siiski halvustavad? Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat ja pingutab selle nimel, kuid kriitika, olgu see siis terav sõna või sotsiaalmeedia kommentaar, tekitab suurt ebakindlust. Eriti kriitika, mis tuleb teise ema suust.

Kas tõesti on truudusetus ja kõrvalsuheted iga abielu osaks? Kas suhet saab pärast afääri taastada või parandada? Saatejuht Tanel Jäppinen ning seksuaalnõustaja ja pereterapeut Pille Kütt arutlevad, miks need kõrvalsuhted tekivad.

Mis võtab pühadeajast rõõmu? On selleks nüri kohusetunne suguvõsa ees? Soov korraldada täiuslikud pühad? Tahtmine kõigi meele järele olla? Kuidas ennast ja oma peret jõulu- ja aastavahetusehulluse eest hoida, räägivad saatejuht Tanel Jäppinen ja terapeut Kaire Talviste.

Lapsi ei panda enam karistuseks nurka, ei anta neile ka vitsa, ei peeta heaks kasvatusviisiks õhtusöögist või taskurahast ilmajätmist ega lapse peale hääle tõstmist. Aga kuidas siis last distsiplineerida? Tanel Jäppinen teab.

Kuidas teha nii, et laps haigusteperioodi ajal terveks jääks? Mille põhjal otsutada, kas jätta laps lasteaiast ja koolist koju või mõtte? Kuidas vanemana enda tööasju sättida, kui kodus laps haige? Teemat lahkavad saatejuht Tanel Jäppinen ja perearst Reet Laidoja.

Siit on midagi õppida igal lapsevanemal! Kaks ema räägivad, kuidas nende kodus lapsi Montessori pedagoogika põhimõtete järgi kasvatatakse. Montessori pedagoogika on kasvatus- ja õpetusmeetod, mis käsitleb haridust eluks vajalike oskuste kogumina. Saate külalised on Asnate Tuulik ja Maria Roosi-Ott, saadet juhib Tanel Jäppinen.

Kui sul on aeg-ajalt tunne, et su lapsed on meistrid leidmaks üles need õiged "nupud", mis sind paratamatult endast välja ajavad, siis just sellest me nüüd räägimegi!

Läheb tuliseks, sest meeste arusaam abikaasaks ja isaks olemisest on ikka päris erinev. Ja nad ütlevad kõik otse välja! Saatejuht on Tanel Jäppinen.

Mingil moel oleme sellega kõik kokku puutunud – olgu siis ohvri, kiusaja või kõrvaltvaatajana. Ja me ei taha, et kiusamiskeerisesse satuks meie laps! Saatejuht Tanel Jäppinen ja koolipsühholoog Kristi Feldman arutlevad, toovad näiteid ja jagavad soovitusi.

Kärgpere polegi enam teab mis harv nähtus. Mis väljakutseid see tänapäeva peremudel nii lastele, vanematele kui kasuvanematele esitab, räägib saatejuht Tanel Jäppinenile psühholoog, pereterapeut ja raamatute autor Kärt Kase, kellel on ka isiklik kärgperes elamise kogemus.

Me tunneme lapsevanematena süütunnet oma valikute pärast hoolimata sellest, kas keskendume parasjagu rohkem tööle või perele. Kuidas siis vanema ja töötajana eraelu ja tööelu vahelist tasakaalu leida? Ilmselt maadleb enamik lapsevanemaid sellise väljakutsega. Sellel teemal arutlevad ja pakuvad omapoolseid soovitusi saatejuht ja kahe lapse isa Tanel Jäppinen ning panganduses töötav nelja lapse ema Gundel Lehes.

Kui kogu pere on kroonilises unepuuduses, siis pole harmoonilisest pereelust juttugi. Kuidas noor pere võiks oma elukorralduse sättida, et kõik saaksid piisavalt puhata, räägivad leebe unekooli eksperdid Õnne Liv Valberg ja Merit Lilleleht ning saatejuht Tanel Jäppinen.

Varem sellest ei räägitud, aga nüüd juba küll. Noore ema sünnitusjärgset depressiooni ei osata tihti ära tunda ja seetõttu võivad sellel olla ulatuslikud tagajärjed nii tervisele kui paarisuhtele. Isiklikke kogemusi vahetavad ja soovitusi jagavad vanemlusmentor Tanel Jäppinen ning Kerttu Vesik, kes kogus kokku Eesti emade liigutavad lood sünnitusjärgsest depressioonist ja raseduskriisi nõustaja Marje Pukk.

Pere ja Kodu räägib lapsevanemaks kasvamisest ja kõigest, mis sellel erkordselt ilusal ja vahel ka valusal teel ette tuleb. Jagame kogemusi, komistame, kukume ja tõuseme jälle püsti! Õpime koos, kuidas oma lastele ilus lapsepõlv kinkida ning ema-isa rolli kõrval paarisuhet hoida. Saatejuht on vanemlusmentor ja kahe väikelapse isa Tanel Jäppinen.

Pere ja Kodu räägib lapsevanemaks kasvamisest ja kõigest, mis sellel erkordselt ilusal ja vahel ka valusal teel ette tuleb. Jagame kogemusi, komistame, kukume ja tõuseme jälle püsti! Õpime koos, kuidas oma lastele ilus lapsepõlv kinkida ning ema-isa rolli kõrval paarisuhet hoida. Saatejuht on vanemlusmentor ja kahe väikelapse isa Tanel Jäppinen.