Arutelus osalejad: Jüri Ratas (Riigikogu aseesimees), Jürgen Ligi, Hent Kalmo (õigus- ja poliitikateooria teadur) Arutelujuht: Martin A. Noorkõiv (DD sihtasutuse juht) Arutelu korraldaja: DD sihtasutus (Demokraatiakeskus) Arutelu eesmärgiks on koalitsioonileppe ja koalitsiooninõukogu näitel avalikult mõtestada, milline on Eestis seis võimude lahususega ning kuidas suhestuvad sellega koalitsioonilepe ja -nõukogu, kuid ka erakondade arengud laiemalt. Arutlema kutsume erakondade esindajad, kel on koalitsioonileppe tegemise kogemus ning nendega arutellu teadlased, kes riigi toimimist põhimõttelisel tasandil uurivad.

Arutelus osalejad: Onni Pekonen (Democracy and Participation specialist, Sitra), Ave Habakuk (expert in the Innovation Team of the Estonian government) Arutelujuht: Teele Pehk (open governance advocate, DD Center for Developing Democracy) Arutelu korraldaja: DD Demokraatia Arendamise Keskus Democracy, including the public sector's accountability for collaborative governance, constantly needs renewing. How are everyday citizens engaged in decision-making and policy implementation? How is more trust created through meaningful collaboration, deliberations and dialogue? The discussion focuses on the state of the art of democracy in Finland and Estonia and showcases inspiring innovations.

Arutelus osalejad: Anna Karolin (Kantar EMORi käitumisteaduste ekspert), Marko Uibu (TÜ sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor), Maiu Lauring (DD Demokraatia Arendamise Keskuse rahvakogude ekspert) Arutelujuht: Keit Kasemets (Kliimaministeeriumi kantsler) Arutelu korraldaja: DD Demokraatia Arendamise Keskus Värskel kliimaministeeriumil on valmimas valdkondlikud ettepanekud kliimaneutraalsuseni jõudmiseks ja plaan, kuidas neid ettepanekuid ekspertide ja huvirühmadega läbi arutada. Kliimaseaduse koostamisel soovib ministeerium jõuda iga eestimaalaseni. Arvamusfestvali arutelul aitame viimasele kaasa Arutelu eesmärk on anda praktilist sisendit kliimaministeeriumile, kuidas tagada avalikkuse toetus eesootavatele muutustele.

Arutelus osalejad: Leif Kalev (TLÜ riigiteooria professor), Eva Piirimäe (TÜ poliitikateooria kaasprofessor), Mait Kõiv (TÜ üldajaloo (vanaaeg) kaasprofessor) Arutelujuht: Martin A. Noorkõiv (DD sihtasutuse juht, Tartu Ülikooli nõukogu liige) Arutelu korraldaja: DD sihtasutus (Demokraatiakeskus) Arutame, millised teadusvaldkonnad sellele küsimusele vastavad ning mis on nende perspektiivide erinevus. Küsime, kas Eesti teadlased suudavad sellele küsimusele (Eesti jaoks) vastata ning mis see vastus siis praegu on? Ning viimaks arutame, kuidas see vastus võiks edasi areneda ning mida tuleks teha, et ka edaspidi võimalikult häid vastuseid saada.

Arutelus osalejad: Janne Laik-Lõhmus (HKScani Baltikumi tootearendus- ja turundusdirektor), Nele Normak (Coca-Cola valitsussuhete ja jätkusuutlikkuse direktor Poolas, Baltikumis, Ungaris, Tšehhis ja Slovakkias), Rainer Pesti (Ragn Sells äriarendusjuht), Sigrid Soomlais (Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja) Arutelujuht: Kristo Elias (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: META Advisory Maks plastile või alternatiivid ja innovatsioon? Otsime ühiskonnana pikaajalisi lahendusi, mis loovad muutust inimeste tarbimises ja mõtteviisis, aga ka tootja ja tööstuse tegevuses. Näpuga võiks näidata mitme osapoole suunas. Kui süüdlase otsimine kõrvale jätta ja rakendada tänaseid teadmisi, oskuseid ja arendada uusi, võime teoretiseerida, milline on toidu- ja joogitööstus 10 aasta pärast.

Arutelus osalejad: Ilmar Raag (režissöör), Mart Kivastik (kirjanik), Ando Kiviberg (Viljandi Folgi pealik) Arutelujuht: Hannele Valkeeniemi (juhataja, Soome Instituut) Arutelu korraldaja: Soome Instituut Kui meil poleks kultuuri, mida me siis üldse kaitseksime? Kultuur loob ja arendab inimese identiteeti, on hingehoidja ja aitab kujundada paremat maailma. Milline on kultuuri roll julgeolekus? Kultuuri pehme jõuna tajutakse kui võitlust monumentidega ja raamatute põletamist. Ent kas tajutakse, kuidas muudab kultuur inimest ja ühiskonda vastupidavamaks?

Arutelus osalejad: Pipi-Liis Siemann (Riigikogu liige), Sven Pertens (TREV-2 juht, Eesti Taristuehituse Liidu auliige), Tõnis Arjus (linnaarhitekt), Priit Sauk (Transpordiameti peadirektor), Margot Arula (Clevon) Arutelujuht: Sandra Särav (MKMi ettevõtlus ja tarbimiskeskkonna asekantsler) Arutelu korraldaja: Eesti Taristuehituse Liit #TEEMIDATAHAD on unistus sinu tulevikuteest. On see turvalisem tee koju, ohutu ja kiirem sõit Tallinnas Pärnusse, taevasinine läbimõeldud rattatee või rohetehnoloogiate abil ehitatud teed. Kuidas ehitame nutikaid teid? Millist linnaruumi väärime? Kas energiat andev tee on käegakatsutav tulevik? Kas elektriautodega saab Eestis tiiru peale teha? Kas riik tagab meie unistustele stabiilse rahastuse?

Arutelus osalejad: Kaja Kallas (Reformierakond), Jüri Ratas (Keskerakond), Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Lauri Hussar (Eesti 200), Urmas Reinsalu (Isamaa) Arutelujuht: Grete Arro ja Mirko Ojakivi Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Events Arvamusfestivali parlamendierakondade esimeeste debatt toimub kahe moderaatori juhtimisel. Arutelu kestab 1,5 tundi ning koosneb kolmest peamisest teemaplokist: 1. Julgeolek (sh kuidas Eesti välispoliitikaga mujal maailmas silma paistab) 2. Ränne (sh kliimapõgenikud, kes järgnevate kümnendite jooksul meie laiuskraadidele uut kodu vajavad; Eesti majanduse vajadus töökäte järele) 3. Kindlasti võivad jutuks tulla ka muud teemad, mis on debati toimumise hetkel päevakajalised. Iga teemaploki aruteluks on aega umbes 20 minutit. Nende vahele on planeeritud muust arutelust eristuvad vahepalad, mille eesmärk on hoida pealtvaatajaid ärksana ja meeleolu üleval. Nimelt esitavad moderaatorid debatis osalejatele lühikesi vaheülesandeid. Näiteks pannakse proovile, kui hästi mäletatakse iseenda ja oma kolleegide varem välja öeldud tsitaate. Kokku on arutelude vahel kolm ülesannet, mille stiil on küll lõbus, aga ka sõbralik ja debati sisu toetav.

Arutelus osalejad: Suursaadikud George P. Kent (USA), Ross Allen (Suurbritannia), Ajaneesh Kumar (India), Belén Sapag (Tšiili) Arutelujuht: Jonatan Vseviov (Välisministeeriumi kantsler) Arutelu korraldaja: Välisministeerium The world talks about Estonia as an innovative startup nation and a digital state – a unicorn. At the same time, Estonia is called a hawk with a strong security policy. Does Estonia have anything else to offer to the world in addition to these two wondrous creatures? This is explored by ambassadors residing in Estonia who have a broader view from the world but are also familiar with Estonia’s peculiarities and possibilities.

Arutelus osalejad: Dr Katri-Liis Lepik (sotsiaalne ettevõtja ja innovatsiooniekspert), Toomas Tammik (Järva vallavanem), Sander Laurson, (tehnoloogiaettevõtja), Daniel Kotsjuba (avalike teenuste disainer), Kaja Piirfeldt (MTÜ Eesti Noortalunikud juht ja maaettevõtluse konsulent) Arutelujuht: Maiko Kesküla Arutelu korraldaja: SA Järvamaa Järvamaa kolm omavalitsust on pannud panused innovatsioonile, koostööle ja haridusele sõlmides kokkuleppe innovatsioonikeskuse käivitamiseks. Aga kuidas luua innovatsiooni kui puuduvad kõrgkoolid, start-up inkubaatorid, arendus - ja teadusüksused ning maakonna haridustase on üks madalamaid Eestis? Samas ollakse keerukate ühiskondlike probleemide ees, mille lahendamine nõuab osapoolte koostööd, uut mõtlemis- ja suhtlustaset ning poliitika kvaliteeti. Kes ja kuidas selliseid protsesse juhiks ja kust tuleb selleks vajalik ressurss? Kuidas kaasata seejuures uut teadmust ja leida nutikaid inimesi?

Arutelus osalejad: Reelika Runnel (Kliimaministeerium), Külli All (Haridus- ja Teadusministeerium), Alan Rood (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Aigo Allmäe (Siseministeerium), Alari Kruusvall (A.L.A.R.A.) ja Marti Jeltsov (Fermi Energia) Arutelujuht: Tea Danilov (Riigikogu Arenguseire Keskuse juhataja) Arutelu korraldaja: Fermi Energia AS Võtame lühiintervjuude vormis ükshaaval ette olulisemad valdkonnad tuumaenergia kaalumise seisukohast ning küsime ametnikelt ja ekspertidelt selgitusi, kas ja kui valmis on Eesti tuumaenergia kasutuselevõtuks. Mis valdkondades on eeldused olemas, mida on vaja täpsustada ning kuhu tõsisemalt aega, tähelepanu, tarkust ja raha investeerida, et teha tuumaenergeetika osas teadlikku otsust?

Arutelus osalejad: Alo Aasma (Maaeluministeeriumi asekantsler), Mati Mõtte (RAKE majandusarengu ja ettevõtluse teemavaldkonna juht), Rainer Rohtla (Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees), Ülo Kivine (Nordic Milk). Arutelujuht: Arp Müller (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Maaeluministeerium Elektri ja sideteenuste kõrval on toidu varustuskindluse tagamine kriisi ajal elulise tähtsusega ja riigi üks olulisemaid ülesandeid. Riik – see oleme aga meie; see tähendab, et ka kriisideks valmistuda saame ainult koos. Mida peaks toidu varustuskindluse tagamiseks tegema ametiasutused, mida ettevõtjad ja kuidas käituma tavakodanik?

Arutelus osalejad: Lapsed/noored, kes arutlevad õige käitumise ja tegevuste üle erinevates kriisides. Arutelujuht: Margo Klaos (Päästeameti peadirektor) Arutelu korraldaja: Siseministeerium Muna õpetab kana või vastupidi? Lapsed ja noored on sageli turvateadlikumad - või hoolivad sellest rohkem kui täiskasvanud.

Arutelus osalejad: Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed Arutelujuht: Johannes Tralla (ERR ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Euroopa Parlamendi büroo Eestis Kas tehisintellekt aitab Euroopal alistada inflatsiooni ja sooritada rohepöörde või piiravad kammitsad tehisaru mõttelendu? Mida peaksid väikeriigid globaalses dotatsioonirallis tegema, et konkurentsis püsida? Ja mida saame veel teha Ukraina heaks? Need on mõned küsimused, mis kõlavad Euroopa Parlamendi Eesti saadikute arutelul.

Arutelus osalejad: Rauno Gordon (VAAL Airships OÜ asutaja ja tehnoloogiajuht), Kaupo Rosin (Välisluureameti peadirektor), Madis Võõras (EASi ja KredExi ühendasutuse kosmose ja CERNi büroo tiimijuht) Arutelujuht: Henrik Roonemaa (tehnoloogiaajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Interneti Sihtasutus Internetil on kriitiline roll nii riigi kaitsmisel kui ühiskonna toimimisel. Ukraina sõjas tõttas ühenduse tagamisel appi Elon Musk ja Starlinki kosmoseinternet. Kas kriisiolukorras võib sarnane olukord aset leida ka Eestis ning millistel tingimustel saaksime hakkama? Kuidas mõjutab uus imetehnoloogia tavatarbijat ning kas see on võluvits kiire interneti viimiseks hajaasustuspiirkondadesse?

Arutelus osalejad: Tanel Trell (otsetoetuste osakonna juhataja), Riina Järvet (arendusosakonna nõunik), Kiido Levin (registrite osakonna juhataja), Jane Jäger (infotehnoloogia osakonna projektijuht), Urvi Kaljas (arendusosakonna teenusdisaini nõunik), Kadri Koel (eelarve- ja analüüsiosakonna juhataja). Arutelujuht: Mariell Viinalass (PRIA arendusnõunik) Arutelu korraldaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Rohepöörde tuules seisab põllumajandus ja toidutootmine mitmete proovikivide ees, mis suunavad toimetama senisest nutikamalt ja loodusest hoolivamalt. PRIA talletab põllumajandusega seotud väärtuslikke andmeid ja infot, millel on mõeldav kasutegur kogu Eestimaa heaks. Aruteluringis küsime, kuidas rakendada digitehnoloogiaid ja tehisaru maaelu teenistusse ning milliseid teadmusteenuseid on vaja. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Sandra Särav (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler), Liisi Jürgen (Njord Advokaadibüroo partner), Christman Roos (META vanemkonsultant), Toivo Maimets (Tartu Ülikooli professor). Arutelujuht: Urmet Lee (Statistikaameti peadirektor) Arutelu korraldaja: Statistikaamet Milliseid teenuseid sa riigilt vajad, et su elu oleks mugavam ja heaolu kõrgem? Riigil on sinu kohta palju andmeid, aga kuidas neid andmeid kasutatakse ja milliseid otsuseid nende põhjal tehakse? Kas sinu usaldatud andmeid kasutatakse turvaliselt ning kas neist piisab inimkesksete ja heaolu toovate teenuste ehitamiseks? Mida sina riigilt vastu saad, kui sa oma andmed talle annad? Arutelus leitakse koosloomeliselt ideid ja ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimiseks.

Arutelus osalejad: Raivo Malter (Telia küberturbe ekspert), Ago Ambur (Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht). Arutelujuht: Henrik Roonemaa (tehnoloogiaajakirjanik) Arutelu korraldaja: Telia Tumeveebi teema on midagi sellist, millest kõik midagi kuulnud on. Valdavalt seda, et seal tehakse hämaraid ja valgust kartvaid asju. Mis asi see tumeveeb siis ikkagi täpsemalt on, kuidas sinna saab, kes seda kasutavad, mis seal leidub ning kuidas see kõik toimib? Tahame sellelt teemalt tõmmata saladuseloori ja rääkida tumeveebist lihtsalt ja mõistetavalt. Kas ja kui hirmus koht see ikkagi on ja kas see Sind ka kuidagi puudutab?

Arutelus osalejad: Mari-Liis Jakobson (political scientist), Róbert László (Election Expert, Political Capital Institute, Hungary), Peeter Raudsik (Middle East Expert) Arutelujuht: Bart Cosijn (moderator and trainer) Arutelu korraldaja: Open Estonia Foundation What can we – as citizens - do, to be heard more? It is widely acknowledged that safeguarding our rights and democracy is important. But does it still matter to go voting, when the outcomes often leave us disillusioned? Why do many people not vote at all? In this discussion, we will explore the significance and trends of voting by examining case studies from Hungary, Turkey, and Estonia

Arutelus osalejad: Viola Murd (Siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler), Ando leppiman (Eesti Varude Keskuse juhatuse esimees) Arutelu korraldaja: Siseministeerium, Eesti Varude Keskus Kas kriisideks valmistumise õpetused tekitavad kindlustunnet ja valmisolekut – või hoopis ühiskonda heidutavat hirmu? Kas natuke hirmutamist võib olla ka hea, et panna inimesed tegutsema? Kust läheb piir ohu teadvustamise ja hirmutamise vahel? Kas paanika võib tekitada suuremat kahju kui oht ise?

Arutelus osalejad: Taavi Kotka, Henrik Roonemaa. Arutelujuht: Henrik Roonemaa Arutelu korraldaja: Telia Taavi ja Henrik võtavad ette teemaderingi, mis on just sel hetkel nende jaoks kõige huvitavam, uudsem ja olulisem, mis tehnoloogiamaailmas toimumas on.

Arutelus osalejad: Tarvo Kruup (Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefekt), Jevgeni Ossinovski (Riigikogu saadik, SDE), Karmen Joller (Riigikogu saadik, Reformierakond), Tanel Kiik (Keskerakond), Annika Veimer (Tervise Arengu Instituudi juht). Arutelujuht: Joosep Värk (ERR ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet Näeme igapäevaselt, et alkoholi koledused pole kuhugi kadunud. Alkohol on jätkuvalt peamine põhjus, mis toidab Eestis vägivalda, raskeid õnnetusi ja moodustab enamuse politsei väljakutsetest. Aga riiklik alkoholipoliitika näib olevat varjusurmas. Miks alkoholipoliitika seisab? Kas poliitikud ei julge enam alkoholipoliitikat puutuda? Mis peaks olema need järgmised muutused, mida Eesti oma alkoholipoliitikas tegema peaks?

Arutelus osalejad: Raini Jõks (Tartu Rakendusliku Kolledži direktor), Ave Schank-Lukas (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik), Kerda Eiert (Ida-Viru Haridusklastri juht), Jaanus Murakas (E-Piima tegevjuht) Arutelujuht: Mirjam Mõttus (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Euroopa Komisjoni Eesti esindus Paneelis arutatakse, mis roll on oskustel Eesti majanduse arengus, milliseid oskusi tööandjad vajavad, kuidas inimestele õigeid oskusi anda ja tagada ka elukestev õpe.

Arutelus osalejad: Tarmo Jüristo (kodanikuaktivist), Karin Bachmann (EKA õppejõud, maastikuarhitekt), Silvia Lotman (ELF juhatuse liige, looduskaitse ekspert), Hanno Pevkur (kaitseminister) Arutelujuht: Villy Lopman (vandeadvokaat/Advokaadibüroo RASK) Arutelu korraldaja: Advokaadibüroo RASK OÜ Mets ja raied, haruldaste liikide kadumine ning nende kaitse, rohenergiale üleminek, kaitsevõime ja selle tugevdamine, – see kõnetab ja lõhestab ühiskonda. Ühelt poolt vastavad kõik need otsused avalikkuse soovidele ja riigi huvidele. Aga samas on üksikisiku jaoks väga keeruline, kui see mõjutab otseselt tema vara ja elukohta. Suurte otsuste ehk piirangutega peaks kaasnema reaalne ja õiglasena tajutud tasakaalustav hüvitis. Kui avalikkus nõuab, kas siis avalikkus maksab? Samas ei jagune hüved ja koormused ajas ning ruumis võrdselt. Kuidas oleks mõistlik rahastada hüvitiste maksmist, kas eraldi maksuga? Kas, mille eest ja kui palju maksta? Täna on selge see, et puudub ühtne arusaam ja valem, kuidas hüvitada ja ellu viia suuri otsuseid ilma suure ühiskondliku tülita. Eesmärk oleks jõuda õiglase hüvitamiseni, mis teenib seatud eesmärki ja soosiks kogukondlikku kaasatulekut ühiste eesmärkide nimel. Kuidas ajada asju nii, et takistatud ei oleks Eesti areng ja eraomandile piirangute seadmine ei mõjuks karistusena, vaid tasakaalustatud kokkuleppe leidmine oleks võimalik.

Arutelus osalejad: Joanna Lennard (Eesti Abipolitseinike Kogu tegevjuht), Marek Väljari (Eesti Naabrivalve tegevjuht), Meelis Välimäe (Päästeliidu nõukogu liige), Eimar Veldre (pikaaegne siseturvalisuse poliitika kujundaja ning endine omavalitsusjuht). Arutelujuht: Rasmus Kagge Arutelu korraldaja: Päästeliit, Eesti Naabrivalve, Eesti Abipolitseinike Kogu, Siseministeerium Eestis on koos Päästeliidu, Eesti Naabrivalve ning Eesti Abipolitseinike Koguga kokku tuhandeid koolitatud ja kvalifitseeritud inimesi, kes suudaksid kriiside ja õnnetuste korral oma abikäe anda. Need on inimesed, kes vabatahtlikult on õppinud, kuidas oma kogukonda keerulisematel aegadel saaksid toetada ning hoida enda kodukohta turvalisena. Nad paiknevad üle Eesti ning saaksid kohalikul tasandil organiseerida ning toetada kriiside ja õnnetuste korral vajaliku abi sinna, kus seda vaja on. Täna on ühiskonnas elanikkonnakaitse üha olulisemaks muutunud. Need inimesed on oluline osa elanikkonnakaitse toimimisel, sest nad on kõige oskuslikumad jõud kohalikul tasandil kriiside ületamisel. Nende oskusi ja teadmisi on võimalik rakendada igal ajal ja nad on igal ajal selleks ka ise valmis. Praegune olukord näitab, et siseturvalisuse vabatahtlikud ei tea, kuidas nad saaksid oma oskusi kriisides välja pakkuda ning ühtlasi on puudulik koordineeritus siseturvalisuse vabatahtlike vahel, kuidas need inimesed organiseeritult ja efektiivselt rakendatud saavad vajaduse korral.

Arutelus osalejad: Isiklikku kogemust jagavad: Karl Martin Kutser, Hendra Raud ja Meelis Luks. Eksperdina osaleb Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Johanna Jõekalda. Arutelujuht: Jakob Rosin (Ligipääsuke) Arutelu korraldaja: Telia Uued tehnoloogiad saavad luua võimalusi puuetega inimeste kaasamiseks ja nende maailmatunnetuse avardamiseks. Kui kättesaadavad need täna on? Räägime sellest, milliseid lahendusi täna on võimalik kasutada. Mida on võimalik kogeda kurdi, pimeda või liikumispuudega inimesena. Kui ulmeliseks AI, virtuaal - ja liitreaalsus lähevad tulevikus ja mida meie aju sellega teha oskab või ei oska? Arutelust tehakse ülekanne Telia Facebooki lehel ja Inspiras.

Arutelus osalejad: Katariina Käosaar (noor), Elisabet Jääger (noor), Kaisa Kaldam (noor), Karl Erik Kirss (noor). Arutelujuht: Andreas Melts (sisulooja) ja Maria Rannaväli (sisulooja) Arutelu korraldaja: Vaikuseminutid MTÜ Mis põhjustab noorte vaimse tervise probleeme ja milliseid vaimset tervist toetavaid oskusi, harjumusi ja võimalusi noored oluliseks peavad? Kus ja mil viisil peaks neid õppima? Kuidas teadveloleku harjutused on noori aidanud ja millised vahendid on veel noortele olulised vaimse tervise hoidmisel? Milline võiks olla noorte endi roll vaimse tervise toetamisel ja millised on ootused täiskasvanutele?

Arutelus osalejad: Riho Ühtegi (Kaitseliidu ülem), Keith Tarakanov (Pataljoniveebel, Kaitsevägi), Airi Tooming (Naiskodukaitse esinaine), Anu Rannaveski (Kaitseressursside Ameti peadirektor), Ilmar Raag (ettevõtja). Arutelujuht: Meelis Oidsalu - julgeolekuekspert Arutelu korraldaja: Kaitseressursside Amet Ukrainlased on näidanud südikust oma riigi kaitsmisel, tõestades, et riigikaitse algab inimeste kaitsetahtest. Milline on aga meie inimeste valmisolek sõjaliseks riigikaitseks? Paneeldiskussioonis võetakse luubi alla eestlaste kaitsetahe ja reservsüsteemi toimimine. Samuti arutletakse võimaluste üle, kuidas iga üks saab anda oma panuse Eesti riigi kaitseks.

Arutelus osalejad: Katrin Orav (psühhiaater), Katrin Kaljula (psühholoog), Kristi Värik (kogemusnõustaja), Ove Liis Mahhov (arst, psühhiaatria resident ja vaimse tervise suunamudija), Tanel Peets (teadur ja õppejõud). Arutelujuht: Johannes Vergi (õpetaja, Eesti ATH Liidu juhatuse liige) Arutelu korraldaja: Eesti ATH Liit Meedias leiab üha rohkem kajastust ATH - aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Kuigi seda neurobioloogilist seisundit on nimetatud “moehäireks,” räägib statistika pigem, et ATH on aladiagnoositud. Liiga palju või vähe - see dilemma tabab ATH põhiolemust. Arutelul toome kokku nii vahetud kogemuslood kui ekspertteadmised ja õpime, mis on ATH ja mis on kõige olulisemad tugisambad tasakaaluks.

Arutelus osalejad: Kai Realo (RagnSells Eesti juht), Keit Kasemets (Kliimaministeeriumi kantsler), Päivi-Pääsu Kreutzwald-Prii (RMK Viimsi külastuskeskuse teabejuht), Pille Ligi (sihtasutuse Loodushoiu Fond juht), Annela Anger-Kraavi (kliimateadlane) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Inimesed armastavad looduse ilu, ainuüksi RMK matkaradadel külastatakse aastas ligi 3 miljonit korda. Kuid sisulise keskkonnaarmastuse seab kahtluse prügistamine nii linnas, maal kui metsas. Inimesed ikka tarbivad kiirmoodi, plasttooteid, sõidavad autoga metsa ja mereranda, teevad lõket keelatud kohtades, ostavad sooje jooke ühekordsetes topsides. Kuidas muuta inimeste keskkonnaarmastus tegudeks?

Arutelus osalejad: Jaanus Terasmaa (ökohüdroloogia professor, TLÜ), Meelis Seedre (Kliimaministeerium), Tiiu Valdmaa (Põllumajandus- ja Toiduamet), Kaupo Kohv (Riigimetsa Majandamise Keskus). Arutelujuht: Farištamo Eller (Päästame Eesti Metsad MTÜ) Arutelu korraldaja: Päästame Eesti Metsad MTÜ Koostame rühmatöödena pooleteise tunniga plaani, kuidas hoida põhjavett! Selles osalevad ka kõik kuulajad. Ekraanile näitame erinevaid fakte ja numbreid nii kuivendamise kui metsaraiete kohta. Tahame asjassepuutuvate ametkondade ja teadlasega koos jõuda arusaamisele mida 👇 👉 tuleks edaspidi mitte teha? 👉 mis tegevustega võib jätkata? 👉 mis tegevustega tuleks alustada? Erinevate ekspertidega arutelude tulemusel on PEM-il alustuseks üks ettepanek: plaanipärane kuivendamine tuleb ära lõpetada; kuivendamist võib edaspidi lubada vaid juhtumipõhiselt ja enne kuivendamist tuleb alati (!) teha keskkonnamõjude hindamine. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Sille Pihlak (Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan), Allan Sims (Eesti Maaülikooli vanemteadur), Martin Talts (Woodhouse Estonia juhatuse esimees) Arutelujuht: Kadri Lainas (Akkadiani partner) Arutelu korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Inimestele meeldivad puidust majad, mööbel, disaintooted. Nende tootmiseks tuleb metsa istutada, kasvatada ja lõpuks ka raiuda. Mil määral saab fossiilset päritolu materjale ehituses ja igapäevaelus puiduga asendada? Kas see on võimalik, kui avalikkuse ja mitmete huvigruppide tähelepanu on suunatud metsakasutuse vähendamisele. Samuti on seni takerdunud rafineerimistehase rajamise algatused. NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Jaak Prozes (Fenno-Ugria nõunik), Aimar Ventsel (etnoloog), Tõnu Seilenthal (Fenno-Ugria juhatuse liige fennougrist), Anna Kuznetsova (Fenno-Ugria projektijuht, komi päritolu), Madis Arukask (Fenno-Ugria juhatuse esimees folklorist). Arutelujuht: Barbi Pilvre (Fenno-Ugria direktor) Arutelu korraldaja: MTÜ Fenno-Ugria Asutus Putini režiim on Ukraina-vastases agressioonis mobiliseerinud peamiselt Venemaa maapiirkondadest. Sealsed kahanevad ja venestuvad vähemusrahvuste kogukonnad on kohati võtnud ametlikult Putinit toetava seisukoha. Kas soome-ugrilastena oleme ka meie, eestlased, Venemaa hõimurahvaste käitumise eest kaasvastutavad? Kas hõimukoostöö haritlaste ringkondades viimasel 40 aasta jooksul on liiva jooksnud?

Arutelus osalejad: Aleksandr Petrov (keeleteaduse üliõpilane), Maarja-Liisa Vokksepp (eesti keele ja kirjanduse õpetaja), Virve Vihman (keeleteadlane), Margit Langemets (eesti keele sõnaraamatute koostaja). Arutelujuht: Axel Jagau (keeleteadlane, Tartu Ülikool) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut Arutelus räägime eesti keele tulevikust, lähtudes kahest fookuspunktist. Arutelu esimene pool keskendub põlvkondade vahelistele erinevustele keelekasutuses ning soovime teada, milliseks rahvas hindab noorte keelekasutuse mõju eesti keele tulevikule. Arutelu teises pooles räägime eestlaste hoiakutest eesti keele õppijate suhtes, kakskeelsusest ja eesti keele kasutajaskonna laienemisest.

Arutelus osalejad: Kati-Riin Simisker (psühhiaater), Anne Randväli (Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise poliitika juht), Tiit Kuuskmäe (grupikogemusega osaleja), Tervisekassa esindaja, juhuslik tavainimene (kogemuseta). Arutelujuht: Endel Hango (sotsiaalpsühholoog) Arutelu korraldaja: MTÜ Tartu Psühhodraama Instituut Vaimse tervise kriisi lahendamisel on toeks grupiviisiliste sekkumiste kättesaadavamaks tegemine. Sellega seoses on aga ka spetsialistide seas palju erinevat informatsiooni ja arvamusi. Arutelu käigus püüame luua selgust: mis töötab? kuidas töötab? kuidas sobiv valida? Kutsume osalema kõiki huvilisi, et uurida grupiviisilisi vaimse tervise toetamise võimalusi! NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Hanno Zingel (kliimaministeeriumi nõunik), Jaak Nigul (Tarmeko juht), Lemmit Kaplinski (kultuuritegelane), Kaupo Kohv (RMK looduskaitseosakonna juhataja), Aveliina Helm (Tartu Ülikool taastamisökoloogia professor) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Looduskaitse avaldub paljude peas ekslikult selles, et inimene neil aladel loodusesse ei sekku ja seetõttu see ei maksa midagi. Milles avalduvad looduskaitsetööd, kust tuleb selleks raha ning milline mõju on sellel majandusele? Kas Eesti looduse kaitsmine päästab Euroopa liikide kadumisest? Kas looduskaitsesse tehtud investeeringud on tulemuslikud, kui inimeste elustiil on muutunud?

Arutelus osalejad: Meelis Seedre (Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja), Kadri-Aija Viik (metsakonsulent), Gunnar Reinapu (KIKi metsaosakonna juhataja), Tõnu Juhanson (erametsaomanik), Marek Metslaid (PhD metsandus, EMÜ metsanduse ja inseneeria instituudi direktor) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus Pool Eestimaa pinnast on kaetud metsaga ning omakorda pool sellest on eraomanduses. Seega on erametsaomanikel väga oluline roll meie tulevikumetsade kujundamisel, et ka tulevastel põlvedel oleks väärtuslikku metsa. Otsime vastuseid kuidas mõjutavad kliimamuutused istutatavate puude valikut, kui pika vaatega üldse peaks metsaomanik otsuseid tegema ja milline näeb meie mets välja järgmisel sajandil?

Arutelus osalejad: Airiin Demir (kliiniline lastepsühholoog, ekspertiisivaldkonnaks on vägivald ja agressioon), Kristiina Treial (Kiusamisvaba Kool, sisujuht) Ingi Mihkelsoo (Kiusamisvaba Kool, tegevjuht, kiusatu, lapsevanem), Karmen Maikalu (Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht), Liina Kersna (endine haridus- ja teadusminister, Riigikogu liige), Indrek Lillemägi (Pelgulinna Riigigümnaasiumi juht). Arutelujuht: Anu Välba (tele- ja raadioajakirjanik) Arutelu korraldaja: Kiusamisvaba Kool ja Verge Eesti Koolituskeskus Arutelu toob esile nii kiusatava, lapsevanema, koolijuhi, spetsialisti kui ka riigipoolse vaatenurga kiusamise ja vägivalla olukorrale Eesti koolis. Välja tuuakse kõige levinumad väärpraktikad ning arutatakse konkreetsete toimivate sekkumiste teemal, mis aitaksid nii hetkeolukorda parandada kui ka tulevikuvisiooni toetavamast koolikeskkonnast lahti mõtestada.

Arutelus osalejad: Kersti Kinks (peegeldaja), Lenne Indov (peegeldaja), Ivar Mai (peegeldaja). Arutelujuht: Sirle Blumberg (Sotsiaalkindlustusamet, inimkaubanduse ohvrite tugiteenuse juht) Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet Lähisuhtevägivalla juhtumite fookuses on tavapäraselt ohver ja toimepanija. Mida mõtleb ja tunneb aga kõrvalseisja? Mida teeksid, kui vägivalla ohver või toimepanija on Sinu sõber või pereliige? Kasutame tihti sõna märka, mõtlemata, mis rolli hakkab kandma märkaja sekkumisel. Kas räägime julgusest? Või tühistamisest, eitusest, kontakti kadumisest?

Arutelus osalejad: Triin Noorkõiv (Clanbeat), Marit Kannelmäe-Geerts (Peaasi.ee) Arutelujuht: Edgar Roditšenko (Tallinna Mahtra Põhikool, koolijuht) Arutelu korraldaja: MTÜ Peaasjad Õpetajad on koolis keskse tähtsusega, kujundades koos kolleegidega keskkonda, milles meie noored igapäevaselt kasvavad ja kus nad veedavad suure osa kogu oma ärkveloleku ajast. Milline see keskkond on, sõltub otseselt õpetajate heaolu ja vaimse tervise kvaliteedist. Kuidas aga tunnevad end meie õpetajad? Millises seisundis kujunevad meie õpetajate otsused ja tegevused? Mida teha selleks, et meie õpetajad saaksid end paremini tunda ja teha oma tööd õpilaste arengu toetamisel hästi? Arutelus leitakse koosloomeliselt ideid ja ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimiseks.

Arutelus osalejad: Heidit Kaio (Eesti Naise peatoimetaja), Ove Liis Mahhov (psühhiaater ja suunamudija), Heli Luik (kogemusekspert), Merle Purre (ühiskonnauurija) Arutelu korraldaja: MTÜ Peaasjad Nii meedia kui sotsiaalmeedia saavad inimeste heaolule kaasa aidata, teha targemaks, ühendada, jagada väärtuslikke kogemusi. Kuidas väljaütlemised ja kajastused vaimset tervist mõjutavad? Kus võivad olla riskikohad? Kas suudame (sotsiaal)meedia kõneisikute, vaimse tervise spetsialistide ja kõigi huviliste osalusel luua hea tava kirjelduse, millele avalikult sõna võttes toetuda? NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Peep Pitk (Fibenoli teadus-ja arendusjuht), Priit Värk (Skeleton Technologies), Kaupo Heinma (Kliimaministeeriumi asekantsler) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Fibenol Kogu maailma tööstus ja tootmine liigub jätkusuutlike lahenduste kasutuselevõtu suunas. Võidujooks käib parimate lahenduste, aga ka tehnoloogiate leidmise suunal. Mis on Eesti biotööstuse tegelik potentsiaal ja kuidas seda parimal võimalikul viisil edendada? Kuidas Eestis kasutusele võetud rohetehnoloogiaid võimestada nii, et lisaks kohaliku toorme väärindamisele saaksime pakkuda ka teadmisi ja oskusi teistele? Kuidas kujundada Eestile nn ka BioEST suund, mis võimestab kohalikku ettevõtlust ja toorme väärindamist, aga viib samas Eesti riigi ja ettevõtjad ka globaalsele turule? Millised on tänased takistused, aga ka lahendused, mida ettevõtjad ootavad riigilt, ning kuidas avalik arvamus ja hoiakud seda kõike võiksid mõjutada?

Arutelus osalejad: Triinu Pääsik (haridusmentor), Terje Hallik (Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õppejuht), Andres Karjus (Tallinna Ülikooli kultuuriandmete analüüsi teadur), Aivar Hiio (Haridus- ja Teadusministeeriumi Üldhariduse valdkonna nõunik). Arutelujuht: Toomas Tuul (Narva Gümnaasiumi ajalooõpetaja) Arutelu korraldaja: Noored Kooli Tehisintellekt areneb tuulekiirusel ning aitab juba teha õpilastel ära kodutööd ja õpetajatel tunnikavad. Kes aga seejuures mõtleb – tehisaru või inimene? Kas tulevikus teeb tehisintellekt igale õpilasele isikliku õppekava? Arutleme, kuidas ühendada tehisintellekt ja õpioskuste arendamine ning millised muutused ootavad ees haridust laiemalt.

Arutelus osalejad: Grupiarutelusid ohjavad: Haana Zuba-Reinsalu (Luua Metsanduskooli direktor), Veiko Belials (Luua Metsanduskooli metsandusõpetaja), Meelis Kall (Luua Metsanduskooli metsamasinaõppe juht) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Luua Metsanduskool Eestlane peab end metsarahvaks. Kas me metsarahvana teame piisavalt, mis metsas toimub, et selle üle kaasa rääkida ning teha tarku otsuseid? Kas metsas toimuva üle otsustades piisab sellest, kui „kusagilt kuulsin“ ja „midagi tunnetan“ või on vaja kindlust, et „seda ma tean“ või „seda ma oskan“? Mis moel, kellele ja kuidas me peaksime metsa õpetama, et jätkuvalt targa metsarahvana püsida? NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Meelis Mõttus (mahetootja ja -töötleja), Are Selge (agronoom ja õppejõud), Kaja Kesküla (Võrumaa Arenduskeskuse mahe ja muhe projektijuht), Sirle Sõstra-Oru (Tartu Linnavalitsuse toitlustusteenuse hankespetsialist). Arutelujuht: Mirjam Pikkmets (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige ja mahetoimkonna juht) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Võrumaa Arenduskeskus Mahetoitu ja -viljelust mõistetakse pigem elitaarse kapriisi kui ühiskonna hädavajadusena. Seda kuvandit toidavad mahemüüdid ehk levinud eksiarvamused mahetoidu kohta. Arutelus küsime, kas ja kuidas puudutab mahetoit igat inimest. Räägime mahe- ja tavaviljeluse erinevustest ja mõjust elurikkusele ning mahetoidu kasutamisega seotud raskustest. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Mihkel Uiboleht (Eesti Jalgpalli Liit), Urmo Aava (Rally Estonia rallidirektor), Ain-Alar Juhanson (Triatloniakadeemia juht) Arutelujuht: Arto Saar (Paide Linnameeskond, kogukonnajuht Arutelu korraldaja: Paide Linnameeskond Kogukondadest räägitakse üha rohkem ja rohkem ning üheks suureks valdkonnaks, mis kogukondasid ühendab, on sport. Sport toob inimesed kokku ja paneb ühisel eesmärgil pingutama, tihti ka neid, kes ise sporti ei tee. Suurte spordiürituste korraldamine võib vahel tuua ka negatiivseid emotsioone (liiklus suletud, lärm jne), kuid kuidas seda kõike ennetada ja positiivseks keerata. Kas spordil on laiem mõju ühiskonnas või on see vastava spordiala kitsas huvi? Mis on need näited, millest õppida ja kuidas läbi spordi meie ühiskonda veelgi tugevamaks teha, lisaks sellele, et sport on tervisele kasulik.

Arutelus osalejad: Tarmo Tüür (Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees), Mart Erik (metsandusettevõtja), Mikk Marran (RMK juhatuse esimees), Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Metsanduse infosõda on kestnud viimased kümmekond aastat. Kas on võimalik sõlmida ühiskondlikku kokkulepet olukorras, kus tundub, et metsarindel on olukord muutusteta? Kas ja kes peaks järele andma ning kas vaherahu on võimalik? Kas on võimalik üks tõde või uskumus, mida ühiskond suudab aktsepteerida?

Arutelus osalejad: Triin Hellamaa (tööpsühholoog), Kristel Maran (ERR, personalijuht), Anne Randväli (Sotsiaalministeerium, vaimse tervise poliitika juht), Mathias-Henrik Paas (Lõuna prefektuuri piirivalve kiirreageerija) Arutelujuht: Maria Veltmann (psühholoog, Tripod - partner, tegevjuht) Arutelu korraldaja: HeBA töötervishoiu kliinik Töötada võiks õnnelikuna - aga kelle tagada see on? Ümarlauas, koos publikuga, otsivad eri osapoolte esindajad jagatud arusaama ning lahendusi töökeskkonnas vaimse tervise juhtimiseks. Mis on töötaja ootused, aga ka vastutus? Mida ettevõtte juhid üldse saavad teha ja pakkuda? Mis roll on riigil? Tule ja arutle kaasa koos huvipoolte esindajatega! Arutelus leitakse koosloomeliselt ideid ja ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimiseks.

Arutelus osalejad: Art Leete (Tartu Ülikooli etnoloogia professor), Mare Kõiva (folklorist), Elise Rohtmets (Feministeeriumi huvikaitse spetsialist), Lauri Õunapuu (Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees). Arutelujuht: Madli Vanamölder (ajaloolane). Arutelu korraldaja: Eesti Folkloorinõukogu Vaadeldes kultuuride ja ajastute põkkumisi, paneme tihti tähele tsensuuri kasvu. On selge, et uskude, poliitiliste, esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste muutumisel tõuseb esile vabatahtlik või pealesunnitud tsensuur. Tsensuuri alla on Eestis mitmeid kordi jäänud ka päritud väärtused ja rahvakultuur. Kas vajame (enese)tsensuuri ka 21. sajandil, mil kultuuride põrkumine on suurim kui iial varem? NB! Salvestusest on algus puudu.

Arutelus osalejad: Elisabet Sahtouris Arutelujuht: Toomas Trapido (biologist) Arutelu korraldaja: Rohetiiger Cozy discussion with Elisabet, who come to Estonia from Hawaii. She is internationaLly known evolution biologist, futurist, professor, author of many books. She shows the relevance of biological systems to organizational design in business, government and globalisation.

Arutelus osalejad: Tairi Rõõm (Eesti Panga ökonomist ja TalTechi kaasatud professor), Halliki Kreinin (Münsteri ülikooli järeldoktorant, EU 1.5° Lifestyles), Kaia Oras (Statistikaameti juhtivanalüütik) Arutelujuht: Maiko Mathiesen (Research & Degrowth Institute, International Advancement Coordinator) Arutelu korraldaja: Tasaarengu Eesti MTÜ Oleme Eestis endiselt kinni kitsas majandusvaates ja kasvuihaluses. Paljudes teistes riikides prioriseeritakse riigivalitsemises hoopis keskkonna kerksust ja inimeste heaolu. Tutvustame maailmas kasutusel olevaid heaolumõõdikuid ja arutame, milline neist võiks Eestile sobida. Mida on vaja teha, et adekvaatset heaolumõõdikut poliitikakujundamise aluseks võtta?

Arutelus osalejad: Markus Hääl (Hundipea, juht), Jarek Kurnitski (TalTech, Ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor), Martin Karro (Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja), Maria Freimann (Rohetiigri “Ehituse teekaart 2040” kaasautor ja kinnisvaraagentuuri WHAT IF asutaja) Arutelujuht: Ursel Velve (Ülemiste City juht) Arutelu korraldaja: Rohetiiger Aprillis valmis Rohetiigri Ehituse teekaart 2040. See on mahukas dokument, mille koostamisel on osalenud ligi 50 praktikut, eksperti ja teadlast. Teekaart räägib keskkonnahoidlikust ehitamisest, renoveerimisest ja avaliku ruumi loomisest.

Arutelus osalejad: Erik Moora (ClimaCash kaasasutaja, Poliitikaguru toimetaja), Kai Realo (Ragn-Sells, juht), Olavi Lepp (Swedbank Eesti juht), Peeter Koppel (Eesti majandusanalüütik ja kolumnist) Arutelujuht: Kersti Kaljulaid (president) Arutelu korraldaja: Rohetiiger Ilmselgelt vajame uut majandusmudelit, sest vana töötab iga aastaga järjest kehvemini. Aga milline see on? Kas maailmas on eeskujusid? Kas Eesti võiks olla siin teenäitaja? Meil on majandusmudeli vahetamise kogemus üheksakümnendatest. Kas saaksime seda kasutada?

Arutelus osalejad: Jarek Jõepera (loodusfotograaf ja matkajuht), Indrek Kelk (klubi Tartu Maraton juhataja), Reet Hiiemäe (folklorist), Marit Kannelmäe-Geerts (Peaasi.ee) Arutelujuht: Urmas Vaino (kommunikatsiooniekspert) Arutelu korraldaja: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Mets leevendab vaimset stressi ja on suurim vabaõhu spordisaal. Metsal on neli põhiväärtust: ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline. Kas neist neljast miski on siiski olulisem kui teised? Kas üks välistab teist? Kuidas need koos saaks eksisteerida nii, et metsast jätkuks nii hingele, kehale kui rahakotile?

Arutelus osalejad: Arto Saar (MTÜ Järva-Jaani kogukond juhatuse esimees), Maret Lepiksaar (Keila abilinnapea), Merle Linno (Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava programmijuht) Arutelujuht: Kadri Kangro (sotsiaalse innovatsiooni uurija) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut Kaasav eelarve näib kodanikualgatust soosivat, kuid kas see on alati nii? Mõnikord tehakse kaasava eelarve abil ära midagi, mida kõik tänuga meenutavad. Paraku kuuleme vahel, et kaasav eelarve on toonud hoopis jama majja. Arutleme, milliseid komistuskive saavad kohalikud omavalitsused ja kogukonnad vältida ning kus asuvad kaasava eelarve sissetallatud siledad rajad. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Lii Kaudne (pereterapeut), Merily Tensing-Kruusla (Tartu Perepesa juht), Andra Teede (ema, luuletaja, stsenarist), Hannes Praks (3 lapse isa, arhitekt) Arutelujuht: Kiira Gornischeff (Lapse Heaolu Arengukeskuse tegevjuht) Arutelu korraldaja: Lapse Heaolu Arenguskeskus Ootused lapsevanematele on meeletud. Vanemaks olemist saab õppida, et toetada last ja tunda end kindlamini. Kuid kuidas võtta maha pinge, et peab olema täiuslik? Ja kus on kasutusjuhend, mis aitaks kasvatada õnnelikke lapsi? NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Signe Riisalo (sotsiaalkaitseminister), Sirle Salmistu (linnaplaneerija, Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži vanemlektor), Maido Nõlvak (Rakvere vallavanem), Krista Pegolainen-Saar (MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised projektijuht) Arutelujuht: Agu Laius (MTÜ Kuldne Liiga) Arutelu korraldaja: MTÜ Kuldne Liiga ja MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised Soovime pikka elu. Kas ühiskond toetab seda? Kas on vanuselise diskrimineerimiseni viivaid eelarvamusi ja suhtumisi? Kas on hooletusse või ilma jäetuid, kas tervishoid ja hoolekanne ulatuvad kõigini? Kas ja mida saab ennetada? Kas avalik ruum, transport, liikuvus ja eluase sobivad? Kas saame osaleda, olla aktiivne ja vajalikuga kursis, elukestvalt õppida, kogukonda kaasatud ja teistele seltsilisteks? Kas saame töötada kui soovime? Vanusesõbraliku Eesti loome ise!

Arutelus osalejad: Erik Moora (endine Eesti Ekspressi peatoimetaja), Igor Rõtov (Äripäeva peadirektor ja kolumnist), Raul Rebane (kommunikatsiooniekspert), Mikk Salu (Postimehe ajakirjanik) Arutelujuht: Annika Arras (Miltton, juht) Arutelu korraldaja: Rohetiiger Keskkonnateemad ja rohepööre on inforuumis sageli kajastatud tendentslikult ja polariseerivalt. Miks see nii on? Mida saaksime teha, et olukorda muuta? Kas selline kajastus põhjustab kliimaärevust? Kas keegi vastutab?

Arutelus osalejad: Riina Sikkut (Terviseminister), Maivi Parv (Tervisekassa juhatuse liige), Hanno Püttsepp (AstraZeneca esindaja), dr. Alan Altraja (Tartu Ülikooli pulmonoloogia professor), Kaspar Oja (Eesti Panga ökonomist) Arutelujuht: Urmas Vaino (moderaator) Arutelu korraldaja: AstraZeneca Eesti inimesed kaotavad 32% eluaastaid haigustele ja enneaegsele surmale. Rahasse arvutatuna tähendab see 1,5 miljardit eurot rahvusliku rikkuse kadu. Samal ajal on Eesti oma 7,8% tervishoiukulutustega SKT kohta Euroopas tagumiste seas. Kuidas saaksime tervena elatud eluaastaid tagasi võita? Millist kasu teeniks sellest ühiskond? Kui palju peaksime Eestis tervishoidu investeerima?

Arutelus osalejad: Aime Keis (meditsiinieetika professor), Ines Kerikmäe (Tartu Eluringikeskuse juhataja), Katri Aaslav-Tepandi (Sotsiaalministeeriumi nõunik-kaplan), Philippe Jourdan (piiskop, Rooma-Katoliku kiriku apostellik administraator Eestis) Arutelujuht: Meego Remmel (eetikaprofessor) Arutelu korraldaja: Eesti Kirikute Nõukogu Eutanaasia, abistatud enesetapu ja muud elu lõpuga seonduvad küsimused on aktiivset kajastust leidnud juba mitmeid aastaid. Sooviksime oma arutelul keskenduda sellele, millised on erinevate valdkondade esindajate kogemused ühe elu lõpu väärikaks kujundamise abistamisel, millised on selle valdkonnaga seotud väljakutsed ning kuidas seda temaatikat laiemalt käsitleda.

Arutelus osalejad: Renno Veinthal (Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduse asekantsler), Liisa Põldma (LHV personalijuht), Paula Kägu (OLE ROHKEM. Aasta Tudeng), Aune Valk (Tartu Ülikooli õppeprorektor) Arutelujuht: Oskar Samuel Rebane (SpeakSmart moderaator) Arutelu korraldaja: Üliõpilaskonna Sihtasutus Mõtleme koos lahendustele, kuidas noored saaksid ülikooli ajal paremini toime tulla, ja kuidas toetada tulevaste ühiskonna eestvedajate arengut. Majandusliku surutise tõttu on noortel vähem võimalusi õpingute ja töö kõrvalt eneseteostuseks tudengiorganisatsioonides ja mujal. Vajalike kogemuste omandamiseks on need võimalused olulised, et tööandjatele silma paista ja karjääriteeks valmis olla. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelujuht: Meeli Laane (MTÜ Kuula Leinajat) Arutelu korraldaja: MTÜ Kuula Leinajat Ühiskonna üheks suurimaks valukohaks on eraldatus, nii füüsiline kui ka emotsionaalne, keerulise eluperioodi ajal. Oleme õppinud olema tugevad, teame, et me ei tohi teisi panna end halvasti tundma ja me ei kuulu, kui kogeme kurbust või viha. Kuidas tulla eraldatusest ühendusse, arutame Arvamusfestivalil.

Arutelus osalejad: Vahur-Peeter Liin (Tartu Ringkonnakohtu kohtunik), Evelyn Eichhorst (võlanõustaja), Siim Tammer (Finantsinspektsiooni juhatuse liige), Keskmine võlgnik. Arutelujuht: Kai Härmand (Harju Maakohtu kohtunik) Arutelu korraldaja: Eesti Kohtud Võlakeerisesse sattunute arv suureneb. Teadlikkus sellest, kuidas ennast aidata aga väheneb. Miks ometi? Arutelul võtame luubi alla küsimused, miks võlad kuhjuvad? Missugused on tüüpilisemad juhtumid? Mis ajahetkel jõuaks veel liikuvat rongi peatada? Kas varade arest on ainuke „ärataja“? Millal jõutakse kohtusse? Miks inimene pigem pigistab silma kinni, kui tegeleb probleemiga.

Arutelus osalejad: Viljar Lubi (Eesti suursaadik Londonis), Mikael Laidre (Stockholmi Eesti saatkonna asejuht), Mari-Liis Sulg (välisministri nõunik) Arutelujuht: Kerli Veski (Välisministeerium) Arutelu korraldaja: Välisministeerium Diplomaadi elu tundub täis pidulikke vastuvõtte, glamuuri ja reisimist. Milline on tegelikult diplomaadi töö ja elu? Kes on hea diplomaat? Miks on üldse riigil vaja diplomaate?

Arutelus osalejad: Ivar Merila (ekspert, enese-esindaja), Kristel Koppa (erihoolekande praktik), Katrin Nugis (Eesti Puuetega Inimeste Koja tervishoiualase huvikaitse nõunik), Liina Käär (TÜ Pärnu kolledži sotsiaaltöö nooremlektor) Arutelujuht: Kerttu Rakke (Vaimupuu tegevtoimetaja) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus, SA Maarja Küla ja MTÜ Vaimupuu. Intellektipuudega inimene seostub sageli abivajaja kuvandiga. Talle ja tema perele tuntakse heal juhul raske saatuse tõttu kaasa, kuid sellest levinum on võõristustunne. Intellektipuudega inimene on haruldus nii kutseõppes, töö- kui ka ühiskonnaelus. Arutelus küsime, millest jääme ilma, kui me ei võimalda intellektipuudega inimestel ühiskonnaelust täisväärtuslikult osa võtta.

Arutelus osalejad: Marin Mõttus (Välisministeeriumi üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja), Eeva Kesküla (Tallinna Ülikooli antropoloogia dotsent), dr. David Ilmar Lepasaar Beecher (Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut), Riina Solman (Riigikogu liige, üleilmsete eestlaste toetusrühma esimees, endine riigihaldus- ja rahvastikuminister) Arutelujuht: Kristjan Kaldur (Balti Uuringute Instituut) Arutelu korraldaja: Välisministeerium Hinnanguliselt 15% eestlastest elab välismaal ning üha mitmekeelsemaks ja mitmekesisemaks muutub ka Eesti. Küsimusi on rohkem kui vastuseid. Kas inimesel saab olla mitu identiteeti? Mitu kodakondsust? Kas eestlase identiteet on eelkõige keelepõhine ja kui mitut keelt on võimalik pidada oma emakeeleks? Palju me teame oma rahvuskaaslastest üle ilma ja kas välismaal elava eestlase hääl loeb?

Arutelus osalejad: Peep Peterson (ettevõtja, endine tervise- ja tööminister) ja teised kutsutud Arutelujuht: Ivika Aman (Eesti Ametiühingute Keskliidu kommunikatsioonijuht) Arutelu korraldaja: Eesti Ametiühingute Keskliit Viimastel aastatel on Eestis palgakasv ületanud inflatsiooni, kuid sel aastal on olukord teine. Töötasu tõus ei kata enam ülikiirest hinnakasvust tingitud palga ostujõu vähenemist. Perede ostujõud kahaneb ja endale lubatakse üha vähem asju, hobisid ja meelelahutust. Mida siis teha, kui palka makstakse varasemast rohkem, kuid sente tuleb hoolega lugeda? Arutame ja otsime koos lahendusi, kuidas muutunud olukorraga hakkama saada.

Arutelus osalejad: Tiit Riisalo (majandus ja infotehnoloogiaminister), Mariin Ratnik (Välisministeeriumi asekantsler), Alo Tamm (Harmeti tegevjuht) Arutelujuht: Joosep Värk Arutelu korraldaja: Välisministeerium, Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus Meil on olnud 18 kuud aega, et läbi mõelda, kas ja kuidas aidata Ukrainal likvideerida sõjapurustusi, taastada uuel arengutasemel oma riik ning investeerida oma palju ohverdanud rahva tulevikku. Meil peab olema plaan, sest Ukraina läbikukkumine ei ole võimalik. Edukas ülesehitus, mis viib Ukraina Euroopa Liitu ja NATOsse, on meie suurim võimalus garanteerida rahu ja turvalisus Euroopas

Arutelus osalejad: Luukas Kristjan Ilves (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler), Merle Maigre (eGA), Mihkel Tikk (Küberväejuhatus) Arutelujuht: Tanel Sepp (Välisministeerium) Arutelu korraldaja: Välisministeerium Küberjulgeolek on Eesti nišiteema ning Eestist on saanud küberjulgeoleku vallas maailmatasemel tõmbe- ja mõttekeskus. Venemaa sõda Ukraina vastu käib ka küberruumis, kuid küberrünnakutest on saanud justkui igav tapeet seinal. Mis siis ikkagi on toimunud, millised on praegu meie suuremad proovikivid, kuhu liigume edasi ning kuhu viivad meid uued tehnoloogiad?

Arutelus osalejad: Aive ja Ivo Adamka, Valentina Paas, Anzelika Gomozova ja Inna Klaos (kasuvanemad) Arutelujuht: Grete Lõbu Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet Eestis on asendushooldusel (eestkostel, asenduskodus või hooldusperes) ligi 2500 last. Aastas eraldatakse perekonnast keskmiselt 250 last, kes vajavad lühi- või pikaajalist hoolt. Eesti asendus- ja perekodudes (endise nimega lastekodudes) elab ligi 800 last. Paljud neist lastest võiksid kasvada kasuperedes, kes on valmis pakkuma neile kodusoojust ja turvatunnet. Arvatakse, et kasuvanem on vaid andja, supervõimetega inimene, kelle armastuse ja hoole allikas on põhjatu. Tegelikult on ta ka ise saaja rollis. Nimelt annab hoolduspereks olemine erilise võimaluse kasvada inimesena.

Arutelus osalejad: Lea Kimber (Maxima Eesti), Sirli Seliov (klienditeeninduse ekspert), Riina Tenno (TTHK tekstiili- ja kaubanduse valdkonna juhataja), Katre Liiberg (Telia müügi-ja teenindusüksuse juht), Pirje Meri (Coop Eesti e-õppe disainer), Kalev Reiljan (Foruse tegevjuht) Arutelujuht: Karel Reisenbuk (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Maxima Eesti Arutelus keskendume klienditeenindaja töö mainele. Küsime üheskoos, kuidas seda parandada. Klienditeenindaja töö on üks vähestest ametitest, millega inimene iga päev kokku puutub. Tõstame fookusesse need 12 000 inimest, kes meid igapäevaselt teenindavad. Soovime jõuda lähemale meie lapsevanematele ja õpetajatele, et ei levitataks ähvardusi sisuga: „Kui sa õppida ei viitsi, saab sinust poemüüja“.

Arutelus osalejad: Andres Parmas (Riigi peaprokurör), Karen Jagodin (Vabamu tegevdirektor ja juhatuse liige), René Värk (Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse kaasprofessor) Arutelujuht: Erki Kodar (Välisministeeriumi asekantsler) Arutelu korraldaja: Välisministeerium Ukraina-vastase Venemaa agressiooni tõttu on algatatud mitu rahvusvaheliste kuritegude uurimist. Käivad ka arutelud agressioonikuriteo eritribunali loomise üle. Rahvusvahelised vahistamismäärused Putini ja Lvova-Belova vastu olid märgilised. Agressioon on põhjustanud väga ulatuslikku materiaalset kahju. Kuidas tagada vastutus? Mismoodi hüvitada kahju? Kuidas see mõjutab maailmakorra tulevikku?

Arutelus osalejad: Raul Rikk (Milrem Roboticsi teadus- ja arendusdirektor), Kristjan Lind (Bikeep asutaja ja tegevjuht), Priit Kallas (Iglucraft tegevjuht), Piruza Harutjunjan (SK ID äriteenuste juht) Arutelujuht: Mariin Ratnik (Välisministeeriumi asekantsler) Arutelu korraldaja: Välisministeerium Välisministeeriumi äridiplomaatia osakonna Ekspordiklubi järgmine üritus toimub Arvamusfestivalil! Kohal on Eesti ekspordi edulood Milrem Robotics, SK ID, Iglucraft ja Bikeep, kes jagavad oma ekspordikogemusi ja -nõuandeid ning arutavad, miks on välisturgude edukas vallutamine Eestile tähtis.

Arutelus osalejad: Timo Tatar, Rene Tammist (Utilitas), Sirli Sipp Kulli (Geoloogiateenistuse direktor), Silvester Soop (Siseministeerium) Arutelujuht: Kaja Tael (Välisministeerium) Arutelu korraldaja: Välisministeerium Energia on alati olnud seotud geopoliitikaga, kuid Venemaa agressioon on teema strateegilist tähtsust oluliselt suurendanud. Tänapäeval on poliitika olulisem energiavoogude kujundaja kui geograafiline lähedus. Kas selles olukorras on nii julgeoleku kui ka majanduse vaates lahenduseks rohepööre? Kas suundume uutesse sõltuvustesse teistest autoritaarsetest riikidest, Hiina rohetehnoloogiast ja maavaradest?

Arutelus osalejad: dr Heli Kaljusaar (kardioloog), dr Karmen Joller (perearst), Riina Sikkut (Eesti Vabariigi terviseminister), prof Andero Uusberg (käitumisteadlane) Arutelujuht: Toomas Luhats (moderaator/patsient) Arutelu korraldaja: Novartis Ligi pooled meie riigi surmadest on tingitud südame-veresoonkonnahaigustest. Tegemist on kogu Eesti rahvast ja tervishoiusüsteemi haarava probleemiga. Arutelu eesmärk on analüüsida hetkeolukorda ning pakkuda lahendusi võitluses südamehaiguste vastu. Eesti inimeste pikem ja tervem elu peab olema meie riigi üks prioriteetidest.

Artur Rehi talks to Kaimo Kuusk about what the world will be like after Ukraine’s victory. What does Ukraine’s victory mean? What is the aim of the international coalition supporting Ukraine? What will become of Russia and what will NATO’s future look like after Russia’s defeat?

Arutelus osalejad: Margit Adorf (kolumnist), Aage Õunap (Eesti Lasterikaste Perede Liidu president), Ruth Maria Roosi-Ott (Eesti Montessori Instituudi juht), Madis Trei (Sünnitusmajade Fondi nõukogu esimees) Arutelujuht: Janek Mäggi (suhtekorraldaja) Arutelu korraldaja: Sünnitusmajade Fond SA Madalat sündimust on püütud motiveerida poliitiliselt, kuid see on tekitanud vastuolusid ühiskonnas. Samal ajal pole sündivuse suurenemist täheldatud. Uurime, kas sündivust on üleüldse võimalik reguleerida? Kes on sihtgrupp ja mis mõjutaks asjaosalisi? Miks seda teemat aina tõstatatakse?

Arutelus osalejad: Kersti Kaljulaid (Former Estonian President), Lacina Kone (Director General and Chief Executive Officer of Smart Africa), Selma El Karim (Founder and Managing Director of SK Consultancy) Arutelujuht: Daniel Schaer (Välisministeerium) Arutelu korraldaja: Välisministeerium The Estonian Presidency of the Council of the EU was a catalyst for reinvigorating relations with Africa. This was reinforced by Estonia’s campaign and time served on the UN Security Council. Estonia’s Africa strategy launched in 2020 set new goals. Is there a role for Estonia to play in the transformation of Africa? Can the continent and Estonia benefit from each other?

Arutelus osalejad: Ilmar Tomusk (Keeleameti juht), Anne Endjärv (HTM), Ruslan Trochynskyi (täiskasvanuna eesti keele õppija), Lea Kimber (Maxima Eesti personalijuht), Kristina Mustonen (Maxima Eesti tegevjuht) Arutelujuht: Marko Reikop Arutelu korraldaja: Maxima Eesti Riik rakendab hariduses uut keelepoliitikat ning maailmas valitsevast poliitilisest olukorrast lähtuvalt on inimesed keeletundlikumad. Soovime mõista, kust jookseb riigi ja eraettevõtluse vastutuse piir riigikeele oskusega tegelemisel. Kuidas motiveerida täisealist inimest eesti keelt õppima, kui senises elus tal seda pole vaja läinud? Riik, ettevõtjad ja keeleõppijad räägivad, mida nemad arvavad ja kuhu liigume.

Arutelus osalejad: Kristi Klaas (Riigikantselei rohepoliitika koordinaator), Maarjo Mändmaa (Sotsiaalministeeriumi kantsler), Tõnis Allik (Eratervishoiuasutuste Liidu juht), Randel Länts (SKIA Consult, juhatuse liige) Arutelujuht: Priit Hõbemägi (Postimehe peatoimetaja) Arutelu korraldaja: Magnum, Confido, Roche Eesti Rohepöörde mõjust tervishoiule ei ole seni veel põhjalikumalt räägitud, kuid muutused on ukse ees. Arutelu eesmärk teadvustada rohepöörde mõjusid tervisevaldkonna näitel. Püüame üheskoos arutlevalt avada rohepööret ning mõtestada seatud eesmärke tervisevaldkonna kui põhiõiguste vaates ühe olulisema valdkonna kaudu.

Arutelus osalejad: Kristina Mustonen (Maxima Eesti tegevjuht), Vsevolod Boikov (Maxima Eesti IT-juht), Meelis Migur (Rimi Eesti IT-juht), Tiit Riisalo (majandus- ja infotehnoloogiaminister), Kaarel Mikkin (teenusedisaini ja brändingu agentuuri Brand Manual asutaja) Arutelujuht: Mait Tafenau (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Maxima Eesti Inimesed vihkavad või armastavad iseteeninduskassasid. See on tekitanud ühiskonnas terava vastasseisu ning meie eesmärk on arutleda ning ehk isegi jõuda järeldusele, kuhu töö jaekaubanduses liigub. Kas aina enam masinate kätesse või on siiski inimest poodi tööle vaja? Arutelu eesmärgiks on mõtiskleda kaubanduse tuleviku üle inimtööjõu vajaduste ümberhindamise vaates ning unistada digivõimaluste kohta tulevikus.

Arutelus osalejad: Oskar Gross (keskkriminaalpolitsei juht), David Vseviov (ajaloolane), Jan Kaus (kirjanik), Karoli Hindriks (ettevõtja) Arutelujuht: Steven-Hristo Evestus (jurist ja MTÜ Korruptsioonivaba Eesti liige) Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet Politsei kutsutakse appi lahendama kõige erinevamaid muresid. Me kõik hoomame seda, millised on ühiskonna ootused politseile täna, aga milline on meie ühiskond tulevikus? Kuidas mõjutavad seda tehnoloogia areng, muutused kliimas, rahvastikus või ühiskonna väärtushinnangutes? Milliseks peab muutuma politsei, et ka tulevikus tagada ühiskonna turvalisust ja turvatunnet?

Arutelus osalejad: Egert Belitšev (Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor), Kert Valdaru (rändeekspert), Raivo Vare (ettevõtja), Lea Danilson-Järg (erakond Isamaa) Arutelujuht: Piia Osula (ERR ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet Eestisse saabub elama rohkem inimesi kui meie juurest lahkub, nii juba 8 aastat järjest. Eelmisel aastal jäi saldo plussi 40 000 inimesega, sh kümned tuhanded Ukraina kodanikud, kes on leidnud Eestis kaitse sõja eest. Eestist on saamas ka atraktiivne sihtriik riikides, mis on kaugemal ning kelle kultuur ja traditsioonid on kohati meie omadest päris erinevad. Millised on sisserände võimalused ja ohud? Kes ja kuidas otsustab, kui palju ja keda Eestisse lubatakse? Kuidas täita töökohti ja turgutada majandust, kuid hoolitseda samal ajal riigi julgeoleku eest? NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Marek Vink (hambaarst), Elle-Mall Sadrak (perearst), Marjo Sinijärv (Tervisekassa), Tiia Zeigo (Tervisekassa) Arutelujuht: Kristjan Gutmann (Eesti Hambaarstide Liidu asepresident) Arutelu korraldaja: Eesti Hambaarstide Liit Laste hambaravi eest tasub kuni 19. eluaastani Tervisekassa, ent täiskasvanuikka jõudes tuleb see kulu endal kanda. Hambaravihüvitist on võimalik küll saada, ent umbes 42% täiskasvanutest lükkab hambaarsti visiiti edasi just rahapuuduse. Õigeaegselt teostamata hambaravi tagajärjeks pole mitte pelgalt hambutu naeratus ja hilisem suur raviarve, vaid ka mured üldtervisega. Harvad pole ka häbist või sotsiaalsest tõrjutusest tingitud vaimse tervise mured, probleemid töö leidmisel või suhete loomisel. Kuidas on juhtunud nii, et suu on kehast eraldunud ning selle ravimine on suurima omaosalusega tervishoiuteenus? Paneelis vahetame mõtteid suu- ja üldtervise seosest, otsime lahendusi ja pakume otsustajatele praktilist nõu.

Arutelus osalejad: Kiur Lootus (Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige, pikaaegne ettevõtja ja juht) Eela Velstrõm (Interim Agentuuri personalijuht/ HR koolitaja/ juhatuse liige, neljapäevase töönädala propageerija) Berit Grossberg (turunduse ja tööandja brändi ekspert, läbipõlemise kogemuse jagaja) Arutelujuht: Hede Kerstin Luik (juhtimistreener, coach ja kommunikatsiooni ekspert) Arutelu korraldaja: Eesti Lastevanemate Liit Läbipõlemist ja sellega seotud sümptomeid on suuremal või väiksemal määral paljud meist kogenud. Paneeldiskussioonis käsitleme läbipõlemist ja võimalusi, kuidas seda ennetada ning leevendada. Analüüsime tööelu toimimise aspekte, vaatame teemat nii tööandja kui töötaja ja tema pere seisukohast. Uurime, mis soodustab ületöötamist ning mida igaüks saaks teha, et läbipõlemist teadlikult vältida.

Arutelus osalejad: Ott Oja (VATEK), Kadi Lubi (Ennetuse teadusnõukogu liige 2022-2023), Indrek Lillemägi (Pelgulinna Riigigümnaasiumi direktor) ja Kaido Ivask (Paide linnapea) Arutelujuht: Kai Klandorf Arutelu korraldaja: Justiitsministeerium, Tervise Arengu Instituut, Siseministeerium Olukorras, kus vaimse tervise probleemid on teemaks ka suviste kohvilaudade taga, tahaksime ju kõik kuidagi aidata. Kuidas seda aga teha eetiliselt, nii et keegi kahjustatud ei saaks? Kuidas tegutseda kiiresti, läheneda innovaatiliselt ja samas läbimõeldult ning riske kaalutledes? Millised on piirid kohaliku omavalitsuse, kooli, noore enda autonoomia ja ühiskonna huvide vahel? Kuidas anda sõna ja kuulata laste häält ja vajadusi, samal ajal seistes selle eest, et mõne teema tõstatamine ei tekitaks hoopis kahju? Kui on olemas andmed riskitegurite osas, siis kes peaks tagama sekkumise? NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Liis Kruus (Tervisekassa), Priit Kruus (Dermtest), Piret Hirv (Connected Health klaster, Tehnopol), Marius Arras (Confido) Arutelujuht: Neeme Raud (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Connected Health klaster Kutsume kuulama ja kaasa mõtlema arutelul, kus üheks päevaks toimub täielik rollivahetus – patsient Neeme Raud kutsub vastuvõtule Tervisekassa, meditsiinikeskuse Confido, tervisetehnoloogia ettevõtte Dermtesti ja tervishoiu osapooli ühendava Connected Health klastri sooviga diagnoosida, mis takistab innovatsiooni ja mida saame juba homme ära teha selleks, et rakendada uudseid lahendusi tervishoius. Arutelu lõpuks loodame jõuda nii kaugele, et patsient saab vastuvõtul osalenud pooltele välja kirjutada retsepti, mille järgimine toob valdkonda rohkem nutikaid lahendusi ning aitab seeläbi lühendada ravijärjekordi ja parandada tervishoiuteenuse kvaliteeti.

Arutelus osalejad: Signe Riisalo (Sotsiaalkaitseminister), Ingrid Alt (perearst), Maarja-Liis Orgmets (ajakirjanik), Betina Beškina (Tallinna abilinnapea) Arutelujuht: Siiri Ottender-Paasma (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Magnum, Confido, Roche Eesti Nägemine on heaolu jaoks väga tähtis, sest nägemiskaotusel on igapäevaelule ääretult suur mõju. Millised lisamured ja kulud kaasnevad nägemislangusega kohanemisega? Kas tervishoiu korraldust saab nägemispuudega inimestele teha ligipääsetavamaks? Kuidas digi ja terviselahendused on abiks tervishoiu- ja sotsiaalteenustele juurdepääsu ja kättesaadavuse tagamisel?

Arutelus osalejad: Maivi Parv (Tervisekassa tervisevaldkonna eest vastutav juhatuse liige), Annika Uudelepp (Confido Meditsiinikeskuse terviseteenuste juht), Maarjo Mändmaa (sotsiaalministeeriumi kantsler), Karmen Joller (Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige), Krista Laever (Orkla personalijuht) Arutelujuht: Kristo Elias (saatejuht) Arutelu korraldaja: Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Kuna Eestis jääb tööealist elanikkonda järjest vähemaks, tervena elatud aastate arv kahaneb ja tööjõupuudus terendab silme ees, siis on igasugune ennetav tegevus tervise edendamisel praegu eriti oluline. Diskussiooni eesmärgiks on võtta pulkadeks lahti tööelus tervise edendamise praktikad selleks, et Eesti oleks parim koht elamiseks ja töötamiseks ka 10 ning 20 aasta pärast. Juttu tuleb perearstiteenusest ja eraarstiabist, töötervishoiust ja paljust muust. Kuulama ja ka arvamust avaldama on oodatud peamiselt tööandjad, töötajad, juhid, personalijuhid ning tervisevaldkonna asjatundjad ja huvilised.

Arutelus osalejad: Lea Bärenson (Lääne-Harju politseijaoskonna juht), Andero Uusberg (käitumisteadlane), Piret Põldver (raamatu „Hoog“ autor), Paul Lepasson (Kivi Baar programmijuht ja peosarja SÜNK peakorraldaja) Arutelujuht: Imre Kaas (Terviseamet) Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Politsei- ja Piirivalveamet Ööelu kultuuri tarbimine ei ole alati turvaline selle tarbijatele ega öises keskkonnas töötavatele inimestele. Pidulised serveeritakse sageli alkoholist üle ning selle tagajärjeks on öörahu- ja avaliku korra rikkumised, vägivallakuriteod ning surmad läbi uppumise või külmumise. Arutelu eesmärk on seada küsimuse alla sotsiaalseid norme, suunata kuulajaid analüüsima enda käitumist ja mõtlemist ning leidma viise kuidas aidata kaasa enda ja teiste ööelu turvalisusele. Milline on turvaline ööelu? Kuidas selleni jõuda? Kas ööelu turvalisemaks muutmine mõjutab negatiivselt ööelu kultruuri ja peo kvaliteeti?

Arutelus osalejad: Helen Talalaev (Eesti Inimõiguste Keskus), Tom Rüütel (Töötukassa tööandjate nõustaja liikumispuude teemades), Signe Riisalo (sotsiaalkaitseminister), Lea Kimber (Maxima Eesti personalijuht) Arutelujuht: Kai Saard (PARE) Arutelu korraldaja: Maxima Eesti Avame olukorda Eesti tööturul, räägime erinevate võimetega inimeste tööhõivest, pensioniealiste ja eakate töötamisest. Samuti erinevate inimeste koostööst töökeskkonnas, kuidas meie erinevused rikastavad kollektiivi. Sekka arutleme ka selle üle, mida ettevõte peab tegema või missugune olema, et saada nimetada end mitmekesiseks tööandjaks.

Arutelus osalejad: Tanel Kiik (Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees), Kaupo Koppel (Civitta Eesti vanemanalüütik), Paul Kuimet (kunstnik), Õnne Pillak (Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees), Riina Sikkut (Eesti Vabariigi terviseminister) Arutelujuht: Brent Pere (vabakutseline ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Kunstnike Liit, KAEL Loovisiku ja vabakutselise töö tekitab arusaamatust ning vajab selgitamist. Arutelu on osa loomevaldkonnast alguse saanud selgitusprotsessist, mille raames räägime ja kutsume kaasa mõtlema vabakutselisuse tähenduse muutumisele tööhõives, looviisikutest ja paljude ühiskonna liikmete puudulikust liigpääsust ravikindlustusele ja sotsiaalsetele garantiidele. Arutelus leitakse koosloomeliselt ideid ja ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimiseks.

Arutelus osalejad: Joosep Kaasik (Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefekt), Dr. Vassiili Novak (Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarst, keskuse juhataja), Heni Arras (Bolt, valitsussuhete juht), Kaja Aulik (Äike brändi- ja kommunikatsioonijuht) Arutelujuht: Romi Hasa (Kuku raadio ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet Tõuksid on toonud palju uusi ohte ja hoolimatu liikluskultuuri, mida Eestis viimati nähti 90ndatel. Lisaks lõppevad liiga paljud sõidud valusate vigastustega. Kas probleem on sõitjates, taristus, tõuksides, liikluskultuuris või milleski muus? Meil on kiiresti vaja lahendusi, sest teiste riikide kogemus näitab, et kui muresid kontrolli alla ei saa, võidakse tõuksid sootuks keelata ja seda me ju ei taha.

Arutelus osalejad: Ekspertide paneel: Janar Holm (riigikontrolör), Toomas Palu (Maailmapanga tervishoiu ekspert), Kadri Mägi-Lehtsi (Eesti Tööandjate Keskliidu tervishoiu töörühma juht), Andrus Loog (Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juhatuse liige), Pille Banhard (Tervisekassa juhatuse liige) ............................ Poliitikute paneel: Riina Sikkut (terviseminister, SDE), Andres Sutt (Riigikogu liige, Reformierakond), Aivar Kokk (Riigikogu liige, Isamaa), Lavly Perling (Parempoolsed) Arutelujuht: Annika Uudelepp (Confido juhatuse liige), Ott Pärna (ettevõtja, majandusekspert) Arutelu korraldaja: Magnum, Confido, Roche Eesti Tervishoiu väljavaade on nukker – ees ootab eelarveauk, pikemad järjekorrad ja patsiendi suurem omaosalus. Analüüse on palju, otsuseid märksa vähem. Eksperdid otsivad arutelus kohti, kus tervishoius targemalt ressursse kasutada. Poliitikud avavad oma lahendusi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Arutelus pole ruumi erakondlikule suminale, räägime ja vaidleme asjadest nii, nagu need on. Arutelu on kaheosaline ja väljub klassikalisest 1,5h kestvast festivaliarutelu formaadist. Esiteks toob ekspertide paneelarutelus välja võimalikud lahendused ehk madalal rippuvad viljad tervishoius. Seejärel esitavad poliitikud omapoolse plaani, kuidas tervishoiusüsteemi toimetulek tagada ja eksperdid kommenteerivad kuuldud plaane. Oma arvamust saab avaldada ka publik.

Arutelus osalejad: Marek Mühlberg (Rohelised), Riina Sikkut (SDE), Lavly Perling (Parempoolsed), Tiit Riisalo (Eesti 200), Kristjan Järvan (Isamaa) Arutelujuht: Jaanika Merilo (Sotsiaalministeerium, innovatsiooninõunik; Ukraina digiministri nõunik) Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Personaalne riik on uus kuum termin, kuid kas saame selles kõik ühtemoodi aru? Kas seda saab käega katsuda? Kas me lõpuks ometi näeme seda, et inimesed ei pea oma parandamatuid haigusi ja puuduvate jäsemete jätkuvat puudumist tõestama? Või et kohmakate taotlusprotsesside asemel, oskab tark ja personaalne riik andmete põhiselt ise otsustada, mis on inimese vajadused ning vastavad kohalduvad meetmed?

Arutelus osalejad: Lauri Läänemets (SDE), Jaak Aab (Keskerakond), Mart Võrklaev (Reformierakond), Aivar Kokk (Isamaa), Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) Arutelujuht: Tõnis Leht (Poliitikaguru, toimetaja) Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Maksudega ei mängita, maksutõusud peavad olema ühiskondlik kokkulepe, erinevate osapooltega ning ühiskonnas läbi arutatud. Siinkohal läheb kassettmaki lint sassi ja tuleb hakata pliiatsiga kerima, et lint jälle käima läheks. Suur maksupakett, mis peale valimisi lauda löödi, tuli enamikule üllatusena, kuigi loogiliselt võttes, oli selge, et tulevikus ilma maksupoliitikat ümber mõtestamata hakkama ei saada.

Arutelus osalejad: Kristjan Vanaselja (Parempoolsed), Evelyn Sepp (Rohelised), Mario Kadastik (Reformierakond), Heiki Hepner (Isamaa), Zuzu Izmailova (Eesti 200) Arutelujuht: Kristi Klaas (Riigikantselei, rohepoliitika koordinaator) Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Mis loom see rohepööre on ja kes selle kõige eest maksma hakkab? Rohepööre tähendab meie seniste mõtlemis- ja tegutsemisviiside ümbermõtestamist. Käsikäes digipöördega, on tegemist maailmamuutvate paradigmade nihkega. Suured nihked on ajaloos tekitanud ka suuri kaotajaid.

Arutelus osalejad: Marti Soosaar (Rohelised), Helmen Kütt (SDE), Andres Kaarmann (Parempoolsed), Andres Sutt (Reformierakond), Tanel Kiik (Keskerakond) Arutelujuht: Annika Arras (Miltton, tegevjuht-partner) Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Kallis riik, kas sa oled hinnanud oma poliitikate ja meetmete sotsiaal-majanduslikku kogumõju? Mida see tähendab erineva toimetuleku võimekusega inimestele? Kuidas toime tulla väga kõrge inflatsiooniga olukorras, kus riik omakorda tõstab väga paljusid makse samaaegselt, mis suures osas söövad just tavainimese rahakoti üsna auklikuks. Kuidas me saame tõsta üldist heaolu ja valitsuse tegevuskavas keskse mõõdikuna ära toodud tervelt elatud aastate näitajat, kui tundub, et tulevik tähendab pidevat muretsemist toimetuleku osas ning ära kannatamist?

Arutelus osalejad: Hanah Lahe (Reformierakond), Enn Eesmaa (Keskerakond), Reili Rand (SDE), Lavly Perling (Parempoolsed), Evelyn Sepp (Rohelised), Anti Haugas (Reformierakond) Arutelujuht: Kristi Liiva Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton 90 minutiga kolm kahekõne! Kutsud osalejatega kahekõned, kus paarid valivad kohapeal endale teema, mis arutlusele tuleb. Teemad: Kool Eestis 10. aasta pärast, mida vajavad tulevikulapsed? Kas 10. aasta pärast juhib Eestit tehisintellekt? Mis juhtuks, kui homsest oleks Viljandi Eesti pealinn?

Arutelus osalejad: Eero Alamaa (Parempoolsed), Madis Kallas (SDE), Liina Freivald (Rohelised), Taavi Aas (Keskerakond), Joel Jesse (Eesti 200) Arutelujuht: Lauri Betlem (Elron, juhatuse esimees) Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Eestis elab ca 1,3 inimest, kolmandik neist Tallinnas, seejärel kerkib suure keskusena Tartu. Eesti territoorium on seevastu suurem, kui meist rahvaarvult mitmed suuremad riigid, näiteks Holland 17 miljoni elanikuga. Selleks, et Eestis inimesed tahaksid ja saaksid elada mugavalt ka väljaspool Tallinna ning Tartut, on tarvis häid ühistranspordi ühendusi. Ühendusi, mis viivad ja toovad inimesi sinna, kus neil vaja on, sel ajal, kui neil seda vaja on.

Arutelus osalejad: Karin Kogermann (Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi juhataja), Ruth Kalda (Tartu Ülikooli peremeditsiini professor), Ulla Preeden (Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor), Katri-Evelin Kalaus (kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, Sensus juhatuse liige), Marilin Vaksman (Benita Kodu OÜ juhatuse liige) Arutelujuht: Maaja Vadi (psühholoog, majandusteadlane ja TÜ juhtimise professor) Arutelu korraldaja: Magnum, Confido, Roche Eesti "Tervis on inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund,“ ütleb seadus. Oleme riigina seadnud endale patsiendikeskse tervishoiu eesmärgi. Selle saavutamisel on oluline roll tervise spetsialistide õppe korraldamisel. Ka õpe peab toetama integreeritud patsiendimeeskonna tekkimist. Kuidas saada erinevad spetsialistid omavahel koostööd tegema ja terviklikku patsiendimeeskonda moodustama? Kuidas tekkitada õppes päriselt interdistsiplinaarsust ja mitte ainult ühe kooli ulatuses, vaid kaasates kõiki koole, kus tervise spetsialistid väljuvad?

Arutelus osalejad: Karin Roth (Eesti kassikasvatajate seltsi ESTICAT esindaja ja kassikasvataja), Harles Kaup (Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regiooni loomatervise juhtivspetsialist), Geit Karurahu (Eesti Loomakaitse Seltsi kommunikatsiooni- ja turundusjuht), Tiia Ariko (Eesti Kennelliidu juhatuse liige, koerte treener ja käitumisspetsialist) Arutelujuht: Julija Abram (Eesti Väikeloomaarstide Seltsi president) Arutelu korraldaja: Pet City Eestis on 235 000 koera ja 290 000 kassi. Lemmikloomi nähakse ühe enam pereliikmetena. Koos kasvava loomaarmastusega on õitsele puhkenud ka nendega äritsemine, mis vilistab loomade heaolule. Loomi toodetakse halbades oludes farmides, kus nad on tihti tervisehädadega ja probleemsed. Kuidas teha vahet ebeetilise millerdaja ja ausa kasvataja vahel ja mida saame teha, et seda räpast praktikat piirata?

Arutelus osalejad: Siim Kiisler (Parempoolsed), Rasmus Lahtvee (Rohelised), Annely Akkermann (Reformierakond), Tõnis Mölder (Keskerakond), Andres Metsoja (Isamaa) Arutelujuht: Peep Siitam (Energiasalv, tegevjuht) Arutelu korraldaja: Arvamusfestival ja Miltton Tuul, päike, salvestusvõimekus, tuumajaam, põlevkivi, puit, vesinik ja see loetelu võiks jätkuda veel pikalt. Rohepöörde eesmärgid ning hool puhtama ja parema tuleviku eest, viivad sellest nimekirjast põlevkivi ja pikas perspektiivis ka puidu, mida on palju mõttekam väärindada kui pelgalt põletada. Julgeolekukaalutlustel peab olema meie eesmärgiks ühest küljest tagada autonoomne, sõltumatu siseriiklik energiatootmine, teisalt aga maksimaalne ühenduvus oma naabrite ning laiemalt Euroopa elektrivõrkudega.

Väärtusväitlus Poliitkultuurist(ehk Eetiline Käitumine Poliitilise Kultuuri Keskpunktiks). by Arvamusfestival

Arutelus osalejad: Merje Kärner (AS Nortal personalijuht), Emil-Mark Talivere (Tallinna Strateegiakeskuse innovatsiooniekspert), Mait Rungi (AS Eesti Ettevõtlukõrgkool Mainor rektor) Arutelujuht: Marek Strandberg (ajakirjanik, materjaliteadlane) Arutelu korraldaja: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Tark Linn ehk kogum nutikaid lahendusi, mis toetavad antud keskkonnas tegutsevad inimesi ja ettevõtteid. Täna on Targa linna põhimõtted võtnud kasutusele näiteks Ülemiste City. Erinevaid põnevaid katsetusi tehakse ka Tallinnas ja Tartus. Kuid mis on Tark Linn? Kuidas mõjutavad AI lahendused talente, kes sellises moodsas keskkonnas töötavad? Kas võib juhtuda, et peatselt juhib kogu linnaku või linna tegevust tehisintellekt ja vajadus inimtööjõu järele muutub marginaalseks?

Arutelus osalejad: Jaanika Merilo (Sotsiaalministeerium innovatsiooni vastutusvaldkonna nõunik), Elli Valla (TalTech Tugevalt tagatud tarkvara laboratoorium, doktorant-nooremteadur), Siim Saare (Activate Health asutaja ja tegevjuht) Arutelujuht: Erki Mölder (Verge Healtech Fund, partner) Arutelu korraldaja: HealthFounders Eesti tervishoid on suure finantssurve all - kulud kasvavad tuludest kiiremini, kuid kulude kokkuhoidu lubavate uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga Eesti silma ei paista. Tehisintellekti kiire areng tekitab nii patsientides kui tehnoloogiafirmades uusi ootusi. Arutame selle üle, kas ja kuidas oleks võimalik turvaliselt arstide, õdede ja patsientide ellu tuua.

Arutelus osalejad: Kristel Kiens (spordipsühholoog), Andres Aru (Õiguskantsleri büroo Laste ja noorte õiguste osakonna juhataja), Paavo Piik (Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu asejuhataja), Indrek Kaing (väärkohtlemise ohver ja Õiguskantsleri inimõiguste nõukoja liige), Teet Allas (Eesti Jalgpalli Liidu Rahvajalgpalli osakonna juht) Arutelujuht: Anu Välba (Eesti tele- ja raadioajakirjanik) Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet, Laste heaolu osakonna ennetustalitus Viimastel aastatel on avalikkuse ette jõudnud mitmeid lugusid, kuidas lapsed on kogenud huvihariduses ebasobivat käitumist või emotsionaalset, füüsilist või seksuaalset väärkohtlemist. Arutelu käigus otsivad panelistid ja publik vastuseid küsimustele: miks väärkohtlemine toimub; miks me sellest rääkida ei julge ning kuidas paremini ja süsteemsemalt tagada turvaline huviharidus kõigile osapooltele?

Arutelus osalejad: Helen Sulg (Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja juht), Reet Aus (EKA vanemteadur, jätkusuutliku disainilabori eestvedaja), Xenia Joost (kunstnik ja moelooja) Arutelujuht: Anet Adamson (Fashion Revolution Estonia) Arutelu korraldaja: Fashion Revolution Estonia Euroopa Liidu tekstiilistrateegia eesmärk aastaks 2030 on luua keskkonnateadlikum moe- ja tekstiilisektor. Selleks plaanitakse vastu võtta mitmeid seadusi, et muuta rõiva- ja tekstiilivaldkonda alates tarbijast kuni tootjateni välja. Visioon on, et kõik ELi turule lastud tekstiiltooted oleksid vastupidavad, parandatavad ja ringlussevõetavad. Suur rõhk tekstiilistrateegial lisaks rõivaste tootmise metoodika muutmisele on ringmajandus - pikenda rõivaste eluiga. Kiirmoel on keeruline end tekstiilistrateegiasse perfektse pusletükina sobitada. Tarbijatel aga keeruline kiirmoest loobuda. Kuidas saame tuua põhirõhu rõivaste taaskasutamisele nii tarbija kui ka tootja tasandil? Milliseid lahendusi tänane tarbija vajab, omaks suudab võtta ja õnnelik olla?

Arutelu korraldaja: Eesti Psühholoogide Liit Inimese psüühika kohta on väga palju erinevaid arvamusi, mille hulgas leidub nii õigeid, mõistlikke, meeldivaid kui ka kasulikke. Arutame, kuidas teaduses ja igapäevaelus teha vahet mõistlike ja jaburate ning kasulike ja kasutute arvamuste vahel.

Arutelus osalejad: Andri Plato (Kääpa kogukond), Jako Jaagu (Umbusi kogukond), Taavi Kotka (Koos.io), Elari Hiis (Käru kogukond), Rainer Paenurk - TÜ Energiaühistu Arutelujuht: Peeter Vihma (Helsingi Ülikool/Taltech) Arutelu korraldaja: TÜ Energiaühistu Kas kogukondade kaasamiseks on 2023.aastal uusi meetodeid või tehnoloogilisi vahendeid ja tööriistu või toimub kõik samamoodi nagu varem. Tuleme kokku, teeme süüa, tantsime ja laulame ning seejärel vaatame, et kas teeme midagi veel.

Arutelus osalejad: Eestikeelse avakõne peab Ross Allen, Ühendkuningriigi suursaadik Eestis. Arutelus osalevad: Artur Tiganik (brigaadikindral reservis, riigikaitseõpetaja), Hanna-Stiina Tornius (Eesti ÜRO noordelegaat ja Eesti NATO Ühingu liige), Aare Jamnes (Kaitseressurside Ameti vabatahtliku panustamise osakonna juhataja) Markus Rosin (reservohvitser ja Eesti NATO Ühingu liige) Arutelujuht: Linda Luts (Eesti ÜRO noordelegaat 2021-2022 ja Arengukoostöö Ümarlaua huvikaitsespetsialist) Arutelu korraldaja: Eesti NATO Ühing koostöös Konrad Adenaueri Fondiga 2015. aastal võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni noorte, rahu ja julgeoleku (NRJ) kohta, milles tunnistati esimest korda, et noortel on oluline roll rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ja edendamisel. Resolutsiooniga kutsuti ÜRO liikmesriike tungivalt üles andma noortele suuremat sõnaõigust ning kaasama neid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil otsuste tegemisse. Kuidas Eestis aktiivsemalt resolutsiooni rakendada? Kuidas suurendada rahuhariduse käsitlemist riigikaitseõpetuse raames? Kuidas nii ÜRO kui Välisministeeriumi toel NRJ poliitikat, riigikaitseõpetust ning noori omavahel ühildada? Arutelu tulemusena selguksid järgmised olulised sammud, mida osapooled saaksid "Noored, rahu ja julgeolek" poliitika rakendamiseks ja riigikaitseõpetuse arendamiseks Eestis ette võtta.

Arutelus osalejad: Katrin Kepp (Eesti Maaülikooli biomajanduse arenduskeskuse juhataja) Petri-Jaan Lahtvee (äio tech OÜ kaasasutaja, TalTechi kaasprofessor), Karl Peebo (OÜ Fibenol tootejuht), Henry Uljas (Bioforce Group OÜ tegevjuht) Arutelujuht: Katrin Jõgi (Euroopa Liidu biomajanduse noorte saadik) Arutelu korraldaja: Maaeluministeerium Mis on Eesti trumbid ringbiomajanduses ja kus saaksime Euroopas ja miks mitte ka maailmas unikaalsed olla? Kuidas Eesti digitiigri kõrvale biotiiger kasvatada? Mis on üldse ringbiomajanduses võimalik - kus Eesti laborites, aga ka (idu)ettevõtluses juba ollakse, aga kus võiks olla? Mis on erinevate osaliste roll ringbiomajanduse ja seega rohelise tuleviku kujundamisel?

Arutelus osalejad: "Kristin Parts (Eesti Väitlusseltsi tegevjuht), Eva Ladva (meediapädevusekspert), Karin Vene (kommunikatsiooniekspert), Ivo Visak (Saaremaa Gümnaasiumi koolijuht) Arutelujuht: Margo Loor (SpeakSmart moderaator) Arutelu korraldaja: Eesti Väitlusselts Kriitilist mõtlemist ning infokirjaoskust tähtsustatakse õppekavades ja ühiskonnas üha rohkem, ent meediaruumis toimuvad muutused veelgi kiiremini. Kuidas saaks koolisüsteem meediapädevuse vallas ajaga kaasas käia (või sellest isegi sammu võrra ette jõuda)? Kuidas saavad haridusasutuste tööd toetada koolivälised organisatsioonid? Millised meetodid on meediapädevuse õpetamiseks kõige tõhusamad?

Arutelus osalejad: Ats Mattias Tamm (üldhariduskooli õpilane), Teele Kanarbik (üliõpilane), Kaisa Tamkivi (üldhariduskooli õpetaja). Nimekiri täieneb. Arutelujuht: Lennart Mathias Männik (Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuht) Arutelu korraldaja: Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) ja Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA) Arutelu otsib õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid kaasates vastuseid küsimustele: kus ja kuidas saab õppija võtta aktiivse rolli nii koolielu kui ka õppimise kujundamisel, kuidas saab kool kujundada õppekeskkonda nii, et õpilasel oleks võimalus aktiivset rolli võtta, ning milline roll on lapsevanematel, et nende lapsest kujuneks ennastjuhtiv õppija. NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Mari-Liisa Parder (TÜ Eetikakeskuse teadur), Annika Arras (konsultatsiooniettevõtte Miltton tegevjuht), Marko Uibu (TÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor), Sten Andreas Ehrlich (endine Sotsiaalministeeriumi töövaldkonna asekantsler) Arutelujuht: Heidi Reinson (majanduskäitumise õppejõud, Tartu Ülikool) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool, podcast MÜKSUD & MÜLKAD Meid mõjutatakse igal pool ja koguaeg. Toidupoes, reklaamipausil, arsti juures ja koolis, uudiseid kuulates. Samas kipub inimestel olema küllalt naiivne arusaam sellest, kuidas ja kui palju neid mõjutatakse. Samuti on kohati üpris erinevad mängureeglid avaliku ja erasektori "mõjutajatel". Näiteks peab riigiametnik e-kirja või sms-sõnumite testimiseks taotlema eetikakomitee loa, reklaame ja nende uurimist ei pea aga kellegagi kooskõlastama. Käitumuslike taipamiste rakendamine on populaarsust kogumas nii era- kui avalikus sektoris (nt müksamine), kuid kooliprogrammis ja laiemas avalikkuses käsitletakse inimese mõjutamise ja mõjutatavuse küsimusi vähe.

Arutelus osalejad: Lii Araste (sotsiaaluurija, Viljandi Kultuuriakadeemia kogukonnatöö nooremlektor), Emil Anistsenko (noor aktivist, noorsootöötaja), Indrek Lillemägi (haridustegelane ja Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi direktor), Sandra Tiganik (Noor Meister 2023) Arutelujuht: Katriine-Maria Orula (Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilasnõustaja ja haridusinnovatsiooni magistrant) Arutelu korraldaja: Võrumaa Kutsehariduskeskus Koalitsioonipartnerid on otsustanud tõsta koolikohustuslikku iga 18- eluaastani või kutse omandamiseni. Toome haridusteemalise arutelu fookusesse Z- generatsiooni noored, kes on sündinud digitaalajastu keskel. Nende ootused haridusele ja õpikeskkonnale erinevad varasematest põlvkondadest. On oluline kohandada haridussüsteem nende vajaduste ja soovidega ning pakkuda neile mõtestatud koolikogemust. Eesmärk on muuta haridusvaldkonna mõttemalli, et koolist lahkujad ei ole "vaesekesed", vaid neil on koolitee enneaegseks katkestamiseks erinevad põhjused ja eesmärgid. Sealjuures tuleks kooli näha inspiratsiooniallikana, mis pakub väärtusi ja praktilisi oskusi. Dialoog spetsialistide ja Z-generatsiooni enda vahel on oluline samm õige suuna leidmiseks, ootame ka publiku seast kaasamõtlemist ja -arvamist! NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Maive Rute (Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse (DG GROW) peadirektoraadi peadirektori asetäitja), Jaanus Purga (Rohetiiger, majandustoimkonna vedaja), Ove Oll (Tartu Ülikooli füüsikalise keemia teadur), Martin Kruus (Sunly kaasasutaja) Arutelujuht: Andrus Treier (Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja) Arutelu korraldaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus Kas praeguste ressursside, ringmajanduslike võtete ja tehnoloogiatega on võimalik taastuvenergiale üle minna? Või on sellega tekkiv keskkonnamõju suurem võrreldes tänaste taastumatute alternatiivide juurde jäämisega? Tegelikult on lahendused olemas. Avame vaatenurki rohetehnoloogiate potentsiaalidest ning toome võrdluseks olemasolevate taastumatute tehnoloogiate keskkonnamõju ja ressursikasutuse

Arutelus osalejad: Egert Kivisaar (CityBee Eesti OÜ regioonijuht), Ralf-Martin Soe (Targa linna uuringute nooremprofessor), Liivar Luts (Tallinna Transpordiamet), Aksel Part (liikuvusekspert ja Poliitikauurigute Keskuse Praxis analüütik), Pärtel-Peeter Pere (Ehituse teekaart 2040 peatoimetaja ja Riigikogu liige) Arutelujuht: Sander Loite Arutelu korraldaja: CityBee Eesti OÜ Transpordiliikide ristkasutus aitab leevendada linnasid ja valdasid kammitsevat autostumist ja sellest tingitud keskkonnaprobleeme – kuidas muuta transpordi ristkasutus sujuvaks, mugavaks ja kõigile vastuvõetavaks?

Arutelus osalejad: Keit Kasemets (Kliimaministeeriumi kantsler), Zuzu Izmailova (Riigikogu liige), Priit Lepasepp (Sunly asutaja ja juhatuse esimees) Arutelujuht: Jüri Muttika (ERRi saatejuht, ajakirjanik, reporter) Arutelu korraldaja: Energiasalv Pakri OÜ Eestlaste armastatud mälumäng Kuldvillak rohelise tuleviku teemadel pakub põnevat kaasaelamist ja innustab mõtlema keskkonnateadlikumalt.

Arutelus osalejad: Ivo Jaanisoo (MKMi ehituse asekantsler), Margit Mutso (Eek & Mutso arhitektuuribüroo juht), Meelis Karro (Balti Vara Ehituse juht), Dagmar Mattiisen (Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige), Lauri Suu (Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi LIFE IP Buildest projektijuht) Arutelujuht: Johannes Tralla (ERR ajakirjanik) Arutelu korraldaja: EASi ja KredExi ühendasutus Eestis on vaja aastaks 2050 rekonstrueerida 14 000 kortermaja ja 100 000 elumaja. Majade renoveerimine aitab vähendada keskkonnajalajälge, parandada linnaruumi kvaliteeti, kodude sisekliimat ning vähendada küttekulusid. Inimesed justkui ei taha ja Euroopa Liit sundivat majade renoveerimist peale, aga ometi täitus Kredexi 80 miljoni eurone kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor ühe päevaga. Teisalt on renoveerimistempo ikkagi liiga aeglane, korda tuleks teha rohkem maju ja kiiremini. Mis meid takistab ja kus on lahendused?

Arutelus osalejad: Maria Rahamägi (haridusalgatuse Edumus tegevjuht ja asutaja), Aivar Hiio (haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse peaekspert, õpiradade valdkonna projektijuht), Grete-Stina Haaristo (Tabasalu gümnaasiumi direktor), Astrid Sildnik (Kose gümnaasiumi väikeklassiõpetaja ja Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liige) Arutelujuht: Aivar Haller (Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige, juhtimiskonsultant ja mentor) Arutelu korraldaja: Haridusalgatus Edumus Haridusalgatus Edumus liitus innovatsioonikiirendiga Accelerate Estonia missiooniga tõestada, et haridust on võimalik skaleerida. Kui klassiruum on koolimajas paiknev ruum, siis hüperlokaalne klassiruum on eri asukohtades samaaegselt toimuv õppetegevus, kus õpetaja saab tehnoloogiliste lahenduste abil juhendada mitmeid klassikomplekte. Kuidas edasi, kui riiklik eksperiment on läbi? NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Tiina Gurjanova (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, keelekümbluse kursuse õpetaja), Ksenia George (Tartu Rakenduslik Kolledž, tugikeskuse juht), Anne Endjärv (Haridus- ja Teadusministeerium, keelepoliitika osakond), Darja Parts (Tartu Ülikooli kliinikum, Kõneteraapiakeskus, kliiniline logopeed) Arutelujuht: Anna Golubeva (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus) Arutelu korraldaja: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on aasta aega katsetanud haridusliku erivajadusega (HEV) õppijatele suunatud keelekümbluskursusega "Edgar". Muukeelse HEV noore õppimise valikud on olnud niigi piiratud, eestikeelsele haridusele ülemineku valguses on neil noortel aga veel vähem võimalusi, kuhu pärast põhikooli lõpetamist edasi õppima minna, sest eesti keele õpe ei ole venekeelsetes koolides olnud seni põhihariduse omandamisel fookuses. Just nüüd on õige aeg mõelda, kuidas peaks toetama HEV õppija keeleõpet ning liikumist kutseõppesse. Haridusmaastikul toimuvate muutuste valguses küsimegi − millist tuge vajavad teise emakeelega noored ning kutsekoolide õpetajad?

Arutelus osalejad: Arutelu toimub töötoa formaadis: katsetamine, läbimäng, kokkuvõtted ja soovitused tulevad kõikidelt arutelus osalejatelt Arutelujuht: Tiina Tamm (nooremlektor, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool / Tartu Ülikooli Pärnu kolledž Küllap oled kuulnud, et tõhusam õpetamine on see, kui jõuad teadmiseni koos õppija endaga – kodus, lasteaias, koolis, tööl. Tunnistagem aga, et see ei ole alati lihtne protsess. Meie töötoas saad proovida põnevaid vahendeid, mis aitavad sul saada osavamaks arutlejaks ja teiste arutlema juhtijaks. Arutlejana saad teisi kaasates lahendada probleeme, sügavamalt õppida, leida uusi ideid jne. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud. NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Konrad Hanschmidt (Gridio), Taavi Velleste (Sunly City), Rasmus Armas (Elektrilevi) Arutelujuht: Martin Kruus (Sunly nõukogu esimees) Arutelu korraldaja: Sunly AS Energiajulgeolek on riikliku ja ühiskondliku stabiilsuse vaatest ülioluline, kuid usk selle olemasolusse Eestis on kõikuma löönud. Arutame, kuidas saavad energiatarbijad ise aktiivselt osaleda energiaotsuste tegemises ning millised väljakutsed ja plussid siin teel meid ootavad. Arutelus keskendumegi kodanike ja ettevõtjate rollile energiajulgeoleku tagamisel.

Arutelus osalejad: Arutelus osalevad Eestisse saabunud pagulased. Osalejate nimed on veel täpsustamisel. Arutelujuht: Kari Käsper (ÜRO pagulasamet UNHCR) Arutelu korraldaja: ÜRO pagulasamet UNHCR Täiemahuline sõda Ukrainas tähendas Eesti jaoks muuhulgas tavapärasest palju enamate pagulaste vastuvõtmist. Arutelul räägime Eestisse mujalt kui Ukrainast saabunud pagulastega sellest, kuidas paljude uute pagulaste saabumine nende elu on mõjutanud ning otsime ühisosa samuti arutelul osalevate pagulastega Ukrainast. NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Viivian Jõemets (Kultuuriministeeriumi teadusnõunik), Katrin Pihor (Haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja), Indrek Ibrus (Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor), Jaana Päeva (Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini doktoriõppekava juht, teadur) Arutelujuht: Aija Sakova (Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juht) Arutelu korraldaja: Tallinna Ülikool Loovuurimuse tähtsus ja reguleeritus on võrdväärne teadustööga, kuid samal tasandil seda veel ei tunnustata. Seetõttu süveneb loovuurimusi läbiviivate teadlaste ebaõiglane olukord, kus nende tööd ei saa teaduslike parameetrite järgi hinnata ega rahastada. Arutelul uuritakse ühiselt, millised võimalused avaneksid, kui loovuurijate tööd tunnustatakse samal tähtsuse astmel kui “tavapärast teadustööd”.

Arutelus osalejad: Peep Pitk (Fibenoli arendusjuht), Karin Jaanson (Eesti Teadusagentuuri tegevjuht), Sigrid Rajalo (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arendus- ja innovatsioonivaldkonna juht), Andi Hektor (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) astro-osakestefüüsika vanemteadur) Arutelujuht: Marju Himma-Kadakas (meediauurija ja -õppejõud ning teadusajakirjanik, ERR) Arutelu korraldaja: Eesti Teadusagentuur Teadlaskarjääris on harjumuspärane akadeemiliste asutuste vahel liikumine, see on juba ammu sisse töötatud rada. Selle kõrvale võiks tulla juurde mudel, kus teadlane saaks ka ettevõtete vahel roteeruda. Kaasnevad hirmud on kahepoolsed – ülikoolide ressursi nappus ning teisalt ettevõtjad ei soovi, et teadlane oma teadmisega nende juurest lahkub. Paneelarutelus tuleb juttu sellest, mis toob teadlasele kaasa erasektoriga koostöö tegemine või seal töötamine ja sellest, milliste eripäradega peavad ettevõtjad arvestama teadlase tööle võtmisel. Muu hulgas arutletakse teadussaavutuste rakendamise võimlustest ettevõtluses, kui suur on teaduse mõju majandusarengule ning tutvustakse teadlaste ja ettevõtete häid koostöönäiteid.

Arutelus osalejad: Ekspert Irene Käosaar (Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktor, lõimumise ja keelekümbluse edendaja), Ekspert Dmitri Moskovtsev (Integratsiooni sihtasutuse juhataja) Arutelujuht: Laineli Parrest (Viljandi Kunstikooli direktor, Eesti Kunstikoolide Liidu Noorteühenduse mentor) Arutelu korraldaja: Eesti Kunstikoolide Liit Eesti Kunstikoolide Liidu noored tahtavad teada, mis on integreerimine. Selleks korraldame korraliku inimkatse. Kutsume kokku kamba Vene-Eesti-Ukraina noori, kes esitlevad publikule ja ekspertidele kohapeal ühistööna loodud loomingulisi sõnumeid. Keegi aima veel, kui teravad, valusad, mahedad või humoorikad need sõnumid olema saavad, ja kuidas reageerivad eksperimendile kogenud eksperdid. Põnevust ja mängulisust on rohkesti õhus! (Arutelu on eesti keeles, ent tõlge kujuneb paindlikult, spontaanselt ja kohapeal sünergias). NB! Tehnilistel põhjustel ei ole salvestus terviklik.

Arutelus osalejad: Julia Rosend (Haridus- ja Teadusministeerium), prof. Art Leete (Tartu Ülikool), Rainer Saks (CybExer Technologies), Märt Volmer (Välisministeeriumi endine globaalteemade asekantsler, 31 aastase kogemusega diplomaat) Arutelujuht: Marten Juurik (teaduseetika valdkonna juht, Eesti Teadusagentuur) Arutelu korraldaja: Eesti Teadusagentuur 2021. aasta märtsis mõistis Harju maakohus vanglakaristuse Hiina sõjaväeluure kasuks töötanud Eesti mereteadlasele. See oli Eesti teadusele ühtaegu üllatav ja hoiatav ning vähendas teadlaste indu Hiinaga koostööd teha. Samal ajal on Euroopas teadust rahastavaid organisatsioone ühendav võrgustik Science Europe piiriülese koostöö osas otsimas lahendusi, kuidas võimaldada andmete jagamist ja teaduslikku koostööd Hiinaga. Teadlastele saadab see vastuolulisi signaale. Kui seni on üldiselt rahvusvahelist koostööd nähtud kui üdini positiivset suundumust, siis nüüd tuleb aina enam arvestada rahvusvahelise poliitika ja julgeoleku mõjudega. Samas puuduvad teadlastel vastavad kogemused ning pole ka selgeid suuniseid, millisel juhul kaaluvad julgeolekuhuvid üles teadusliku koostöö. Arutelu eesmärgiks on tõstatada küsimusi ja teadvustada probleeme seoses rahvusvahelise teaduskoostööga.

Arutelus osalejad: Marju Lauristin (emeriitprofessor ja integratsioonimonitooringu meeskonna liige), Kristina Kallas (haridus- ja teadusminister), Kristiina Saks (Kantar Emori juhtekspert ja integratsioonimonitooringu meeskonna liige), Eda Silberg (Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler) Arutelujuht: Vladislav Lušin (Speaksmart moderaator) Arutelu korraldaja: Kantar Emor Kultuuriministeeriumi tellimusel on Kantar Emor 2023. aastal läbi viimas Eesti integratsiooni monitooringut, mille tulemusena valmib peegeldus, kuidas meil praegu lõimumisega läheb. Sõda Ukrainas, eestikeelsele haridusele üleminek, välistööjõu küsimused – need kõik on lõimumise toonud teravdatud tähelepanu alla. Arutelus heidame pilgu meie kogukondade erinevatele meediatarbimise harjumustele ja kraadime lõimumise hetkeseisu.

Arutelus osalejad: Annely Akkermann (REF), Jaak Madison (EKRE), Eduard Odinets (SDE), Riina Solman (Isamaa), Kristina Kallas (E200) Arutelujuht: Steven-Hristo Evestus (Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht) Arutelu korraldaja: Siseministeerium ja Vabaühenduste Liit Avame erinevate parlamendierakondade seisukohti ja ideid kodanikuühiskonna riikliku rahastamismudeli teemal. Valitsuserakonnad on lubanud senise Riigikogu katuserahade jagamise ära lõpetada ning luua regionaalsete investeeringute programmi. Milline süsteem võiks asendada senist katuserahade jagamist? Diskussiooniga soovime leida rahastuse tuleviku ja jätkusuutlikkuse osas ühisosa ning arutleda võimalike lahenduste üle.

Arutelus osalejad: Sigmar Suu (Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja), Ragnar Viikoja (Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht), Evelin Hillep (Eesti Taimekaitse Assotsiatsiooni tegevjuht), Karl Lindam (Aru Põllumajanduse OÜ juhatuse liige) Arutelujuht: Elo Ellermaa (suhtekorralduse spetsialist) Arutelu korraldaja: Meta Advisory Group Rohepöörde kontekstis seisab maailm silmitsi vastanduvate soovidega. Põllumajandus on seejuures üheks võtmevaldkonnaks. Kuigi farmeritelt jõuab toit lauale, seostatakse seda ka keskkonnaprobleemidega – mürkide ja saastega. Otsustajad on dilemma ees: kuidas leida tasakaal rohepüüdluste ja põhivajaduste vahel. Arutleme, kas tulevik ohustab toidujulgeolekut ning mis rolli mängib selles taimekaitse.

Arutelus osalejad: Koit Kelder (Saarte Koostöökogu juhataja), Raivo Küüt (Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler), Häli Tarum (Sotsiaalministeeriumi kriisireguleerimis- ja toimepidevuse juht), Karin Kruup (Kopli 93 kaasalgataja) Arutelujuht: Dagmar Narusson (Ph.D) (Tartu Ülikooli õppejõud ja teadur) Arutelu korraldaja: Siseministeerium ja Vabaühenduste Liit Avada erinevaid vaateid ja võimalusi, millisena me soovime näha kogukondade/ kodanikuühiskonna ja avaliku sektori dialoogi ühiskondlike väljakutsete ja kriisidega tegelemisel. Milline on/võiks olla kogukondade endi roll ühiskondlike väljakutsete kontekstis ja milliseks võiks tulevikus kujuneda avaliku sektori roll? NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Eero Janson (Estonian Refugee Council), Kelly Grossthal (Estonian Human Rights Centre), Meelis Joost (Estonian Chamber of Disabled People (EPIK), Manny de Guerre (Q-Space) Arutelujuht: George Kent (U.S. Ambassador to Estonia) Arutelu korraldaja: United States Embassy How do we include underrepresented voices in societal discussions? In this English-language panel, experts from a wide-range of organizations will give their opinions, experience, and advice about how we can make sure everyone has space to be included in today's most pressing conversations.

Arutelus osalejad: Poiss ja tüdruk, kooliõpilased, räägivad oma kogemuslugu Arutelujuht: Aleksandr Afanasjev ja Priit Lilleväli (instruktorid, Combat Ready OÜ) Arutelu korraldaja: Combat Ready OÜ Juhtimine on oluline oskus kogu eluks ning kasutatav igas eluvaldkonnas. Õigeid juhtimise meetodeid rakendades on lihtne teha enda jaoks läbimõeldud otsuseid, lahendada keerulisi olukordi ning luua toetavaid ja usaldusväärseid meeskondi (suhteid) õigete inimestega. Seetõttu on äärmiselt oluline õppida vajalikud teadmised ja oskused võimalikult varakult - koolipingis. See on koht, kus asuvad meie homsed juhid!

Arutelus osalejad: Stephanie Rendon (writer and data scientist from Mexico), Dario Hamidi (Engineering Manager at Bolt and Estonian teacher from Germany), Mike Perdue (Co-owner of AFTRWRK Bar from USA), Uwanma Odefa (HR worker from Nigeria) Arutelujuht: Hannah Brown (e-Residency Program) Arutelu korraldaja: EASi ja KredExi ühendasutus Estonia is lucky to have a growing and vibrant international talent community flourishing within its borders. But what do we really know about them and why did they decide to build their lives in Estonia? Join us for a dynamic panel event where a diverse group of specialists, hailing from various professional domains, will share their remarkable journeys of living and working in Estonia. Discover the motivations behind their choice to build their lives here, their interactions with the local community, and their visions for a more inclusive future. In this engaging discussion, we'll also delve into the triumphs and challenges faced by international talent, examining the support systems in place and envisioning possibilities for improvement.

Arutelus osalejad: Renno Veinthal (Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduse, arenduse, kõrg- ja kutsehariduspoliitika asekantsler), Ants Sild (Koolitusfirmade Liidu esindaja), Ulla Saar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler), Inge Laas (EASi ja KredExi innovatsiooniosakonna juht), Ingrid Viinapuu (Telia Eesti personalidirektor ja PARE juhatuse liige), Helen Pärli (Eesti HR Seltsi asutajaliige ja asepresident, Personaliagentuuri Smartful Growth asutaja), Maria Kütt (Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juht ja PARE juhatuse aseesimees), Aune Valk (Tartu Ülikooli õppeprorektor), Urve Mets (OSKA uuringujuht), Karin Andre (Eesti Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja) Arutelujuht: Margo Loor (Õpidisaini ja Cerebrum Hub partner) Arutelu korraldaja: Koolitusfirmade Liit Milline peaks olema lahendus Eesti riigi arengu jaoks vajalike oskuste arendamiseks täna kiiresti muutuvas maailmas? Uusi oskusi keerukamateks ja spetsiifilisemateks töödeks on vaja omandada sageli kiiremini või väiksemates gruppides, kui seda formaalharidusega mõistlik pakkuda on. Arutame koos, kuidas me saame olla järgmise 30 aasta jooksul riigina edukad olukorras, kus elanikkond vananeb, tehisintellekt areneb meeletu kiirusega, uudse profiiliga töid tekib kiiresti juurde ning täiskasvanud vajavad kiiret täiend- või ümberõpet. Arutelus leitakse koosloomeliselt ideid ja ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 elluviimiseks. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Madis Kallas (regionaalminister), Signe Riisalo (sotsiaalkaitse minister), Maret Lepiksaar (Keila abilinnapea), Sven Tobreluts (Tartumaa Omavalitsuste Liidu juht) Arutelujuht: Kertu Vuks (Elva abivallavanem) Arutelu korraldaja: Siseministeerium Me näeme ja tajume ühiskonnas võimutasandite omavahelist vastandumist. KOVi tegevus kogukondade suunal ja keskvõimu tegevused KOVi suunal on mõlemad nõrgad lülid, vähemalt teineteise arvates. Ühiskonna sidususe jaoks on see ohtlik trend ja see mõjutab inimeste turvatunnet. Arutelu põhiküsimused: Kus on mõistlik tasakaal keskvõimu ja kohaliku võimu vahel, et inimeste heaolu kujundada? Kuidas jõuda selleni, et otsustame ja tegutseme võimalikult inimese lähedal? Mis üldse jääb tugevate KOVide ajastul keskvõimu rolliks ja kuidas keskvõim seda aktsepteerib? Kuidas keskvõim rohujuuredemokraatias osaleb? Kuidas kujundada paremat KOV’ide ja keskvõimu koostööd, et avalikud teenused oleksid kliendikesksed? Kas inimeste vaatest on üldse vahet, kas teenuse pakkuja on KOV või keskvalitsus?

Arutelus osalejad: Margarita Ingel (Conflict Mediator, EST), Miriam Attias (Expert in Community Mediation, FIN), Panu Artemjeff (Equality Expert, FIN) Arutelujuht: Kätlin Kuldmaa (Head of The Social Studies Field at Narva Estonian State Gymnasium) Arutelu korraldaja: Finnish Institute Neighbours - whether living next-door or in the same city - sometimes get on our nerves. How can we maintain healthy relations with people in our community? What to do if our arguments escalate or the views become very polarised? It is easy to add fuel to arguments but calming them down needs conscious effort. Our specialists talk about how to do it.

Arutelus osalejad: Annela Anger-Kraavi (PhD, kliimamuutuste majanduse ja poliitika ning rahvusvaheliste kliima-alaste läbirääkimiste ekspert), Ragmar Saksing (Ettevõtja ja Tehnopolirohetehnoloogia valdkonna juht), Hannes Aava (projekti "Rohejälg" juht ja maastikukujundaja) Arutelujuht: Krista Kampus Arutelu korraldaja: Euroopa rohelise pealinna büroo Tallinn on Euroopa roheline pealinn 2023. Oleme sel aastal keskendunud linnaloodusele ning elurikkuse rollile kliimamuutustega kohanemisel. Arutame mida tähendab elurikas linn, miks on loodus linnas vajalik. Kuidas luua ja säilitada elurikast linna ning mida see tähendab Euroopa Liidu ja maailma vaates ning tavalise linnakodaniku pilgu läbi.

Arutelus osalejad: Oma kogemusi jagavad: Arto Saar (Järva-Jaani kogukond), Helen Kari: (Harmi kogukond), Anneli Uffert (Puka kogukond), Eiko Tammiste (Kilingi-Nõmme kogukond), Jarno Laur (Tartu valla kogukonnad) Alari Kirt (Tapa valla kogukond) Arutelujuht: Piret Jeedas (kaasamispraktik ja andragoog) Arutelu korraldaja: Siseministeerium koos strateegiliste partneritega (MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Eesti Koostöö Kogu, Tartu Ülikool, Eesti Rahvaülikoolide Liit, OÜ Toimevõimendi, Eesti Külaliikumine Kodukant) Arutelule on oodatud kõik, kes tahavad jagada oma kogukonna lugu või kuulata teiste lugusid. Vestlusringi eesmärk on mõtestada, mis võimaldab või vastupidi hoiab tagasi tugevaks kogukonnaks kasvamist ja kuidas see on seotud meie heaoluga. Mõtiskleme, miks osas Eesti piirkondades tegutsevad kogukonnad tihedas koostöös omavalitsusega ja teistes mitte. Kas omavalitsus peaks tegutsema kogukonna eest või heaks, kogukonnaga koos või kogukonna eestvedamisel? Või nende kombinatsioonis? Arutelu toimub ühises ringis vesteldes. 1. Järva-Jaani kogukond on juba aastaid keskendunud tugeva võrgustikutöö ülesehitamisele, nähes kohalikes ressurssides võimalusi. 2. Harmi kogukonna lugu räägib oma kooli loomisest. See on lugu entusiastlikust koostööst läbipõlemiseni ja sealt taastumiseni. 3. Puka kogukonna lugu on kogukonna taasliitmisest ja eakate kaasamisest. 4. Kilingi-Nõmme kogukonna lugu räägib sellest, kuidas tulla toime erinevate leeridega kogukonnas. 5. Tartu valla kogukondade lugu räägib üha kasvavast koostööst kohaliku omavalitsusega. 6. Tapa valla ja kogukonna koostöö lugu räägib sellest, kas eestlastes on piisavalt koostöömeelsust, et vallas kogukondadele lootma saaks jääda? NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Arutelus osalejad: Pirkko Saar (AS Telia personalijuht), Natalia Horohordina (Eesti Energia talendijuht), Ljudmila Pihel (AS Mainor talendijuht), Ants Sild (AS BCS Koolitus juhatuse liige), Mait Rungi (AS Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor) Arutelujuht: Jüri Jõema (ITL) Arutelu korraldaja: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Milliseid kompetentse ja oskuseid ettevõtted vajavad saamaks allhankijast turguloovaks innovaatoriks? Mida on vaja, et meil oleks parimad talendid ja arenevad ettevõtted täna ja homme? Mida saab ettevõte ise teha ja mida tasub sisse osta – kellelt, kust ja kui palju? Kas arendada oma talendid ja tooted/teenused ise, leida vajalike kompetentsidega talendid kodu- ja välismaiselt tööturult või osta hariduspakkumus ja tootearendus teenusena kõrgkoolidelt (täiendkoolituse, korporatiivkõrgkoolina ja/või rakendusuuringuna)? Milliseid on efektiivsed viisid ja metoodikad ettevõtete talentide arendamiseks ja tootearenduse alaseks koostööks? Kes millises küsimuses peaks võtma initsiaatori rolli ja millist tuge vajatakse? Milline on rollijaotus ettevõtete – kõrgkoolide – riigi vahel toote/teenuse ja ettevõtte arendamisel? Milline on talendi enda vastutus oma kompetentside arendamisel? Milline peaks olema win-win koostöömudel, mis võtab arvesse ettevõtjate ärivajadusi ja õppija-talendi huvisid, soove ja vajadusi, arendaks kõrgkoole ja toetaks riigi arengut? Kuidas ettevõtteid ja kõrgkoole omavahel rohkem siduda?

Arutelus osalejad: Annela Anger-Kraavi (climate scientist), Aire Rihe (Advisor to the management, Ministry of Climate), Eeva Taimisto (Director of Sustainability Consulting and Communication, Miltton Finland) Arutelujuht: Madis Tilga (Nordic Council of Ministers' office in Estonia) Arutelu korraldaja: Nordic Council of Ministers' office in Estonia If you have flown somewhere, had your package delivered or ordered food you have probably seen a proud statement – this activity or product is CO2 free! Is the company really striving towards a more sustainable future or is it just greenwashing, a marketing gimmick intended to mislead consumers who prefer to buy goods and services from environmentally conscious brands? Join the discussion on what exactly does CO2 free and neutral mean, what is its impact on the environment (if any), and is it really even possible to reduce, offset, or remove the carbon dioxide emissions companies create. How to navigate in these myriad of green pledges, what to buy and where to invest? Or have we even given too much attention to CO2 over many other paramount realms of sustainability?

Arutelus osalejad: Irma Estra (HAKA täienduskoolituse hindamiskoordinaator), Helina Kibar (EPALE saadik) Arutelujuht: Trine Tamm (HAKA täienduskoolituse hindamiskoordinaator) Arutelu korraldaja: Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA) Täienduskoolituse maastik on lai ja õppija valik keeruline. EHIS-es on üle 1200 koolitusasutuse, kuid paljude veebilehed ja õppekavad ei vasta seaduse nõuetele. HAKA on teinud algust täienduskoolituse kvaliteedi tõstmisega. Koos osalejatega püüame jõuda selgusele, millised kriteeriumid on valikul olulised ja kuidas iga koolitusel osaleja saaks koolitusse panustatud raha näol väärt investeeringu?

Arutelus osalejad: Agne Aija (Director of Central Operations, Estonian State Forest Management Centre), Christer Haglund (Chairman of the Board of Miltton services in Ukraine, CEO for the Finnish Fair Corporation and Senior Vice President of Corporate Communications at Finnair), Tiina Saar-Veelmaa (occupational happiness specialist and psychologist), Jari Hakanen (research professor, Finnish Institute of Occupational Health) Arutelujuht: Elo Ellermaa (senior consultant, PR and government relations agency META) Arutelu korraldaja: Nordic Council of Ministers' office in Estonia When looking for a new job we are often won over by keywords like flexible working hours, work-private life balance, a supportive team etc... but the reality turns out to be quite different than expected. Which factors in the work environment are essential for high productivity and is it even possible to create a happy working environment or are we all just stuck in a work life purgatory? Is it possible to be happy and successful at the same time?

Arutelus osalejad: Mikk Salu, Lavly Perling, Peeter Espak, Christian Veske, Gea Kangilaski, Alari Rammo Arutelujuht: Urmas Jaagant Arutelu korraldaja: Noorteorganisatsioon Parempoolsed Noored Kas piirata ohtlikku ja kergelt levivat vaenukõne või hoida iga viimsegi küünega kinni sõnavabadusest? Täiendav vaenukõne reguleerimine viisil, mis ei ole sobiv meie õiguskultuuris, võib väga kergelt hakata meie sõnavabadust põhjendamatult piirama. Jätta sõna täielikult vabaks võib tuua kaasa vaenulike vaadete leviku ja rikkuda teatud inimgruppide turvalisustunnet.

Arutelus osalejad: Züleyxa Izmailova (eduka Euroopa kodanikualgatuse korraldaja), Joanna Kurvits (Üle-euroopalise demokraatiafestivali projektijuht), Karl-Hendrik Pallo (Euroopa kodanikualgatuse saadik), Kaarel Taimla (Eesti Noorteühenduste Liidu asejuht) Arutelujuht: Leif Kalev (politoloog) Arutelu korraldaja: Euroopa kodanikualgatus Mis paneb noored endale südamelähedastes teemades tegutsema? Milliseid samme saavad nad ELi kodanikena astuda? Mida suudame saavutada, kui teeme olulistes küsimustes koostööd – ka piiriüleselt? Oma vestlusringis arutame, kuidas eestlasi saab Euroopa kodanikualgatuse abil võimestada oma visiooni Euroopasse tooma ning tutvustame koolidele välja töötatud abivahendeid selle teadmise jagamiseks.

Arutelus osalejad: Janne Laik-Lõhmus (HKScani Baltikumi tootearendus- ja turundusdirektor), Nele Normak (Coca-Cola valitsussuhete ja jätkusuutlikkuse direktor Poolas, Baltikumis, Ungaris, Tšehhis ja Slovakkias), Rainer Pesti (Ragn Sells äriarendusjuht), Sigrid Soomlais (Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja) Arutelujuht: Kristo Elias (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: META Advisory Maks plastile või alternatiivid ja innovatsioon? Otsime ühiskonnana pikaajalisi lahendusi, mis loovad muutust inimeste tarbimises ja mõtteviisis, aga ka tootja ja tööstuse tegevuses. Näpuga võiks näidata mitme osapoole suunas. Kui süüdlase otsimine kõrvale jätta ja rakendada tänaseid teadmisi, oskuseid ja arendada uusi, võime teoretiseerida, milline on toidu- ja joogitööstus 10 aasta pärast.

Arutelus osalejad: Katarina Järve (EÜL, chairperson), Trine Tamm (student activist in Estonia), Adel Rizvi (SAMOK board member), Kristaps Opincāns (student activist in Latvia), Simona Granta (LSA, Head of academic affairs) Arutelujuht: Efe Evwaraye (TimeOut, specialist) Arutelu korraldaja: DD The discussion will focus on the topic of why we need higher education, what are the current challenges of it (commodification, public funding etc) and how do we measure the impact higher education has on our societies. The discussion takes simultaneously place in Finland, Latvia, and Estonia at the same time, therefore also compares the three systems in place in neighboring countries and their challenges, common solutions, and future development possibilities.

Arutelus osalejad: Henri Otsing (aktiivne kodanik), Silvia Lotman (aktiivne kodanik), Allar Haljasorg (Kohila Vallavanem), Madis Kallas (Eesti regionaalminister), Igor Taro (Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees) Arutelujuht: Hille Hinsberg (avatud valitsemise ekspert) Arutelu korraldaja: Eesti Koostöö Kogu Rahvaalgatus.ee pakub kodanikele riigi ja kohalikul tasandil võimalust poliitikasse otsesekkumiseks. Dialoogile avatud valitsemise kultuur võtab aga aega ning patiseisu lahendamiseks saavad kohalikud kogukonnad edasist abi otsida vaid kohtust. Arutamegi, milline seni puuduolev teenus aitaks konfliktseid olukordi produktiivseks aruteluks muuta ja kes seda rahusobitaja rolli tulevikus pakkuda saaks?

Kas iga laps saab tervist arvestavalt süüa? by Arvamusfestival

Eesti meeste tervis - kuidas müksata? by Arvamusfestival

Ravimid võtavad silme eest kirjuks - kes aitab? by Arvamusfestival

Rasvumine - 21. sajandi tervishoiusüsteemi prioriteet? by Arvamusfestival

Sport kui kogukondade ühendaja by Arvamusfestival

Milleks meile tippsport? by Arvamusfestival

Kuidas muuta Eesti klubid Euroopas edukaks? by Arvamusfestival

Anname hoovid lastele tagasi! by Arvamusfestival

Miks me peame rääkima menstruatsioonist? by Arvamusfestival

Sharing is caring: neighbours for Ukraine by Arvamusfestival

Milline sa oled, tulevikuraamatukogu? by Arvamusfestival

Robot, kas oled surivoodil kaaslaseks? by Arvamusfestival

Fotografiska Talks: Ancient knowledge and digital world by Arvamusfestival

Kas kasvujärgsel ajastul algab lõpuks hea elu? by Arvamusfestival

Ületöötamine Kui Uus Norm by Arvamusfestival

Taasühiskonnastamine vanglas - kas päriselt toimib? by Arvamusfestival

Eesti rahva haiguse lood by Arvamusfestival

Kellele kuulub meie keha? by Arvamusfestival

Parlamendierakondade esimeeste debatt by Arvamusfestival

Sõjapõgenikest noored Eestis - kuidas toetada? by Arvamusfestival

Kriisist Külluseni Nutikalt Ja Üheskoos by Arvamusfestival

Kui Migrandist Saab Relv. Tõrjuda või mitte? by Arvamusfestival

Mida Eesti Inimene Päriselt Kardab by Arvamusfestival

Mis siis, kui üksikisikutena saame rohepööret kõige enam mõjutada teadlike ja häälekate kodanike, mitte ökoteadlike tarbijatena? Otsides lootust ja lahendusi, tasub tutvuda kliimateemadele keskenduvate rahvakogudega, mis on rahvusvaheliselt juba väga levinud ning Eestiski Rohetiigri osalusel kahel korral toimunud. Tule arutama, kuidas kliimakogusid rohepöörde kiirteel õiglaste valikute tegemiseks senisest rohkem kasutada. Arutelus osalejad: Ivo Krustok (Riigikantselei rohepoliitika nõunik), Gea Kangilaski (Tartu abilinnapea), Ilmar Part (Tartu Liiklejate Koda), Kaisa Jõgeva (Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi doktorant) Arutelujuht: Teele Pehk ja Maiu Lauring (Rohetiiger SA, kliimakogude eestvedajad) Arutelu korraldaja: Rohetiiger

Eestis on koole, kes pakatavad pealtnäha tervisest, ja neid, kes näivad vaevlevat palaviku käes. Paraku on üldhariduskoolid jäänud oma tervisemuredega tihti omapäi. Selleks, et pakkuda vitamiine tervetele ja rohtu tõbistele, peame mõistma, kuidas koole kraadida. Otsime vastust küsimustele, milline peaks olema üldhariduskoolide kvaliteedi hindamine ja kuidas toetada selles õppijaid ja õpetajaid. Arutelus osalejad: Annabel Aarla (Eesti Õpilasesinduste Liidu liige), Eve Eisenschmidt (Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise professor), Heli Mattisen (Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri juhataja), Kristi Mumm (Tartu Forseliuse Kooli õppejuht), Heidi Uustalu (haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juht) Arutelujuht: Helen Arus (EKKA üldhariduskoolide arendusprogrammi juht) Arutelu korraldaja: Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur

Esimene pensionipäev - kõige lõpp või algus? by Arvamusfestival

Tõnis Lukas by Arvamusfestival

Rahvateenrid by Arvamusfestival

Väikese rahvana vajame me oma lugu, et oleks usku, lootust ja siht kuhu poole liikuda. Noor põlvkond ootab positiivset ja ühendavat tulevikunägemust, mis motiveeriks neid hommikul ärkama ja konkreetseid samme planeedi ja riigi heaks ette võtma. Tule aruta koos inspireerivate loomeinimestega, kuidas me ise saame luua seda lugu, mis meid järgmised 100 aastat edasi kannab! Arutelus osalejad: Wimberg (kirjanik ja õpetaja), Valdur Mikita (kirjanik), Mihkel Kangur (ökoloog), Triin Vihalemm (sotsioloog) Arutelujuht: Jaanus Rohumaa Arutelu korraldaja: Rohetiiger

Valeinfo - Kes Peab Panema Piiri Peale by Arvamusfestival

Kui palju ravimeid meil vaja on? by Arvamusfestival

Kes aias kes aias - tervishoiu reformist by Arvamusfestival

Sotsiaalkaitse masside mõtetesse! by Arvamusfestival

Miks pean oma andmeid riigile usaldama? by Arvamusfestival

Leaving big cities: temporary or permanent? by Arvamusfestival

Kust tulevad targad patsiendid? by Arvamusfestival

Naised Sõjas Ohvrid Sõdurid Rahuehitajad by Arvamusfestival

Mis asi on metaversum ja miks kõik sellest räägivad by Arvamusfestival

Kes on strateegiline partner riigile? by Arvamusfestival

Mitme Kriisi Õppetunnid by Arvamusfestival

Lavly Perling by Arvamusfestival

Puuetega inimeste kaasamisest. Huumoriga. by Arvamusfestival

Kevadel valmis valitsuse jaoks koostatud rohepoliitika raport, mille koostas 15-liikmeline ekspertgrupp. Mis on selles dokumendis sisaldunud mõtetest ja soovitustest saanud? Kuidas liigume edasi algaval sügisel? Omavahel arutavad ja kuulajate küsimustele vastavad neli osalenud eksperti ja riigi rohepoliitika koordinaator. Arutelus osalejad: Aveliina Helm (ökoloog ja Tartu Ülikooli taastamisökoloogia professor), Marti Hääl (Alexela juhatuse liige), Madis Toomsalu (LHV Grupi juht), Helen Sooväli-Sepping (Tallinna Tehnikaülikooli rohepöörde prorektor) Arutelujuht: Kristi Klaas (riigi rohepoliitika koordinaator) Arutelu korraldaja: Rohetiiger

Millest räägivad meemid? by Arvamusfestival

Fotograafia Roll Kriitilistel Aegadel by Arvamusfestival

Milleks meile noorte osalus? by Arvamusfestival

Kes Sa Selline Oled by Arvamusfestival

Mikrokraadiprogramm teeb kraadi võrra targemaks! See on paindlik õppimisvõimalus, et täiendada erialaseid teadmisi, saavutada erialane pädevus kitsamas valdkonnas, õppida uusi õppeaineid, kui on plaan teha karjääris muutusi. See annab suutlikkuse keerulisel ajal tööturul paremini toime tulla. Tule räägi kaasa tulevikuoskuste ja paindlike õppimisvõimaluste teemal ülikoolis. Millised on väljakutsed? Arutelus osalejad: Tiia Ristolainen (TÜ elukestva õppe keskuse juhataja), Hanno Tomberg (TalTech avatud ülikooli juhataja), Tiia Randma (SA Kutsekoda juhatuse liige), Renno Veinthal (HTM teaduse, arenduse, kõrghariduse, kõrg- ja kutsehariduspoliitika asekantsler), Ivo Lasn (Playtech Estonia direktor), Anna Karolin (Emor AS ekspert) Arutelujuht: Katrin Männik (TLÜ avatud akadeemia juhataja) Arutelu korraldaja: Tallinna Ülikool

Vaatamata järjestikustele kriisidele on valdavalt mõistetud, et rohepööret ei saa pausile panna, sest kliimasoojenemisest ja loodusressursside arutust raiskamisest tulenevad protsessid toimuvad endiselt. Üks valdkondadest, millega „põleb“, on energia. Keskendume küsimusele, kuidas kiirendada taastuvenergiale üleminekut ja parandada energiatõhusust? Arutelus osalejad: Kadri Simson (Euroopa Komisjoni energeetikavolinik), Olavi Lepp (Swedbank Eesti juhatuse esimees), Jaanus Purga (Rohetiigri energia teekaardi koostamise eestvedaja), Riina Sikkut - Eesti Vabariigi majandus- ja taristuminister Arutelujuht: Kersti Kaljulaid Arutelu korraldaja: Rohetiiger

Kelle Hing Vajab Hoidmist by Arvamusfestival

Mida sööme kriisiajal? by Arvamusfestival

Hoolikas suunamudija by Arvamusfestival

Lauri Läänemets by Arvamusfestival

Kutseõppes õppijate sihtgrupp on aastatega palju muutunud. Selleks, et kutseharidus oleks sobilik kõikidele õppijatele- nii andekatele kui ka toe vajadusega õppijatele-, ei peaks looma eraldi (tugi)süsteeme või mehhanisme, vaid piisaks ühest õppijakesksest lähenemisest, mis sobib kõikidele õppijatele. Kas tänane kutsekool on selleks valmis? Milliseid muutusi see nõuaks? Arutelus osalejad: J.Margus Klaar (teenusedisainer, disainibüroo Brand Manual partner), Teet Tiko (Kutsehariduse valdkonna juht, Haridus- ja Teadusministeerium), Hanna Milk (Tartu Rakendusliku Kolledži õpilane), Haana Zuba-Reinsalu (Luua Metsanduskooli direktor) Arutelujuht: Keiu Talve (Astangu KRK teenuse disaini projektijuht) Arutelu korraldaja: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus

Energia Eestile Päike Tuul Ja Väike Tuum by Arvamusfestival

Navigating next-gen technologies for culture by Arvamusfestival

Sotsiaalhoolekande korraldamine - üldhooldusteenuse rahastamine by Arvamusfestival

Noored, hirmud, tulevik by Arvamusfestival

Paljud sügisel tööle asuvad õpetajad on erialase ettevalmistuseta. Nad vajavad täiendavat pädevuste arendamist – oma õpetatavas aines, pedagoogikas, ainedidaktikas. Millised võimalused on õpetajatel oma õppimiseks täna, milliseid on vaja täiendavalt luua? Mida peavad selleks tegema erinevad osapooled? Või peaks ressursside nappuses hoopis ootused õpetajate kvalifikatsiooni osas ümber hindama? Arutelus osalejad: Trine Kasemägi (õpetajakoolituse õppekava lõpetaja), Tauno Tilk (Viljandi Jakobsoni Kooli arendusjuht), Katrin Poom-Valickis (TLÜ õpetajahariduse professor), Heidi Uustalu (Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juht) Arutelujuht: Kristi Klaasmägi (TLÜ haridusinnovatsiooni prorektor) Arutelu korraldaja: Tallinna Ülikool

15 Aastaga Euroopa 5 rattarikkaima riigi hulka! by Arvamusfestival

Kuidas juhtida oma tervist tehnoloogiate abil? by Arvamusfestival

Kahekõne Kantsleriga Välispoliitika Väljakutsed by Arvamusfestival

Vaikimine tapab - toetus pärast suitsiidi by Arvamusfestival

Renata Lukk by Arvamusfestival

NATO Ja Eesti Julgeoleku Tulevik. Kuidas Edasi by Arvamusfestival

NB! Algus on puudu.

Globaliseeruvas maailmas on pealtnäha üha vähem pidepunkte, mille kaudu kodanikuks olemist mõtestada. Mis seob inimest riigiga? Mis seob inimest riigiga? Mis on ühist Ukraina sõjapõgenikul, Kalamaja hipsteril ning Lõuna-Eesti põllumehel? Kuidas lõimida uussisserändajaid nii, et neist saaks head kodanikud? Mida tähendab kodanikuidentiteet? Kodanikuks olemisele pühendatud paneelis arutame, kuidas need ja teised küsimused mõjutavad Eesti tulevikku. Arutelus osalejad: Raivo Vetik (politoloog), Yana Toom (Euroopa Parlamendi saadik), Piret Hartman (kultuuriminister), Kristina Kallas (erakonna Eesti 200 juht) Arutelujuht: Leif Kalev (Tallinna Ülikooli riigiteooria professor) Arutelu korraldaja: Tallinna Ülikool

Noorte osalemine kodanikuühiskonnas kipub endiselt kiduraks jääma. Kas pelgalt kooli ühiskonnaõpetuse tunnid muudavad õpilasi aktiivseteks koolikogukonna liikmeteks või on tarvis ka kodanikuharidust? Kas peaksime õpilastele andma rolli kooli eelarves kaasa rääkimiseks või mida peaks koolist kaasatuse teemadel õppima? Arutelul kogumegi ideid, mida saaks kohe üle Eesti praktikasse rakendada. Arutelus osalejad: Anette Viin (Õpilasesinduste liidu juht), Irene Käosaar, (Narva Eesti riigigümnaasiumi direktor), Triin Noorkõiv (MTÜ Alustavat õpetajat toetav kool tegevjuht ja hariduselu edendaja), Aleksei Jašin (keelekümbluse õpetaja) Arutelujuht: Trine Tamm Arutelu korraldaja: Eesti Koostöö Kogu

Noorte Vaimse Tervise Turvavöö - Enesehoole Harjumus by Arvamusfestival

Kaevandame rohepöörde nimel?! by Arvamusfestival

Kas noorte toetamine on kuuma kartuli mäng? by Arvamusfestival

Julged investeeringud, kus te olete? by Arvamusfestival

Rohepööre: aeg maha või ajast maas? by Arvamusfestival

Tempel kui pühamu ja tempel, mille teater võib jätta nii vaatajana kui teatriringis osalejana. Kas teater võib meid muuta paremaks inimeseks? Kas see võiks olla kooliprogrammi osa kõigi laste jaoks? Arutelus osalejad: Maria Peterson (Teatripraktik ja -õpetaja), Grete Arro (hariduspsühholoog), Steven Hristo Evestus (endine prokurör ja teatrijuht) Arutelujuht: Eduard Odinets (Riigikogu liige) Arutelu korraldaja: ASSITEJ Eesti Keskus (NAKS festival) & Paide Muusika- ja Teatrimaja (PAMT)

Sõda Ukrainas on vapustanud kogu maailma jõudes ka meie laste ellu. Kas lastega räägitakse sel teemal ja kuidas? Kas lapsed saavad aru, mis on sõda? Arutelu eesmärk on tõsta laste teadlikkust ja anda nende mõtetele hääl – Eesti lapsed ja Ukraina lapsed koos meie ümber täna. Arutelus osalejad: Noored: Eliisabet Hussar (10) ja Rute Trochynskyi (16), Marju Kirt (MDFT terapeut), Triinu Oraste (Paide Hillar Hanssoo Põhikooli psühholoog), Kaja Lind (Lasteabi nõustaja) Arutelujuht: Tanel Jäppinen (vanemlusmentor) Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet

Väikekeskuste ruumikava. Mis ja milleks? by Arvamusfestival

Lastekaitse Liit kutsub mõtlema kaasa teemal, kuidas õpetada lastele headust ja sallivust. Arutelu ja rühmatöö koosmõjus, milles osalevad eripedagoog Barbi Valdmann, programmi „Kiusamisest vabaks!“ koolitaja-praktik Sigrit Nigulas, lapse õiguste saadikud ning kohale tulnud publik, valmivad päris lahendused, selle kohta, kuidas luua erinevates keskkondades soosivad tegurid headuse õpetamiseks. Arutelus osalejad: Barbi Valdmann (Paide Hammerbecki Põhikooli eripedagoog), Sigrit Nigulas (Laagri kooli klassiõpetaja ja programmi „Kiusamisest vabaks!“ koolitaja-praktik), Marilin Tisler (Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik), Marii Eleen Mõtsnik (Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadik) Arutelujuht: Triin Sooäär (Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikute koordinaator) Arutelu korraldaja: MTÜ Lastekaitse Liit

Mis on rahu hind Euroopas? by Arvamusfestival

Kas kliimaneutraalsus 2050ks aastaks on piisavalt ambitsioonikas? by Arvamusfestival

Energia Kkk Kui Tuul Ei Puhu Ja Päike Ie Paista by Arvamusfestival

Kas ajalugu on lõplik? by Arvamusfestival

Tervishoiu Elujõust Väheste Inimestega by Arvamusfestival

Inimene vs tehnoloogia - milline väärtus on telefonikõnel kodaniku suhtluses riigiga? by Arvamusfestival

Sotsiaalmeedia - demokraatia sõber või vaenlane? by Arvamusfestival

Üleilmne Eestlaste Võrgustik - Kas Soovunelm Kui Toimiv Asi by Arvamusfestival

Miks Kriis Alati Ootamatult Tuleb by Arvamusfestival

Mina kaevasin ja tassisin: tervise rahastusest by Arvamusfestival

AI ja eetika - Miks peaks see mind huvitama? by Arvamusfestival

Kuidas inimesi statistikaga petta? by Arvamusfestival

Mul on hingel raske. Kallis riik, palun aita mind by Arvamusfestival

Kas Eesti on m-hääletamiseks valmis? by Arvamusfestival

Kas vananev ühiskond kui helge tulevik? by Arvamusfestival

Kes on hea teadlane? by Arvamusfestival

Metaversum - hea uus internet? by Arvamusfestival

Sõjakuriteod - Kuidas Jõuda Õigluseni by Arvamusfestival

Kas riik jälitab mind? by Arvamusfestival

Energiasõltumatu Eesti Kas On Võimalik Või Võimatu by Arvamusfestival

Kohaliku ja kohatu toit keskkonnamuutuste keerises by Arvamusfestival

Ettevõtlusinkubaator - kas võluvits Kesk-Eesti jaoks? by Arvamusfestival

Yoko Alender by Arvamusfestival

Fenno-Ugria kutsub arutlema soome-ugri identiteedi seisu ja tähenduse üle eestlastele. Juttu tuleb juurte otsimisest kui vastupanust ENSV päevil, soome-ugri teema tähenduse muutumisest taasiseseisvumise ajal, soome-ugri vaimust ja kultuurilisest elurikkusest tänases globaliseerunud kultuuri kontekstis, lisaks vaetakse hõimurahvaste koostöö võimalusi muutunud geopoliitilises reaalsuses. Arutelus osalejad: Madis Arukask (folklorist), Raivo Vetik (politoloog), Linda Kaljundi (ajaloolane), Jaak Prozes (ajaloolane) Arutelujuht: Barbi Pilvre (Fenno-Ugria Asutuse projektijuht) Arutelu korraldaja: Tallinna Ülikool

De Fdacto Ja De Jure Lääne Silmakirjalikkus by Arvamusfestival

Quo Vadis, Energiapööre by Arvamusfestival

Kas sõnavabadus on ohus? by Arvamusfestival

Tanel Kiik by Arvamusfestival

Kuidas jõuda traumakogemusega lapse ja nooreni, kuidas neid mõista ja aru saada mida nad tegelikult vajavad? "Talle olid kõik võimalused antud ja millise valiku ta tegi - purjuspäi rooli ja vastu puud, nojah, ilusat elu siis." Nii nägid ühe noore lugu täiskasvanud, aga vaatame üheskoos, mis juhtus? Kas meid päriselt huvitab, mispärast lapsed ja noored käituvad meie arust ebasobivalt, arusaamatult, isegi valesti?" Arutelus osalejad: Foorumteatri meeskond ja kohapeal osalejad: noor kelle lugu jutustatakse, muusikakooli õpetaja, ema, kohalik politseinik. Arutelujuht: Kadi Jaanisoo-Kuld (saatejuht/jokker) Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet ja Justiitsministeerium

Düsleksia kapist välja by Arvamusfestival

Henn Põlluaas by Arvamusfestival

Moving Toward A More Inclusive Society by Arvamusfestival

Kuidas saavutada pesitsusrahu Eesti metsades? by Arvamusfestival

Kuidas muudab eetiline häkkimin maailma paremaks? by Arvamusfestival

Kõigil on ideid, missuguseid probleeme peaks haridussüsteem lahendama ning mida peaks koolis veel õppima. Traditsiooniline kodu või kogukonna vastutus on samm-sammult kandunud haridussüsteemile. On oluline, et iga kord, kui seame koolile või õpetajale mõne uue ootuse või ülesande, ütleksime, mille arvelt seda teha. Arutelu eesmärgiks on sõnastada, kust läheb kooli vastutuse piir ning mida võiks julgelt õpetamata jätta. Arutelus osalejad: Kati Aus (TLÜ hariduspsühholoog), Ain Tõnisson (Tartu Tamme Gümnaasiumi direktor), Ülly Enn (TTÜ Ragnar Nurkse instituudi nooremteadur, noortevaldkonna ekspert) Arutelujuht: Indrek Lillemägi (Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi juht) Arutelu korraldaja: Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium

Eesti ja tema inimesed: kuidas suudame meie ühiskonna päriselt ära siduda? by Arvamusfestival

"Kas olla või näida" - keskkonnaväidete usaldusväärsusest by Arvamusfestival

Milline on moe- ja rõivatööstuse hind? by Arvamusfestival

Kas loomaõiguslus on tegelikult radikaalne? by Arvamusfestival

Kõik Müügiks? by Arvamusfestival

Eesti Energiapoliitika: millist energiat me kümne aasta pärast tahame tarbida? by Arvamusfestival

2015. aastast muutus meie maa sisseränderiigiks ning aastatel 2015-2021 kasvas Eesti püsielanike arv keskmiselt u 4500 võrra aastas. Sisseränderiigiks muutumine pakub nii võimalusi kui ka väljakutseid. Kuidas mõjutab see ühiskondlikku sidusust? Missugune on tööturu ja haridussüsteemi vastuvõtuvõime, kui palju suudame lõimida? Ning mis ehk kõige olulisem – kuidas saab Eesti rändepööret enda kasuks pöörata? Arutelus osalejad: Piret Hartman (kultuurilise mitmekesisuse asekantsler), Riina Solman (erakonna Isamaa aseesimees), Dmitri Moskovtsev (Integratsiooni Sihtasutuse juht) Arutelujuht: Leif Kalev (Tallinna Ülikooli riigiteooria professor) Arutelu korraldaja: Tallinna Ülikool

Minu laps internetis. Kas ma üldse tunnen teda? by Arvamusfestival

Valeinfo - ei, ühine inforuum - jah by Arvamusfestival

How Does Ukraine Maintain Internet During The War by Arvamusfestival

Arukad külad - kogukonna võimestamine by Arvamusfestival

Kas dialoog päästab demokraatia? by Arvamusfestival

Kas kõrgharidus on vaid kulurida? by Arvamusfestival

Euroopa Liit - Globaalne Jõud Geopoliitilises Maailmas by Arvamusfestival

Info - eneseteostus või enesereostus? by Arvamusfestival

Workshop: kuidas toimub tuleviku õppimine? by Arvamusfestival

Vaimse Tervise Innovatsioon - Miks Me Seda Ignoreerida Ei Tohiks by Arvamusfestival

Disinformation - Respond Repute, Ignore by Arvamusfestival

Kultuur kõigile by Arvamusfestival

Andekusega kaasneb koolis õpilase jaoks sageli tihe olümpiaadidel osalemise graafik ja mitte vaid ühes õppeaines. Tuttavad nimed korduvad nii loodus- kui reaalainete ja isegi sotsiaal- ning humanitaarainete võistlustel. Kutsume kaasa mõtlema, kuidas tagada noorte võimetekohane areng ja vaimne tervis? Arutelus osalejad: Ana Valdmann (Tartu Ülikooli teaduskool, direktor), Terje Hallik (Miina Härma Gümnaasium, õppejuht), Riin Tamm (HTM Noorte- ja andepoliitika osakond, juhataja), Rasmus Kits (Eesti Teadushuvihariduse Liit, juhatuse liige), Küllike Kullerkupp (Virumaa kolledzi Teadus- ja tehnikakool, juhataja) Arutelujuht: Jaanus Sepp (Tartu Ülikooli teaduskooli arendus- ja koostöö peaspetsialist) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli teaduskool

Looking for a common good - but how to agree on what's good? by Arvamusfestival

Esimene armastus: kuidas soetada lemmiklooma by Arvamusfestival

Psüühika Ja Esoteerika. Ravi Või Oht by Arvamusfestival

Sõjaline Mobiilsus Vis - A-vis Transpordivõrk by Arvamusfestival

Kas Kesk-Eestis on võimalik pakkuda kõrgetasemelist haridust ja koolitada tippspetsialiste? by Arvamusfestival

Ukraina. Me ei anna andeks by Arvamusfestival

Tuleviku linn by Arvamusfestival

Baltiriigid - Eesliin Globaalses Poliitikas by Arvamusfestival

Vaade Ukrainast: mis saab edasi by Arvamusfestival

Technology: always a 35 old white mans's world by Arvamusfestival

Kas haridus huvihariduseta on huvitav? by Arvamusfestival

Diagnoos Mees by Arvamusfestival

Laste sõnum ÜRO Lapse Õiguste Komiteele 2023 by Arvamusfestival

Mis On Vaimne Tervis Ja Kust Seda Saada by Arvamusfestival

Kas teadlane suudab jääda selgeltnägijaks? by Arvamusfestival

On teada, et arenenud sotsiaalsete oskustega inimesed saavad elus paremini hakkama, oskavad ennast arusaadavalt väljendada ja mõistavad hõlpsamini teisi inimesi. Mis on seos sotsiaalsete oskuste ja ühiskondliku võrdsuse vahel? Kes vastutab selle eest, et tulevasel põlvkonnal oleksid tugevad sotsiaalsed oskused? Kuidas need jõuavad riiklikust õppekavast klassiruumi? Kuhu mahutada nende arendamist? Arutelus osalejad: Merle Maimjärv-Mirka (Noored Kooli 14. lennu vilistlane), Elina Malleus-Kotšegarov (Tallinna Ülikooli hariduspsühholoogia dotsent), Endel Hango (koolitaja-suhtlemistreener), Mare Oja (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna nõunik) Arutelujuht: Kärt Lehis (Noored Kooli 14. lennu vilistlane) Arutelu korraldaja: SA Noored Kooli

Kus võib psüühilise erivajadusega inimene elada? by Arvamusfestival

Kliimakriis on käes - kas julgeme otsustada? by Arvamusfestival

Mida toob Eestile digivaldkonna rohepööre? by Arvamusfestival

Kas Tuumaenergia On Poiste Või Tüdrukute Ala by Arvamusfestival

Kui Eesti oma plaanidega valmis jõudis, oli kriis juba alanud by Arvamusfestival

Kas lubame käitumisteadlased riiki tüürima? by Arvamusfestival

Põgenikud, Põgenikud, Põgenikud by Arvamusfestival

Piret Räni by Arvamusfestival

Hiina Suhted Venemaa Ja Läänega Ukraina Sõja Valguses by Arvamusfestival

Inimõigused kui piits ja präänik by Arvamusfestival

Are migration crises becoming the permanent state of affairs in Europe? What have we learned from the Syrian migration crisis and how well have been able to help Ukrainian refugees? Are we prepared for future crises? Arutelus osalejad: Uku Särekanno (Euroopa Liidu piiri- ja rannikuvalve ameti Frontex peadirektori asetäitja), Eero Janson (MTÜ Pagulasabi juhataja), Garbi Schmidt (Taani Roskilde Ülikooli professor) Arutelujuht: Mari-Liis Jakobson (Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent) Arutelu korraldaja: Tallinn University

When The Baltic Sea Becomes A NATO Lake by Arvamusfestival

Häirekeskus saab sadu tuhandeid kõnesid, mille taga on inimesed, keda politsei, kiirabi või pääste päriselt aidata ei saa. Mitu kuni mitukümmend tonni kaaluv spetsiaalse tehnikaga masin ei ole omakorda kõige parem ressursikasutus, et sõita rääkima inimestega, kelle probleemi nii lahendada ei saa. Kelle mure on tegelikult see, et kõik inimesed abi saaksid, 112 liinid kinni ei oleks ja kiirabitöötajad psühholoogideks ja toidukottide kandjateks ei peaks kehastuma? Kui suur on probleem tegelikult ja kes võtab killustatud valdkonna eestvedamise oma õlule? Arutelujuht: Keiu Virro (Häirekeskuse meediasuhete juht) Arutelus osalejad: Heiko Leesment (Häirekeskuse hädaabinumbri 112 teenuse juht), Mari Tikerpuu (Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talitusejuhataja), Tõnu Poopuu (Pärnu linna sotsiaalosakonna juhataja), Kelli Ilisson (Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik) Arutelu korraldaja: Häirekeskus

Välismaised kelmid teenivad Eesti inimeste pealt miljoneid eurosid aastas. Vaatamata sellele, et politsei ja meedia hoiatavad kõikvõimalikest petuskeemidest iga päev, langeb Eestis erinevate kelmuste ohvriks kuni 50-70 inimest. Miks me laseme end massiliselt petta? Kas liigne viisakus ja hea kasvatus takistab võõralt inimese kõne tseremoonitsemata lõpetada? Kas olukord läheb II samba raha kättesaamisel veel hullemaks? Mis kelmused on Eesti elanike Achilleuse kannaks ja kuidas end kaitsta meie raha himustavate kurjategijate eest? Arutelujuht: Maarja Punak (PPA, vanemkommunikatsiooniametnik) Arutelus osalejad: Lauri Habakuk (Pärnu Postimehe ajakirjanik, kelmusi käsitleva magistritöö autor), Mari Tikerpuu (Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talitusejuhataja), Hannes Kelt (Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht). Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

"Kuidas lahendad konflikte sina? Konflikte on meie kõigi elus ja nende lahendamise oskused on vajalikud igal elualal erinevates sotsiaalsetes situatsioonides. Taastav õigus on üks viis läheneda konfliktide lahendamisele. Taastava õiguse erinevatel meetoditel on suur potentsiaal, kuid Eestis neist võimalustest veel palju ei teata. Taastava õiguse eesmärk on neutraalse vahendaja abil probleeme läbi rääkida, leida viisid tekkinud kahju heastamiseks ja edasiliikumiseks. Pikas perspektiivis aitab taastav õigus luua avatud ja turvalise kogukonna. Arutelu esimeses pooles näitame taastava õiguse protsessi läbimängu ühe levinud kogukonnakonflikti näitel. Kuidas käituda olukorras, kus õigusrikkumisi sooritav noor häirib kogukonna turvatunnet ja stabiilsust? Kuidas tunnevad end selles olukorras teiste laste vanemad, kohaliku kooli õpetajad ja noor ise? Kuidas jõuda kõigile sobiva lahenduseni? Just neile küsimustele saabki taastava õiguse läbimängust vastused. Arutelu teises pooles räägivad panelistid, millistes olukordades taastava õiguse meetodit veel kasutada saab ning mis on meetodi eelised ja puudused võrreldes teiste konfliktilahendusviisidega. Arutelujuht: Urmas Vaino – ERRi teleajakirjanik ja vabatahtlik konfliktivahendaja Arutelus osalejad:Annegrete Johanson - Sotsiaalkindlustusameti taastava õiguse ja lepituse teenuse juht; Kristel Põhjala - Rapla maakonna noorsoopolitseinik ja vabatahtlik konfliktivahendaja; Stanislav Solodov - Justiitsministeeriumi projektijuht ja vabatahtlik konfliktivahendaja. Etenduses osalevad: Margarita Ingel – Politsei ja Piirivalveameti vanemkorrakaitseametnik ja vabatahtlik konfliktivahendaja; Arno Lauk – Politsei ja Piirivalveameti ennetusspetsialist ja vabatahtlik konfliktivahendaja; Erik Richard Salumäe – Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng; Karel Käos - Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng; Maria Liive - Eesti Muusika ja Teatriakadeemia lavakunstikooli III kursuse tudeng Arutelu korraldaja: Justiitsministeerium

Nutikate noorte inimeste nimel on tööturul konkurents tihe. Sama tihe on rebimine kogenud spetsialistidele ja innovaatoritele. Kuidas saavad selles parimate peade ja südamete eest käivas võistluses hakkama riigiametid? Kohad, kel pole pakkuda suurt palganumbrit, rahvusvahelist kontorit ega ägedaid soodustusi. Kuidas murda müüti, et riigiasutused on jäigad ja bürokraatlikud? Kuidas veenda ennast ja teisi, et uuendusmeelsus, ära tegemise tahe ja töö tähendus on ka riigisektoris A ja O? Kas Eesti riik oskab ennast teha Eesti noorele piisavalt köitvaks, et selle ehitamine endale südameasjaks võetaks? Arutelujuht: Mart Mägi Arutelus osalejad:Marie Evert, tööandja turundus- ja värbamisagentuuri Brandem kaasasutaja ja partner; Kristjan Maruste, Comodule kaasasutaja ja CEO, Tuul tõukerattad; Janne Pikma, PPA peadirektori asetäitja varade alal Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Keskkond ja selle hoidmine saab lähiajal iga eluvaldkonna aluseks. Ühel hetkel hakkavad kliimamuutused mõjutama meie siseturvalisust ja riiklikku julgeolekut. Kas mujal maailmas kliimamuutuste tõttu elamiskõlbmatuks muutuvate alade suurenemise tõttu peame ka Eestis arvestama muutustega rändes, julgeolekus, siseturvalisuses ja majanduses? Kui palju saame ära teha, et mustad stsenaariumid ei realiseeruks ja meie tegevuse negatiivne mõju keskkonnale oleks võimalikult väike? Arutelujuht: Harri Moora, SEI programmidirektor Arutelus osalejad: Ivo Juurvee (Uurimisprogrammi "Julgeolek ja kerksus" juht, teadur), Elmar Vaher (Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor) Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Jutumärgid, küsi- ning hüüumärk on pealkirjas põhjusega, sest see on küsimus, mida kuulevad naistevastase vägivallaga töötavad spetsialistid pidevalt. Leiame sellele koos vastuse. Iga kolmas naine Eestis on vägivalla ohver, seega veidi enam kui iga kolmas mees on vägivallatseja. Miks on vägivald enamasti soopõhine ja kust see tuleb? Me ei keera arutelu meeste vastu ega pisenda ühegi ohvri kogemusi. Räägime vägivallast ja selle põhjustest, nii ohvrist kui vägivallatsejast ja neile mõeldud abivõimalustest, näiteks naiste tugikeskused või vägivallatseja tugiliin. Räägime vägivallast, ärme vaiki, sest vägivald kasvab vaikuses. Arutelujuht: Moderaator Jako Salla, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna juht Arutelus osalejad: Christian Veske-McMahon - maskuliinsuste uurija; Mariana Saksniit - kliiniline laste psühholoog; Heldi McCaskill – Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini juht; Annika Arras - Miltton New Nordics, tegevjuht ja partner Arutelu korradaja: Sotsiaalkindlustusamet, ohvriabi osakond

Moodne inimene elab üha suurema osa oma elust virtuaalses maailmas. Me õpime, töötame, suhtleme, aga ka armume, leiname ja vihastume veebis. Infot on palju ja vastuolulisust järjest enam. Kuidas teha vahet faktidel ja igaühe tõe kuulutusel? Kas on vahet, mida usutakse? Miks peaks sotsiaalmeediamullides toimuv igaühele korda minema? Väärinfo fenomenis ei ole midagi uut, kuid tänapäeval teeb vale otseses mõttes ringi ümber maailma enne, kui tõde püksid jalga saab. Ja see vale on tihti sihistatud ja mõeldudki segadust või hirmu külvama. Ühel hetkel võib veebis levivast vihast saada aga oht füüsilises maailmas. Kas väärinfoviiruse peatamine on võimalik ja kas valeuudiste vastu leidub vaktsiin ja ravi? Arutelujuht: Indrek Treufeldt, teleajakirjanik Arutelus osalejad: Maarja Punak, PPA vanemkommunikatsiooniametnik; Pärtel Preinvalts, PPA Põhja prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik; Maria Murumaa-Mengel, Tartu Ülikooli sotsiaalmeedia lektor Aurtelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Do you have a clue what this is about? Nope, do you? Not the faintest, let’s go get coffee and pretend we got it. That dialogue is often heard or read off people’s faces in a contemporary art gallery - it can come across as hard to understand, take in and link to one’s own experience of life. It can seem inaccessible and some go as far as say it is not very useful or relevant. At the same time we have performance artists working with NASA, the CERN creating an artist residency and Arte Util bringing learning tools to kids. Let’s talk about what contemporary art can give you. Arutelujuht: Anastasia Lemberg-Lvova, noor kunstnik, Kogo galerii juhatuse liige, Start Forumi asutaja Osalejad: Mirjami Schuppert, Titanik gallery (Turu, Soome); Liina Raus, Kogo galerii (Tartu); Stella Mõttus, Kanal galerii (Võru); Alexei Gordin, kunstnik (Tallinn); Gloria Maria Cavalieri (Culture manager, Milan) Arutelu korraldaja: MTÜ Start Forum and MTÜ Kogo Gallery

Paide(Järvamaa) on Eestimaa süda, millel on mitmed asukohaeelised: suurteede ristumiskoht, ligipääsetavus, lühikesed vahemaad Eesti eri paikadesse. Küll aga on Kesk-Eesti jäänud omamoodi südames paiknevaks ääremaaks, kust valgub inimesi ja teenuseid rohkem välja kui sisse. Kui ka kohalikel on tahet ja kohal perspektiivi areneda, jääb midagi siiski puudu, et südamaa atraktiivsust tõsta. Kas peagi valmiv neljarealine maantee aitab siia piirkonda elu ja edu tuua (nii, nagu me loodame)? Kas see aitab pidurdada siinse elu hääbumist? Kas arengu päästik on vaid uus maantee? Kas me äkki kasutame seda kui päästerõngast ja jääme liigselt ootama, et võimalused tulevad ise siia? Kuidas olla ise need, kes vere käima võiksid lüüa? Kas Paidel on võimalus haarata südame kui elutähtsa organi roll ka üle-eestiliselt? Arutelujuht: Priit Värk, Paide linnapea Osalejad: Jaanus Murakas - E-Piim Tootmine AS juhatuse esimees; Kristiina Herodes - Swedbank kommunikatsiooni ja jätkusuutlikkuse osakonna juht; Garri Raagmaa; Jaak Aab (riigihaldhse minister). Arutelu korraldaja: Paide linn

Arutelu eesmärk on kokku tuua Eesti väikelinnades tegutsevate teatrite kunstilised juhid (Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Pärnu) ning uurida, milline on nende teatrite tähendus kogukonnas ning kuidas need organisatsioonid suhestuvad oma linnaga (milline on linna-teatri suhe). Eesmärk on kaardistada väikelinnades tegutsevate teatrite eripära ja uurida, mis on teatri funktsioon 21. sajandi väikelinnas. Arutelujuht: Karin Allik - teatrikriitik Osalejad: Jan Teevet - Paide Teatri loominguline juht, Aarne Mägi - Kuressaare teatri loominguline juht, Tanel Jonas - Ugala teatri loominguline juht, Peeter Raudsepp - Rakvere teatri loominguline juht Arutelu korraldaja: Paide linn

Viimastel aastakümnetel on huvi kogukondade vastu märgatavalt kasvanud. Kogukondadele on seatud mitmeid rolle alates vahetu elukeskkonna kujundamisest demokraatia edendamiseni ühiskonnas. Kogkondade maastik on aga mitmekesine ning ühtset arusaama sellest, mida me sõna “kogukond” all mõistame, ei ole. Arutame koos, mis on kogukonna roll nii oma liikmete kui ühiskonna jaoks ning mis see peaks olema. Kuidas kogukonnad kujunevad ning kas ja kes neid saab luua? Millised on tugevad kogukonnad? Elulised lood ja inspireerivad näited toovad teieni neli erinäolise kogukonna esindajat. Kuulajaskond on oodatud arutelus läbivalt kaasa rääkima. Arutelu juht: Martin Noorkõiv (Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensise tegevjuht ja Vabaühenduse Liidu nõukogu esimees) Osalejad: Kertu Birgit Anton - Fridays For Future Eesti Monika Rogenbaum - Taheva Valla Külade Selts Peeter Vihma - Tallinna Asumiseltside Liit Raoul Raidna - Lille Asumiselts MTÜ tuleohutuse ja vabatahtliku pääste eestvedaja Arutelu korraldaja: SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Arutelu eesmärk on mõtestada linnaruumi tähendust ning uurida, mida tähendab elav linnaruum ning mis teeb ühe linna mõjuvaks, säravaks ning ihaldusväärseks. Olulisel kohal arutelus on avalik ruum ning küsimus, kuidas luua linna head avalikku ruumi. Arutelujuht: Elo Kiivet - arhitekt ja urbanist Osalejad: Kadri Lind ja Marie Kliiman - linnafestival UIT korraldajad, Helen Sooväli-Sepping - inimarengu aruande 2020 peatoimetaja, Maarin Ektermann - kunstiteadlane ja kuraator Arutelu korraldaja: Paide linn

Iga päev istub rooli mitukümmend inimest, kes ei pea joodud alkoholi takistavaks asjaoluks. Kurb statistika näitab, et ka ujuma või kalale minekuga käib tihtipeale kaasas napsuvõtmine. Miks ei adu inimene ohtu ega julge öelda seltskonnale ja iseendale: purjus peaga rooli ega vette ma küll ei lähe? Kuidas keerata see kainestav sisemine hääl kõvemaks? Kas võimendiks saaks olla sõbrad, sugulased, tuttavad, kel piisavalt selgroogu, et öelda: „Mees, see pole hea mõte.“ Kuni seda julgust pole, sõidab igal aastal kümme peolist koju oma viimast sõitu ning 20 inimest jätab elu vette. Kuidas leiame üles ellu jäämiseks vajaliku selgroo? Arutelujuht: Neeme Raud, ajakirjanik Osalejad: Andero Uusberg, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi õppejõud ja teadur; Ottomar Virk, PPA Lõuna prefektuuri operatiivteabetalituse juht; Siim Mõistus, Active Assets jpt ettevõtete juhatuse liige; Gert Teder, Päästeamet, Lilleküla komando meeskonnavanem Arutelu korraldaja: Politsei- ja Piirivalveamet

Pandeemia on juba muutnud ning veel muudab kõigi reisimisharjumusi. Tervisekriisi kõrval on jätkuvalt suur mure ka planeedi heaolu. Lennundusele avaldavad survet pandeemia, rohepüüdlused ning üha arenevad rohelised raudteed. Raudtee on teadagi ka märksa väiksema kasvuhoonegaaside heitega ning inimesed eelistavad rohelisemaid teenuseid. Ära ei saa ka unustada üha laiema haardega flygskam’i ehk lennuhäbi. Seetõttu on “õhus” küsimus: kas pilvedest rongi kolimine on möödapääsmatu? Arutelujuht: Marian Võsumets Osalejad: Eero Pärgmäe, Tallinna Lennujaama kommertsjuht; Lauri Tammiste, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse juht; Kadri Kõusaar, reisihuviline režissöör ja kirjanik Arutelu korraldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Ajal, mil suurkorporatsioonid tunduvad üha enam kui möödapääsmatud vaenlased, on sotsiaalne ettevõtlus järjest jõudsamalt pead tõstmas, olles tõeline tulevikuteema. Kuidas muutuks maailm, kui Amazoni paki asemel ilmuks postkastidesse hoopis sotsiaalsete ettevõtete tooted? Mis saaks siis, kui kõik ettevõtted panustaks vähemalt poole oma tulust ühiskonda tagasi? On see vaid helesinine unistus või hoopiski väljapääsmatu ning tervitatav tulevikureaalsus? Arutelus tutvustavad noored - meie tulevik - uusi ideid, kuidas lahendada jätkusuutlikult ettevõtluse kaudu olulisi ühiskondlikke probleeme või hoopiski ennetada tulevasi murekohti, ning anname võimaluse publikul valida enda lemmikidee. Ehk ongi järgmised edukad maailmamuutjad pärit Eestist? Arutelu juht: Kätlyn Jürisaar Osalejad: Changemakers Summer Academy noored osalejad Arutelu korraldaja: MTÜ Changemakers

Regional activism is something we often hear being mentioned, but we don't really know much about its good practises nor concrete failures. And we definitely have no idea how similar issues are being addressed in our fellow Baltic countries. The viewpoint from Norway - a country with a strong and solid civil society - will valuably contribute to the discussion, offering both contrast and comparison. The questions we plan to tackle: Underserved regions – how is it to be an active citizen or work in an NGO? What are the successes and failures in small towns? How does the overall political climate influence the local activist? What does effective cooperation with local authorities really mean? How can social innovation, participatory democracy and vibrant cultural life be fostered in rural areas? Digital and traditional - how do they mix? Arutelujuht: Kai Klandorf (Vabaühenduste Liit/NENO) Osalejad: Local level and community activists from Estonia, Latvia, Lithuania and Norway will share their thoughts and experiences. Arutelu korraldaja: Avatud Eesti Fond

Platvormimajandus on pakkunud uudseid võimalusi ja vahendeid nii töötegijatele kui tarbijatele, ent on tekitanud ka kriitilisi küsimusi töö ja töösuhte olemusest, vastutusest, õiglusest ja jätkusuutlikust arengust. Platvormid on kindlasti innovatsiooni edendajad, kuid vastutustundlike praktikate potentsiaal on veel ammendamata. Kuidas teha nii, et nende tegevusest saaks kasu veel rohkem inimesi? Mõtleme koos platvormide senisest vormist edasi ja otsime uudsete omandivormidega alternatiive, mis tooks nii kogukondadele kui ka ühiskonnale tervikuna rohkem kasu kui Eestis seni levinuim omaniku turuväärtuse kasvule orienteeritud mudel. Arutelujuht: Silver Tambur Osalejad: Kaire Holts, tulevikutöö uurija TalTechi Ragnar Nurkse insituudis, Henri Laupmaa, Fundwise asutaja ja kodanikuühiskonna aktivist, Indrek Kasela, Tuleva kaasasutaja ja nõukogu liige; Riinu Lepa (jätkusuutliku ettevõtluse koolitaja) Arutelu korraldaja: Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool (TalTech)

Keerulise nimega sisemajanduse koguprodukt (SKP) näitab seda, kui palju väärtust riigi elanikud aasta jooksul loovad. Mida suurem on SKP, seda magusamat elu saame endale Eestis lubada. Kuidas mõjutasid aga meie majanduslikku heaolu koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud? Millised tegevusalad kriisis enim kannatasid? Kas Eesti majandusel läks võrreldes muu maailmaga hästi? Koroonakriisi mõju üle Eesti majandusele arutlevad statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp, kellel on selleks varrukast võtta viimased andmed Eesti majanduse käekäigu kohta, ning Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, kes täiendab andmeid majandusprognoosidega. Nendega koos heidame pilgu nii möödunule kui ka tulevikku ja kaasame selleks vestlusesse veel ettevõtete esindajatena Sokos Hotel Viru tegevdirektori Sari Sopaneni ning Bolt Foodist rahvusvaheliste suurpartnerite juhi Nikolai Zenevitshi. Arutelujuht: Harry Tuul, majandusajakirjanik Osalejad: Robert Müürsepp, Statistikaameti juhtivanalüütik; Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist; Sari Sopanen, Sokos Hotel Viru tegevdirektor; Nikolai Zenevitsh, Bolt Foodi rahvusvaheliste suurpartnerite juht Arutelu korraldaja: Statistikaamet

Pandeemia kehtestab end ning sunnib otsima võimalusi, kuidas säilitada tavapärane töötahe ja intensiivsus. Paljud meist on pandud pikaaegse kaugtöö fakti ette – aga kuidas motiveerida end ja kolleege? Kas uued mängulised vahendid suhtlemise soodustajana aitaksid vajalikku efekti saavutada (nt gather.town ja campfire)? Teisalt, EU on koostamas resolutsiooni nimega „Õigus mitte olla kättesaadav”. Mis mured ja rõõmud saadavad meid alatise digitaalse kättesaadavuse teel ja kuidas korraldada elu kodukontoris? Arutelujuht: Erkki Leego Osalejad: Eva-Maria Kangro, psühholoog, muutuste juhtimise nõustaja, Miltton; Diana Poudel, küberturvalisuse koolitaja, õpetaja, raamatu "Turvaline internet. Digimaailma teejuht" autor; Ave Laas, Targa Töö Ühingu juht; Piret Jesse, partner, Sorainen Arutelu korraldaja: Eesti Interneti Sihtasutus

See, et elu koondub Tallinnasse ning ülejäänud Eesti ääremaastub ja vaesub, pole enam uudis. Sellele viitavad nii Riigikontrolli aruanne kui ka teadlased Eesti inimarengu aruannetes. 2020. aasta Eesti inimarengu aruande üks tulevikustsenaarium oli „Isemajandav Eesti“, mis manas silme ette pildi riigist, kus kaugtöövõimalused ning uuskogukondlik eluviis on suure osa eestlasi viinud tagasi maale elama. See on olnud võimalik, sest kogukonnad on tugevad ja isemajandavad, valitseb koostöine suhtlus valitsejate ja kodanike vahel, vajadused teenuste järele on rahuldatud digitaalsete lahendustega. Kas meil on lootust liikuda uuskogukondliku isemajandava Eesti poole? Mis loob atraktiivset maaelu ja pakub elukvaliteeti, mis paneb meid linnadest maale kolima? Üks tegur, mis aitab juba täna maapiirkondade arengule kaasa ning mõjutab õnne- ja rahulolutunnet, on võimalus olla osa aktiivsest kogukonnast ja rääkida kaasa kohalikku elu puudutavates küsimustes. Oma aruteluga otsime vastuseid, kuidas kaasamine ja koostöö aktiveerib kogukondi ja mida see kohalikule arengule tähendab. Arutelu juht: Helen Tammemäe - Milttoni ühiskonnasuhete konsultant Osalejad: Aet Annist - sotsiaalantropoloog, Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna ja Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi vanemteadur Ivika Nõgel - Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige, külade ja kogukondade aktiveerija, suurte kogemustega kaasamise praktik, “Maale elama” liikumise algataja Jan Teevet - lavastaja ja Paide Teatri kunstiline juht Kertu Vuks - Elva valla abilinnapea, varem Elva arengu- ja planeeringuosakonna juhataja ning haldusreformi koordinaator Arutelu korraldaja: SA Eesti Koostöö Kogu (kolleegid on varem osalenud ja korraldanud arutelu, aga mina isiklikult mitte)

Eesti lähiajaloos on hulganisti näiteid sellest, kuidas suurte projektide arendus (Rail Baltic, tselluloosivabrik, õlitehas) või ulatuslik metsaraie inimesi kõnetab ja isegi tülli ajab. Paljud ühiskondlikult polariseerivad teemad on seotud suurusega – seda enam, et Eesti on väike riik. Arutelus küsime, kas suurem on alati parem või kas liiga suured ettevõtted, projektid ja investeeringud hoopis destabiliseerivad keskkonda, majandust ja kogu kultuuri oma suuruse tõttu. Küsime, kas suuruse ja mastaapsuse tagaajamine on kaasaegse globaalse majanduse paratamatu kaasnähe või oleme hoopis jätkuvalt minevikust pärit ideoloogia mõju all, mis käsitleb gigantlikke projekte progressi märgina ning näeb neis inimkonna võidukäiku looduse üle. Kas on võimalik sellisest ideoloogiast loobuda ning asendada see minimalismiprintsiibiga, leides mõistliku ja jätkusuutliku kompromissi majanduslike ning teiste ühiskondlike huvide vahel? Arutelujuht: Prof Pärtel Piirimäe (Tartu Ülikooli mõtteloo professor) Osalejad: Kaido Kama; Toomas Kiho, Akadeemia peatoimetaja; Mihkel Kunnus Arutelu korraldaja: TÜ eetikakeskus

Üleilmne koroonapandeemia, meie kõigi rahakotti puudutav pensionireform ja ees seisvad demograafilised väljakutsed on tõstnud esile üksikisiku rahatarkuse olulisuse. Eesti pikim ja kalleim ajakirjanduslik eksperiment “investor Toomas” on 20 aasta jooksul edukalt tõestanud, et meil kõigil on võimalik arukalt majandades saavutada finantsiline heaolu ning nii oluliselt vähendada oma sõltuvust päevapoliitikast ja panna vastu saatuselöökidele. Arutelus saavad sõna teadlike finantsotsuste käsitluse kaudu tänaseks rahalise sõltumatuse saavutanud investorid ja rahatarkuse edendajad Liisi Kirch, Kristjan Liivamägi ja Jaak Roosaare. Rahaedu põhimõtete kõrval tuleb juttu, millised on praeguses majandustsüklis parima riski ja tulu suhtega investeerimisideed ning kuidas luua endale regulaarset passiivset tulu toov investeerimisportfell. Arutelujuht: Juhan Lang/Investor Toomas, Osalejad: investorid ja rahatarkuse edendajad Jaak Roosaare, Kristjan Liivamägi, Liisi Kirch Arutelu korraldaja: Äripäev

Elu Eestis koondub suurematesse tõmbekeskustesse. Baasteenused jäävad äremaadel aina hõredamaks. Siiski toimub ka vastupidine liikumine, mis tugineb innovaatilistele lahendustele. Poeketid viivad panganduse tagasi asulatesse, pakiautomaadid taastavad postiteenuse, riigiteenuseid saab kasutada üle neti, telemeditsiin toob arstliku nõustamise tagasi. Millised baastingimused meditsiinis peavad olema täidetud, et elu väljaspool suurlinnu saaks mitte ainult jätkuda, vaid ka areneda? Või on elu ääremaal hoopis hinnaline luksus koos võimalusega olla terviseinnovatsiooni eesliinil? Arutelujuht: Martin Aadamsoo, Magnum strateegilise kommunikatsiooni juht, endine Eesti Väikesaarte Liidu tegevjuht Osalejad: Pipi-Liis Siemann, Türi vallavanem; dr Madis Tiik, perearst, e-tervise ekspert; Airi Külvet, maaettevõtja, MTÜ Liivimaa Lihaveis juht; Jürgen Jänese, Mustamäe Apteek OÜ netiapteegi pidaja ja proviisor. Arutelu korraldaja: Magnum

The pandemic has shown that there is a lot in our lives that we have perhaps taken for granted. Is this also true for security? Do we have a realistic understanding of the potential risks we are facing, the measures in place to mitigate them and our own roles in that? Are we taking deterrence efforts for granted, as they do not affect our daily lives? The discussion will consider the threat that Russia poses to security in the Baltic region. It will assess the effectiveness of responses to this threat, focusing on NATO's collective defence posture in the region, but also addressing wider societal measures to build resilience. It will consider whether these arrangements taken together are sufficient, and discuss possible enhancements. Pandeemia näitas selgelt, kui suure osa oma elust võtame enesestmõistetavana. Kas see kehtib ka julgeoleku kohta? Kas meil on realistlik arusaam potentsiaalsetest riskidest, nende maandamiseks tehtavatest sammudest ja meie rollist selles? Kas võtame heidutustööd iseenesestmõistetavana kuna see ei ole meie igapäevases elus silmaga nähtav? Diskusiooni käigus vaadeldakse ohtu, mida kujutab Venemaa Balti regioonile. Hinnatakse, kui efektiivsed on vastusammud sellele ohule, pöörates tähelepanu NATO kollektiivsele kaitsetegevusele regioonis, kuid samuti laiemaid samme ühiskondlikku vastupidavuse suurendamiseks. Hinnatakse, kas olemasolevad meetmed on piisavad, ja arutatakse potentsiaalseid arengusuundi. Arutelujuht: Tomas Jermalavičius,International Centre for Defence and Security (ICDS) Osalejad: Mikk Marran, Eesti Välisluureameti peadirektor(TBC)/Director General of the Estonian Foreign Intelligence Service (TBC) o Indrek Sirp, Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor/Director of the National Security and Defence Coordination of the Estonian Government Office o Matthew Hing, Briti kaitseatašee Eestis/British Defence Attaché to Estonia o Kadi Silde, Eesti kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler/Undersecretary for Defence Policy at the Estonian Ministry of Defence Arutelu korraldaja: ICDS, British Embassy Tallinn

Põhjamaades on inimeste usaldus poliitikute, valitsuse ja ka üksteise vastu suur. Tänu sellele on Põhjamaade sotsiaalne kapital kõrge ehk piltlikult öeldes annab 1+1 kokku rohkem kui 2. Kahjuks on Eesti ühiskonnas lood pahatihti teistsugused ning seda on teravalt näha eriti viimase tervishoiukriisi valguses. Kriisi lahendamiseks ja inimeste elujärje ning rahuolu parandamiseks vajame tugevat kogukonda. Kogukond saab tugevaks üksnes tänu suurele usaldusele ja kõrgele sotsiaalsele kapitalile. Kui ühiskonnas valitseb usaldus, viib see märksa võrdsema ja õiglasema ühiskonnani, kasvatades omakorda sotsiaalset kapitali. Arutelu käigus soovime leida vastused päris mitmele küsimusele. Kuidas usaldust ühiskonnas suurendada? Kas usaldus on midagi jäävat või hoopis pidevas muutumises? Kas kriis on usalduse kasvatamise võimalus või pigem kahjustab seda? Kuidas on usaldus ja sotsiaalne kapital seotud õnnelikkusega? /In the Nordic countries there is a high level of trust in politicians, the government and one another among the population. Thanks to this, the Nordic region as a whole is marked out by a high degree of social capital, which figuratively speaking means that 1+1 adds up to more than 2. Unfortunately, the situation is often quite different in Estonia and has been thrown into sharp relief in the light of the recent health care crisis. A strong community is needed to resolve this crisis and boost people’s living standards and overall level of satisfaction. However, community strength is only achieved with a good measure of trust and a high level of social capital. When trust reigns, it leads to a significantly more equal and equitable society and generates social capital. During our panel we will be looking for answers to the following questions: How can we increase trust in society? Is trust set in stone or is it constantly evolving? Does a crisis represent an opportunity to foster trust or does it undermine it? How are trust and social capital linked to happiness? Arutelujuht: Christer Haglund, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor/ Director of the Nordic Council of Ministers’ Office in Estonia Osalejad: Ulf Andreasson, vanemnõunik, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tarja Halonen, Soome 11. president, poliitik ja jurist Kristina Kallas, Eesti poliitik Kai Klandorf, koolitaja ja mentor Ulf Andreasson | Senior Adviser with the Nordic Council of Ministers Tarja Halonen | Politician, lawyer and former president of Finland Kristina Kallas | Estonian politician Kai Klandorf | Trainer and mentor Arutelu korraldaja: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestiss

Vaevalt see enam kedagi üllatab, et meie igapäevaelu on teaduse ja tehnoloogiaga tihedalt põimunud. Kuidas selles kiiresti muutuvas maailmas navigeerida? Ning kuidas seda vastutustundlikult ja edukalt juhtida ja arendada? Siin lähevad asjad keerulisemaks. Arutelu eesmärk on rääkida teadmuspõhise majanduse ja ühiskonna pealekasvust ning sellega seotud eelistest, ohtudest ja võimalustest. Kas süva- ja mõjutustehnoloogia on lahendus, mis aitab seljatada üleilmsed raskused ning edendada sotsiaalset heaolu ja majanduskasvu? Lahendus, mis tagab kõigile suurema palga ja rohkem vaba aega? Oleme toonud kokku suurepärase rühma pragmaatilise maailmakujutlusega asjatundjaid, kes on selle teemaga juba aastaid rinda pistnud. Kuidas saavad ülikoolid ja ettevõtted majanduse ja ühiskonna arendamisele otseselt kaasa aidata, rakendades akadeemiliste uuringute tulemusi tõhusalt igapäevaelus? Tänapäeval on igaühel küsimusi, ootusi ja arvamusi. Mis oleks veel parem koht nende väljendamiseks kui arvamusfestival? Tulge ja rääkige kaasa teemal, kuidas toetada süvatehnoloogiaettevõtete teket ja kasvu Põhja- ja Baltimaade piirkonnas ning mujal. It is barely surprise to anyone that our everyday lives are intertwined with science and technology. How to navigate in this rapidly changing scene? And furthermore, how to manage and develop it in a responsible and prosperous way? This is where things get messy. The goal of discussion is to debate about the rise of the knowledge-based economy and society, with its benefits, dangers, and potential. Are deep tech and impact tech the solution to burning global challenges? To societal wellbeing and regional economic growth? The answer to everyone’s higher salary and extended free time? We have assembled truly good line-up of pragmatic down-to-earth folks who for many years have wrestled with this theme. How universities and companies can have a direct input in developing economy and society through engagement of results of academic research into everyday life in an efficient way. Everybody these days has questions, expectations, and opinions. What better place to tackle them then in Opinion Festival? Come and have your say on how to support the emergence and growth of deep tech companies from Nordic-Baltic region and beyond. Arutelujuht: Vaido Mikheim, sihtasutus Tartu Teaduspark/Tartu Science Park Foundation Osalejad: "Mart Maasik, Tartu ülikool ja UniTartu Ventures, investeeringujuht André Küüsvek, Nordic Investment Bank, tegevjuht ja president Mikko Pohjola, Turu ülikool ja Monttu Ventures, asutaja ja juhatuse liige Mari Vavulski, SmartCap, juhatuse liige /Mart Maasik, University of Tartu & UniTartu Ventures, Investment Director André Küüsvek, Nordic Investment Bank, CEO & President Mikko Pohjola, University of Turku & Monttu Ventures, Founder & Board Member Mari Vavulski, SmartCap, Board Member Arutelu korraldaja: Nordic Council of Ministers Office in Estonia

Geeniinfoga täiendatud patsiendi terviseandmed võivad olla võtmeks tuleviku tervishoiupoliitikasse, mis on paremini sihitatud, rahaliselt efektiivsem ja tulemustelt tõhusam. Täpse sihitamise kõrval on sama oluline mõjutada inimeste tervisekäitumist ja tegeleda ning rahastada ennetust. Täna on lihtne veeretada vastutus oma tervise eest ühiskonnale, kes maksab kinni ravikulud, sõltumata meie riskikäitumisest. Kuidas läheb geeniinfopõhise meditsiini rakendamisega ja ühiskonna tervisekäitumise trendidega tervikuna? Kas tervisekäitumine on sama kihiline kui majanduslik heaolu? Kes on meie kõige ohustatumad ühiskonnagrupid ja mida on nende puhul võimalik teha ennetustöös? Arutelujuht: Mari Krass, proviisor, Magnum juhatuse liige Osalejad: Tõnu Esko - Tartu Ülikooli Geenivaramu; Kuuno Vaher, AstraZeneca Kesk-Euroopa piirkonna juht; Karmen Turk, TRINITI partner ja vandeadvokaat; Kalle Killar, sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler. Dr Peeter Padrik, onkoloog Arutelu korraldaja: Magnum

Ilmselt on paljud meist sotsiaalmeediakanalites ning avalikes kommentaariumites kas isiklikult kokku puutunud või vähemalt näinud teisi alavääristavaid, mõnitavaid või halvustavaid kommentaare ning mõelnud, kes neid kirjutavad, ja veel tähtsam, miks? Arvutiekraanist kilp ja sageli mittemidagiütlevad kasutajanimed on tekitanud anonüümsuskookoni, mis annab meile enneolematu julguse jagada oma arvamust, olgu siis viisakalt või mitte. Aga kes need mõistatuslikud olendid, keda me trollideks ja sõdalasteks nimetame, õigupoolest on? Miks otsustavad nii paljud neist minna inimeste ahistamise ja ähvardamise teed? Palju on räägitud sellest, kui kaugele oleks võimalik sõnavabaduse piire venitada, kuid vähem on peatutud sellel, kes on need inimesed, kes kommenteerivad, ja miks nad seda teevad. Loodame, et nende tegevuse põhjuste üle arutlemine avab sel teemal laiema avaliku arutelu ning annab meile parema arusaama, kuidas nende trollide ja sõnasõdalastega käituda. Many of us have either personally encountered or seen mean, degrading or derogatory comments on social media and in public commentaries. Many of us have probably also wondered, who are the people writing and why are they doing it? The “shield” of a computer screen and the use of often nonsensical usernames has created a cocoon of anonymity making us braver than ever to share our opinions, be it polite or not. But who are these mystical creatures we call trolls or warriors? Why do so many of them choose to harass and threaten people? There has been a lot of talk about how far we can stretch freedom of speech, but not so much talk about who are the people commenting and what are their reasons behind it. We are hoping that discussing the reasonings behind their actions will open up a wider public discussion on this topic and give us new insight on how to deal with these trolls and word warriors. Arutelujuht: Lauri Tankler, Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse analüütik/Lead Analyst at Estonian Information System Authority Osalejad: Christian Mogensen, Taani digitaalse noorsootöö keskuse erikonsultant, Taani Tuija Saresma, Jyväskylä ülikooli vanemteadur, Soome Kyrre Lien, dokumentalist, fotograaf ja visuaalajakirjanik, Norra Kerli Valner, Lastekaitse Liit, projekti Targalt internetis teavitustööjuht, Eesti. Christian Mogensen, special consultant for the Danish Center for Digital Youth Care, Denmark Tuija Saresma, senior researcher at the University of Jyväskylä, Finland Kyrre Lien, documentarist, photographer and visual journalist, Norway Kerli Valner, Estonian Union for Child Welfare, project manager for the project Targalt internetis – Safer Internet Centre in Estonia Arutelu korraldaja: Nordic Council of Minsiters´ Office in Estonia

Ruumiloomet ja ehitamist mõjutavad paljud erasektori, kohaliku omavalitsuse ja riigi huvid ning eesmärgid. Seejuures on inimesed elukeskkonna muutustest aina teadlikumad ja soovivad läbimõeldud otsuseid, sest ruumiga seotud muutustel on pikaajalised mõjud. Viimastel aastatel on koostatud mitmeid visioone ruumiloomega seotud valdkondlike otsuste paremaks juhtimiseks, aga oluline on tuua käsitlused ühtsesse aruteluruumi. Kuidas leida killustunud ruumi planeerimise asemel ühine arusaam ja väärtused? Kuidas luua head ruumi kõigile? Milline on elukeskkonna pikk vaade? Arutelujuht: Pärtel-Peeter Pere Osalejad:Tartu linnaarhitekt - Tõnis Arjus; Arhitektide liidu president - Andro Mänd; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehituse asekantsler - Jüri Rass; Rahandusministeeriumi Regionaalvaldkonna asekantsler - Kaia Sarnet. Arutelu korraldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium

Mis oleks, kui: inimesed oskaksid tahta paremat ruumi, arhitekt projekteeriks lähtuvalt inimorganismi toimemehhanismidest, arendaja telliks inimkeskset ruumi, avalik sektor reguleeriks ruumiloomet lähtuvalt inimese ja keskkonna vahelistest mõjumehhanismidest? Vaatluse all on keskkonnapsühholoogia, tõenduspõhiste praktikate ja inimese/keskkonna mudelite kasutamise võimalused ja piirangud ruumiloomes. Arutelujuht: Pärtel-Peeter Pere Osalejad: Keskkonnapsühholoog - Grete Arro Avalik sektor - Ivan Sergejev Arendaja - Ursel Velve, Mainor Ülemiste Arhitekt - Katrin Koov Arutelu korraldaja: Keskkonnapsühholoogia töögrupp

Eesti tervishoiu käänaku taga terendab ressursikuristik. Rahvastik vananeb ja vajadus arstiabi järele suureneb, samas on juba praegu põud arstidest ja õdedest. Suur hulk meedikutest on eakad ja järelkasv mõnel erialal juba praegu liiga väike. Neid probleeme ei lahenda vaid rahaga, arste ja õdesid ei saa pangakaardiga juurde tekitada. Meie ees on rasked valikud: - kuidas suurendada teistest riikidest saabuvate ja juurde õpetatavate spetsialistide hulka? - kuidas jagada ülesanded tervishoius ümber? - keda aitab tehnoloogia? Arutelujuht: Kadri Tammepuu, Patsientide Liidu tegevjuht Osalejad: Kaimar Karu, endine väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, kolumnist; Ly Rootslane, Proviisorapteekide Liidu juht, proviisor; dr Toomas Kariis, SA Ida-Viru Keskhaigla ülemarst ja juhatuse liige; Anneli Kannus, Õdede Liidu president Arutelu korraldaja: Eesti Patsientide Liit

Eestis haigestub aastas emakakaelavähki ligi 200 naist ning igal aastal sureb selle tõttu peaaegu 70 naist. Samas on varajases staadiumis avastatud emakakaelavähk kergesti ravitav. Eesti on emakakaelavähi esinemissageduselt ja suremuselt Euroopa esimeste hulgas. Aastal 2006 alustati Eestis emakakaelavähi sõeluuringu programmiga, mis ei ole kahjuks tänaseni andnud soovitud tulemust ning sõeluuringutel osalevad vähem kui pooled kutsutud naistest. Kuidas tagada, et ükski naine ei jätaks võimalust kasutamata ning sõeluuringul osalemine saaks loomulikuks osaks naise regulaarsest tervisekontrollist? Et ükski emakakaelavähi diagnoos ei saabuks liiga hilja? Arutelujuht: Katrin Klein (Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, ämmaemanda õppekava juht) Osalejad: Made Bambus, esmatasandi osakonna peaspetsialist, Tervisekassa; dr Lee Padrik, Eesti Kolposkoopia Ühingu juhatuse liige; Kadi Lubi, TalTechi e-tervise programmijuht; Vahur Hollo (vähi sõeluuringute registri juht); Kertu Margus (sõeluuringul osaleja) Arutelu korraldaja: OÜ ScreenMe! koostöös Eesti Haigekassaga

Eestist on välja kasvanud juba seitse ükssarvikut – idufirmat, mille hinnatav väärtus ületab üks miljard eurot. Meie idusektor õitseb ja kasvab mühinal. Kus aga asub maailma innovatsiooni kontekstis Eesti tervishoid? Kas oleme leiutajad või rakendajad? Eestis on tähelepanu saav e-tervise andmevahetuskiht, paljulubav geenivaramu, oma nišis tegutsejaid, aga globaalseid brände pole veel tekkinud. Miks ei ole Eesti health-tech (veel) sama edukas kui start-up-ökosüsteem tervikuna? Kas õhus on midagi, millest me ei tea? Katsume sisse vaadata. Arutelujuht: Priit Kruus, Dermtest, tegevjuht, TalTechi lektor Osalejad: Taavi Einaste, Nortali partner ja tervishoiutehnoloogiate juht; Karl-Henrik Peterson, Haigekassa juhatuse liige, terviseinnovatsiooni juht; Erki Mölder, Health Founders tervisetehnoloogiate ärikiirendi; Terje Peetso, PERHi juhatuse liige, endine Euroopa Komisjon eTervise poliitikasektori juhtaja; dr Diana Ingerainen, perearst Arutelu korraldaja: Confido

Maailmas on tõusev trend keskkonnateadlikkus, pöördumine juurte ja looduslike lätete juurde. Klassikaline meditsiiniteadus ning tervishoiukorraldus on seni jäänud looduslike tervisetoodete ja peavoolu meditsiinist eristuvate ravivõtete suhtes äraootavale seisukohale. Samas tekitab pehmete väärtuste pealetung ühiskonnas järjest suuremat nõudlust just sedalaadi preparaatide, meetodite ja käitumismudelite vastu. Arutame selle üle, mil määral saab loodus- ja tavandimeditsiin olla abiks klassikalisele meditsiinile ning kas väljaspool juriidikat on vaja tõmmata selgeid piire ravimite ja "mitteravimite" vahele? Arutelujuht: Timo Danilov, proviisor, Magnum Medical juhatuse liige Osalejad: Elin Org, Geenivaramu, genoomika-mikrobioomika kaasprofessor; Eero Vasar,Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja; Marika Saar, TÜ Kliinikum, kliinline proviisor; dr Argo Lätt, Tervise Alkeemia hiina meditsiinikeskuse arst, Rapla Perearstikeskuse perearst. Arutelu korraldaja: Magnum

Nii EL-i kui NATO puhul on nii välis- kui kaitse- ja julgeolekupoliitiliste otsuste tegelikeks kandjateks liikmesriigid. Kas EL-i välis- ning kaitsepoliitiline otsustusarhitektuur vajab uut vundamenti? Kuidas peaksid EL ja NATO reageerima rahvusvahelise õiguse rikkumistele? Kas pidevad hukkamõistud taastavad demokraatia Valgevenes või vabastavad Krimmi? Kuidas mõõta sanktsioonide mõju ja mida teha, kui need ei mõju? Kui Eestit tabab tõsine julgeoleku oht, kas siis saame ka loota ainult tõsistele hukkamõistudele Twitteris? Kas EL-i lepingu vastastikkuse kaitse klausel (artiklis 42, lõige 7) ja NATO artikkel 5 saavad meid rünnaku puhul kaitsta? Arutelujuht: Viljar Veebel Osalejad:Karin Kaup-Lapõnin (Eesti 200), Eva-Maria Liimets (Keskerakond), Marko Mihkelson (Reformierakond), Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraadid) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

Institutsionaalsete süsteemide, nagu haigekassa või haiglavõrk vahele kipub ära kaduma kõige tähtsam: patsient. Esmast nõu andvad perearstid on üle koormatud, eriarstiabi koondub suurlinna, meditsiinitasandid ei ühildu omavahel. Maailm liigub kliendikesksete teenuste suunas, tervishoid on aga jäänud seest väljapoole disainitud teenuste juurde. Kuidas seda muuta, et meditsiin pakuks paindlikke valikuid nii tervematele kui haigematele, aga mis sobivad ka töölkäijatele? Arutelujuht: Kadri Tammepuu, Patsientide Liidu tegevjuht Osalejad: Tanel Kiik, tervise- ja tööminister; Priit Värk, Paide linnapea; Joel Sarv, Rahvusringhäälingu juhatuse liige; Mari Matjus, NOVE Advokaadibüroo partner Arutelu korraldaja: Eesti Patsientide Liit

Läbi aegade on visandatud tuleviku linnade kavandeid, nii realistlikke kui utopistlikke. Täna on kaasamine ning rohepööre kindlasti ühed kesksemad märksõnad tuleviku linnade kujundamisel. Aga milline siis on kaasaegne linn, millises linnas on hea elada? Kuidas kujundada linna bränd? Kellele kuulub linn? Kuidas arvestada erinevate ühiskonnaliikmetega linna planeerimisel? Kas linnu saab muuta jupi haaval või tuleb julgelt minna terviku kallale? Kas tuleviku linn on autovaba? Milline on hea ühistransport? Mitu jalgratast mahub linna teele? Arutelujuht: Annika Arras Osalejad: Ando Kiviberg (Eesti 200), Loone Ots (EKRE), Mart Maastik (Isamaa), Jaan Toots (Keskerakond), Kristen Michal (Reformierakond), Züleyxa Izmailova (Rohelised), Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraadid) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

Räägime vaktsineerimisest pro et contra, tervisesüsteemist, tervise hoidmisest, homsetest ja ülehomsetest kriisidest. Oleme jõudnud COVIDi vastu vaktsineerida poole elanikkonnast ja aeg on teha vahekokkuvõtteid, kuidas valmistuda uuteks kriisideks. Kas meie e-riik ja planeerimine on kriisiga toimetulekul longanud kahte jalga või laias plaanis toime tulnud? Paljud on vastuolulisi sõnumeid ja ühiskond otsib siiani selgust uues elukorralduses. Ainult kõiki ühiskonna ressursse kaasates on meil võimalik vältida varasemaid vigu, mille hind selgub alles aastate pärast. Arutelujuht: Rasmus Kagge, ajakirjanik, Pealtnägija saatejuht, kommunikatsiooniekspert Osalejad: Janar Holm, Riigikontrolör; Ivar Vendelin, ettevõtja, Apollo Grupi nõukogu esimees; Tõnis Allik, Medicum, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juhatuse liige; Rainar Aamisepp, Synlab, Põhja Euroopa regiooni tegevjuht; Maris Jesse, Tesrviseala asekantsler, Sotsiaalministeerium Arutelu korraldaja: Synlab

On arvamusi, et pandeemia aasta on toonud tööelu tuleviku mitu aastat lähemale. Paindlikkus ja kaugtöö on erinevatel elualadel muutumas normiks. Kuidas on meie ühiskond kohanemas uue aja võimaluste ja väljakutsetega töö korraldamise osas? Kui palju peaks üldse tööd tegema? Kas kaugtöö on tulnud, et jääda? Kas kaugtöö toob elu maa piirkondadesse tagasi? Kus jookseb piir eraelu ja tööelu vahel? Kas paindlik tööaeg aitab taasakaalustada eraelu ja tööelu suhet? Kuidas tagada töö „ampsude“ tegijatele kindlustunne? Kui paindlik paindlikkus on võimalik? Arutelujuht: Peep Peterson Osalejad: Margot Roose (Eesti 200), Yoko Alender (Reformierakond), Aleksander Laane (Rohelised), Lauri Läänemets (Sotsiaaldemokraadid) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

Eesti inimesed on kultuurilembesed, aga pikk covid-19st tingitud paus on jätnud oma jälje. Kuidas taaselavdada COVID-19 perioodist räsitud kultuurisektorit? Mis julgustaks inimesi teatritesse, kontsertidele, kinodesse, muuseumitesse ja muudele üritustele naasma? Mida oodatakse riigilt? Kuidas saaksid kultuuriedendajad omalt poolt panustada? Kas kärbete puhul on kultuur enim ohus? Arutelujuht: Helen Sildna Osalejad: Toivo Tasa (EKRE), Tõnis Lukas (Isamaa), Anneli Ott (Keskerakond), Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

Viimastel aastatel on toimunud tuntav polariseerumine Eesti ühiskonnas. Poliitikamaastikul on koostöö ja pikema perspektiivi silmas pidamine muutunud pigem erandiks kui reegliks, lühiajalised lubadused ei vaata tulevikku, inimesi ei kuulata. Mis on erakondade visioon paremast Eesti tulevikust? Kas reitingu punkte taga ajades jääb aega visiooniga tegelemiseks ning inimeste ja riigi heaolu edendamiseks? Kuhu viib ühiskonna poraliseerimine parema valimistulemuse nimel? Kuidas leiaksid koalitsioon ja opositsioon ühiskohti Eesti elu arendamiseks? Milline koostöö oleks üldse võimalik, kui väärtusbaas on kardinaalselt erinev? Arutelujuht: Mirko Ojakivi (ERR) Osalejad: Marek Reinaas (Eesti 200), Riina Solman (Isamaa), Tõnis Mölder (Keskerakond), Maris Lauri (Reformierakond), Marko Kaasik (Rohelised) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

Presidendiamet kui institutsioon, president kui kompromiss kõigi osapoolte vahel. Mis on presidendi roll? Kui kaugele saab minna „kõigi“ presidendi otsinguil? President, kui silla ehitaja, kas tugev arvamus hoiab silda stabiilsena? Kui palju peaksid otsustajad arvestama rahva arvamusega presidendi valimistel? Kuidas peaks saama Eesti inimene mõjutada rahvaesindaja valikut presidendivalimistel? Milline koht on/peaks olema presidendi ametil poliitiku karjääriredelil? Arutelujuht: Kristjan Pihl Osalejad: Kristina Kallas (Eesti 200), Urmas Reinsalu (Isamaa), Jaanus Karilaid (Keskerakond), Siim Kallas (Reformierakond), Sven Mikser (Sotsiaaldemokraadid) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

Kas Eesti inimene tunnetab, et tema maksukoormus on madalam võrreldes teiste Euroopa riikidega? Milline majandusmudel teenib riigi huve kõige paremini? Kas oleme valmis uuteks maksudeks ja mida me peaksime esmajärjekorras maksustama? Kas ja millisel moel peaks saama ühiskonnaliikmed maksudebatis kaasa rääkida? Astmeline tulumaks vs proportsionaalne tulumaks - mis on Eesti tulevik? Arutelujuht: Gustav Kalm Osalejad: Sven Sester (Isamaa), Erki Savisaar (Keskerakond), Aivar Sõerd (Reformierakond), Olev-Andres Tinn (Rohelised), Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraadid) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

„Maailma õnneindeksi tabelis on jõudnud esikohale Eesti!“ – võib kõlada utopistliku soovina, aga kuidas kõlaks see Eesti tulevikunarratiivina?! Per aspera ad astra. Mis teeb üldse ühiskonnast ja riigist õnneliku paiga? Kuidas tunneb ennast Eesti inimene täna? Mis mõjutab tema heaolu? Miks oleme Euroopas esirinnas nii depressioonide kui ärevushäirete osas? Kuidas saaksime olukorda parandada? Mis aitaks jõuda võimalikult kõrge vaimse, füüsilise ning materiaalse heaoluni? Arutelujuht: Tiina Saar-Veelmaa Osalejad: Kristina Kallas (Eesti 200), Peeter Ernits (EKRE), Kristian Jaani (Keskerakond), Andres Sutt (Reformierakond), Johanna-Maria Tõugu (Rohelised) Arutelu korraldaja: Miltton New Nordics & Arvamusfestival

Eestis on 12 muinsuskaitseala, millest 11 linnasüdametes. Kui jätta välja suurlinnad, mõjutab kõiki neid linnu rahvaarvu kahanemine, ajalooliste linnasüdamete elukvaliteeti kujundab hooajalisus, ning oluliste funktsioonide kolimine kesklinnadest eemale, aga samuti ka väärtuslik arhitektuurne keskkond ning ruumiline järjepidevus. Tühjad hooned on kasutamata potentsiaal kohalikus arengus, nii kestlikkuse kui hästi toimiva kogukonna seisukohast. Kuidas leida hoonetele uusi kasutusi, tegeleda ettevõtlusega kui talvehooajal on linn tühi, kas uus on alati parem kui vana, milline roll linnasüdamete arengus on elanikel ja omavalitsusel, on vaid mõned küsimused, millele me paneeldiskussioonis vastuseid otsime. Hüüdlause „(Vana)linna, elama!“ taga on soov leida üles pärandi potentsiaal, näha mitmekesise linnalise keskkonna elamisväärsust ja panna linnasüdamed elama. Hästi toimivas väikelinna südames on kõik eluks vajalik käe jala juures, olemasolev keskkond on inimsõbralik ja mitmekesine – kuid kuidas jõuda selleni kahanevates linnades? Arutelujuht: Pärtel-Peeter Pere Osalejad: Siim Raie - Muinsuskaitseameti peadirektor, Rainer Eidemiller - Paide SRIK, Madle Lippus - Elav Tänav , Eimar Veldre - Paide vanalinna elanik, aktiivne kodanik Arutelu korraldaja: Muinsuskaitseamet/Eesti Kusntiakadeemia/Manchesteri Arhitektuuriülikool

Toiduraiskamine on sotsiaalne, keskkonnaalane ja majanduslik katastroof. Planeedi “parim enne” on juba ületatud - kuidas pöörduda inimkonnana tagasi “kõlblik kuni” viimaselt tunnilt? Lahendused (toidu)raiskamisele on olemas, kuid muutused kipuvad tulema teosammul. Kuidas tempot tõsta? Kuidas kutsuda ellu otsustavaid muutusi nüüd ja kohe - olla Eestina maailmale eeskujuks? Köögilauajuttude eesmärk on leida võimalusi toidu senisest paremaks väärindamiseks ja toetada Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimist. Arutelu ajal valmistab päästetud toidust süüa tippkokk Peeter Pihel. Pop-up kohvik HOMME SAABUB PARADIIS on avatud terve päev kl 12-20, kus toitu pakuvad erinevate toidupäästmiskogukondade esindajad. Arutelujuht: Märt Treier Osalejad: KÖÖGILAUA TAGA KOHTUVAD: Maaeluminister Urmas Kruuse, toidupäästmise eest Sotsiaalministeeriumis vastutav Tea Varrak, Toidupanga juht Piet Boerefijn, Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Madis Vasser, Rimi Eesti Food AS tegevdirektor Vaido Padumäe, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma ja vabatahtlikud toidupäästjad üle Eesti. SÜÜA TEEB tippkokk Peeter Pihel SÜÜA SAAB pop-up kohvikus HOMME SAABUB PARADIIS Arutelu korraldaja: Tartu toidupäästjate kogukonna esindaja (kambas on ka teised kogukonna esindajad)

Kuidas teha Eestis nii, et kohalikke veinitalusid ühendav turisminähtus Eesti veinitee oleks kõige vingem asi, mida eestlased võiksid maailmale tutvustada? Kas kohalikku käsitööd, maamajandust ja turismivaldkonda ühendav projekt võiks sümbioosis eksisteerides olla see õige “Eesti Nokia”? Arutame Eesti veini ja Eesti veiniturismi potentsiaali üle muutuva kliimaga veinimaailmas, et leida uusi vaaternurki ja ideid ning tutvustada juba tehtut. 1. alateema: Mis on Eesti vein? 2. alateema: Veiniturism Eestis. 3. alateema: Kuidas eesmärgini jõuda? Arutelujuht: Gregor Alaküla Osalejad: Osalevad veinikaupmees, sommeljee ja veinireiside korraldaja Igor Sööt, turismispetsialist ja Eesti Turismifirmade Liidu projektijuht Tiiu Vilbrant ning Eesti Veinitee juhatuse liige ja veinimeister Tiina Kuuler. Arutelu korraldaja: MTÜ Eesti Veinitee

Kesk-Eesti ametnike välitööd on neljandat aastat toimuv koostöövorm riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike vahel, et ühiselt leida lahendusteid piirkonna arenguga seotud küsimustele. Sel korral, 9.-13. augustil osalevad välitöödel Järva- ja Jõgevamaa kuus omavalitsust ning seitse ministeeriumit, toimub 20 temaatilist seminari ja konverentsi, mis puudutavad Kesk-Eesti arengu jaoks olulisi teemasid: põllumajandus, sotsiaalhoolekanne, elamuehitus, väikekeskuste areng, haridusasutuste tulevik, rohepööre, ühistransport jne. Seminaridel tõstatatud arenguprobleemid ja nende lahendused võetakse kokku välitööde viimasel päeval, 13. augustil Paide Keskväljakul toimuval lõpukonverentsil, kus lisaks lepitakse ka kokku jätkutegevustes, mille eesmärk on välja pakutud lahendusteid hakata ellu viima. Lõpukonverentsi on oodatud kuulama ja aruteludel osalema kõik. 13:00 Avamine, riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnavõtt. 13:10 Koondkokkuvõte välitööde seminaridest, jätkutegevuste ideede tutvustus (Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet, regionaalhalduse osakonna Võru talituse juhataja Toomas Piirmann). 13:40 Arutelud töögruppides (seminaride lahendusteed ja jätkutegevused) 14:30 Arutelude kokkuvõtted (esitavad arutelugruppide esindajad) 15:30-16:00 Välitööde lõpetamine (Kesk-Eesti välitööde toimkonna liikmed: Rainer Eidemiller, Taivo Tali, Ruth Aarma, Maimu Kelder + SOM esindajad?). Arutelujuht: Märt Treier

Mis piirini on riigi proaktiivsus abimeetmete pakkumisel ja tagamisel vajalik ja õigustatud? Kus on õige tasakaal vanema otsustusõiguse (otsustusõigusesse sekkumise) ja laste abistamise (sh nt probleemide ennetamise eesmärgil) vahel? Kas ja kui kaugele peab riik minema olukorras, kus vanemad on erimeelsusel (nt kas riik peaks eos kõik peretoetused pooleks jagama)? Arutelujuht: muusik Reigo Ahven Osaleajd: Kristi Paron (Õiguskantsleri Büroo, laste õiguste osakonna vanemnõunik) Ain Kaare (Tartu Ülikooli Kliinikum, hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhataja) Helmer Hallik (Häirekeskus, Lõuna keskuse juht) Karina Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus, vandeadvokaat) Noorte esindaja (tbc.) Triin Sooäär (Lastekaitse Liidu noortekogu juht) Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium

Teadlased ja poliitikakujundajad arutavad TLÜ uuringu “Soolise palgalõhe vähendamine” tulemustele tuginedes, kuidas mõjutab vanemapuhkus naiste majanduslikku toimetulekut edasises elus. Eesti suure, 20-protsendilise soolise palgalõhe üks põhjuseid on pikad katkestused naiste tööelus, mida vanemahüvitis soosib. Madalam palk ei tähenda mitte ainult majanduslikku ebakindlust ja sõltuvust teistest pereliikmetest vaid ka madalamat pensioni ja vaesust vanaduspõlves, mistõttu seda on kujundlikult hakatud nimetama emadustrahviks. Kas ettevõte peaks vanemapuhkuselt naasvate inimeste (enamasti naiste) palgataseme üle vaatama? Kes peaks siin sekkuma? Lõppkokkuvõttes on vaesus koormaks riigi sotsiaalsüsteemile ja selle maksame ikkagi kinni maksumaksjatena me kõik. Arutelujuht: Barbi Pilvre, TLÜ dotsent, TLÜ projekti “Soolise palgalõhe vähendamine” kommunikatsioonijuht Osalejad: Triin Roosalu, TLÜ vanemteadur; Marge Unt, TLÜ professor; Riina Sikkut, Riigikogu liige; Mari Kooskora, EENA Ettevõtlusklubi president, EBS ärieetika kaasprofessor, ärieetikakeskuse juhataja Arutelu korraldaja: TLÜ

Kuidas tagada eakatele/kõrgemas keskeas inimestele väärikas pensionipõlv? Kas pensionipõlves väärikaks elamiseks piisab riiklikust vanaduspensionist või peaks igaüks ise juurde koguma? Kuidas pensionipõlveks koguda, kas tulevik on krüpto? Kas parim pensionisammas on lapsed? Kas pensionipõlves töötamine on uus normaalsus? Kuidas kõrges eas töötamiseks valmistuda? Arutelujuht: Sten Andreas Ehrlich (Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler) Osalejad: Aimar Altosaar (MTÜ Kuldliiga), Tõnu Pekk (Tuleva), Georg Männik (sotsiaalkindlustus- ja tervishoiuekspert), Kristjan Kangro (Change Invest, tbc.) Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium

Koroonakriis meenutas eriti teravalt, et töö tegemine käib nii töökohal kui ka kodus. Mida võib töötaja teha siis, kui majapidamistööd kasvavad üle pea, lasteaed on suvel kinni ja tööl nõutakse ületundide tegemist? Kas töö ja pereelu ühitamine on põhiõigus? Kas see suurendab või vähendab soolist võrdõiguslikkust? Kes vastutab, et töötaja töö saab kõige paremal moel tehtud ka siis, kui kodus on vaja pereliiget hooldada? Kes kaitseb kelle õigusi kõige selle juures? Kas töö ja pereelu ühitamine suurendab või vähendab soolist võrdõiguslikkust? Lapsevanemana kasvavad majapidamistööd üle pea? Kuidas hoolitseda haige sugulase eest ning käia täiskoormusega tööl? Kuidas on koroonakriis mõjutanud töö ja pereelu kohustuste jagamist? Kes peaks töö ja pereelu ühitamist soodustama? Oma kogemusest räägivad töötavad emad ja isad. Arutelujuht: Liisa Pakosta, võrdsete võimaluste volinik Osalejad: Siret Kotka, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Kaupo Lepasepp, Soraineni Eesti kontori juhtivpartner, vandeadvokaat Astrid Karpender, Türi raamatukogu juhataja, ema Erkki Laaneoks, Lapsele Vanemad MTÜ, isa Arutelu korraldaja: VV büroo

Koroonaviiruse suure leviku ajal tegid väga paljud inimesed nii Eestis kui ka mujal maailmas kaugtööd. Üha enam on kuulda, et inimesed ei soovi ka pärast koroonaviiruse kadumist kontorisse naasta. Kas kaugtöö on tulnud selleks, et jääda? Kuidas tekitada meeskonnatunnet ning juhtida tulemuslikult, kui kollektiiv on kaugtööl? Kas kaugtöö tekitab uusi riske? Mida peaks riik tegema? Arutelujuht: Sten Andreas Ehrlich (Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler) Osalejad: Maarika Lember (Sunergos konsultant/coach), Maret Maripuu (Tööinspektsioon), Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliit), Evely Gorobinski (SOL Baltikumi personali- ja kvaliteedijuht, tbc.) Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium

Erinevad uuringud on näidanud, et paindlikud töövormid ning peresõbralik töökorraldus võivad ettevõtjatele kasulikud olla – vähendada tööjõu voolavust, töölt puudumist, parandada ettevõtte mainet, töötajate lojaalsust ja tervist, aga ka vähendada töötajate stressi, mis võib ettevõtte tootlikkust vähendada. Kas töö-ja pereelu tasakaalu ettevõtte seisukohalt on võimalik saavutada - mis on tööandjate mured ja väljakutsed? Mida saab organisatsioon ettevõtte töötaja jaoks teha? Kas töötajal on ka kohustused või ainult õigused?Mis on juhi roll töö ja pereelu tasakaalu loomisel, kas eeskujul on tähtsust? Arutelu toob välja personalivaldkonna tipptegijate kogemused, edu- ja ebaõnnelood nii Eesti kogemusest kui ka rahvusvahelisest perspektiivist. Kas töö-ja pereelu tasakaalu ettevõtte seisukohalt on võimalik saavutada - mis on tööandjate mured ja väljakutsed? Mida saab organisatsioon ettevõtte töötaja jaoks teha? Kas töötajal on ka kohustused või ainult õigused? Mis on juhi roll töö ja pereelu tasakaalu loomisel, kas eeskujul on tähtsust? Arutelu toob välja personalivaldkonna tipptegijate kogemused, edu- ja ebaõnnelood nii Eesti kogemusest kui ka rahvusvahelisest perspektiivist. Arutelujuht: Ester Eomois, EBSi juhtimise õppejõud ja Viveo Health partnersuhete juht Osalejad: Ülle Matt (Swedbanki personalijuht, juhtide coach), Renita Käsper (Testlio ülemaailmse värbamise juht), Signe Lass (Helmese talendijuht), Mariann Luhaoja (Topia, people and culture manager), Velgi Jaansalu (Expert Elektroonika personali- ja teenindusjuht), Kristina Sisin (Breakwater Technologies personalijuht) Arutelu korraldaja: EBS (VV büroo)

Eesti rahvastik vananeb ja kasvab tuge vajavate inimeste arv. Arutelu eesmärk on tekitada diskussioon, kuidas tagada kõige suurema hooldusvajadusega inimestele kvaliteetne ja rahaliselt kättesaadav teenus ning et ka hooldekodus elades jääb inimesele alles tema väärikus ja majanduslik toimetulek. Mida saame teha selleks, et vähendada lähedaste koormust hooldekodus elava lähedase kulude katmisel ja tagada pikaajalise hoolduse süsteemi jätkusuutlik rahastamine? Arutelujuht: Lenno Uusküla (majandusspetsialist) Osalejad: Kadri Kuulpak – ajakirjanik, Heli Kallasmaa – Pärnu Sotsiaalkeskuse juhataja, Riho Rahuoja – Hiiumaa Sotsiaalkeskuse juhataja, Marion Teder – CareMate asutaja, Erakondade esindajad Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium

Arutame, kuidas saame tulevikus lõimida tuulepargid ja kogukonnad üheks roheenergia tervikuks. Ideedena on laual otseste ja kaudsete töökohtade loomine kogukonda; ettevõtluse elavdamine lähedal asuva taastuvenergia tootmise kaudu; kaasaegse taristu rajamine hajaasustuspiirkondadesse; kogukonnale sh kohalikele ettevõtjatele eritingimustel elektri- või muu energiakandja müük; stipendiumid kohalikele just taastuvenergia valdkonnas hariduse omandamiseks. Kokkuvõtvalt: proovime kohaliku kasu rääkida ja mõtestada lahti sügavamalt kui ainult otsene rahaline hüvitis. Rahaline hüvitis on väga oluline, kuid vajalikud on mõlema osapoole pingutust nõudvad lahendused. Arutelujuht: Siiri Liiva, Ärilehe ajakirjanik Osalejad: Jaanus Uiga (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Kuido Kartau (Saare Wind Energy), Aavo Kärmas (Enefit Green), Karel Tölp (Häädemeeste vallavanem) ja Argo Mendel (Võiste sadama juht, rannakalur) Arutelu korraldaja: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon

An increasing number of countries are setting deadlines for the ban on fossil fuel-based vehicles sales. The UK has pledged to end sales of new petrol and diesel vehicles by 2030. How ready is Estonia for wide-scale usage of zero emission vehicles in the coming decades? Do the biggest challenges ahead lie in policies, infrastructure, the urban environment, prices or something else? Who should take the leading role in the public discussion and execution when it comes to green transport? And what are the impacts that the transition to green transport brings to the consumers and the choices we will be making? With a range of experts from various stakeholders in this conversation, the discussion aims to offer an overview of the situation today and what the prospects are for the coming years and decades. Arutelujuht: Ragmar Saksing (Tehnopol, GreenTech Cluster Manager) Osalejad: Andrus Treier (Estonian Environment Investment Centre, CEO) Kai Realo (Circle K, VP / BU leader Estonia) Tauri Tuvikene (Tallinn University, urban geographer working as a Senior Researcher at the Centre of Landscape and Culture) Peter Marland (Milton Keynes Council leader) Fraser Crichton (Dundee City Council, Corporate Fleet Manager) Arutelu korraldaja: British Embassy Tallinn

20. sajandi imematerjal plastmass ümbritseb meid kõikjal. Aga kas 21. sajandil on see veel meile vajalik? Kas plasti tasub karta ja selle avastamist kahetseda või tuleks hoopis seda materjali kiita ja kadestada? Räägime plasti kasutamisest ja taaskasutamisest tänapäeval, sealhulgas väikestest ja suurtest muutustest, mis saavad alguse nii riigi, kogukonna kui ka üksikisiku tasandil, et tulevikus plastiprobleem seljatada. Arutelujuht: Anna Celine Kraus (Wise And Shine) Osalejad: Andres Krumme (TalTechi materjali ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor), Kadi Jaanisoo-Kuld (saatejuht ja ajakirjanik), Pilleriin Laanemets (Eesti Plastitööstuse Liidu tegevjuht), Daniel Raljov (plasti ümbertöötlemist propageeriv kogukonna Precious Plastic Estonia esindaja), Rainer Pesti (Ragn Sells turundus- ja kommunikatsioonijuht) Arutelu korraldaja: Wise And Shine

Aafrikat on peetud veel mõnda aega tagasi „kaotatud kontinendiks“. Seda on lõhestamas arvukad ajaloolis-poliitilised, usulis-kultuurilised, loodusressursside ja majandushuvidega seotud ning muud konfliktid. Kuid samas on tegu kontinendiga, mille kasvupotentsiaali on alahinnatud. Sealne elanikkonna juurdekasv moodustab sajandi keskpaigaks kaugelt üle poole ning noorte inimeste osakaal sealsetes ühiskondades on kordades suurem, kui vananeva ühiskonnaga juhtmaades. Aafrika riikide majanduskavu tempod jätavad teiste piirkondade, isegi Kagu-Aasia omad kaugele selja taha. Kõik see räägib tohutust potentsiaalist. Kas ja kuidas seda paremini ära kasutada? Mis on seejuures ohud ja eripärad? Rääkida tuleks ka sellest, mis peab olema läänemaailma roll ja kuidas teha, et aafriklased ei liiguks massiliselt ära oma kodust. Arutelujuht: Raivo Vare, majandusekspert ja Edasi kolumnist Osalejad: Tanel Sepp (Eesti asjur Aafrika Liidu juures), Karin Kaup-Lapõnin (endine diplomaat, IT ettevõtja), Ken Saan (kultuuriettevõtja, seikleja). Arutelu korraldaja: Edasi.org

Proovime lahti mõtestada, mis on kogukondlik energiaühistu ning kuidas see aitab kaasa taastuvenergia teemadega tegelemisel. Milline kasu on kogukonnale energiaühistust? Arutame, et leida ühist visiooni, lahti rääkida kahtlused ning vastata küsimustele. Arutelujuht: Annika Uudelepp, Liisa Past Osalejad: Peeter Vihma - sotsioloog ja kogukondade ekspert. Martin Kruus - taastuvenergiaettevõtja. Märt Helmja - TÜ Energiühistu tegevjuht, Kulno Kesküla - Virtsu kogukonnast Arutelu korraldaja: TÜ Energiaühistu

Ühiskond on võidelnud viirusega üle pooleteise aasta ja me oleme avastanud, et me jääme alles ja kohaneme kõigega, majandus isegi kasvab. Majandus kasvab aga põhivajaduse arvelt. Kultuuri nende hulka ei ole arvatud, sest inimene ei pea teatris või kontserdil käima, küll aga elama soojas toas ja sööma. Kuude kaupa arvati, et kultuur mahub ekraani taha, kuni avastati, et ei, keegi ei jaksa neid lõputuid videovahendusi jälgida, ja muusikud lähevad toidukulleriteks. Kuidas säilitada teatrid, kontserdiühingud, festivalid, promootorid, helitehnikud, kunstigaleriid, eramuuseumid, kinod, bassimehed ja DJ-d? Mida me oleme senisest covid-kogemusest õppinud ja mida teha kolmanda laine puhul teisiti? Ka kirjanik tahab oma raamatu esitlusel tähelepanu ja kunstnik näituse avamisel pokaale kokku lüüa. Tseremoonia on kultuuris pea sama tähtis kui teos, need kaks kokku loovad sündmuse. Arutelujuht: Valner Valme, Edasi kultuuritoimetaja Osalejad: Helen Sildna (kontserdikorraldaja), Kristjan Järvi (muusik), Meelis Kubits (Kultuuripartnerlus), Armin Kõomägi (kirjanik ja ettevõtja). Arutelu korraldaja: Edasi.org

“Koos, kestlikult!” paneelis arutleme, mida saaksime individuaalselt ja ühiselt teha, et liikuda jõudsamalt ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja Eesti 2035 eesmärkide saavutamise suunas. Kestlik areng hõlmab kõiki ühiskonna osi ning me kõik puutume ühel või teisel moel kokku erinevate suurte väljakutsetega, samas ÜRO kestliku arengu eesmärgid on paljude jaoks jätkuvalt võõrad. Kestliku arengu koalitsioon on loomas info- ja kaasamisplatvormi, mis tooks ühiskonna erinevad osapooled kokku ühiselt neid eesmärke saavutama. Kuid mis toetaks vajalikku kollektiivset ja süsteemset tegutsemist ning mis rolli võiksid mängida erinevad osapooled (nt teadus, riik, ettevõtted jt)? Arutelu tõstab ka osalejate hulgas teadlikkust kestlikust arengust ja inspireerib tegudele läbi praktiliste näidete erinevatest sektoritest. Arutelujuht: Agne Kuimet, MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud tegevjuht Osalejad: Katrin Bats - Rimi Eesti Food AS PR&CR juht; Mikk Vainik - AccelerateEstonia juht; Kairi Niinepuu-Mark - Lääne-Harju Valla Rohelise valla idee algataja; Katri-Liis Lepik - MTÜ Skill Mill, Tallinna Ülikool; Hanna Gerta Alamets - aktiivne tudeng ja Noorte keskkonnanõukogu liige Arutelu korraldaja: MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud, MTÜ GTL Lab

Kolm tööstusrevolutsiooni vabastasid vaevarikkast kehalisest tööst. Nutikate masinate revolutsioon vabastab pead vaevarikkast pingutustest. Mis saab ülikoolidest ja teadlastest? Kuhu peaks siirduma inimeste unikaalseks peetud vaimne potentsiaal? Mis juhtub enne seda tööturul? Konservatiivne ühiskond on nagu Titanicu orkester, mis mängib põlvini vees muutumatuse lootuse nooti. Teda kammitsevad harjumused, kehtivad kokkulepped ning hirm uue ees. Murrangu käivitab ootamatu ja tugev jõud. Näiteks Covid-19 sunnitud ülikooli õppetöö virtualiseerimine. Millega harjusid enim õppijad. Kaugtööga avastati vabadus geograafilisest asukohast. Tööd pakutakse kohaliku asemel sobivamale. Kõrghariduse kõrvale sünnivad programmid nagu "Google Career Certificates" – pooleaastased kursused, mis aitavad saada kvalifikatsiooni kõrgepalgalistel ja kiiresti kasvavatel töövaldkondadel, ilma ülikoolis õppimata. Järsku seda tahamegi, aga ei julge tunnistada? Või tunnistame, et ei taha? Arutelujuht: Kristjan Port, Tallinna Ülikooli professor ja Edasi kolumnist Osalejad: Linnar Viik (IT-visionäär), Kai Realo (Eesti Tööandjate Keskliidu juht, Circle K Eesti juht). Arutelu korraldaja: Edasi.org

Sissejuhatav arutelu uue valmiva heaolu arengukava 2023-2030 teemadesse, kus erinevate eluvaldkondade esindajad ja eksperdid mõtestavad lahti heaolu oma vaatenurgast ning kuulajatel on võimalik küsida, kaasa mõelda ja arutada nii koha peal kui ka virtuaalselt. Arutelujuht: Margo Loor (SpeakSmart) Osalejad: Signe Riisalo (sotsiaalkaitseminister), Tanel Kiik (tervise- ja tööminister), Rait Kuuse (sotsiaalala asekantsler), Sten Andreas Ehrlich (tööala asekantsler) Arutelu korraldaja: Sotsiaalministeerium

Rahvaalgatusest “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” on möödunud kaks aastat. Peetud on debatte, hüppeliselt on tõusnud ELi kliimaambitsioon, põlevkivitööstus langeb vaikselt turukonkurentsist välja ja emissioonid vähenevad. Sellest aga ei piisa. Kas aastaks 2050 ei pruugi me üleminekuni jõuda, kui puuduvad julged otsused, selge kava ja kokkulepe ühiseks pingutuseks? Muutused ei ole lihtsad ja kindlasti ei ole need valutud. Aruteluga vaatamegi üleminekut õigluse seisukohastst ja anname hääle neile, keda muutused erineval moel puudutavad. Mida tähendab kliimaneutraalsus meist igaühe jaoks, milliseid loobumisi eeldab ja mida võime sellest võita? Kuidas paremini mõista neid, kes tulihingeliselt muutuse vastu seisavad, ja neid, kes justkui toimiva lammutamist nõuavad? Siirdeprotsessist puudutatud räägivad oma loo, muutuste juhid aitavad neid mõtestada ja arutelus osalejad erinevaid lahendusi hinnata. Arutelujuht: Helen Tammemäe (Miltton) Osalejad: Margit Keller, TÜ suurte siirete töörühma juht Jaak Aab, riigihaldusminister Madis Vasser, aktivist oma lugu jagavad inimesed, kes muutustes sees Arutelu korraldaja: Eestimaa Looduse Fond

Platvormidel nagu Bolt ja Wolt töötab Eestis igal nädalal 56 000 inimest, mitte-eestlasi veelgi rohkem, kuid nende kohta puudub statistika. Euroopa lõikes tehakse platvormitööd enim riikides, kus sissetulekud on madalad, seega on toidukulleri ja sõidujagaja suurim motivaator pääseda vaesusest. Miks pole sellistel võtmetöötajatel aga tervisekindlustust, pensionit, vanemapuhkust ega haigushüvitist? Kas töötajate vajadusi ignoreeriv äpp on jätkusuutlik äriidee? Arutelujuht: Marian Võsumets, ajakirjanik, filmitegija ja Edasi kaasautor Osalejad: Henri Arras (Bolti valitsussuhete juht), Kaire Holts (TalTech’i platvormitöö teadur), Feliks Solovov (Taksokoondise liige ja taksojuht); Tanel Kiik (tervise- ja tööminister) Arutelu korraldaja: Edasi.org

Rohepööre ja „Talust taldrikule” strateegia on viimase aja kuumad teemad. Need puudutavad meie kõigi toidulauda. Kas rohepööre meie toidulaual on võimalik ning kuidas seda saavutada? Arutleme selle üle, millised on võimalused ning takistused planeedisõbraliku toidu valiku teel. Proovime aru saada, kui palju kõnetab rohepööre toidulaual l inimesi laiemalt ja kui palju üldse teatakse toidu keskkonnamõjust. Publik saab sõna sekka ja planeedisõbraliku ampsu põske! Arutelujuht: Silvia Lotman (Eestimaa Looduse Fond) Osalejad: * Siim Tiidemann (Maaeluministeerium, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler) * Laura Truija (keskkonnasõbraliku toidu entusiast) * Annely Holm (Muhu Liha Tulundusühistu) * Ülle Prommik (Tartu linn, Tervishoiuteenistus, tervisespetsialist) * Dan Prits (Köömen Catering) Arutelu korraldaja: Eestimaa Looduse Fond

Energia- ja rohepöörde kontekstis kõneletakse aina enam vesinikumajandusest kui ühest tähtsast pusletükist kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Selleks, et vesinikku saaks kasutada transpordis või tööstuses, tuleb seda esmalt toota. Täna toodetakse maailmas veel valdav osa vesinikust fossiilsest maagaasist, kuid vesinikumajanduse keskkonnasõbralikkus on tagatud vaid siis, kui seda teha süsinikuvabalt. Arutelu keskendubki sellele, kuidas toodetakse tulevikus vesinikku ning milline on vesiniku roll tulevikumajanduses ja -energeetikas. Arutelujuht: Annely Akkermann (Riigikogu vesinikutehnoloogia toetusrühm) Osalejad: Rainer Küngas (Haldor Topsøe), Kalev Kallemets (Fermi Energia), Ivar Kruusenberg (KBFI ja PowerUp Energy Technologies), Mihkel Annus (Taastuvenergia Koda) Arutelu korraldaja: Fermi Energia, Eesti Taastuvenergia Koda

Eesti mõjukamate ettevõtjate mõttevahetus sellest, kuidas tasakaalus majandusmudelit ellu rakendada. Mida ettevõtted juba teevad ja mida plaanivad teha? Arutelujuht: Yoko Alender Osalejad: LHV panga jaepanganduse juht ja juhatuse liige Kadri Kiisel, eAgronomi kommertsjuht Kristjan Luha, Rally Estonia üks ellukutsuja ja kommertsdirektor Tarmo Hõbe, Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots

Eesti tuleviku üle arutlevad Eesti Rahva Muuseumi direktor ja mitmekordne endine rektor Alar Karis, mitmekordne endine rektor Jaak Aaviksoo ning pikaajalise kogemusega riigiametnik Maris Jesse. Arutelu juhib Anvar Samost. Arutelu juht: Anvar Samost (ERR) Osalejad: Maris Jesse, Jaak Aaviksoo, Alar Karis Korraldaja: Eesti Rahvusringhääling

Digi- ja rohepööre suurendavad hüppeliselt nõudlust kriitiliste maavarade, näiteks fosforiidi ja haruldaste muldmetallide järele. Kui seni on Euroopa Liit toetunud maavarade impordile, siis uue strateegia järgi avatakse tee nende laialdasemaks kaevandamiseks oma territooriumil, teatavasti on ka Eestis nende varu võrdlemisi suur. Samal ajal kasvatab Rail Balticu ja neljarealiste maanteede rajamine survet ka ehitusmaavarade, näiteks lubja- ja dolokivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamiseks. Mitmed kohalikud omavalitsused ja kogukonnad seisavad aga jõuliselt oma õiguse eest puhtale keskkonnale, takistades nii uute karjääride ja kaevanduste rajamist. Arutelu eesmärk on kaardistada maavaradega seotud kriitilised küsimused, mida eri huvipooled peavad oluliseks üheskoos püstitada. Niiviisi püüame luua nende vahel rohkem mõistmist, mille pinnalt leida tulevikus võimalikult head lahendused maapõuepoliitikas. Arutelujuht: Kaisa Jõgeva, DD StratLab Osalejad: Kaja Toikka, kaevandamisest mõjutatud kogukonna liige Mihkel Pukk, Eesti Maavarade Ühingu liige Hendrik Puhkim, Keskkonnamõju Hindajate Ühingu juhatuse esimees Tiit Terik, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Veiko Karu, TalTech geoloogia instituudi mäenduse ja maavaratehnoloogia osakonna juhataja Margus Raha, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna analüütik Rein Voog, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu juhataja Arutelu korraldaja: Eesti Roheline Liikumine ja Keskkonnaõiguse Keskus

Rahva teenrid" analüüsib nädala sise- ja välispoliitika sündmusi. Alustame nädala teemaga, seejärel keskendume teistele meedias vastukaja leidnud probleemidele. Otse-eetris on ajakirjanikud, kes ei karda olla kriitilised nii erakondade, poliitikute kui ka ajakirjanduse hindamisel. Arutelu juht: Mirko Ojakivi (ERR) Osalejad: Urmo Soonvald (EPL ja Delfi peatoimetaja), Marti Aavik (Postimehe peatoimetaja) Korraldaja: Vikerraadio (ERR)

Milline roll peaks religioonil riigis olema? Kuhu maani on võimalik riiki ja religiooni eraldi hoida? Kas üldse peakski? Võtame arutluse alla Euroopa riigid ja nende eripärased suhted religiooniga. Fookuse asetame Prantsusmaale, mis on tuntud “laïcité” ehk erakordselt tugeva sekulaarse riigi põhimõtte poolest. Kas Prantsusmaa teeb õigesti või teeb suur võitlus usu vastu hoopis usuvähemustele liiga? Võtame lahti sekulaarsuse ja religioosusse rolli riigis tänapäeval. Arutelujuht: Helena Eglit Arutelus osalejad: Elo Süld, Philippe Jourdan ja Alar Kilp Arutelu korraldaja: TÜ Rahvusvaheliste Suhete Ring

Arutelujuht: Liisu Lass ja Mirjam Mõttus (mõlemad ERR) Osalejad: Martin Helme (EKRE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa), Jüri Ratas (Keskerakond), Kaja Kallas (Reformierakond), Indrek Saar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond). Arutelu korraldaja: ERR

Kui me kujundame tulevikku, kas me siis ka päriselt teame näiteks millisest elukeskkonnast praegused noored unistavad? Arutelu keskendub just noorte endi välja pakutud lahendustele, mis on sündinud „Eesti 2035“ noorte arvamusrännaku läbimise järel. Arutelul osalevad nende ideede autorid, et üheskoos pakutud lahendusi veelgi täpsemaks argumenteerida. Samuti analüüsivad neid ideid valdkonnaeksperdid, kes aitavad mõelda, millised peaksid olema esimesed konkreetsed sammud, et mõtetest saaks tegelikkus. Lisaks saab igaüks nii arutelu käigus kui ka terve Arvamusfestivali ajal ise „Eesti 2035“ noorte arvamusrännaku läbida ja seeläbi suunata arutelu kulgu. Arutelujuht: Ivo Krustok (Keskkonnaministeerium) Arutelu korraldaja: Riigikantselei (Eesti 2035)

Kriis pole veel läbi. Seni on see toonud Euroopale keerulisima aja pärast II maailmasõda, palju kriitikat ja rahulolematust. Ühiskonnad on suletud, majanduslangus seninägematu. Aga on ka edulugusid, meditsiinitöötajad on teinud vapustavat tööd. Samuti õpetajad. IT-sektor on pakkunud välja kiireid lahendusi elu ümberkorraldamiseks. Rahvusvahelises koostöös tehti vaktsiini väljatöötamise kiiruse maailmarekord. Taas on saanud Euroopas selgeks, et üheskoos leitakse paremad lahendused kui igaüks ainult enda eest välja olles. Kriisid on selleks, et neist õppida. Arutame selle üle, milliseid muutusi Euroopa vajab. Eestlased leiavad, et tervishoid on olulisim teema nii Euroopas kui ka Eestis. Kas see on valdkond, kus sooviksime Euroopast rohkem tuge? Mida tuleb teha kriisist väljumiseks nii, et Euroopa oleks tulevikus konkurentsivõimelisem, suudaks ohjata kliimamuutusi ja käia kaasas digitaalse arenguga? Arutelujuht: Johannes Tralla (ERR) Osalejad: Kersti Kaljulaid (EV president), Triin Hertman (Grünfin asutaja), Henrik Hololei (Euroopa Komisjoni Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor), Maarja Kruusmaa (TalTechi teadusprorektor), Sten Tamkivi (ettevõtja ja investor). Arutelu korraldaja: Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Kas pandeemiast väljuv Euroopa jätab seljataha valitsuste enesekesksed otsused ja näeme kriisieelsete vabaduste taastumist? Milline vaktsiinipoliitika säästaks maailma koroonaviiruse lõputust lainetusest? Ja kuidas suudab ELi välispoliitika toime tulla kasvavate ohtudega idast? Need on mõned küsimused, mille üle arutleme Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetega. Euroopa tuleviku konverentsi vaimus lubame mõtte vabalt lendama, küsides ka, millist Euroopa Liitu me siis tegelikult tahame. Arutelujuht: Johannes Tralla (ERR) Osalejad: Arutelus osalevad Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud: Andrus Ansip (Eesti Refromierakond, Uueneva Euroopa fraktsioon), Marina Kaljurand (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis), Jaak Madison (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon), Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis), Urmas Paet (Eesti Reformierakond, Uueneva Euroopa fraktsioon). Arutelu korraldaja: Euroopa Parlamendi esindus Eestis

Kas tikkimine, kudumine ja toiduvalmistamine on need oskused, mida meie tüdrukud peavad kindlasti koolist kaasa saama? Selle asemel, et õppida programmeerimist, veebidisaini, audiovisuaalseid tehnikaid? Millal tuleme välja 20. sajandist ja lõpetame soostereotüüpse käsitööoskuse õpetamise Eesti koolides? Milline on seis Eestis reaalainetega? Miks meil on nii vähe huviringides tüdrukuid tegelemas robootika ja programmeerimisega? Kust see kõik tegelikult algab ja kas saame välja murda? Diskussioonis on haridusminister, tüdrukutele suunatud tehnoloogia ringi eestvedaja ning selles teemas kõige enam puudutatud noored, keda kaasame publikust ja toome ka vestlusringi. Arutelujuht: Henrik Roonemaa Arutelus osalejad: Liina Kersna (haridusminister), Taavi Kotka (HK Unicorn Squad asutaja) + õpilased Arutelu korraldaja: Telia

Eesti on tänavu teist aastat ÜRO Julgeolekunõukogu liige – meie valitud liikmesuse periood kestab 2021 a lõpuni. Tegemist on Eesti diplomaatia suurprojektiga – ajaloolise ja unikaalse võimalusega maailmapoliitikas nii kõrgel tasemel kaasa rääkida. Arutelu eesmärk on jagada meie kogemust maailma kriisidiplomaatia keskmest: kuidas paistab maailmapoliitika ÜRO Julgeolekunõukogu laua äärest. Tutvustame olulisemaid välis- ja julgeolekupoliitika trende, sh muutusi suurriikide poliitikas, konfliktiallikaid, ning seda, kas ja mida saab Julgeolekunõukogu neis valdkondades ette võtta. Uurime, milline on Hiina, USA, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Venemaa kui alaliste liikmete roll ning omavaheline dünaamika ÜRO Julgeolekunõukogus. Kas ja kuidas mõjutab see rahu ja julgeolekut maailmas tervikuna? Soovime jagada diplomaatide vahetuid muljeid ja pakkuda sissevaadet ÜRO toimimisse, seda ka pandeemia tingimustes. Lisaks arutame, kuidas tugevdab selline projekt Eesti julgeolekut ning milline mõju saab üldse olla väikeriigil rahvusvahelise diplomaatia tippliigas. Arutelujuht: Kristi Raik (Eesti Välispoliitika Instituudi direktor) Arutelus osalejad: Jüri Luik (Riigikogu liige), Marko Mihkelson (Riigikogu väliskomisjoni esimees), Gert Auväärt (Eesti esinduse asejuht ÜRO juures) Arutelu korraldaja: EV Välisministeerium

Öö puudutab kõiki linnakodanikke sama palju kui päev – kui mitte ööelus osalemise, siis näiteks linna majandusliku olukorra kaudu. Linnad, kus on ööpäev läbi kättesaadav mitmekülgne kultuurielu, tasuta ühistransport, kõrgel tasemel lastehoid ja tervislik toit, on atraktiivsed nii kohalikele, kes peavad öösel töötama, turistidele kui ka neile, kes otsivad võimalust välismaale tööle minna. Arutelujuht: Marian Võsumets Arutelus osalejad: Aivar Riisalu (Tallinna abilinnapea), Kaido Saarniit (Kesklinna politseijaoskonna juht), Liisi Ree(DJ, sündmuste korraldaja), Natalie Mets(Tallinna sotsiaaldemokraatide öölinnapea kandidaat) Arutelu korraldaja: IDA raadio

Ma olen tolerantne, ei istu purjus peaga rooli, teen jätkusuutlikke valikuid ning aitan neid, kes abi vajavad. Ma teen seda, sest mul ei ole suva. Ma ei ela autopiloodil, vaid teen oma igapäevaelus valikuid mis aitavad kujundada sallivat ja jätkusuutlikku maailma. See on lihtne, kuniks asi puudutab minu enda valikuid ja käitumis. See on lihtne, kui küsimus on anonüümsetes ühiskondlikes protsessides või võõraste inimeste käitumises. Aga mis saab siis, kui mu pere, sõprade või ülemuse käitumine on minu väärtustega vastuolus? Kas ma jään endale kindlaks, kui sõber tahab purjus peaga rooli istuda, kui onu Vello teeb juubelilauas kohatuid kommentaare või minu ülemust süüdistatakse ahistamises? Need on sageli hetked, kus tekib sotsiaalne dilemma. Miks on lähedase või minu suhtes jõupositsioonil oleva inimese väära käitumise korral raske sekkuda? Mida me kardame? Mis on “halo efekt” ja kuidas see meid mõjutab? "Mul ei ole suva” paneelis arutame, kuidas sellistes olukordades toime tulla ning mida teha selleks, et meie ühiskonnas oleks vähem neid, kes otsustavad mis tahes kiusamise vormi kohates vaikides kõrvalt vaadata. Arutame, kuidas soodustada ühiskonnas kodanikuaktivismi ning “mul ei ole suva” suhtumist ning käitumismustreid. Meil kõigil on oma südameteemad. Aga mida me nende ühiskondlike probleemide lahendamiseks päriselt ära teeme? Arutelujuht: Kristel Leif Arutelus osalejad: Carine Jessica Kostla, Asso Soosalu, Maria Murumaa Mengel, Brait Pilvik, Marko Uibu Arutelu korraldaja: MTÜ Arengufestivalid

Viimasel aastal on noortele pakkunud kõneainet erinevad teemad alates vaimsest tervisest keskkonnani välja. Lisaks noortele psühhiaatrilise abi kättesaadavuse võimaldamine, mille arutelu keskendus rohkem noorte adekvaatse otsustusvõime puudumisele kui sisule. Miks peaks noor edaspidi panustama kogukonda ja laiemalt Eestisse, kui juba varakult antakse märku, et tema hääl ei loe ja arvamus pole piisavalt küps? Vaimse tervise teemadega on tõusnud päevakorda selge sõnum “tule ja räägi”, samas ühiskonnana me täna justkui ei õpeta inimesi rääkima ning enda eest seisma. Praktika on olnud, et räägivad vaid need, kel kõva hääl, ning ülejäänud on vait. Turvatunde tagab kuuluvus, sh kuulumine kogukonda ning kaasamine on esimene samm, andmaks märku, et iga ühiskonnaliige on oluline – ainult nii jõuavad kuulajateni ühiskonnaliikmete arvamused, sh rõõmu- ja muremõtted.  Arutelujuht: Triin Roos (Eesti Noorteühenduste Liidu juht) Arutelus osalejad: Kristjan Kruus (Tallinna Haridusameti noorsootöö osakonna noorte tugiprogrammi „Hoog sisse“ projektijuht), Daniel Kõiv ( noorte esindaja; aktivist, kes istus Toompeal plakatiga “Mask on seksikas”), Berit Tugi (Mulgi valla noortevolikogu esimees), Henri Holtsmeier (kliimaaktivist; Fridays For Future esindaja
) Arutelu korraldaja: Eesti Noorteühenduste Liit

Vaimse tervise kriis viitab pinna jalge alt kaotamisele ja perspektiivide puudumisele. Ent mis aitab edasi? Meie kultuuri elujõu allikad on alles. Tuleb teadvustada, kust neid leida. Millist rolli täidavad need inimese elus, milliseid väärtusi esindavad, kuidas võiksid nad meid kriisides aidata? Kõneks tulevad inimese loovus, suhe loodusega, kunstid, suhtluskultuur, emakeel, huviharidus, meedia mõju inimese vaimsusele. Arutelujuht: Pille Lill (ooperilaulja) Arutelus osalejad: Jüri Viikberg (keeleteadlane), Tiiu Kuurme (kasvatusteadlane), Egge Kulbok-Lattik (kultuuripoliitika uurija), Kadri Alesmaa-Visnap (kunstnik), Jaak Visnap (kunstnik), Tiina Park (teleajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Kultuur Koda

Välismaal elavaid Eesti juurtega inimesi on kuni 200 000, moodustades ligikaudu 15% kõikidest eestlastest. Hiljutine uuring näitas, et umbes 75% nendest inimestest soovib osaleda Eesti ühiskonnaelus ja aidata kaasa Eesti arengule. Nende eestlaste rolli ja nende positiivset mõju Eestile ei ole täiel määral seni aga kasutatud. Mida saab Eesti teha, et see soov ja side püsiks ning kasvaks? Kuidas osaleda ja panustada välismaalt? Sealjuures teades, et ajalooliselt ja geograafiliselt on kogukondadel väga erinevad väljakutsed, võimalused ja ka ootused riigile. Arutelujuht: Keiu Telve (PHD) Arutelus osalejad: Marin Mõttus, Ellen Valter, Ülemaailmse Eesti Noortvõrgustiku esindaja, Kristjan Erik Liive Arutelu korraldaja: Välisministeerium ja International Estonian Centre

Valikuline mutism on ärevushäire, mida iseloomustab võimetus teatud olukordades verbaalselt suhelda ehk rääkida. See on diagnoos, mida esineb sama sageli kui autismi. Uuringute põhjal on valikuline mutism rohkesti valesti diagnoositud ja halvasti juhitud lapsepõlve ärevushäire. Enamasti esineb häire lastel, üksikutel juhtudel ka täiskasvanueas.Inimestel puudub teadlikkus valikulisest mutismist ja selle olemusest, seetõttu ei osata paljudel juhtudel igapäevaselt sellega arvestada ning lapse arengut positiivselt toetada. Arutelu käigus soovitakse tõsta inimeste teadlikkust diagnoosist ning leida viise, kuidas sellega arvestada, last toetada, ning millised on võimalused toimetulekuks. Eesmärgiks on luua kaasahaarav ja mõtlemapanev arutelu, mille käigus jõutakse võimalusteni, kuidas lapsevanem, õpetaja, tugispetsialistid, ringijuhid saavad lapse toetamiseks koostööd teha. Soov on arutelu visualiseerides jõuda infovoldikuni, mis tutvustab diagnoosi ka hiljem laiemale üldsusele. Teema puudutab kõiki inimesi, kes oma elus puutuvad kokku lastega. Arutelujuht: Kadi Jaanisoo-Kuld Arutelus osalejad: Terje Sild (lapsevanem), Gerli Mikk (eripedagoog), Katri-Evelin Kalaus (kliiniline psühholoog), Sirli Kivisaar (mänguterapeut), Lea Kutsar (kogemuse jagaja) Arutelu korraldaja: Paide Hillar Hanssoo põhikool

Globaalne tervisekriis on pannud ühiskonda rääkima vaimse tervise teemadel. Millises seisus on aga eakate inimeste vaimne tervis? Meil kõigil on eakaid lähedasi, kelle eest varem või hiljem hoolitsema asume, seega peab nende vaimne tervis olema oluline teema iga ühiskonnagrupi jaoks. Kuidas saab noorem generatsioon eakatel väärikalt vananeda aidata? Milline on hingehoiu kättesaadavus hooldekodudes ja haiglates ning kas seda vajadust julgetakse kommunikeerida? Kuidas aidata eakatel vaimselt surmaks valmistuda? Millist rolli mängib eakatesse panustamisel kirik? Arutelujuht: Mikael Raihhelgauz (Kõrgema Usuteadusliku Seminari arendusjuht) Arutelus osalejad: Katri Aaslav-Tepandi (Sotsiaalministeeriumi vanemkaplan ja hingehoidja), Meego Remmel (eetika õppejõud ja Eesti Kirikute Nõukogu asepresident), Karmen Joller (perearst), Elina Väizene (MTÜ Jututaja vabatahtlik), Ilve-Teisi Remmel (Eesti koduõenduse rajaja) Arutelu korraldaja: Eesti Kirikute Nõukogu

Oleme väljumas kriisist, mis pööras muu hulgas pea peale selle, kuidas me suhtleme, ostleme, pidutseme - kuid ka selle, kuidas õpime ning arstiabi kätte saame. Viimase pooleteise aasta jooksul on kõige suurem vajadus digilahenduste järele olnud haridussektoris ja meditsiinis. Millised kriisist tingitud olukorrale lahendusi pakkuvad innovaatilised ideed on Eestist alguse saanud? Toome arutellu näiteid ja kogemuslugusid, mida on digitaalsed lahendused aidanud luua hariduses ja meditsiinis. Kas siit tulevad uued Unicornid ja lahendused struktuursetele probleemidele? Või on tegu ajutise nähtusega, mis unustatakse kohe, kui "normaalsus" taastub? Arutelujuht: Märt Aro Arutelus osalejad: Kadri Haljas (Triumf Health), Kadri Tuisk (Clanbeat), Andres Mellik (Cognuse asjutaja ja juht) Arutelu korraldaja: Telia

Lõimumine Eestis pole mitte ainult oleviku-, vaid ka tulevikumure. Värske Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu kohaselt tunneb umbes kolmandik siin elavatest teistest rahvustest inimestest, et nad on Eesti ühiskonnas teisejärgulised või ei ole siin teretulnud. Meie venekeelseid noori võetakse välismaal - nii Moskvas, Helsingis kui New Yorgis - paremini vastu kui Tallinnas-Tartus. Samal ajal on meil arvel iga noor, iga töötaja, iga helge pea. Mis see on, mis muu emakeelega noored Eestist välja ajab? Kuidas saaksime luua eneseteostuse võimalusi kõigile eestlastele ja Eestis elavatele inimestele? Arutelujuht: Maria Sakarias (lõimumisvaldkonna programmijuht) Arutelus osalejad: Aleksei Jašin, Mikhail Mogutov, Irene Käosaar, Kristi Ockba Arutelu korraldaja: Peace Action Community Estonia

Tehnoloogia hüppeline areng on toonud muutusi ka meie omavahelises suhtluskultuuris. Millisel moel meeldib täna noortel ja vanematel omavahel suhelda, milliseid võimalusi ja takistusi erinevate põlvkondade esindajad selle juures näevad? Kas silmast-silma kohtumine ja kohvitassi taga pikkade vestluste pidamine on eilne päev ning täna ongi uueks normaalsuseks kujunenud Instagramis või Facebookis teineteise eluga kursis hoidmine? Arutelujuht: Reet Linna Arutelus osalejad: Kaks vanavanemat ja lapselast Arutelu korraldaja: Telia

Praegune majandusmudel põhineb põhimõttel, et kõige tähtsam on majandus ja loodust võetakse kui ressurssi. See peab muutuma. Vastasel juhul on meil vaja mitut uut planeeti. Rohetiiger usub tasakaalus majandusmudelisse, mille keskmes on loodus, seejärel inimene ja alles siis majandus, mis on looduse ja inimese teenistuses. Arutelujuht: Mihkel Tamm, LHV Osalejad: "Investeerimisplatvormi Funderbeam asutaja ja juht Kaidi Ruusalepp, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus juhataja Andrus Treier, Maiko Mathiesen (Barcelona Autonoomse Ülikooli poliitökoloogia ja tasaarengu magister)"

EL on asunud aktiivselt rohepoliitikat juhtima ja eelarvevahendeid rohepöördeks jagama. Juulis avalikustati uued ELi algatused. Mida peaksid Eesti ettevõtjad ELi algatustest teadma ja kuidas rogist mitte maha jääda? Arutelujuht Klen Jäärats Osalejad: Põhjamaade Investeerimispanga president André Küüsvek, Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute, ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Andres Sutt, Alexela Grupi juhatuse liige Marti Hääl.

Kohalikul tasandil on kestlik areng kogukondade kaasabil kiiremini saavutatav kui riigi tasandil. Tartu ja Lääne-Harju rajavad juba teed rohepöördega. Kuidas on teiste linnade ja valdadega? Kuidas keskkonnahoid kohaliku elukorralduse kõikidesse valdkondadesse lõimida? Kolme omavalitsuse esindajad tutvustavad oma keskkonnategusid, mida nad Rohetiigri koondatud keskkonnasoovituste alusel aasta jooksul ellu viima asuvad. Rohetiigri partneriteks on Rae vald, Saku vald, Hiiumaa vald, Lääne-Nigula vald, Võru linn ja Jõhvi vald. Arutelujuht: Sigrid Solnik Osalejad: Priit Põldmäe, Rae valla planeerimis-, ehitus- ja keskkonnavaldkonna abivallavanem, Siim Meeliste, Võru linna keskkonna valdkonna visioonäär, Võru linnavalitsuse arendusosakonna projektijuht ja Tõnis Arjus, Tartu linna linnaarhitekt ja ruumiloome üksuse juht

Eesti vajab ambitsioonikat ja ühiskonda liitvat tulevikuvisiooni, sest meie avalikus debatis puudub kaugemasse tuleviku suunatud fookus. Ambitsioonika tulevikunägemuse asemel käib avalik vastandumine ja huvirühmade võitlus. Samas on COVID-19 näidanud, kui kiiresti ja kergesti haavatav on kogu maailm, isegi kõige arenenumad riigid. Maailma ainus tee edasi on liikuda suurema jätkusuutlikkuse suunas. Aga kuidas me teame, et oleme piisavalt jätku­suutlikud? Üks võimalus on mõelda, kas me saame hakkama kosmoses. Kosmos keskkonnana on halastamatu ja seal on ressurssidel ja inimeseks olemisel hoopis teine tähendus. Tehnoloogia, looduse ja inimeseks olemise järgmine suur väljakutse on viia elu väljapoole meie koduplaneeti. Selle ambitsiooniga tegelevad nii ettevõtjad-innovaatorid, suurriigid kui ka meelelahutustööstus. Millised on Eesti tugevused, valikud ja tee selle inimkonna järgmise suure peatüki kirjutamisel? Kas oleme valmis saama aastaks 2100 kosmoseühiskonnaks? Arutelujuht: Linnar Viik Arutelus osalejad: Kristjan Port, Madis Võõras, Agu Leinfeld

Räägime e-spordi sisust ja telgitagustest, e-sportlaste vaimsest ja füüsilisest treeningkavast ning kogu selle sektori arengutest laiemalt. Paneme võrdlusse e-spordi ja traditsioonilise spordi ning arutame, kuidas erinevad vaataja- ja osaluskogemused. Kokkuvõttes võtame ette suure küsimuse: kas e-sport on sport? Arutelujuht: Karl Anton Arutelus osalejad: Korvpallitreener Jaak Salumets ja Eesti e-sportlased Arutelu korraldaja: Telia

Miks on nii, et kaasaegne toiduteadus jõuab päris toidulauani nii aeglaselt? Milleks üldse koostatakse riiklikke toitumissoovitusi? Kuivõrd kaasaegsele teadusele need tuginevad? Miks on nii, et kogu arenenud maailmas hakkasid kroonilised tervisehädad vohama samal ajal, kui tekkis komme toitumist riiklikult reguleerida? Miks annavad toitumisnõustajad ja arstid soovitusi, mis sobivad vaid väiksele osale inimestest? Miks tembeldatakse kõik veidigi normist kõrvale kalduvad toitumispõhimõtted "uhuuks”? Nendele ja paljudele teistele küsimustele püüame arutelus vastuseid leida. Arutelujuht: Aet Kiisla (tervisehuviline sotsiaalteadlane) Arutelus osalejad: Külli Holsting (toitumisterapeut), Kaarel Adamberg (toidu- ja mikrobioomiteadlane)

Kroonviiruse ajal paljudele rõõmu pakkunud TikTok on märkimisväärne selle poolest, et koos kogetud dopamiini- ja serotoniinilaengutega taastoodab keskkond maailma, mille aluseks on ühe Hiina poliitika ja Pekingist lähtuv “pikk plaan”. Kui palju talume suurriigi poolt kommunikatsioonitehnoloogiate ärakasutamist endale sobiliku poliitilise keskkonna loomiseks? Kui juba praegu kasutab Hiina oma probleemide vähendamiseks ja sõnumite jagamiseks ühismeedia platvorme, siis kas saame põrkuvate põhimõtete, väärtuste, seadusandluse ja harjumuste kiuste vastu suurriigi märkamatule mõjuvõimule? Kuidas valmistada ette praegu TikToki aktiivselt kasutavat põlvkonda, et nende üleslaetud rõõmurikas tants jääkski selleks, süvendamata lääne ja Hiina põrkuvat väärtusruumi ning olemata kellegi jaoks kasulik idioot? Arutelujuht: Liisa Past Arutelus osalejad: Urmas Hõbepappel (Tartu Ülikooli Aasia keskus), Tõnu Tammer (Riigi Infosüsteemi Amet), Kadri Kaska (NATO Küberkaitsekoostöö Keskus) Arutelu korraldaja: TÜ Aasia keskus

Bitcoin ja blockchain - midagi kuskil toimub, aga mis täpselt ja kus? Kas see ongi minu võimalus rikastuda, uus finantsreaalsus, milles peame varsti elama hakkama? Mida ma peaks teadma või kartma? Räägime turvalisusest ja privaatsusest ning mõjust finantssüsteemile. Arutellu toome krüptoentusiasti ja investori, riigi finantsinstutsiooni ökonomisti ja küberturbe eksperdi. Kas kõik need vaated saavad kuskil kokku ka ja saabub lõpuks selgus, või oleme arutelu lõpus samas kohas - ikkagi jääb krüptoraha teema hämaraks? Arutelujuht: Indrek Lepik (Eesti Espressi ajakirjanik) Arutelus osalejad: Karl Anton (Telia TV valdkonna juht Baltikumis), Liina Laas (Eesti bitcoini liidu asutajaliige, investor ja krüptoentusiast), Peeter Luikmel (Eesti Panga ökonomist)

Eestis on terved sektorid ja elualad praegu kadumas ja ümberõpet vajab tohutu hulk inimesi. Millised on need tööd ja oskused, millel on tulevikku ja millega tegeledes ma ennast ka 10 aasta pärast tööl õnnelikuna tunneks. Kas ma saan ikkagi töötada ükskõik kust maailma otsast, või mitte? Kas meie riik toetab paindlikkust, mobiilsust ja ümberõpet tööturul? Arutelujuht: Kärt Kinnas (Personalijuhtimise arendamise ühingu (PARE) tegevjuht) Arutelus osalejad: Tiia Randma (Sihtasutus Kutsekoda juhatuse liige, OSKA programmijuht), Linda Sassian (Vali IT programmi kaudu karjääripöörde teinud IT valdkonnas töötav juht), Marek Kiisa (uuendusliku Jõhvi kooli asutaja), Ingrid Viinapuu (Telia Eesti personalidirektor) Arutelu korraldaja: Telia

Arutelu keskmes on segane ja keeruline inforuum, milles me kõik täna elame. Valeuudiste levikust ja mõjust on palju juttu olnud - vaatame peale, kui kaugele on tehnoloogia ses osas tänaseks juba arenenud ja mida sellega teha saab, olgu siis head või kurja? Kas uued tehnoloogiad annavad näiteks ka võimalusi valeuudiste äratundmiseks ja vähendamiseks? Kuidas ajakirjanikud erinevatel allikatel vahet teevad, kas alati teevad? Kuidas saaksime elanikkonnas infokriitilisust tõsta? Milline on valeuudiste laiem ühiskondlik mõju? Lisaks anname kindlasti ka praktilisi soovitusi, kuidas vale ära tunda. Arutelujuht: Henrik Roonemaa Arutelus osalejad: Martin Laine (ajakirjanik), Maia Klaasen (Tartu Ülikooli meediauurija), Lauri Ilison (iduettevõtte Feelingstream tehnoloogiajuht) Arutelu korraldaja: Telia

Globaalne pandeemia on esile tõstnud teadlaste rolli ja tähtsuse ühiskonnas – seda nii riiklikul tasandil otsuste tegemisel kui ka indiviidi tasandil teaduspõhise info jagamisel ja selgitamisel. Seetõttu on teadlastest saanud omamoodi suunamudijad, kelle ekspertarvamust kuulame ning võtame aluseks igapäevastes toimingutes. Teadlased on teaduskommunikatsioonis aktiivselt kasutusse võtnud lisaks tavameediale mitu sotsiaalmeediakanalit, mis võimaldavad kiire ja vahetu suhtluse. Arutelul räägime teadlaste kogemustest teaduskommunikatsioonist erinevates kanalites ning võimalustest, kuidas teadlasi inimestele lähemale tuua. Arutelujuht: Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professor) Arutelus osalejad: Irja Lutsar (Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor), Erik Abner (Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur), Natalia Pervjakova (Tartu Ülikooli geeniteadlane), Orina Jakovleva (Tartu Ülikool, arstiteaduse esimese kursuse tudeng)

Üha enam on nii avalikkuses kui ka teaduspoliitikas juttu humanitaarteaduste vältimatusest nagu ka sellest, et ehk vajavad humanitaarteadused uusmõtestust. On kõlanud seisukohti, et tulevikukümnendid on humanitaarvaldkonna teadmiste ja teadlaste eest vedada, kuna küsimus inimeseks olemisest ning meie eluviisi jätkusuutlikkusest on vaieldamatult nihkunud keskmesse. Innovatsioonist – teadmiste abil põhimõtteliste uuenduste loomisest – on jällegi saanud moesõna. Samas kerkib innovatsioonist kõnelemisel esmajoones silme ette midagi tehnoloogia või majanduse vallast, üha enam on juttu ka haridus- ja sotsiaalsest innovatsioonist. Ühiskonna sidususe vaatepunktist on oluline, et nii innovatsioon kui ka teadmussiire oleks täidetud ka humanitaarse sisuga. Kuidas paremini mõtestada humanitaarteaduste valdkonna tähendusloomet ja sissevaateid innovatsiooni ja teadmussiirde keeles? Kuidas tagada, et humanitaarteadlased julgeksid ja tahaksid oma valdkonna välistes debattides ja ettevõtmises kaasa lüüa? Arutelujuht: Martin Bristol Arutelus osalejad: Indrek Tammeaid, Aija Sakova, Renno Veinthal, Andres Reiman

Andmete käitlemisel, kasutamisel ja analüüsimisel on tänapäeval kaks vastupidist suunitlust. Ühelt poolt koguneb andmeid (nii aktiivse tegevuse tulemusena kui ka enam-vähem passiivselt) aina rohkem, nende rakendamiseks kõikvõimalikeks analüüsideks on üha enam metoodilisi ja tehnoloogilisi võimalusi. Teiselt poolt on andmed järjest rohkem rünnatavad, sellega tegelevad niihästi riiklikud struktuurid kui ka pisikelmid. Järjest uusi andmekaitse võimalusi mõeldakse välja. Muuhulgas on viimastel rahvaloendustel rakendatud andmekaitseliste piirangute tõttu mitmesuguseid andmete hägustamise meetodeid. Kas see on mõistlik tegevus? Sarnaseid küsimusi on veel. Kuidas sobib näiteks geeniuuringutele tuginev personaalmeditsiin kokku andmekaitseliste piirangutega? Kas ranged keelud ja piirangud tagavad selle, et kurjamid ei kasuta mobiilpositsioneerimise infot üksikisiku vastu? Andmekaitse ja andmete analüüsimise, sh teadustegevuse vastuolu, mis on hõõgunud juba mitukümmend aastat alates andmekaitse kui institutsiooni rajamisest, vajab mõlemat poolt rahuldavat lahendust. Arutelujuht: Meelis Käärik (TÜ matemaatik-statistika) Arutelus osalejad: Ene-Margit Tiit (Tartu Ülikooli matemaatilise statistika emeriitprofessor, Statistikaameti vanemmetoodik), Krista Fischer (Teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor), Silja Elunurm (vandeadvokaat, Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik), Kristi Lehto (Statistikaameti juhtivmetoodik), Anto Aasa (Tartu Ülikooli inimgeograafia kaasprofessor) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool, Statistikaamet

Koroonapandeemia kõrval võtab maailmas võimust infodeemia: olukord, kus lisaks teabe mahu kasvule kiirendavad tehnoloogilised võimalused oluliselt selle levikut. Info ülekülluses segunevad faktid kuulujuttudega. Üha raskem on tõest infot üles leida ja ära tunda. Kuidas olla kindel, et info on objektiivne ja teaduspõhine, ning edukalt navigeerida pooltõdedest pungil infoväljas? Kogume vestluse jooksul kokku soovitused infomüras ellujäämiseks ja valeinfo äratundmiseks. Ulatame infosügavikku uppujale mõned päästerõngad, mille abil end ise hädast välja aidata. Arutelujuht: Aigar Vaigu (füüsik, Rakett69 saatejuht ja kohtunik, Eesti Metroloogia Keskasutuse direktor) Arutelus osalejad: Ragne Kõuts-Klemm (Tartu Ülikooli ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor), Hannele Valkeeniemi (YLE produtsent); Andero Uusberg (Tartu Ülikooli afektiivse psühholoogia kaasprofessor) Arutelu korraldaja: Soome Instituut

Ükskõik, mis teemal me räägime – ettevõtete vastutustundlikkusest, riigivalitsemisest, spordist või ärist – , kuuleme probleemide lahendusena ikka ja jälle: „Järgmine põlvkond oskab ja teeb paremini!“ Peale selle, et põlvkonnavahetus võtab aega, ei saa me ka päris kindlad olla, et noored ikka toovad selle meelsuse muutuse, mida nii väga igatseme. Nii Euroopa kui Eesti uuringutest näha, et korruptsiooni tunnevad noored palju halvemini ära kui vanemad kodanikud ning samas ka tolereerivad nad korruptiivset käitumist rohkem. Ülemaailmselt näeme, kuidas noored demokraatlikke väärtusi aina vähem hindavad, ning teame ka, et demokraatia tugevus on otseses seoses korruptsiooni nõrkusega. Kas võib asi olla selles, et korruptsioon on nii kauge ja nähtamatu, et see ei huvita ega kõneta, või hoopis selles, et demokraatlikes protsessides osalemine pole piisavalt põnev ega tundu vajalik? Arutelujuht: Elsa Leiten (avaliku sektori siseaudiitor) Arutelus osalejad: Remo Perli (PPA korruptsioonikuritegude büroo kriminaalametnik), Kadri Org-Lilleväli (Eesti Koostöö Kogu demokraatia valdkonna ekspert), Liisa Junolaine (Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluse spetsialist ), Aive Pevkur (TTÜ ärikorralduse instituudi vanemlektor) Arutelu korraldaja: MTÜ Korruptsioonivaba Eesti

Järjest sagedamini tekib olukord, kus tuntud inimese või intrigeeriva teema puhul on avalikkus otsustanud inimese süüküsimuse või andnud moraalse hinnangu enne, kui asi kohtusse jõuabki. Kui ajakirjandus ja sotsiaalmeedia on oma otsuse teinud ja seda häälekalt reklaaminud, siis kas üldse ja milline mõju avalikkusele ja konkreetse inimese mainele on kohtuotsusel? Mida tuleks teha? Kas aega on võimalik tagasi pöörata või jääb inimese mällu alati kahtluseuss, et midagi seal ju pidi olema. Kokkuvõttes peaks kõlama jääma kohtuotsus, mitte ajaleheartikkel või sotsiaalmeediapostitus – aga kuidas selleni jõuda? Arutelujuht: Kai Härmand (Harju Maakohtu kohtunik) Arutelus osalejad: Ingrid Kullerkann (Tartu Maakohtu kohtunik), Andreas Kangur (Viru ringkonnaprokurör), Katrin Aava (Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni õppejõud), Martin Šmutov (Õhtulehe peatoimetaja) Arutelu korraldaja: Eesti Kohtud

Hetkel on Eestis töötavatest teadlastest on umbes kümnendik välisteadlased ning rahvusvahelisi doktoriõppe üliõpilasi pea kolmandik. Kas need suhtarvud on Eesti riigi jaoks parajad ning kas Eesti on paik, kus ihaldatakse teadust teha või on tegu teise-kolmanda ringi valikuga? Arutluse alla tuleb ühelt poolt see, mis põhjustel peaks Eesti riik välisteadlasi tööle soovima, mis ohud või võimalused siin eksisteerivad. Teisalt võiks arutelu anda aimu, mis on grantide või perekondlike põhjuste kõrval faktorid, mis kutsuvad välisteadlast Eestis teaduse tegemise kasuks otsustama, mis aga loobuma. Arutelujuht: Katrin Pihor Arutelus osalejad: Prof. Steffen Manfred Noe (Eesti Maaülikooli metsandusliku modelleerimise ja suurandmete professor), Akad. Maarja Kruusmaa (Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor ja biorobootika professor), Harry Kattai (Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik), Prof. Olaf Mertelsmann (Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professor), Regina-Nino Mion (Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduste ja visuaalkultuuri instituudi teadur)

Uni on elu vajalik ja tähtis osa, aga ka suur müstika, mille üle inimesel endal kontroll justkui puudub. Unenägudes käime tuntud ja tundmatutel radadel, kohtume nii tuttavate kui tundmatute inimeste ja olenditega. Kust unenäod pärit on? Kas neid saab mõjutada? Mis on hea une saladus ja kuidas see mõjutab keha ja vaimu? Kultuuriloos esindavad unenägusid müüdid, kogemuslood, uskumused ja jumalused. Kuidas meie kultuuriruumis unenägudega hakkama saadi ja kas meil olid samuti oma müüdid? Kas unenägu võib juhatada peidetud varanduse juurde, aidata otsida veesooni, ennustada sõda või hukatust? Või hoopis tulevast elukaaslast? Kas unenäod on kunsti ja kirjanduse arhiiv, meie loovuse inspireerijad? Kas noored ja vanad inimesed näevad sarnaseid unenägusid? Millised on levinumad unehäired ja kuidas nende vastu võidelda? Mida uuemat on avastatud uneteadustes? Neid ja muid küsimusi valgustatakse arutelul. Olete teretulnud lisama oma mõtteid, kogemusi ja teadmisi ning esitama ekspertidele küsimusi. Arutelujuht: Aija Sakova Arutelus osalejad: Psühhiaater Jüri Ennet (Põhja-Tallinna Keskhaigla), Kunstnik Kärt Summatavet, Folklorist ja usundiuurija Mare Kõiva (Eesti Kirjandusmuuseum), Luuletaja Krista Ojasaar (Kirjandusteaduse suvekooli peakorraldaja)

Viimase aasta jooksul oleme kuulnud erinevaid ideid sellest, kuidas erakondade rahastamine süsteem muutuda võiks: ära on tahetud kaotada nii erakondade rahastamise järelevalve komisjon; arutlusele on tulnud valimiskampaania kulutustele limiidi panek, kulutuste detailsem esitamine, järelevalve suurendamine ja isegi eraisikute annetuste ära keelamine. Korruptsiooniriskide maandamine kõrvale jättes tekib neid ettepanekuid vaadates küsimus: kas me ei peaks astuma hoopis paar sammu tagasi ja endalt küsima, mis mõju on nendel pakutud sammudel meie demokraatiale ja kodanike osalusele ning panusele valitsemisesse? Näeme ju, et Eestis pole viimase 10 aasta jooksul erakonna liikmeskond märkimisväärselt tõusnud; valimisaktiivsus on stagneerunud, kui mitte langustrendis; ja usaldus erakondade suunal on märkimisväärselt madal. Kas saamegi üldse seadustelt oodata, et need kaotaksid korruptsiooniriski erakondade rahastamisest või on selleks tarvis sügavat kultuurimuutust? Arutelujuht: Johannes Tralla (ajakirjanik) Arutelus osalejad: Talgude sütitaja on Paide Teater. Grupijuhid: Alari Rammo (Vabaühenduste Liidu huvikaitsja), Steven-Hristo Evestus (Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees), Kaimar Karu (Ettevõtja, endine IT- ja väliskaubandusminister), Jaanus Tehver (Advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaat ja Eesti Advokatuuri esimees); Kai Klandorf (vabakonna huvikaitsja, Vabaühenduste Liidu juhataja) Arutelu korraldaja: MTÜ Korruptsioonivaba Eesti

Põhikooli lõpus sooritatavate PISA testide tulemused on Eesti õpilastel silmapaistavad nii matemaatikas kui ka loodusteadustes. Ometi ei soovi meie õpilased tihti edasi õppida erialadel, mis eeldavad matemaatika ja loodusteaduste head oskust. Ülikoolid kurdavad teadlaste järelkasvu vähesust. Koolides on puudus loodusteaduste õpetajatest, eriti matemaatikaõpetajatest. Arutelus räägime matemaatika kui loogilist mõtlemist, probleemilahendusoskust ja arutlusoskust arendava distsipliini olulisusest meie teadlas- ja insenerkonna tuleviku jaoks. Arutelujuht: Urmas Vaino Arutelus osalejad: Krista Fischer (Teadusnõukoja liige, Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor), Priit Vellak (Milrem AS arendusjuht, Eesti Maaülikooli doktorant), Karin Täht (Tartu Ülikooli matemaatikahariduse keskuse juhataja, matemaatikahariduse psühholoogia kaasprofessor), Jüri Kurvits (Tallinna Ülikooli matemaatika didaktika lektor, Tallinna Tehnikaülikooli lektor), Andero Uusberg (Tartu Ülikooli afektiivse psühholoogia kaasprofessor)

Andmed ja nende kasutamise oskus võiksid olla väikese Eesti konkurentsieelis ning iga inimese rikkuse valemi peamine komponent. Ometi imestame ikka veel selle üle, miks teab näiteks Amazon juba enne meid, mida ostma peaksime, ning miks pidid arstid vaktsineeritavate nimekirju koostama paberi ja pastaka abil. Inimesed, ettevõtted, aga ka riik kogub ja salvestab tohutul hulgal andmeid. Selle aasta lõpus toimub taas ka rahvaloendus. Selleks, et kõikide nende andmete abil väärtust luua, peab oskama neid lugeda, analüüsida ja õigesse konteksti panna. Vastasel korral saame vaid suure hulga andmeprügi, millega pole midagi tarka peale hakata. Täna ei ole meie andmekirjaoskus kuigi heal tasemel, seda on vaja järele aidata. Millest peaksime alustama ja kui keeruline see olla saab? Kuidas andmed enda kasuks tööle panna? Arutelujuht: Hans Lõugas (tehnoloogiaekspert) Arutelus osalejad: Kaja Sõstra (Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimijuht), Marten Kaevats (Riigikantselei diginõunik), Renee Kooli (Omniva andmete juht) ja Gunnar Kukk (andmeentusiast) Arutelu korraldaja: Statistikaamet

Naised on teaduses üha rohkem laineid löömas – nii on TLÜ teadlased silma paistnud arvukate teenetemärkidega, nad on säravad ja tegusad ning valitud mitme organisatsiooni ja juhatuse etteotsa. Räägime sellest, kuidas nad seda jõuavad ja saavad, mis on nende nõuanded ja inspireerivad lood, kuidas olla edukas teadlane, kasvatada lapsi ja panustada edukalt ühiskonda. Vestleja Katrin Niglas on osalenud mitmes siseriiklikus õppe- ja teadusvaldkonna juhtkogus ja töörühmas, võtnud sõna teaduse usaldusväärsuse, ettevõtetega koostöö jms teemadel. Vestleja Katrin Tiidenberg on sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri uurija ning õppejõud nii Eestis kui mujal, ta uurib inimeste käitumist ja tähendusloomet sotsiaalmeedias. Vestleja Katrin Poom-Valickis on juhtinud mitmeid suuri projekte ning aktiivselt avalikult sõna võtnud õpetajahariduse teemadel. Ta on üleülikoolilise õpetajahariduse arendustegevuste eestvedaja, panustanud riikliku kutseaasta programmi ja õpetajate kutsestandardi loomisse. Arutelujuht: Mart Soonik (BFMi lektor, "Ekspert eetris" saatejuht) Arutelus osalejad: Katrin Niglas (Tallinna Ülikooli teadusprorektor), Katrin Tiidenberg (Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi osaluskultuuri professor), Katrin Poom-Valickis (haridusteaduste instituudi õpetajahariduse professor)

Usu ja maitse üle ei tasu vaielda, ütleb rahvatarkus, kuid ometi on mõlemad teemad tänaseni kirglike sõnavõttude ja kommentaaride kohtumispaik. Ajaloolistest kirjalikest allikatest on pärit üldistav vaade Eesti maarahvast kui paganatest. Aga mis peitub sõna "pagan" taga neis, peamiselt kirikumeeste kirjutistes? Kui vaadata ajalooliste dokumentide taha, siis on pilt kindlasti hoopis kirjum ja küsimus, kes on kristlane, kes on pagan, sõltub ennekõike hoopis küsijast. Missugune on tänane vaade Eesti usunditele? Seda iseloomustab suur kirevus, aga on see suurem kui teistes riikides? Kas meil on teatavaid püsihoiakuid ja -väärtusi ning millised need on? Kuidas näeb usuline kirevus välja kriitilisest vaatepunktist, mida järgida ja mida mitte? Neil ja lähedastel põnevatel teemadel arutlevad parimad usundispetsialistid ja kriitiliste vaatepunktide esindajad. Arutelujuht: Atko-Sulhan Remmel Arutelus osalejad: Filosoof Meelis Friedenthal (Tartu Ülikool), Usundiuurija ja religiooniarheoloog Tõnno Jonuks (Eesti Kirjandusmuuseum), Füüsik ja foorumi Skeptik vedaja Martin Vällik (Tallinna Inglise Kolledž), Usundiuurija Reet Hiiemäe (Eesti Kirjandusmuuseum)

Kräppinfo, desinfo, rämpskirjandus - kas ja kuivõrd palju peaks raamatukogu andma nõu raamatute sisu usaldusväärsuse osas ajal, mil ilmub palju nn lameda maa teooriale, esoteerikale põhinevat kirjandust? Milline on kirjastaja vastutus kahtlase teemakäsitluse avaldamisel? Milline on raamatukaupluste vastutus selle turundamisel? Kust läheb sõnavabaduse piir ja piir inimese elu ja tervise ohtu seadmisel? Arutelujuht: Argo Kerb (Eesti Rahvusraamatukogu kommunikatsiooni- ja turundusjuht) Arutelus osalejad: Reet Lubi (Viljandi raamatukogu direktor), Tiina Kaalep (kirjastus Hea Lugu tegevjuht), Triinu Kööba (raamatupood Puänt eestvedaja) Arutelu korraldaja: Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Kultuuriministeeriumiga

"Infosõda on tänapäevase sõjapidamise üks vorme. Vaenulik ja vale informatsioon on osa mõjutustegevusest, millega seatakse rünnaku alla inimeste teadvus, hõlmatakse nende tähelepanu ja muudetakse hoiakuid. Oskuslik infosõda võib viia otseselt riiki ja inimeste julgeolekut ohustava tegevuseni, mis ongi selle eesmärk. Selline mõjutustegevus on viimastel aastakümnetel pidevalt laienenud nii Eesti, Euroopa kui ka USA suunal. Peamiselt lähtuvad infosõja elementidega rünnakud Venemaalt, aga ka Hiina Rahvavabariigist. Viimase nn. pehme jõud ja Kremli-meelsete tegevus murendavad lääne väärtusruumi, tekitavad umbusaldust demokraatlike riikide valitsuste vastu, pööravad tülli liitlasi. Infosõda võib pealtnäha olla süütu ja sõbralik meemide pildumine või olematu infoagentuuri valeuudise potsatus su Facebooki lehel. Sellest ei või end eksitada lasta, sest infosõjal on alati kaugele ulatuv eesmärk: kontrollida ja juhtida inimeste „südant ja meelt“ soovitud suunas. Infosõja laskemoonaks on narratiivid, müüdid, sümbolid ja rituaalid. Haaravad lood, kus faktid on segatud valega, et hajutada su tähelepanu ja tekitada umbusku riigi institutsioonide suhtes. Infosõdu peetakse ühegi lasuta, kuid paljude ohvrite hinnaga. Arutelujuht: Marica Lillemets (Eesti NATO Ühingu meedianõunik) Arutelus osalejad: Peeter Tali (NATO StratCOM COE asedirektor ja Eesti NATO Ühingu liige), Hannes Krause (Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht), Andrus Padar (küberkaitseliitlane), Vladimir Sazonov (Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Kaitseväe Akadeemia vanemteadur) Arutelu korraldaja: "Eesti NATO Ühing koostöös Konrad Adenaueri Fondiga.

Kuidas saaks Eesti kõrgharidussüsteem "ajaga kaasas käia" ning koolitada tuleviku oskustega eksperte ja spetsialiste? Teema on ajendatud Euroopa Liidu Roheleppest ning Eesti kliimaeesmärkidest, mille kohaselt peame ette võtma tõsiseid samme, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Tehtavad investeeringud on paljulubavad ning toovad loodetavasti kaasa nii tööstuse kui energiatootmise rohestamise. Sellega seoses loodame luua vajalikke "tulevikutöökohti". Juba praegu näeme, et ettevõtted värbavad enda kollektiividesse roheeksperte. Küsimus seisneb aga selles, kas praegune kõrgharidussüsteem koolitab vajalike teadmistega tulevikutegijaid? Tulevikutrendid näitavad, et ühiskonnas toimuvad arengud järjest kiiremas tempos – sama kiires tempos aeguvad ka teadmised. Kuna uued "rohetuuled" ja tehnoloogia areng nõuavad ajaga kaasas käivat õpet (sh ümber- ja elukestev õpe), siis puudutab teema kõiki ühiskonnakihte. Arutelujuht: Kaisa Hansen Arutelus osalejad: Grete Arro (Tallinna Tehnikaülikooli hariduspsühholoogia ja didaktika spetsialist, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur), Mario Kadastik (Tallinna Tehnikaülikooli kaasatud professor, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur ja teadusdirektor, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president), Helen Sulg (Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja juht), Sander Ots (Comodule’i tootejuht), Tiit Land (Tallinna Tehnikaülikooli rektor) Arutelu korraldaja: Tallinna Tehnikaülikool (Ettevõtlusosakond)

Andekus on kingitus, mis väljendub kõrgemates vaimsetes või erivõimetes, loomingulisuses või motivatsioonis. Andekus annab põhjuse oodata inimeselt silmapaistvaid isiklikke ja/või ühiskondlikke saavutusi. Andekatele lastele tähelepanu pööramine ei tähenda privileege ja lisavõimalusi, vaid eelduste loomist nende võimete igakülgseks arenguks, sest andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal, samas esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Kust siis jookseb andekuse piir? Kuidas tunda ära, kas laps on andekas, ja kas andekuse mittetuvastamine muudab andeka hoopis alasooritajaks? Millist võimetekohast keskkonda andekas vajab ja kelle mure selle loomine on? Kas teaduskoolid peaksid tegelema ainult olümpiaadidel osalejatega või lasub teaduskoolidel ja teadushuvihariduse pakkujatel hoopis laiem vastutus ka huviäratajatena laste ja noorte seas? Arutelujuht: Matti Orav Arutelus osalejad: Viire Sepp (MTÜ Eesti talendikeskus), Mari Järve (MTÜ Taibukate Teaduskool, tegevjuht), Riin Tamm (HTM noorte- ja andepoliitika osakond, juhataja), Erik Mandel (olümpiaadidel edukalt esinenud noor), Ana Valdmann (TÜ teaduskooli direktor, bioloogiaõpetaja, lapsevanem), Martin Saar (Reaalkooli õppealajuhataja ja keemiaõpetaja) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli teaduskool

Eestis on elukestvas õppes osalemine kõrge, kuid vähem õpivad need, kes seda enim vajaksid. Õppimises on märgatav lõhe rahvuseti – teisest rahvusest elanikud täiendavad end vähem ja piirkonniti – rohkem Põhja-Eestis. Probleemiks on katkenud haridusteega noorte suur osa rahvastikus. Õppimise vastu huvi tekitamiseks ja tasemeõppesse naasmise toetamiseks sobivad hästi vabahariduses pakutavad võimalused: isiksuse arengut, loovust, ettevõtlikkust, kodanikuaktiivsust arendavad koolitused jm. Arutelujuht: Anzori Barkalaja Arutelus osalejad: Siirius Sikka (vabaharidusliku koolituskeskuse esindaja), Terje Paes (õpioskuste koolitaja vabahariduses, isikuarengu koolitaja ja aasta koolitaja 2020), Igor Jallai (ettevõtja, kohaliku omavalitsuse esindaja) Arutelu korraldaja: Eesti Vabaharidusliit

Rohkem kui aasta vahelduva eduga distantsõpet on õpilaste oskuste ja hoiakute erinevused teravalt esile toonud. Mõned lapsed õppisid kodus pareminigi kui koolis, kuid suurel osal oli raskusi oma tööaja planeerimise, energia kokkuvõtmise ja motivatsiooniga – teisisõnu, nende õpioskused on nõrgad. Arutelu käigus keskendume sellele, milline on erinevate osapoolte rollid õpi- ja sotsiaalsete oskuste õpetamisel ja mida tuleb teha koroonakriisis esiletulnud õpioskuste lõhe ületamiseks. Arutelujuht: Toomas Tuul (DD StratLab) Arutelus osalejad: Kristi Mumm (Tartu Forseliuse kooli õppejuht), Maria Erss (Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur), Paide Gümnaasiumi õpilane. Arutelu korraldaja: SA Noored Kooli

Nanotehnoloogiad, isesõitvad autod ja tehisintellekt on pikast loetelust vaid mõned, mis on saamas meie igapäevaelu osaks. Hariduse omandajad peavad õppetöö käigus saama uusi teadmisi ja arenema, et edukalt toime tulla tänapäeva ühiskonna väljakutsetega. Autoriõiguse seaduses on toodud erandid, millele tuginedes võivad õppeasutused kasutada teiste isikute loomingut ilma loata ja tasu maksmiseta. Samas on iga erandiga seotud ka terve rida kohustusi, mida teoste kasutaja peaks nõuetekohaselt järgima. Õppetöö on pidevas arengus, järjest enam võetakse kasutusele digitaalset õppevara, õpe on liikunud klassiruumist veebi. Õppeprotsess muutub, samal ajal pärineb osa autoriõiguse seaduse sätteid, mis reguleerivad teoste vaba kasutust, 28 aasta tagusest ajast. Arutleme, kas ja kuidas autoriõigused aitavad kaasa või hoopis piiravad teadmuse levikut ning milline võiks olla tänapäeva ühiskonda kõige paremini sobiv lahendus ning millises suunas edasi liikuda. Arutelujuht: Gert Raudsep (Eesti Teatriliidu esimees, näitleja) Arutelus osalejad: Anneli Ott (Eesti Vabariigi kultuuriminister), Juko-Mart Kõlar (Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktor), Urmas Ambur (Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor) Arutelu korraldaja: Eesti Esitajate Liit

Tänast elu Eestis analüüsides jääb vägisi mulje, et tasakaal riigi fookuse osas on paigast ära. Panustame riigina jätkuvalt infrastruktuuri ehk lihtsustatult betooni, aga ehk on aeg küps, et investeerida inimestesse. Teisisõnu panustada pikemaajalise mõjuga valdkondadesse nagu eluhõlmav õpe ja oma kodanike kompetentsuse tõstmine. Me ei räägi formaalharidusest, seal juba käib tänu vabaühendustele terve rida haridusuuendusi. Reaalne täiskasvanud inimese õppimise fookus on liikunud tööalasele õppele, töökohal õppimisele ning terviklikule eneseharimisele. Inimene ei pea ülikoolist väljudes olema „valmis“. Vastupidi – töö on õppimiseks ja arenemiseks. Näiteks 59%-le Y-põlvkonnast on näiteks juba praegu tööle minemisel oluline, kui palju antakse neile võimalust täiendkoolituseks ja õppimiseks. Selline õppimine, mis on pidev, inimese elukaart hõlmav ning tema isiklikke eesmärke toetav on ühe rahuloleva, ennast teostava ja ühiskonnale väärtusliku inimese kasvulava. Kas elukestev õpe võiks olla digitaalse ühiskonna järel järgmine Eesti edulugu? Arutelujuht: Margo Loor Arutelus osalejad: Merle Liisu Lindma (Microsoft personalipartner (Senior HR Business Partner Experiences + Devices), Jari Kukkonen (EBS Executive Education juhataja, Executive MBA juhtivõppejõud), Raul Ennus (Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse liige, Juunika Koolituse juhtivpartner) Arutelu korraldaja: Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liit

Eestit kiidetakse paljude riikidega võrreldes võrdseid võimalusi pakkuva haridussüsteemi pärast. Samas teame, et venekeelsete põhikoolide lõpetajate tulemused jäävad PISA testide järgi eestikeelsetest maha pooleteise õppeaasta võrra; iga viies põhikooli lõpetaja ei omanda keskharidust; haridustee katkestajate seas on poisse tunduvalt rohkem kui tüdrukuid jpm. Laste sotsiaalmajanduslik taust mängib sageli suuremat rolli kui kooli kvaliteet. Selle mõju vähendamine tähendaks aga sageli kodu mõju vähendamist. Kellel peaks Eestis olema võrdne võimalus saada väga hea haridus? Eesti ja muu emakeelega õpilastel? Poistel ja tüdrukutel? Ekstravertidel ja introvertidel? Muusika- ja robootikahuvilistel? Milliseid ootusi haridusele seame ja kelle asi on need täita? Arutelujuht: Indrek Lillemägi (Pelgulinna riigigümnaasiumi direktor) Arutelus osalejad: Aune Valk (TÜ õppeprorektor), Joosep Norma (Noored Kooli koolitusjuht), Irene Käosaar (Integratsiooni SA juht), Atko-Madis Tammar (õiguskantsleri nõunik) Arutelu korraldaja: SA Noored Kooli

Ühiskonna arenedes on üha ebaselgem, mida peaks inimene teadma või oskama. Pikalt kestnud pandeemias oodatakse küll stabiilsust ja meelerahu, kuid meid hoiatatakse tuleviku eest, mis toob kaasa enamgi ettearvamatut, konflikte ja raskeid otsuseid. Oleme riukalike probleemide tormituultes – probleemid, mis on kas raskesti hoomatavad või mille lahendamine vajab erinevate osapoolte koostööd ja panust, eeldab empaatiat, enesekontrolli ning kriitilist mõtlemist. Samas ka teatavat vastuhakku ja meelekindlust ebamugavaid küsimusi küsida ning muutusi ellu viia. Arengu- ja haridusstrateegiad rõhutavad tundmatu tulevikuga toimetulekuks üldpädevuste toetamise vajalikkust. Need võimaldavad kohaneda, olla paindlik, õppida ja ümber õppida, tegutseda meeskonnana, toimida ettenägematute probleemide keskel. Ühe üldoskuse ja elu läbiva joone võib kokku võtta mõistesse "loovus" - probleemi mõistmine, mõtestamine ja lahendamine, uudne asjade nägemise ja käsitlemise viis, sügav huvi maailma korralduse ja inimsuhete vastu, julgus hakata minema mööda tundmata teed. Kuidas luua loovuse sünniks sobilik keskkond, kuidas anda vajalikku aega ja võimalust? Arutelujuht: Tiia Randma (OSKA programmijuht) Arutelus osalevad: Jüri Mäemat (nakatus kunsti- ja loovuspisikuga Paides ja on seda nelikümmend aastat rõõmuga edasi andnud lastele Pelgulinna Gümnaasiumis), Mirell Merirand (ringmajanduse ja startup ettevõtluse õpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis, koolitaja), Laineli Parrest (hariduselt interdistsiplinaar. Kunstiringi, Tartu ja Tallinna kunstikõrgkoolide vilistlane, kaasaegse kunsti õpetaja, loovtöötubade juhendaja, Viljandi Kunstikooli direktor), Anneli Porri (kunstihariduse lektor Eesti Kunstiakadeemias, kunstiteadlane, kunstikriitik, kuraator), Piret Viirpalu (saarlasest kunstiõpetajate koolitaja Tartu Ülikoolis, Tartu Lastekunstikooli direktor) Arutelu korraldaja: Kõrgem Kunstikool Pallas

Kõigi Eesti MTÜ ja Sotsiaalkindlustusameti ühine arutelu laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisest ja sellele reageerimisest. 2021. aasta veebruaris jõudis meediasse nii juhtum, kus Viru maakohus lõpetas oportuniteediga kriminaalmenetluse vanemate suhtes, kes piinasid oma lapsi. Samal kuul said alaealise poisiga raha eest seksinud mehed lühikesed tingimisi karistused. Viimaks julgevad ohvrid rääkida, aga süsteem kaitseb justkui vägivallatsejaid ja toimepanijaid. Selle aluseks on süütuse presumptsioon, aga kas süütuks tunnistamine ei tule meie riigis liiga kergekäeliselt? Millist ühiskonda me sellega kasvatame, kui vägivallale adekvaatselt ei reageerita? Teema on nüansirohke ning erinevaid asjasse puutuvaid osapooli ja spetsialiste palju. Meie soovime algatada debatti ja uurida, miks asjad on nagu nad on, millised on erinevate osapoolte vaatenurgad. Mida MEIE saame teha selleks, et ära hoida ära laste seksuaalset väärkohtemist ja tõsta sellel teemal teadlikkust? Mida saab ära teha laps, lapsevanem ja inimesed, kes on lapse ümber. Kuidas luua ennetuses tulemuslik koostöö - kes, keda ja kuidas toetab? Ning milline on meedia roll ennetustöös? Arutelujuht: Urmas Vaino Arutelus osalejad: Osalejad: Kristina Birk-Vellemaa (Seksuaaltervise Liit, koolitaja); Sven Anton (jurist); Tebi Margaret Viron (noore hääl arutelus); Margo Orupõld (MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskuse juht); Anna Frank-Viron ( sotsiaalkindlustusameti lastemaja juht); Martin Laine (Ekspress Meedia uuriva toimetuse reporter); Sten Lind (kohtunik) Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet ja Kõigi Eesti MTÜ

Arutleme, mismoodi Eesti lapsevanem lahku läheb: mis teda toetab ja mis takistab viisakalt lahkuminemast. Millised on laste raskused, kui vanemad lähevad lahku? Kas me peaksime tunnustama lapsevanemate kokkujäämist ja ühist raskuste lahendamist või leppima, et kärgpered on peamine perevorm, ning tõstma teadlikkust rahumeelsest kooselust kooselusse liikumisest? Kuidas õpetada täiskasvanuid oma emotsioone hoidma ja kuidas selle kõrval last märgata? Elatisabi, suhtluskord, perelepitus - kuidas riik reguleerib ja toetab lapsevanemate lahkuminekut? Arutelujuht: Urmas Vaino Arutelus osalejad: Liina Naaber-Kivisoo (Viru maakohtu esimees), Mariann Treimann (blogija), Tiit Kõnnussaar (pereterapeut), Andres Aru (Õiguskantsleri kantselei) Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet

Toome esile mure – ligi 800 last kasvab täna asutusepõhisel asendushooldusel (pere- ja asenduskodudes e vana nimetusega lastekodus), ligi 250 last eraldatakse igal aastal perekonnast ja üle poole nendest lastest vajavad asendushooldust. Avame võimaliku lahenduse – räägime kasuvanemlusest ja hooldusperest kui ühest vanemluse vormist. Toetudes inimeste isiklikele ja professionaalsetele kogemustele, on arutluse all mitmed teemad. Lapsed, kes ei saa kasvada sünniperes – kes need lapsed on ja mida nad vajavad? Kes on hoolduspere ja kuidas on olla hooldusere vanem? Mida annab see võimalus lapsele ja vanematele endile? Purustame arutelus inimeste seas levinud müüdid, nt: olen üksik, aga hoolduspereks sobivad vaid paarid; mul ei ole oma maja; olen liiga noor või vana; hoolduspere vanemaks on keeruline saada; ma ei saa lapsega hakkama – need lapsed on keerulised; samast soost paar ei saa olla hoolduspere; saan käia asenduskodudes ja valida endale sobiva lapse; laps naaseb ootamatult sünnivanemate juurde – räägime, kuidas asjadega tegelikult on! Arutelu juht: Urmas Vaino Arutelus osalevad: Kaia Iva (Türi Vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja); Meelis Kukk (Tallinna Lastekodu juhataja); Elise Nikonov ja Norman Ojasoo (hoolduspere vanemad); Aigar Sinijõe ( hoolduspere kogemusega noor); Nadežda Leosk (Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna nõunik) Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet

Haridus- ja sotsiaalvaldkondade koostöö lapse toetamisel. Sotsiaalsüsteemis on hetkel pigem puudespetsiifilisus, hariduses räägitakse tuge vajavast lapsest. Kui lapsel on puue, siis kelle roll on teda toetada – haridusasutuses, kodus, mänguväljakul? Seadused (SHS, LasteKs, PGS) võimaldavad teha koostööd ja kohustavad tuge tagama, kuid on omavahel dubleerivad, millest tulenevalt oleneb lapsega tegelevast isikust, kes ja kuidas tuge pakub/tagab. Kuidas jõuda valdkonnaülese lahenduskesksuseni ja võimalikult ennetavas võtmes? Arutelu juht: Urmas Vaino Arutelus osalevad: Irma Väre - Viljandi Vallavalitsuse abivallavanem (haridus, kultuur, sotsiaal); Ebeli Berkman – Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonna juhataja, puudega lapse vanem; Marta Rohtla - Sotsiaalkindlustusameti puudega laste tugiteenuste juht; Elisabeth Egel – noorte esindaja; Pille Prey – Sotsiaalkindlustusameti ennetusteenuse konsultant. Arutelu korraldaja: Sotsiaalkindlustusamet

The development of technology soon allows us to understand each other regardless one's language skills. What would it change in Estonia-Finland relations? What should we do together so that it would be possible asap? Shall we dream of a bilingual distribution of TV channels of YLE and ERR in both countries? Arutelujuht: Jaak Aaviksoo (co-author of the third report on future Estonian-Finnish cooperation) Arutelus osalevad: Tanel Alumäe (language technologist at TalTech), Rain Kooli (journalist at ERR and YLE), Reijo Paananen (Secretary-General of Nordic-IN) Arutelu korraldaja: Estonian Foreign Policy Institute in cooperation with Ministry of Foreign Affairs

Cross-border working and immigrants in work – how does the developing labour market look like in the Nordic-Baltic region? How will the cross-border working develop after Covid and what challenges are we seeing on both ends? Will there be a labour shortage and where does the new talent come from? What will be the potential problems and how to overcome them? How much should the neighbouring country support the mobility of the foreign workforce, and how much should the country's own workers be protected? Arutelujuht: Esa Suominen(Rud Pedersen Public Affais Finland, Partner & Chair of the Board) Arutelus osalevad: Marina Kaljurand (Member of the European Parliament) Sten Andreas Ehrlich (Deputy Secretary General on Labour and Employment Policy), Reijo Paananen (Secretary-General of Nordic-IN) Arutelu korraldaja: Rud Pedersen Public Affairs

Tutvustus: Möödunud poolteist aastat näitas nii meil kui kõikjal mujal Euroopas ja maailmas, kuivõrd habras võib kriisis olla naabritevaheline suhtlus ning kuivõrd olulised sealjuures riikidevahelised ühendused, suhtlus ja avatus. Arutleme, kuidas tagada kestlikud ühendused heanaaberlikus konkurentsis, kus samaaegselt on võimalik nii võita kui kaotada. Otsime vastust küsimusele, kas on piisav kui Eesti ja Läti ehitavad Rail Balticat või peaks selle põhjapoolseim punkt olema hoopis Helsingi? Kas ja kellele on vajalikud Soome lahe tunnel või laevaühendus või mõlemad? Kes on ühenduste loomises võitjad, kes kaotajad ning milline on ühenduste mõju riigi arengule ning naabersuhetele AD2021. Arutelu juht: Tea Danilov (Arenguseire keskuse juhataja) Arutelus osalevad: Veiko Spolitis (Endine ajakirjanik, Läti poliitik ja politoloog, Helsingi ülikool); Tõnu Grünberg (RB Estonia juht), Eva Killar (majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist), Timo Kantola (Soome suursaadik Eestis), Rain Kooli (ERR korrespondent Soomes), Katrin Höövelson (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht), Katrin Höövelson (Euroopa Komisjoni Taastamise ja vastupanuvõime rakkerühm (RECOVER). Arutelu korraldaja: Rail Baltic Estonia

Working life is facing significant changes. The covid pandemic affected most the culture of working in white-collar jobs, but not all labourers had a chance for remote working. Some professions became even a health hazard. Among the most suffering groups were young workers who had to find new solutions. What lessons were learned from the pandemic concerning working life and how to promote equality among different professions while taking care of the youth? The focus of the discussion is on systemic changes in contemporary working life. Reflections will be made on the first large scale remote working during the corona pandemic. Should similar flexibility continue or not? How do we have to adapt? What is everyone´s role in this transition? Arutelujuht: Christman Roos (Rud Pedersen Public Affairs Estonia, consultant) Arutelus osalevad: Erik Mikkus (The Estonian National Youth Council), Johanna Vallistu (Foresight Centre, expert), Samuel Laurinkari (Head of Global Public Policy at Wolt, Finland) Arutelu korraldaja: Rud Pedersen Public Affairs

Covid-19 pandeemiaga kaasnevad debatid on senisest teravamalt tõstnud esile küsimused vabaduse ja vastutuse vahekorrast. Kas riigil on õigus muuta kohustuslikuks vaktsineerimist või diskrimineerida inimesi selle alusel; kas võime kehtestada reisipiiranguid või inimesi sundtestida? Need küsimused on laiemad ning puudutavad meie tervishoiukorraldust ja sotsiaalsüsteemi tervikuna. Meie arusaam põhiõigustest toetub liberaalsele maailmavaatele, mille kohaselt me oleme oma otsustes ja tegudes vabad, niikaua kui need ei kahjusta teisi inimesi, ning et me võtame ise vastutuse oma valikute eest. Aga meil on ka arusaam solidaarsusest, mille järgi ühiskond peab kandma hoolt hättasattunute eest, isegi kui häda tuleneb vabatahtlikest valikutest. Arutelus küsime, kas Eestis üritatakse võtta endale sobivaim külg ameerikalikust liberalismist ja euroopalikust solidaarsusest lähtudes, nii et jõuame absurdsete olukordadeni, kus vabadus on individualiseeritud, aga vastutus kollektiviseeritud? Kui jah, siis kas peaksime piirama vabadusi või suurendama individuaalset vastutust? Aga küsime ka, et juhul, kui inimeste valikud on suuresti geneetiliselt määratud, siis kas me saame neid üldse teha vastutavaks oma elustiili ja tegude tagajärgede eest? Arutelujuht: Mats Volberg Arutelus osalejad: Jevgeni Ossinovski, Lili Milani, Pärtel Piirimäe, Kadri Simm Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus koostöös TÜ filosoofia- ja semiootika instituudiga.

Rahvuse jätkusuutlikkus on Eesti riigi oluline põhiseaduslik eesmärk. Selle saavutamise eeldus on, et meil sünnib praegusest enam lapsi. Selleks on vajalik perede majanduslik kindlustunne, kuid tähtis roll on ka väärtushinnangutel ja headel paarisuhetel. Laste arvu ideaal ja kaaskodanike suhtumine lasterikastesse peredesse omavad selget mõju sündide arvule. Hoiakuid on võimalik “nügida”, nagu ka anda väikeseid, kuid otsustavaid käitumislikke tõukeid, kuid kui tugev mõjutamine ja missuguste vahenditega on lasterikkuse suurendamiseks aktsepteeritavad? Arutelujuht: Liisa Pakosta (võrdsete võimaluste volinik) Arutelus osalejad: Tarmo Soomere (Eesti Teaduste Akadeemia president), Heidi Reinson (Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert), Katrin Kiisk (perekonnaõiguse jurist, Pere Sihtkapitali nõukogu esimees), Kirke Katariina Siimso (värske Tartu Ülikooli vilistlane) Arutelu korraldaja: Pere Sihtkapital SA

Muusika: Marti Tärn Sõnad: Sten-Olle Moldau Esitaja: Vaiko Eplik Taustavokaal: Liina Saar Kitarrid: Erki Pärnoja Trumm, bass, klahvpillid: Marti Tärn Heli kokkumäng: Sten-Olle Moldau

Koroonašokist toibuv Euroopa püüab majandust elavdada seninägematu ühislaenuga, mis paneb liidu solidaarsuse taas proovile. Kas eelmise finantskriisi vigu suudetakse vältida? Kuidas sobitub 750 miljardi eurone plaaster EL-i majanduse haavadele ja kas taastumispaketi võrrandisse võiksid kuuluda ka uued Euroopa maksud, mille Eesti valitsus on välistanud? Ja kuna Suurbritannia kõnelused EL-iga triivivad taas karide suunas, püüame ennustada, mis juhtub 1. jaanuaril 2021. Arutelu juht: Johannes Tralla (ERR) Osalejad: Eestist valitud europarlamendi liikmed Korraldaja: Euroopa Parlamendi Büroo Eestis Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

2020. aastal valmis Eesti Üliõpilaskondade Liidu eestvedamisel uuring Eesti avalik-õiguslike kõrgkoolide hulgas, mis nentis, et soolise ja seksuaalse ahistamise tagajärgedega tegelemine on kõrgkoolides vähe reguleeritud. Millised reeglid ja seadused kehtivad laiemalt ülikoolides ahistamise kohta? Kuidas läheneda tunnetuslikele/kultuurilistele erinevustele? Kust leida häid eeskujusid süsteemide loomiseks antud olukordadega toimetulemisel? Kellel langeb vastutus olukordade lahendamisel? Kuidas tuua teema ühiskonnas tabu staatusest välja? Arutelul on kirjutustõlge. Arutelu juht: Heliis Nemsitsveridze (ajakirjanik) Osalejad: Tanel Kiik (sotsiaalminister), Katrin Niglas (TLÜ teadusprorektor), Rain Kooli (ajakirjanik), Aet Kuusik (Feministeeriumi toimetaja), Eva Liina Kliiman (EÜLi soolise ja seksuaalse ahistamise uuringu üks eestvedajatest) Korraldaja: Eesti Üliõpilaskondade Liit Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

ÜRO Pagulasameti andmetel on 1% maailma elanikkonnast põgenikud. Eestigi pakub varjupaika mõnesajale inimesele, kes on koduriigist põgenenud tagakiusamise eest, sõja või vägivaldsete konfliktide tõttu. Pagulased arutavad oma identiteedi ja kuulumise üle: kuivõrd mõjutab nende unikaalne olukord seda, kuidas nemad Eestisse suhtuvad ja kuidas Eestis nendesse suhtutakse? Millisena näevad nad oma rolli Eesti ühiskonna liikmetena? Ja mida Eesti võiks teha kogu maailma pagulaste heaks? Arutelul on kirjutustõlge. Arutelu juht: Kari Käsper (ÜRO pagulasamet) Osalejad: Inimesed, kes on Eestis varjupaiga saanud. Korraldaja: ÜRO Pagulasamet Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Mais 2021 ootab Eestit ees juba kolmas ÜRO inimõiguste ülevaatus, kus rahvusvahelisel tasandil hinnatakse Eesti riigi panust inimõiguste tagamisele ja kaitsmisele. Riikide soovitustest ja hinnangutest koostatakse põhjalik kokkuvõte, millest peaks saama oluline inimõiguste kaitse tööriist nii riigile kui ka valitsusvälistele organisatsioonidele. Mais annab Eesti aru, kuidas eelmisel korral saadud soovitusi on viimase viie aasta jooksul rakendatud. Kas selliseid aruandeid ja ülevaatusi tehakse, et kaitsta iga Eesti inimese elu, õigusi ja heaolu, või on see lihtsalt üks rahvusvaheline kohustus? Mis on rahvusvaheliste lepingute ja kohustuste otsene kasu Eesti inimesele? Arutelul on kirjutustõlge. Viipekeel Arutelu juht: Ahto Lobjakas Osalejad: Juta Saarevet (Õiguskantsleri kantselei, puuetega inimeste õiguste valdkonna juht), Kristi Raik (Eesti Välispoliitika Instituudi direktor, Turu ülikooli rahvusvahelise poliitika dotsent, Kelly Grossthal (Eesti Inimõiguste Keskuse ekspert) Korraldaja: Eesti Inimõiguste Keskus Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Puuetega inimeste iseseisvaks eluks ja kõigis eluvaldkondades täielikuks osalemiseks peab riik ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt tagama võrdsetel alustel juurdepääsu füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele. Milliste katsumustega seisame silmitsi ja millised on lahendused seoses juurdepääsuga digitaalsele infole? Arutelul on ka kirjutustõlge Viipekeel Arutelu juht: Meelis Joost (Eesti Puuetega Inimeste Koda) Osalejad: Jakob Rosin (Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees), Triin Kask (Eesti Asutajate Seltsi juhatuse liige, ettevõtja), Mari-Ell Mets (Trinidad Wiseman kasutajakogemuse disainer ja ligipääsetavuse ekspert), Helena Lepp (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna nõunik), Jana Korberg (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindaja, Telia Eesti projektijuht), Raimo Reiman (Riigi Infosüsteemi Ameti riigiportaali eesti.ee osakonna juhataja) Korraldaja: Eesti Puuetega Inimeste Koda Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Oleme harjunud, et Eestis pole suurt vajadust ei humanitaarabi ega rahuvalvamise järele. Kas hindame end ümbritsevat rahu ja inimõigusi või oleme muutunud selle suhtes mugavaks? Või on hoopis Eestil endal rahu tagamisega probleeme? Eesti, olles julgeolekunõukogu mittealaline liige aastatel 2020-2021, seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, sealhulgas sellega, kuidas hoida maailmas rahu. Tulenevalt inimõiguste konventsioonist on Eestiski kõigil õigus näiteks rahumeelsetele kogunemistele ja poliitilisele osalusele, aga ka õigus olla diskrimineerimata ning tunda ennast turvaliselt. Arutelus käsitletakse, kuidas noored saavad olla rahu ja sildade loojateks eri eluvaldkondades, edendades sellega ühiskonnas inimõiguste ja demokraatia põhimõtteid. Arutelul on kirjutustõlge. Viipekeel Arutelu juht: Eva Lennuk (Eesti ÜRO noordelegaat) Osalejad: Krista Mulenok (ÜRO res 1325 "Naised, rahu ja julgeolek" kogemus, Eesti NATO Ühing), Eimar Veldre (kogukondliku turvalisuse poliitika eestvedaja, Siseministeerium), Susanna Veevo (arengukoostöö ümarlaua huvikaitse ekspert, Youth Peace MTÜ esindaja), Margot Künnapuu (kolonelleitnant) Korraldaja: Eesti Noorteühenduste Liit Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kas meil on vabadust olla mittevegan, kui: * maailm on kliimakriisis ja tööstuslik loomakasvatus toodab pea viiendiku kõigist inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest, põhjustab veekogude eutrofeerumist ja reostumist, liigilise mitmekesisuse hävingut ja antimikroobiresistentsuse teket; * teadlased on kinnitanud, et nii loomad kui ka inimesed on eneseteadlikud ja tundevõimelised, seades nii ühtmoodi küsimärgi alla loomade väärkohtlemise, tapmise ja ärakasutamise; * meile on kättesaadavad eetilised alternatiivid ning võimalus luua tingimused, mis soodustavad paremate valikute tegemist? Praegu nõutavad veganid vähemusena läbi raskuste endale õigusi, et saada veendumustekohast kohtlemist avalikes asutustes, töökohtadel, kaubanduses. Arutelus küsime, kas peaks ehk hoopis maailm ümber veganite muutuma? Võibolla polegi enam ratsionaalset põhjendust ega moraalset alust olla mittevegan? Arutelul on kirjutustõlge. Viipekeel Arutelu juht: Mari-Liis Sepper Osalejad: Siim Tuisk (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Mihkel Kangur (Elurikkuse Erakond), Kaspar Kurve (Eestimaa Rohelised), Kristina Kallas (Eesti 200) Korraldaja: Eesti Vegan Selts Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Viimasel aastal on perepoliitikast palju räägitud pigem naiste võtmes. Kuhu kuuluvad aga mehed ning mis on nende roll perepoliitika kujundamisel? Kas kolmepealine troika - karjäär, pere, lapsed - on jõukohane üksnes väljavalituile? Kas isadele on tagatud võrdsed võimalused vanemaks olemisel? Arutelul on kirjutustõlge. Viipekeel Arutelu juht: Ireen Kangro, MTÜ Lastekaitse Liit Osalejad: Hillar Petersen (MTÜ Lasterikkad Isad), Tanel Jäppinen (vanemlusmentor), Liina Kanter (sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja), Palbo Vernik (isa), Aimar Ventsel (TÜ etnoloog) Korraldaja: Lastekaitse Liit Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Matemaatika pole koolis kõige populaarsem õppeaine, ka ülikoolis ei soovi liiga paljud matemaatikat õppida ning matemaatikaõpetajaks õppijaid napib. Arutleme, millised on teaduspõhised võimalused matemaatika õppimist õpilastele nauditavamaks teha. Teisisõnu, mida ütleb teadus (hariduspsühholoogia, matemaatika didaktika): millist matemaatikatundi õpilased armastaksid? Samuti tuleb arutluse alla võimaluste paljusus, mida matemaatika heal tasemel omandamine tulevikus õpilastele avab. Siit jõuame loomulikul moel arutluseni matemaatika olulisusest teiste teadusalade baasina ning seega võimalusena teaduse edasises arengus.. Arutelu juht: Andero Uusberg (Tartu Ülikooli afektiivse psühholoogia vanemteadur) Osalejad: Karin Täht, Kati Aus, Jüri Kurvits, Marina Kurvits Korraldaja: Karin Täht (Tartu Ülikooli matemaatikahariduse keskus) Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eesti ülikoolides on hoogustunud neoliberaalsest ideoloogiast kantud protsessid: teaduse suurenev projektipõhisus, ülikoolide üha hierarhilisem juhtimine, teadustulemuste mõõtmine, tenuurisüsteemide rakendamine, rahvusvahelistumine ja tehnikaalade eelistamine riiklikus teadusrahastuses. Neid protsesse soodustab riigi teadusraha nappus, mille tõttu teadlased konkureerivad väheste ressursside pärast. Need arengud kujundavad ümber teadustöö olemust ja funktsioone ning süvendavad ebavõrdsust teaduses. Akadeemilised lõhed võivad olla soolised, etnilised, erialade ja teadusasutuste vahelised. Need lõhed vormivad ka teaduse sisu, kujundades arusaamu sellest, milline teadus on väärtuslik ja milline teisejärguline. Arutame, mida kujutavad endast ja kuidas väljenduvad akadeemilised lõhed Eesti teaduses, millised tagajärjed on neil teadlastele ja teadusele, mida saaks ette võtta lõhede vähendamiseks ja kes peaks seda tegema. Arutelu juht: Kadri Aavik (Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent), Ester Oras (Tartu Ülikooli analüütilise keemia ja arheoloogia vanemteadur) Osalejad: Jaan Aru (ENTA), Triin Roosalu (TLÜ), Mari Sarv (Eesti Kirjandusmuuseum), Andi Hektor (KBFI) Korraldaja: Kadri Aavik (Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent) Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Arutelud toimusid 14. ja 15. augustil 2020 Paides.

Arutelud toimusid 14. ja 15. augustil 2020 Paides.

Arutelud toimusid 14. ja 15. augustil 2020 Paides.

Arutelud toimusid 14. ja 15. augustil 2020 Paides.

Arutelud toimusid 14. ja 15. augustil 2020 Paides.

Arutelud toimusid 14. ja 15. augustil 2020 Paides.

Kas me saame üldse ilma tehnoloogiata elada? Miks ja kuidas on tehnoloogia meie elusid ja maailmatunnetust mõjutanud? Milliseid väljakutseid see meile täna ja tulevikus loob. Arutleme inimese ja tehnoloogia suhte üle, räägime eetikast, tehisintellektist ja laiemalt inimeseks olemise võludest ja valudest. Arutelu juht: Marleen Pedjasaar Osalejad: SpeakSmarti väitlejad, Margit Sutrop (Tartu Ülikooli eetikakeskuse juht), Johannes Tammekänd (Sentineli juht ja tehisintellekti ekspert), Karl Käsnapuu (surmauurija), Triin Mahlakõiv (North Star AI kaasasutaja, RangeForce turundaja) Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Üks ajakirjanik ütles rahvusringhäälingu raadiosaates, et vahel jääb mulje, et kohtunik vaatab aknast välja, näeb kajakaid lendamas ja mõtleb, et otsustaks täna nii. Teine ajakirjanik andis teada, et tema hinnangul teevad kohtunikud aeg-ajalt otsuseid trotsist. Aga missuguste küsimustega kohtunik tegelikult igapäevaselt põrkub? Arutelu eesmärk on selgitada ja lahti rääkida, miks ei saa õigusriigis kõik kohtuotsused avalikkusele meeldida ehk et kohtuniku töö ei ole valik musta ja valge vahel. Arutame, missuguste avalikuse ootusega kohus igapäevaselt kokku puutub ja küsime, mida lõpuks tahetakse: kas kiiret või põhjalikku menetlust; avatud või kinnist menetlust; ranget seadusest lähtumist või talupojamõistuse rakendamist; valitavat kohtunikku või töökoha kaotusest sõltumatut kohtunikku; inimest või pühakut? Kas palju süüdimõistmisi on automaatselt hea? Kas kolm astet on inimesele võimalus või lõputu solgutamine? Kas kohtunik peab lähtuma üksnes konkreetsetest asjaoludest või mõtlema laiemalt avalikkuse ootusele? Aga mida teha siis, kui seadus ütleb üht, aga taustateadmine teist? Arutelu juht: Imre Kaas Osalejad: Sten Lind (Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik), Nele Parrest (riigikohtunik), Liina Naaber-Kivisoo (Viru Maakohtu kohtunik) Korraldaja: Eesti Kohtud Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Nii Eestis kui ka Soomes on kasutusel mitmeid kaasavaid ja mängulisi õppematerjale ja -meetodeid, mille abil käsitleda inimõiguste teemasid igas vanuses õppijatega. Pop-up-koolitunnis on võimalus mõnda neist meetoditest ise praktikas läbi teha. Koolitunnile järgneb lühike artutelu käsitletud teemadel. Arutelu juht: Andres Jõesaar (Tallinna Ülikool, BFM) Osalejad: Irene Käosaar (Integratsiooni Sihtasutus), Siim Ruul (SpeakSmart), Leena Nissilä (Soome Haridusamet) Korraldaja: Soome Instituut Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tehnoloogia seos keskkonna-teemadega on vastuoluline. Ühest küljest aitavad tehnoloogilised lahendused oluliselt vähendada reisimist-, transpordi- ja energiakulu. Teisalt toodame iga päev andmeid juurde, mille hoidmiseks kasutavad pilveteenusepakkujad ja serveriruumid üha rohkem energiat. Kuidas aru saada, mis on minu jalajälg igapäevaselt telefoniga helistades, e-maile saates, filme striimides, fotosid tehes? Kes peaks võtma vastutuse, kas mina kui kasutaja või teenusepakkuja? Millised on tulevikutrendid, kas tehnoloogia soodustab rohkem tarbimist või saame hakata oma seadmete eluiga pikendama, kasutama ringmajanduse ärimudelit ka elektrooniliste seadmete puhul? Arutelu juht: Kristo Elias Osalejad: Andre Visse (Telia Eesti tehnoloogiajuht), Kristin Siil (noor keskkonnaaktivist), Züleyxa Izmailova (keskkonnaaktivist ja poliitik), Mario Kadastik (tuumafüüsik ja Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadur) Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eesti sooline palgalõhe on Euroopa Liidu suurim. Uurime, mis rolli palgalõhe kujunemises mängivad ettevõtted ning mida nad saaksid teha selle vähendamiseks. Ühtlasi uurime, kuidas ettevõtete rahvusvahelistumine on seotud palgalõhega. Arutelu põhineb hiljuti valminud TÜ majandusteaduskonna ja TLÜ ühiskonnateaduste instituutide uuringutel. Viipekeel Arutelu juht: Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta Osalejad: Priit Vahter (TÜ majandusteaduskonna professor, InWeGe uurimisprojekt), Jaan Masso (TÜ majandusteaduskonna vanemteadur, InWeGe uurimisprojekt), Annika Räim (talendijuht ja arendaja), Triin Roosalu (TLÜ ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur, REGE uurimisprojekt) Korraldaja: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ning TLÜ Barbi Pilvre Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Oleme võtnud sihiks kliimaneutraalse Euroopa 30 aasta pärast. See tähendab, et riigina ei paiska me õhku rohkem kasvuhoonegaase, kui ökosüsteem suudab siduda. Kliimaneutraalsuse saavutamine oleneb meist kõigist: sellest, millist energiat ja transporti me kasutame ja mida tarbime. Kliima säästmiseks peame püüdma tootmises ja tarbimises ära kasutada kõik ressursid, neid ka taaskasutades. Üks suur keskkonnakoormuse allikas on tekstiilijäätmed. Inimesed toovad iga kuu uuskasutuskeskustesse 70 tonni tekstiili. Kuidas soodustada taaskasutust ja kliimasõbralikumalt tegutseda? Arutelu juht: Marii Karell Osalejad: Kadri Simson (Euroopa Komisjoni energeetikavolinik), Rene Kokk (Keskkonnaminister), Reet Aus (disainer), Harri Moora (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus). Korraldaja: Euroopa Komisjoni esindus Eestis Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Ida-Virumaa õiglase ülemineku strateegia eduka koostamise ja teokstegemise üheks olulisemaks võtmesõnaks on kõigi puudutatud inimeste sisukas osalemine protsessis. Kuidas luua strateegia nii, et kõik osapooled oleksid sisuliselt kaasatud ning peaksid seega ka lõpptulemust enda omaks? Kas ja kuidas saaks koosloome sellele kaasa aidata? Arutelu juht: Martin Noorkõiv Osalejad: Hardi Murula (Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit), Maiu Lauring (kodanikuühiskonna ekspert, kliima-rahvakogu algatusrühma liige), Madis Vasser (Eesti Roheline Liikumine) ja Kaire Luht (Rahandusministeeriumi õiglase ülemineku koordinaator) Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Milline on tasakaalustatud ja õiglane lahendus, kui usu- ja veendumuvabadus põrkub teiste õiguste ja vabadustega? Kas usulised veendumused annavad õigustuse kellegi ebavõrdseks kohtlemiseks? Kas sõna on alati vaba, väljendades või naeruvääristades usulisi veendumusi? Neid ja teisigi küsimusi on kavas käsitleda nii kirikute, riigi, juristide, psühholoogia kui ka meedia vaatest. Arutelu juht: Prof Tõnu Lehtsaar Osalejad: Ülle Madise (õiguskantsler), Urmas Viilma (EELK peapiiskop), Risto Agur (vandeadvokaat), Raul Rebane Korraldaja: Eesti Kirikute Nõukogu Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Laste privaatsus ja vanemlik hoolimine - kust läheb piir, kas ja millal on ok oma last jälgida? Arutelu juht: Henrik Roonemaa Osalejad: Marit Sukk (Tartu Ülikooli doktorant), Holger Haljand (lapsevanem), Merle Liivak (ajakirja EMA peatoimetaja), Peeter Marvet (tehnokratt), Siim Alatalu (RIA) Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Otsime vastust küsimusele, millised on tänaste noorte TOP 10 kõige eelistatumat ametit. Teiselt poolt vastavad tööandjad, millised on nende vajadused 10 aasta pärast, mida silmas pidades tänased noored võiksid oma suuna valida? Millised on uued töökohad ja tuleviku töö? Kas erinevad põlvkonnad näevad seda erinevalt. Kuidas meie tänane haridussüsteem muutusi tööturul toetab? Kui noor tahab saada tulevikus professionaalseks e-sportlaseks, kas vanem peaks tema valikut toetama või on tegemist mängusõltuvuse õigustamisega? Arutelu juht: Eva K. Ponomarjov (Telia tööandja brändi ja mitmekesisuse juht ) Osalejad: Karl Anton (Telia Head of Baltic TV Content & Product), Piret Luts (Nortal värbamistiimi juht), Laura-Liis Järvela (Nõo Reaalgümnaasiumi õpilane), Triin Noorkõiv (MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool tegevjuht ning haridusidufirma Clanbeat partner) Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Vestlusring on üles ehitatud äraspidisele analüüsile, kus tuuakse välja need tingimused, mis piiraksid Eesti edasist digitaliseerumist ja e-riigi arengut. Arutellu saaks tuua riigi, erasektori, noore ja vanema inimese perspektiivi. Mida osalejad defineerivad e-riigi edukusena? Mis tingimused peavad olema täidetud, et me sinna kunagi ei jõuaks? Või on need juba täidetud? Arutelu juht: Henrik Roonemaa Osalejad: Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka kahekõne Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Arutame selle üle, millist väärtust andmed ühiskonnas loovad - natuke võib seda võrrelda laste kasvamisega, mida me igapäevaselt ei märka, kuid ühel hetkel teevad nad juba vägitegusid ja järgmisel kolivad kodust välja. Arutame andmete mõju väga erinevate nurkade alt - alustades sellest, millised on õnnestumise eeldused kuni selleni, miks ei lähe kõik alati nii nagu sooviksime. Kuidas mõjutavad meid juriidilised ja eetilised normid ning milliseid ohte peaksime tundma ja mõistma. Kas suudame tulevikku ette näha? Milline on riigi roll? Kes võidab ja võimalusekurvist kõige kiiremini väljub? Arutelu juht: Erki Pogoretski Osalejad: Mart Mägi (Statistikaameti juht), Taivo Pungas (andmeteadlane), Maarja Pild (vandeadvokaadi abi) Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tahame kiiret internetti, aga masti oma kodu lähedale mitte - miks nii? Antud paneelis räägime avatult ja ausalt uuest 5G tehnoloogiast, selle võimalustest ja võimalikest piirangutest, harutame ka kiirguse ja tervise teemat, võttes ette nii faktid kui müüdid. Arutelu juht: Henrik Roonemaa (ajakirjanik) Osalejad: Andre Visse (Telia Eesti tehnoloogiajuht); Urmas Ruuto (Ericsson Eesti müügijuht), Gert Jervan (TalTechi infotehnoloogia teaduskonna dekaan), Kristjan Port (Tallinna Ülikooli liikumis,- tervise- ja sporditeaduste suuna juht) Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Arutelu eesmärk on uurida, kuidas mõjutab vanuse defineerimist tehnoloogia: kas ja kuidas on see praeguseks muutunud. Millised on vanusega seotud müüdid tehnoloogia kasutamise osas? Küsime, kas tehnoloogia eraldab ja loob üksildust, või saab tehnoloogia tugevdada suhteid, luua armastust, liita põlvkondi ja vähendada üksildust. Millisest vanusest alates oled sa vana ja enam midagi ei õpi, või on uute tehnoloogiliste võimaluste kasutamine kinni hoopis hoiakutes? Arutelu juht: Karl Gustav Adamsoo Osalejad: Tiit Tilk (täiskasvanute õpetaja), Margus Noormaa (RIA peadirektor) Tiina Tambaum (Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur), üks eakas inimene Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Statistika järgi on viimastel aastatel just töötamiseks väljastatud kõige rohkem elamislubasid (2019. a oli neid 2218). Seega puutuvad tööandjad üha enam kokku töötajatega, kes vajavad tuge, et lisaks uuele töökeskkonnale ka uues elukeskkonnas kohaneda. Tööandjad puutuvad sageli kokku ka teiste rändeliikide alusel Eestisse tulijatega, näiteks välistöötajaga kaasa tulnud pereliige vajab samuti kohanemisel tuge ning mõjutab paljuski välistöötaja otsust tööle jääda (2019. a oli pererände raames tulijaid 2272). Ühisloome käigus soovime koos avaliku ja erasektori esindajate ning valdkonna ekspertidega leida vastuseid järgmistele küsimustele: 1) kuidas tajuvad tööandjad enda rolli siia töö- ja pererände raames saabunud inimeste kohanemisel ning milline on nende huvi olla osa kohanemisprotsessist; 2) millised on ettevõtetes toimivad parimad praktikad välistöötajatele suunatud teenuste/tegevuste näitel ning kuidas olemasolevaid lahendusi süsteemselt edasi kanda; 3) kuidas tõsta tööandjate teadlikkust neist kui olulisest lülist kohanemisprotsessi soodustajana; 4) mis võiks olla riigi roll tööandja toetamisel välistöötaja kohanemisprotsessis. Ühisloome eesmärk on leida nutikaid ideid valdkonna kitsaskohtade lahendamiseks Arutelu juht: Triin Visnapuu-Sepp, Work in Estonia juht Osalejad: Ülle Matt (Swedbank, personalijuht), Kerli Zirk (Siseministeerium, kohanemispoliitika nõunik), Anet Cassandra Tanneberg (Pipedrive, Senior People Operations Specialist), Kristjan Kaldur, Balti Uuringute Instituut (ekspert) Korraldaja: Siseministeerium Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Infotarbimise harjumuste muutumine on toonud kaasa uue nähtuse – infokorratuse –, mille tuntuimaks sümptomiks on valeuudiste levik. See on kiirete tehnoloogiliste ja ühiskondlike muutuste kõrvalnäht. Väärinfo või valeuudiste levik pole tihtipeale pelgalt süütu vähesest süvenemisest tekkinud eksimus, vaid teadlik mõjutustegevus eesmärgiga teenida isiklikku, poliitilist või majanduslikku kasu. Inforünnakud on üks populaarsemaid tööriistu, mida autoritaarsed valitsused, aga üha enam ka erinevad huvigrupid oma eesmärkide saavutamiseks kasutavad. Teema tõstatus teravalt rahvusvahelise üldsuse teadvusse 2014. aastal, mil Venemaa annekteeris Krimmi ning alustas sõjategevust Ida-Ukrainas. Füüsilises ruumis toimuvat saatis intensiivne lahing inforuumis. Desinformatsioonil ja teistel inforünnakute taktikatel on selge mõju paljude riikide julgeolekupoliitilisele mõtlemisele ja käitumisele, aga ka inimeste turvatundele. Kaitseministeeriumi viimase avaliku arvamuse uuringu kohaselt tajuvad Eesti inimesed väärinfo ja valeuudiste laialdast levikut ühe suurema ohuna maailma julgeolekule. Viimatised sündmused koroonaviiruse pandeemiale reageerimisel kinnitasid taaskord, et ebakindlad olukorrad loovad soodsa kasvulava kõikvõimaliku väärinfo vohamisele ja inforünnakute läbiviimisele. Millised võiksid ja saaksid olla riiklikud ja individuaalsed vastusammud infokorratusele? Strateegilise kommunikatsiooni eksperdid puudutavad aruteluringis nii teema siseriiklikke kui rahvusvahelisi tahke. Arutelu juht: Arp Müller (Vikerraadio ajakirjanik, ERR) Osalejad: Kirsti Narinen (diplomaat, endine Helsingi Hübriidohtude oivakeskuse välissuhete juht ja Soome Vabariigi suursaadik Eestis), Liisa Past (Riigikantselei küberjulgeoleku nõunik), Siim Kumpas (Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik), Ahto Lobjakas Korraldaja: Riigikantselei Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kümned maailma riigid on asunud otsima lahendusi väärinfo ja desinformatsiooni vohamisele inforuumis (eriti veebis), üritades seda ühel või teisel moel reguleerida. Lähematest näidetest võib tuua Prantsusmaa infomanipulatsioonide vastase seaduse ja mööndustega ka Saksamaa vihakõnevastase seaduse. Mõlema puhul on aga kritiseeritud, et need piiravad ülemäära inimeste põhiõigusi. Kuidas tagada, et väärinfovastane võitlus, mis on kahtlemata vajalik, ei rikuks ebaproportsionaalselt sõnavabadust ja teisi põhiõigusi? Milliseid (seadusandlikke) võimalusi inforuumi korrastamiseks sisu reguleerimise kõrval veel on? COVID-19 pandeemia alguses muutsid suured veebiplatvormid pea üleöö oma poliitikat mitte olla "tõekuulutajad", nagu nad seda ise varem sõnastanud olid. Platvormide kiiret reaktsiooni väärinfo laialdasele levikule – või infodeemiale, nagu WHO seda COVID-19 pandeemia tuules kutsuma hakkas – ning tõese info levitamist on kiidetud ja põhjusega. Samal ajal tekitab see hulgaliselt küsimusi läbipaistvuse, vastutuse, andmekaitse ja sõnavabaduse kohta, sest erinevalt riikidest, kelle eriolukorrad on ajutised ja seadusega sätestatud, ei anna veebiplatvormid oma toimetuslikest otsustest, ajutistest erireeglitest ja teistest kasutajaid mõjutavatest sammudest kellelegi aru. Arutelu juht: Dr. Paloma Krõõt Tupay (TÜ riigiõiguste lektor) Osalejad: Kai Härmand (Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler), Karmen Turk (Triniti vandeadvokaat), Neeme Korv (Äripäeva arvamustoimetuse juht). Korraldaja: Tartu Ülikool, Dr. Paloma Krõõt Tupay Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Digital change will destroy and create practices, end work and bring about employment. It will change how to live, how to learn, how we do work, how we are together in our leisure time. The change has already started Paradigm sift in which we concretely feel every day that things and practices transform. Thus, it is time to discuss how we experience the change, what we wish from it, can we take control over it, what do fear and what should be the vision and goal of the change. Where we want to be heading. Arutelu juht: Merja Bauters Osalejad: Kairit Tammets (TLÜ), Edgar Aranov (Guaana), Ingrid Hindrikson (TLU EXU), Hille Hinsberg (OKEE), Mailis Timmi (HAVAS) Korraldaja: School of Digital Technologies, Tallinn University Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eestlased on muuseumirahvas, meile meeldib neid külastada ning meie muuseumid on maailma tasemel. Mis on aga muuseumide roll praegusel ajal ning mis suunas nad arenevad pärast maailma tabanud pandeemiat? Kas eriolukord andis vastuse küsimusele, millele on pikalt vastust otsitud – millised digiteenused inimestele ikkagi meeldivad? Või eelistavad nad hoopis tavakülastust digitaalsele? Arutelu juht: Kalmar Kurs (Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja) Osalejad: Viljar Vissel (SA Virumaa Muuseumide juhatuse liige), Mirjam Rääbis (Muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna juht), Kristi Paatsi (Kalamaja muuseumi juhataja), Siim Sikkut (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler), Mariann Raisma (TÜ muuseumi juht) Korraldaja: Martin Aadamsoo Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Maailma muusikatööstus on liikunud suurtele digiplatvormidele nagu Spotify, Deezer, YouTube ja teised. Eesti muusikud seisavad valiku ees: kas minna kaasa platvormide tingimustega või riskida jääda nähtamatuks. Millised on Eesti muusika ellujäämisvõimalused ja potentsiaal globaalsel muusikaturul? Arutelu juht: Martin Aadamsoo (digikultuuriaasta juht, endine Eesti Filmi Sihtasutuse ja Eesti Digikeskuse juht) Osalejad: Virgo Sillamaa (Music Estonia juht), Kaspar Koppel (Head of Local, Universal Music Baltic) Korraldaja: Martin Aadamsoo Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin

Avaliku- ja kolmanda sektori strateegilise juhtimise tööriistad on ajalooliselt pärit ärisektorist. Viimases on mõju küsimus tagajärgedesse puutuv, esimestes eesmärki. Et aga avalik- ja kolmas sektor on ärijuhtimisest laenatud meetodeid kasutanud, siis on nende kõrvale arendatud eraldi mõju mõtestamise ja mõõtmise tööriistad. See ei ole mõistlik. Mõju ei peaks nendes organisatsioonides olema eraldi teema, vaid nende strateegia kese ja kogu muu strateegilise juhtimise alguspunkt. Tahaksime koos Arvamusfestivali osalejatega kaardistada selle probleemi ulatust ja mõjusid ning siis koos teha esimesi samme lahenduste poole ka. Arutelu juht: Martin Noorkõiv Korraldaja: SA Domus Dorpatensis Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Äsja tühistas riigikohus osa Rail Balticu trassi planeeringust. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et riigihalduse minister kehtestas Pärnu maakonnaplaneeringu õigusvastaselt, kuna Rail Balticu mõju Luitemaa kaitsealale polnud välja selgitatud. Mida tähendaks Rail Balticu rajamine niigi suure raiesurve all olevatele metsadele ja neis elavate liikidele? Kas lubatud süsinikuheite vähendamine õigustaks eluslooduse kadu Eestis? Arutelu juht: Joonas Laks Osalejad: Olev-Andres Tinn, Inga Raitar, Priit Humal Korraldaja: Erakond Eestimaa Rohelised Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Vanus on nagu kvantfüüsika suurus: see tekib siis, kui teda vaadeldakse või mõõdetakse. Tööandjad, poliitikud ja teadlased on jõudnud samale järeldusele selle kohta, kuidas reageerida ühiskonna vananemisele (prognooside kohaselt on 2035. aastal iga neljas Eesti elanik vanem kui 65aastane): tuleb kasutada vanemas eas inimeste potentsiaali. Tegelikkuses saavad aga vaid üksikud tõepoolest kasutada oma võimeid ja kogemusi n-ö terve elukaare ulatuses. Ja sel juhul keegi nende vanust justkui ei märkagi. Arutelu juht: Tiina Tambaum Osalejad: Anne Erm, Elina Orumaa (Riigi Infosüsteemi Ameti personalijuht), Marianna Laurik (Keila Rõõmu kaubamaja osakonnajuhataja) ning Janek Luts (Vikerraadio peatoimetaja) Korraldaja: Riigikantselei ja rahandusministeerium Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Meie, keskealised, vaidleme Eesti poliitikas, et kellel on õigus selle üle, milline homne maailm välja näeb, kas liberaalidel või konservatiividel. Keeme üle, kui meile tundub, et keegi on meid ebaõiglaselt nimetanud vasakpoolseteks või parempoolseteks. Aga kas see ei räägi rohkem mitte meie enda minevikust? Noored vaatavad seda ükskõikselt pealt, ja küsivad meilt: „Kellele seda maailmavaadet tulevikus enam tarvis on?“. Selles arutelus arutlevad tuleviku maailmavaate üle Eesti 200 keskealised, keda küsitleb Eesti 200 noor. Arutelu juht: Daniel Kõiv (Noor Eesti 200) Osalejad: Margot Roose, Kristina Kallas, Aleksei Jašin, Kristin Siil Korraldaja: Erakond Eesti 200 Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kuidas hariduse maailmameistrid Soome ja Eesti tulid toime eriolukorraga ja mida on meil sellest õppida tulevikuks. Arutelu juht: Kalmar Kurs (Eesti Rahva Muuseumi avalike ja välissuhete juht, Haridus- ja Teadusministeeriumi välissuhete juhataja 2007-2018) Osalejad: Olli-Pekka Heinonen (Soome Haridusameti peadirektor, endine haridusminister ja riigisekretär), Heli Aru-Chabilan (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juhatuse liige 2017-2020, Haridus- ja Noorteameti rahvusvahelistumise osakonna juhataja), Heddy Ring, Telia Company jätkusuutlikkuse valdkonna juht. Korraldaja: Martin Aadamsoo Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kust valutab aastal 2035? Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega ka tervishoius, mis tähendab, et meditsiinitöötajate puudus süveneb veelgi. Eesti panustab tervishoiu kuludesse 6,7% SKPst, kuid see on ligi kolm protsendipunkti väiksem kui ELi keskmine. Uudsed raviviisid on aga kallid ning inimeste ootused heaolule ja tervishoiusüsteemile suurenevad. Seega on tähtis roll nii koostööl ja inimeste terviseteadlikkusel kui ka andmetel. Kuidas saab tehnoloogia ja andmete kasutamine parandada Eesti inimeste tervist? Mida mulle annab näiteks teadmine, et mul on kõrge tõenäosus saada infarkt ? Tahan ma seda teada? Mida ma ise ära saan teha? Kellega ma olen üldse valmis oma andmeid jagama? Kuidas koostöö kaudu tagada parim tervishoiuteenus kõigile Eesti inimestele, nende rahakotist sõltumata? Arutelu juht: Annika Uudelepp Osalejad: Ruth Kalda (peremeditsiini professor), Kadi Lambot (erakliinik Confido), Andres Võrk (Tartu Ülikool), Karmen Turk (AB Triniti) Korraldaja: Riigikantselei ja rahandusministeerium Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Regionaalsed lõhed on meie väikses Eestis väga suured – seda muu hulgas nii sissetulekute, tööhõive, vaesuses elavate inimeste osakaalu kui ka ettevõtlusaktiivsuse lõikes. Ometi saame aru, et üksnes tugevad ja elujõulised linnad ei taga Eesti elu tasakaalus ja uuendusmeelset arengut. Peame leidma lahenduse ning avatult arutlema – kuidas saavutada olukord, et Ida-Virumaa ei kaotaks igal aastal ca 5000 inimest, kes ei leia seal tööd ega rakendust. Mida ja kui palju annab ära teha EL toetustega ning kui palju saame juba täna ise majanduse ümberkorraldamiseks ära teha. Teema on üks „Eesti 2035“ aruteluala fookusest – kuidas saavutada Eesti pikaajaline siht tugevast, uuendusmeelsest ja vastutustundlikust majandusest. Arutelu juht: Jana Budkovskaja (Prototroni tegevjuht ning Narva Loomeinkubaatori OBJEKT kaasasutaja) Osalejad: Arutelusse kutsume osalema eurotoetuste jagamise eest vastutava Riigi Tugiteenuste Keskuse esindaja ja Rahandusministeeriumi kui poliitikakujundaja esindaja, Kirde-Eesti omavalitsusesindajaid, kohalikke ettevõtjaid ja haridus-kultuurivaldkonna esindaja. Arutelus osalevad aga kõik kogunenud huvilised. Korraldaja: Riigikantselei, Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Digiraamatud on jõudnud juba igapäevakasutusse, aga kuidas edasi. Kas need peaksid veel laialdasemalt ning (tasuta) kättesaadavad olema kõigile soovijatele? Kas on üldse nõudlust? Arutelu juht: Martin Aadamsoo (digikultuuriaasta juht, endine Eesti Filmi Sihtasutuse ja Eesti Digikeskuse juht) Osalejad: Aija Sakova (Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, Rahvusraamatukogu teadusnõukogu liige, autor), Indrek Hargla (Eesti ulme- ja krimikirjanik ning stsenarist), Tiina Kaalep (kirjastus Hea Lugu), Andre Kaibald (Apollo e-äriarendusjuht). Korraldaja: Martin Aadamsoo Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Koroonapandeemia tõttu majandusruumis toimunud muutuste mõju on erinevatele sektoritele erinev. Viimasel ajal on debatt kaldu rändetemaatika poole, kuid probleemid tööjõuturul on palju laiemad. Kuidas leiavad eesti ettevõtted tööjõu ja eesti inimesed töö, kui peaks puhkema pandeemia teine laine? Millal loobub väheneva nõudlusega sektoris töötuks jäänud inimene töö ootamisest ja vahetab eriala? Mida saab ära teha riik ja kui palju üldse sõltub meist? Arutelu juht: Kalle Muuli Osalejad: Prof. Raul Eamets (Tartu Ülikool), Kai Realo (Eesti Tööandjate Keskliit, Circle K), Helir-Valdor Seeder (Isamaa Erakond). Korraldaja: Isamaa erakond Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Vihjeandmist ei peeta Eestis soositud nähtuseks. Inimestele, kes julgevad ebaõigluse või pettuste kohta sõna võtta, saab tavaliselt osaks avalikkuse või, mis veelgi hullem, kolleegide, sõprade ja pereliikmete kriitika. Siiski peaks vihjeandjate kaitse seadusandliku raamistiku puudumine muutuma 2021. aasta lõpuks, kui Eesti õigusaktidesse võetakse üle ELi direktiiv liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta. Direktiiviga kehtestatakse konkreetsed normid, kuidas nii ettevõtted kui ka avaliku sektori asutused peavad tagama vihjeandja konfidentsiaalsuse ja kaitse survemeetmete eest. Korruptsiooni ennetamiseks nii avalikus kui ka erasektoris on oluline julgustada töötajaid rikkumistest teavitama ja kaitsta neid siis, kui nad seda teevad. Vihjeandjate kaitse on üldsuse huvide kaitsmiseks ning avatud organisatsioonikultuuri edendamiseks väga oluline. Organisatsioonis toimepandavate rikkumiste esimesed tunnistajad ongi tihtipeale töötajad. Teabe kiire edastamine võib aidata avastada rikkumisi, mis kahjustavad organisatsiooni mainet ja finantse, ning kaitsta inimesi kahju või isegi surma eest. Siiski jääb küsimus – kas seadusel on võime mõjutada ühiskondlikku suhtumist paremuse poole? Mida teevad ettevõtted ja asutused juba praegu vihjeandjate kaitsmiseks ja mida tuleks teha veel paremini? Arutelu juht: Carina Paju (tegevjuht, Korruptsioonivaba Eesti) Osalejad: Martin Laine (ajakirjanik,Ekspress Meedia), Mare Tannberg (nõunik, Justiitsministeerium), Tõnis Sepp (riskijuht, Eesti Energia), Anna Romberg (peakonsultant ja asutaja, Anchor Integrity / Anti Corruption). Korraldaja: Nordic Council of Ministers' Office in Estonia Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kuidas tulla vastu kasutaja soovidele saada tasuta ligipääs kultuuripärandile ja samal ajal arvestada ka autorite õigustega. Kuidas leida tasakaal? Arutelu juht: Silvia Urgas (Intellektuaalomandi advokaat, kirjanik) Osalejad: Kalev Rattus (Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor), Märt Põder (Wikimedia Eesti juhatuse liige), Kärt Nemvalts (Justiitsministeeriumi intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik), Maarja Nuut (muusik ja helilooja) Korraldaja: Martin Aadamsoo Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tavakohane erakonnajuhtide arutelu Arutelu juht: Taavi Eilat (ERRi ajakirjanik) Osalejad: Helir-Valdor Seeder, Indrek Saar, Kaja Kallas, Kristina Kallas, Martin Helme ja Züleyxa Izmailova Korraldaja: Arvamusfestival Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Üha enam inimesi vaatab telesisu mitte lineaarselt, vaid voogedastuses. Oma sammu selles sunnas tegi ka ERR, kes avas eriolukorra ajal uue voogedastuskanali Jupiter. Kas Jupiter suudab konkureerida globaalsete hiidudega nagu Netflix? Kas televisioon, nagu me seda teame, kaob või lihtsalt teiseneb? Kas vaataja jaoks on üldse vahet? Arutelu juht: Indrek Ibrus (TLÜ meediainnovatsiooni professor) Osalejad: Toomas Luhats (ERRi voogedastuskanali Jupiter juht), Paul Kristjan Lilje (endine Elioni sisuteenuste juht). Korraldaja: Martin Aadamsoo Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Uus inimarengu aruanne “Linnastunud ühiskonna ruumiline areng” mõtestab erinevate vaatenurkade alt Eesti ruumilist arengut ning selle mõju heaolule ja laiemalt ühiskondlikele protsessidele. Ülemaailmne koroonakriis näitas ilmekalt, et suurt osa tööd saab 21. sajandi teisel kümnendil teha kodukontorist. Seega saab aina olulisemaks küsimus, kus asub kodu? Eriolukorralises argielus sai igaüks omal nahal tunda, kuidas kodulähedase tervist toetava avaliku ruumi (rohealad, pargid, kergliiklusteed, metsarajad) olemasolu hakkas määrama vaimset ja füüsilist heaolu. Taolisele ruumile ligipääsu kitsaskohad ja ebavõrdsus avalduvad kõige teravamalt suuremates linnades ja nende tihedamalt asustatud piirkondades. Tervist toetaval, atraktiivsel, turvalisust ja kogukondlikkust soosival ruumil on inimese heaolule ja aina enam ka elukohavalikutele oluline mõju. Kas need tegurid võiksid anda olulise tõuke väikelinnadesse ja maale kolimisele? Või toob tulevik meile ainult Suur-Tallinna ja tühja Eesti? Arutelu juht: Kristi Grišakov Osalejad: Keit Pentus-Rosimannus (poliitik), Taavi Tamkivi (startup ettevõtja, looduslähedane maailmakodanik), Kadri Leetma (TÜ inimgeograaf), Mark Grimitliht (Saaremaa valla arhitekt) Korraldaja: Eesti koostöö kogu Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eksperimenteerimine avalikus sektoris on vastuoluline teema. Suures plaanis leiab avalikus sektoris toetust ideele, et eksperimenteerimine võiks olla hea viis üha komplekssemate poliitikaprobleemide tõendupõhiseks lahendamiseks ja innovatsiooniks avalike teenuste pakkumisel. Samal ajal tõstatuvad ka küsimused eetikast, põhiseaduspärasusest ja skaleeritavusest. Kuidas aga katsetada midagi raputavalt uuenduslikku ja tekitada ruum ideede kiireks testimiseks ilma olemasolevate normidega vastuollu minemata? Arutelu juht: Merilin Truuväärt, Helelyn Tammsaar, Daniel Kotsjuba Osalejad: Lauri Lugna, Külli Taro, Piret Tõnurist, Andero Uusberg Korraldaja: Avaliku sektori innovatsioonitiim Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Ühelt poolt tõuseb maailmas aina enam fookusesse nn kodanikuteadus, mis annab inimestele võimaluse nii teadusetegemist paremini mõista kui ka sellesse panustada, näiteks andmeid kogudes. Sellises protsessis osalemine aitab teadusetegemist ja teadusliku info olemust paremini mõista. Teiselt poolt näib, et määr, mil inimesed suvalistel alustel kokku pandud infokildudest tekkinud väärarusaamu omaks võtavad ja levitavad, ei erine aegadest, mil ligipääs tõesele infole oli palju piiratum. Kiire massikommunikatsiooni ajastul, nagu ka erinevate globaalprobleemide ajastul peaks aga kaasamõtlemine ja -tegutsemine põhinema teaduspõhistel, mitte väärmõistelistel arusaamadel. Mida teadus teab mõtlemise arengust ja kas oleks tark see teadmine laiemasse arutellu kaasata? Miks on ikkagi nii tavapärane, et kaldume kiirelt ja järeldustevabalt müüte üles noppima? Millist rolli mängivad selles protsessis inimeste endi eelnevad teadmised-uskumused ja muud omadused? Kas inimesi saaks toetada selles, et nad oleksid rahulolematumad iseenda kiirelt leitud järeldustega? On teada ka, et ka haritud inimene võib mis tahes valdkonnas, milles ta ise kõrvuni sees ei ole, valeinfot uskuma jääda või kogemuspõhiseid, ent vääraid hinnanguid loopida. Arutelu väärarusaamade ja -mõistete kujunemisest lahkavad eri valdkondade eksperdid, kes püüavad leida viise, kuidas väärarusaamade kujunemist võimalikult realistlikult, kas või iseenda peal, näitlikustada. Arutelu juht: Eva-Maria Kangro, psühholoog ja muutuste nõustaja, Miltton Osalejad: Grete Arro (psühholoogiateadlane, Tallinna Ülikool), Andero Uusberg (psühholoogiadeadlane, Tartu Ülikool), Janno Järve (analüütik, Rakendusuuringute Keskus CentAR), Mihkel Kangur (ökoloog ja jätkusuutliku arengu dotsent, Tallinna Ülikool), Leene Korp (kommunikatsiooniinimene, Tartu Ülikool), Arko Olesk (teadusajakirjanik, Tallinna Ülikool), Anneli Talvik (perearst), Eva-Maria Kangro (psühholoog ja muutuste nõustaja, Miltton) Korraldaja: Tallinna Ülikool, Grete Arro Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eriolukord ja e-õpe tõid kõigisse koolilastega kodudesse omal nahal tunnetatud teadmise, et digitaalne õpe ei ole hobi, luksus või alternatiiv, vaid tuleviku hariduse lahutamatu ja keskne osa. Kuidas aga õpetatakse Eesti koolides digitaalset loovust, kui üldse? Arutelu juht: Martin Aadamsoo (digikultuuriaasta juht, endine Eesti Filmi Sihtasutuse ja Eesti Digikeskuse juht) Osalejad: Liis Koser (üle-eestilise tüdrukute robootikaringide võrgustiku HK Unicorn Squad tegevjuht), Kristi Salum (HITSA Progetiigri programmijuht), Anzori Barkalaja (Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskuse ja Viljandi Kultuuriakadeemia endine juht). Korraldaja: Martin Aadamsoo Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kas ja kuivõrd on võrreldes 1990ndatega muutunud meie arusaamad ja ootused vabadustele? Tänavuse festivali finaalis arutlevad kolme põhiseadusliku institutsiooni juhid, kuidas on meie vabadused 30 aastaga realiseerunud, millised vabadused on veel realiseerumata ning kas meid ähvardab oht kalduda end ise okupeerima ja oma vabadustest loobuma. Osalejad: Kersti Kaljulaid (Vabariigi President), Ülle Madise (õiguskantsler), Ivo Pilving (Riigikohtu halduskolleegiumi esimees) Korraldaja: Arvamusfestival Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Arutleme koalitsioonilepingus kirjeldatud plaani üle viia kohalike omavalitsuste valimiste ajal läbi referendum teemal, kas põhiseaduses tuleb reguleerida, et abielu on mehe ja naise vaheline liit. Arutelu juht: Neeme Raud Osalejad: Indrek Saar (Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees), Marina Kaljurand (Euroopa Parlamendi liige), Madis Kallas (endine Saaremaa vallavanem), Kristel Rannaääre (Eesti LGBT Ühingu tegevjuht) Korraldaja: Sotsiaaldemokraatlik erakond Arutelu toimus 15. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

"Filmikeel - 21. sajandi keel" - kuidas mõista seda nn manipuleerimise kunsti, mis pildi ja heli kaasabil muundub kord kunstilisteks visuaalvormideks, siis youtuubilikeks tobeklipikesteks või hoopis drastiliseks dokumentaalseteks kaadriteks. Kuidas parendada meie kõigi audio-visuaalseid oskusi, jutuvestmisest filmitehnika oskuste omandamiseni. Mis on need praktilised esimesed sammud, alates millest võib meid pidada 21. sajandi keelt rääkivaks inimeseks? Telia tutvustab mais 2020 läbi viidud koolide tehnoloogiakasutuse võrdleva uuringu tulemusi Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Lätis ja Leedus. Arutelu juht: Indrek Ibrus, TLÜ meediainnovatsiooni professor Osalejad: Mikk Rand (Eesti Filmi Instituudi digipädevuse arendaja, Kinobuss), Heddy Ring (Telia Company jätkusuutlikkuse valdkonna juht), Elo Võrk (Telia partnersuhete juht), Diana Poudel (raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” autor, küberturvalisuse õpetaja). Korraldaja: Martin Aadamsoo Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Iga neljas inimene kogeb elu jooksul kergemat või raskemat vaimse tervise häiret. Olgu selleks siis depressioon, ärevushäired, bipolaarne häire, skisofreenia või miski muu. See inimene võib vabalt olla Sinu pereliige, kolleeg, võõras inimene bussipeatuses või sina ise, ilma seda teadmata. Aga pole hullu, me kõik oleme inimesed - me kõik mõtleme ja käitume erinevalt ja see on elu igapäevane osa, mida ei tasu karta. Vahel võib see tingitud olla meie füüsiliselt tervisest, vahel vaimsest tervisest. Nagu meie füüsiline tervis vajab erinevatel põhjustel tähelepanu, vajab seda ka meie vaimne tervis. Paraku suhtume loomulikult ja mõistvalt sellesse, kui meie enda või kellegi teise füüsiline tervis järgi annab. Vaimse tervise muresid aga ümbritseb hämar müstikaloor, milles hõljuvad ringi stigmad, hirmud ja väärarusaamad. Nii ei jõuagi paljud vaimse tervise häirega inimesed kunagi arsti juurde - me ei julge ka iseendale tunnistada, et midagi on viga. Mida ometi teha, kui tunned, et sa ise või sõber hakkate "hulluks minema"? Arutelu juht: Jüri Butšakov Osalejad: Psühhiaater; inimene, kes on juba hulluks läinud; inimene, kes kardab, et võib hulluks minna; hullu inimese lähedane Korraldaja: Sotsiaalministeerium Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Nakkushaiguste levik on aktuaalseks muutunud tänu kahele tegurile: inimesed reisivad senisest rohkem, samas on vaktsineeritus mitmetes riikides langenud. Eesti on tänu oma kõrgele vaktsineeritusele siiani suutnud edukalt vältida näiteks suuremaid leetripuhanguid, kuid vaktsineerituse langemisel võib ka Eestit tulevikus tabada kas leetrite või mõne muu ohtliku nakkushaiguse puhang. Arutleme, kuidas sellist stsenaariumit oleks võimalik vältida. Arutelu juht: Simmo Saar Osalejad: Martin Kadai (Terviseamet), Tanel Kiik (sotsiaalminister), Karmen Joller (perearst), Ene Tomberg (Lastekaitse Liidu juht) Korraldaja: Simmo Saar, Eike Kingsepp Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Aastal 2018 algas suur tormijooks geenidoonoriks saamiseks - serverid olid umbes ning inimesed helistasid küsimusega “Kas mina ka ikka saan veel”. Tagasiside enda terviseriskide kohta; personaalsed ravimisoovitused tuginedes geeniandmetele; soov panustada teaduse arengusse; ning uudishimu “Mida minu andmetest siis välja lugeda saab?” motiveerisid inimesi enda andmeid Geenivaramule usaldama. Küll aga kaugeltki kõik ei ole nii vaimustuses sellest võimalusest, tihtipeale on põhjuseks erinevad hirmud, milline oht võib peituda selles, kui geeniandmed on kuskil olemas. “Äkki müüakse mu andmed kindlustusfirmale maha?” “Mis siis saab, kui keegi häkib sisse Geenivaramu serveritesse?” jne. Tahame arutleda, milliseid võimalusi pakub üksikisikule ning teadusele tervikuna geenidoonorite värbamine ning millised on ohud/müüdid sellega seoses. Arutelu juht: Mihkel Kärmas Osalejad: Andres Metspalu (Eesti Geenivaramu, TÜ), Aime Keis (TÜ), Ants Nõmper (Ellex Raidla Advokaadibüroo) Korraldaja: Nele Taba, Annely Allik Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Ebaravi võib olla nii kasutu kui ka ohtlik, sest tõenduspõhise ravi eiramisel võivad olla saatuslikud tagajärjed. Internetiajastul jõuab inimeseni aga palju eksitavat infot, mistõttu võib inimene langetada ka endale kahjulikke otsuseid. Seega - kuidas ja kas üldse kaitsta inimest tema enda eest? Kes seda peaks tegema? Kodu, kool, arstid, terviseamet? Arutelu juht: Simmo Saar Osalejad: Tanel Kiik (sotsiaalminister), Liisa Pakosta (võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik), Tuuli Jõesaar (ajakirjanik), Martin Vällik (skeptik) Korraldaja: Simmo Saar, Eike Kingsepp Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tööelus on muutusi palju ning sellega koos peavad muutuma ka seadused. Seaduse muudatused jäävad tihti selle taha, et iga osapool üritab kaitsta enda seisukohta. Muutused saavad toimuda, kui mõistetakse kogu tervikut ning astutakse vajadusel üksteisele samm vastu. Arutelu juht: Sten Andreas Ehrlich, Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Osalejad: Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees) ja Maret Maripuu (Tööinspektsiooni peadirektor) Korraldaja: MTÜ Eesti Tööohutuse Ühing Arutelu toimus 9. augustil Paides. Arutelu salvestamist seganud äiksetormi tõttu on helifail läbinud tugeva töötluse ja selles võib kohati esineda ebaloomulikke helisid.

„Naistejuttude“ naiskond, kuhu kuuluvad Postimehe ajakirjanikud Dagmar Lamp ja Kristina Herodes, võtavad ette emaduse teema. Kahe peale kokku on neil neli last, kuid peretüübid väga erinevad, esindatud on sarisünnitaja ja üksikema. Milline on ema positsioon praegu Eesti ühiskonnas? Kuidas emasid diskrimineeritakse? Kas ema õlul peaks olema kogu elu korraldamine ja kõige eest vastutamine? Ja mis on emade väikesed saladused? Osalejad: Postimehe ajakirjanik Kristina Herodes, taskuhäälingu saate „Naistejuttude“ saatejuht ning Postimehe ajakirjanik Dagmar Lamp, Heidi Ruul Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

„Fake news“ – mis need on, kuidas nad sünnivad, kuidas nende vastu võidelda ja kuidas mõjutab võltsuudiste levik ajakirjanduse eneseidentifikatsiooni. Arutelu juht: Holger Roonemaa Postimehe uuriva ajakirjanduse juht Osalejad: Dmitri Teperik Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest, lugejakiri.ee väljaandja ning meemikultuuri entusiast Mart Siilivask ja Riigikogu liige Urmas Espenberg. 
 Korraldaja: Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Milleks kirjutada arvamuslugusid? Kuidas tekitada konstruktiivset arutelu ja saavutada dialoog? Arutelu juht: Indrek Lepik Postimehe arvamustoimetuse juhataja Osalejad: Postimehe kolumnist Jaak Jõerüüt jt Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Teadlane meedias“: millal lõpeb teaduslik ekspertiis ja algab isiklik arvamus? Ühiskondlikus mõttevahetuses on kujunenud omamoodi mantraks, et teadlasi peab kuulama. Selles debatis üritame aga teadlase avalikule rollile läheneda teise nurga alt ja küsida, kuidas eristada teadlase kui eksperdi uuringupõhist teadmist teadlase kui indiviidi arvamusest. Kas teadlasel on õigus sekkuda näiteks väärtushinnangute kujundamisesse või avaldada teadlasena arvamust teemal, mis väljub tema rangelt erialalt? Arutelu juht: Kaur Maran (Postimehe ajakirjanik) Osalejad: Tallinna Tehnikaülikooli rektor ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Jaak Aaviksoo; geoloog, keskkonnateadlane, Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura; teadusajakirjanik ja teaduskommunikatsiooni uurija Tallinna Ülikooli teaduskommunikatsiooni lektor Arko Olesk. Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eesti on küll saanud jõukaks, aga me tingimata ei tunne seda või vähemasti ei oska sellest rõõmu tunda. Miks see nii on? Arutelu juht: Harry Tuul Postimehe ja BNSi majandustoimetuse juht Osalejad: Coopi juhatuse esimees Jaanus Vihand, Palgainfo Agentuuri looja Kadri Seeder ning psühholoog, karjäärinõustaja ja koolitaja Liisa Raudsepp. Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tunni vältel võtame tavaliselt arutelu keskmesse nädala olulisema sündmuse või sündmused. Teistest sagedamini arutleb välispoliitikatund Euroopa Liidu, USA ja Venemaa teemadel. Sealjuures otsivad stuudiokülalised vastuseid küsimustele - miks ja kuidas? Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt ja edu on kindel! Arutelu juht: Saatejuht ajalehe „Diplomaatia“ peatoimetaja ja Postimehe kolumnist Erkki Bahovski Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Viimastel aastatel on Eesti kirjanikud taas hakanud kirjutama ajaloolisi romaane. Eriliselt on esile kerkinud huvi keskaja vastu. Selle põhjuseks on kindlasti uued avastused Eesti keskaja uurimisel aga ilmselt ka üldisem keskaja moodi tulek maailmas. Ometi on põhjust küsida – miks keskaeg? Miks just nüüd? Mida uut on võimalik öelda sajanditetaguste sündmuste kohta ning kas kirjanike ja lugejatena on meil tõesti võimalik toonaseid inimesi ja olusid mõista või peegeldame nõnda lihtsalt oma kaasaja muresid möödanikku. Arutelu juht: Peeter Helme Postimehe peatoimetaja Osalejad: Ajalookirjanikud Erkki Koort ja Mehis Tulk Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

ÜRO sõnul on maailmas jäänud korjata veel keskmiselt 60 saaki. Intensiivne põlluharimine, mis põhineb künnil ja agrokemikaalidel, hävitab muldi ja põllumajanduslikke ökosüsteeme; meie toidus on vähemaks jäänud toitaineid. Praegune toidutootmismudel laastab nii keskkonda kui ka inimesi. Kuid kas põllumajandus peab tingimata olema laastav? Miks mitte pigem taastav? Arutamegi, kuidas võiks taastav põllumajandus Eestile sobida. Vahest aitab ta koguni päästa me mullad Euroopat juba tabanud kriisist? Arutelu juht: Andi Hektor Osalejad: Margus Ess - agronoom; Tanel Vahter - taimeökoloog; Illar Lemetti - maaeluministeeriumi kantsler; Peeter Viil - põllumajandusteadlane; Markko Mäll - toidusüsteemide ekspert; Roosi Soosaar, põllumees Korraldaja: NutriLoop Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kus teha teadust? by Arvamusfestival

Eesti iduettevõtjad ja teadlased on paljude edukusnäitajate järgi maailma tipus. Kuidas panna nad rohkem ja tõhusamalt koos tegutsema? 2018. aasta lõpus sõlmisid erakonnad, teadlased ja ettevõtjad ühiskondliku kokkuleppe, kus lubavad kasvatada Eesti avaliku teadustegevuse rahastust järgmise kolme aastaga ligi kahekordseks – ühe protsendini Eesti majanduse koguproduktist. Arutame, kuidas võib kokkulepe mõjutada iduettevõtjate, ingelinvestorite ja teadlaste koostegevust. Arutelu juht: Andi Hektor Osalejad: Märt Aro - DreamApply; Kalev Kallemets - Fermi Energia; Kaupo Reede - majandusministeerium Korraldaja: Eesti Teadusajakirjanike Selts Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Sidusus on toimiva ühiskonna oluline eeldus. Sidusust kujundavad (või lõhestavad) poliitika, meedia, haridussüsteem ja kultuur, aga ka argisuhtlus. Teadlaste ülesanne on küll meie kultuuri, ühiskonda ja keskkonda uurida, kuid uuritavasse sekkumist peetakse tihti kas ebaoluliseks või isegi sobimatuks. Arutame, milline on teadlase roll ja vastutus oma teadmiste rakendamisel ühiskonna heaks ning kuidas motiveerida teadlasi Eesti ellu panustama. Arutelu juht: Aija Sakova Osalejad: Mari Sarv - folklorist; Krista Kodres - kunstiajaloolane; Tarmo Soomere - akadeemik; Andres Koppel - teaduskorraldaja Korraldaja: Eesti Kirjandusmuuseum Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Vaimne tervis on olnud päevakorral juba mõnda aega, üha sagedamini on vaimse tervise probleemidega seotud olnud just noorted. Arvud näitavad, et Eestis on palju noorte enesetappe ning enesevigastamise arv on suurem kui on liikluses hukkunuid. Üha enam kohtab noorte läbipõlemist ja paljud noored on ületöötanud või sattunud depressiooni. Enda lugusid vaimsest tervisest ja depressioonist jagavad tuntud inimesed. Koos kuulajate lugudega püüame arutelu jooksul jõuda kogemuslugudest lahendusteni. Üha enam on vaimse tervise küsimused aktuaalsed aga mis saab edasi? Kuidas saavad vabaühendused ning riik juba täna noorte probleeme lahendada? Arutelu juht: Roger Tibar ja Mikk Tarros (Eesti Noorteühenduste Liit) Osalejad: Käthlin Mikiver (Sotsiaalministeerium), Hedvig Madisson (Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine), Andrei Zevakin Korraldaja: Eesti Noorteühenduste Liit Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Hea noor! Kas Sinu arvates on noorte valimisõigus piisav, et rääkida kaasa kodukoha arengus? Mida sooviksid Sina kodukohas muuta, et pärast õpinguid sinna tagasi pöörduda? Otsime üheskoos lahendusi, kuidas muuta väiksemates regioonides elukeskkond selliseks, kus on hea töötada, ettevõtlusega tegeleda ning pere luua! Tule ja räägi kaasa! Ideejahile on oodatud kõik teemast huvitatud inimesed, et head ideed ja sõnumid omavalitsusteni viia. Arutelu juht: Muusik Teele Viira Osalejad: Maailmakohvikut modereerib muusik Teele Viira, laudkonna juhtideks on Järva valla vallavanem Rait Pihelgas, Cleveroni turunduse projektijuht Reelika Maranik, Hargla Kooli kohaloo õpetaja Rasmus Onkel ja Pärnu linna noore stipendiumi saaja Geili Pais. Korraldaja: Maakondlikud Arenduskeskused, Ettevõtlik Kool ja Ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

We all know what a smart home is, but what exactly is a smart city? Is it green, comfortable or something that evokes memories of a happy childhood? What does it offer to its people and businesses? Smart solutions eliminate traffic jams and parking problems, promoting green transport instead. They also offer effective and creative solutions for energy, water and waste disposal. Smart cities attract companies that think alike, creating a synergy of fresh ideas and people, cooperation and competition. Join us and let's rethink the city! Arutelu juht: Rode Luhaäär (CEO & Co-founder at Paytailor) Osalejad: Teet Raudsep (Ülemiste City), prof. Jarek Kurnitski (TalTechCity), Dr Jacqui Taylor (CEO and co-Founder FlyingBinary, Smart City Tsar), Grete Arro (Tallinn University research fellow) Korraldaja: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

20 aasta pärast on tänases mõistes tööealine elanikkond Eestis viiendiku võrra väiksem. Pensionijärgne töötamine on siis pigem vajadus kui võimalus, ent kuivõrd me seda teadvustame? Mida peaksid tööandjad ja töötajad tegema, et tööelu saaks olla pikk, produktiivne ja õnnerikas? Alustame müütidest vanemaealiste töötajate kohta ja lõpetame kogemuste jagamisega mõlemalt poolelt. Arutelu juht: Andero Uusberg, Tartu Ülikooli afektiivse psühholoogia vanemteadur Osalejad: Kaire Tero (Rimi Eesti Food AS), Anu Einberg (Mooncascade), prof. Ain Heinaru (Tartu Ülikool), prof. Ruth Kalda (Tartu Ülikool), Liis Klaar (sotsioloog) Korraldaja: Tartu ülikooli majandusteaduskonna juhtimise õppetool Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eesti erakonnad, teadlased ja ettevõtjad sõlmisid detsembris 2018 teadusleppe, mille järgi tõuseb Eesti avalik teadustegevuse rahastus järgmise kolme aastaga ligi kaks korda, ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Kevadine koalitsioonileping kordas ühe protsendi eesmärki, kuid uues eelarvestrateegias taganes valitsus kokkuleppest. Küsime, kuidas näevad erakonnad teaduse rolli Eesti arengus. Arutame ideid, mis aitavad Eesti ühiskonda ja majandust teadmispõhisemaks teha. Arutelu juht: Els Heinsalu Osalejad: Jaak Valge - EKRE; Tõnis Lukas - Isamaa; Katri Raik - SDE; Maris Lauri - Reformierakond; Mailis Reps - Keskerakond; Ruth Oltjer - ettevõtja, teadusleppe algatajaid Korraldaja: Eesti Teadusajakirjanike Selts; Eesti Teadusagentuur Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tutvuste loomine on vajalik oskus, mis on abiks nii töö- kui eraelus. Töötuba ja sellele järgnev praktiline ülesanne annavad võimaluse läbi mõelda, miks ja kuidas kontakte luua ja endast hea esmamulje jätta. Praktiline harjutus aitab õpitut kinnistada ja luua uusi kasulikke tutvusi toetudes inimeste tugevustele. Arutelu juht: Sandra Lindermann ja Argo Bachfeldt Osalejad: Sandra Lindermann, Argo Bachfeldt (Tallinna ja Harjumaa osakond - Karjäärikeskus, juhtivkarjäärispetsialist), töötoas osalejad Korraldaja: Eesti Töötukassa Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Vastuolulised teemad, näiteks vaktsineerimine või kliimamuutused toovad alati kaasa üleskutseid kommunikeerida teaduslikke teadmisi ühiskonnale paremini. Kuid mida tähendab “paremini”? Võib juhtuda, et teadlased peavad kommunikatsiooni kvaliteedi all silmas üht, ajakirjanikud teist, lugejad-vaatajad hoopis midagi kolmandat. Mis võiks olla kõigi ühisosa ja kas sellest piisab, et teha teaduskommunikatsioon kõigi jaoks “kvaliteetseks”? Arutelu juht: Arko Olesk Osalejad: Karmen Joller - perearst; Jaan Aru - ajuteadlane; Greete Palmiste - ajakirjanik Korraldaja: Tallinna Ülikool; Eesti Teadusajakirjanike Selts Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Vastus küsimusele "Kust sa tead?" kõlab eriti veenvalt, kui sisaldab viidet teadusuuringule. Aga küsime edasi: "Kust teadlane teab?" – ja meid võib tabada üllatus. Uskumatult tihti juhtub, et teadlane kordab kolleegi uuringut, aga saab tulemuseks midagi muud. Maailma teadlased toodavad raske raha eest puhast pahna, mida siis agaralt risti-rästi tsiteerivad. Kuidas teaduse meepotist tõrv välja saada? Kas teadlane teab? Arutelu juht: Priit Ennet Osalejad: Ülo Maiväli - molekulaarbioloog; Kristjan Port - spordibioloog Korraldaja: Eesti Teadusajakirjanike Selts Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin

Nii nagu kiiver ja kindad kaitsevad töötajat füüsiliste vigastuste eest, tuleb ettevõttel leida meetmed ka vaimse tervise kaitseks. Uuringud näitavad, et töötajate vaimse tervise eest hoolitsemine aitab oluliselt tõsta ettevõtte mainet ning parandada tootlikkust. Mida saavad tööandja ja töötaja teha, et ennetada vaimse tervise probleemidest põhjustatud langenud töövõimet ning kas ja millist tuge oodatakse selleks riigilt? Arutelu juht: Andero Uusberg, Tartu Ülikooli afektiivse psühholoogia vanemteadur Osalejad: Meeli Miidla-Vanatalu (Tööinspketsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal), Katrin Randrüüt (Arengukeskus Avitus tegevjuht, kogemusnõustaja), Taimi Elenurm (tööpsühholoog), Kärt Kinnas (Eesti Personalijuhtimise Ühingu tegevjuht) Korraldaja: Sotsiaalministeerium, Võõras Sõber (A-G Projekt OÜ) Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eestis nähakse kõrgkoole sageli haridusasutustena, mitte ettevõtete koostööpartneritena arendusprojektides. Ettevõtetel aga enam pikalt protsessi parendamise ja alltöövõtuga tegelda ei lasta. Ühelt poolt on innovaatoriks saamise vajadus, puuduv tootearenduskompetents ja innovatsiooni osas loogiline koostöö kõrgkoolidega. Teisalt kõrgkoolide uuringute vähene rakenduslikkus, teostamise probleemid ja ebapiisav (riiklik ja erasektori) rahastus. Kuidas võita usaldus ja näha kasu? Arutelu juht: Urmas Vaino Osalejad: Mait Rungi - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor; Mart Noorma - kaitsetööstusettevõte Milrem; Aivars Alt - Tallinna Tehnikakõrgkool; Ülle Ernits - Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Korraldaja: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor; Rakenduskõrgkoolide Rektrorite Nõukogu Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Prügisaared. Ajale jalgu jäänud haridussüsteem. Pagulaskriis. Üksildus. Mida teha? Alustavad sotsiaalsed start-upid tutvustavad oma lahendusi keerulistele probleemidele ja kutsuvad sind kaasa mõtlema. Arutelu juht: Marleen Pedjasaar (NULA inkubaatori projektijuht) Osalejad: Ühiskondlike algatuste inkubaatori NULA algatused: Jututaja, Köömen, Wise Waste Collect, GTL Labor, SELFres ja Andmekool. Korraldaja: Heateo Sihtasutus, Sotsiaalsete ettevõtete võrgustik Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Projekti InWeGe (Income, Wealth, Gender) eesmärk tervikuna on analüüsida soolist lõhe varades ja sissetulekutes üle elutsükli. Soolist lõhe varades on rahvusvaheliselt vähe uuritud ning Eestis puudusid selle kohta varasemad uuringud. Projekti raames uuritakse täiendavalt palgalõhet ning keskendutakse seni Eestis mitte analüüsitud teguritele nagu ettevõtte tasandi tegurite rolli soolises palgalõhes ning palgalõhe pikaajalistele arengutele. Lisaks teadustööle on InWeGe eesmärgiks ka tööturu läbipaistvust suurendava veebiarenduse välja töötamine. Sellisest arendusest on kasu kõikidele töötajatele nii palgaläbirääkimistel kui erialavalikul, aga eelkõige võiks see julgustada alamakstud turuosalisi palgaläbirääkimistel aktiivsemalt palgatõusu küsima. Projekti raames viiakse läbi 9 temaatilist uuringut. Arvamusfestivali paneelis keskendutakse projekti raames konkreetselt ühele elluviidavale uuringule - varade lõhe uuringule. Projekti toetatakse Euroopa Liidu vahenditest. Arutelu juht: Liisa Pakosta (võrdõiguslikkuse volinik) Osalejad: Jaanika Meriküll (Tartu Ülikooli majanduse modelleerimise vanemteadur), Merike Kukk (Tallinna Tehnikaülikool), Sander Pikkel (LHV pangandusekspert) Korraldaja: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Vene ja eesti kogukonna inforuum erineb. Pärast iseseisvuse taastamist puudus Eestis kohalik venekeelne televisioon, samal ajal kui vene telekanalite levi oli vaba. Nii püsis siinsetel venekeelsetel televaatajatel harjumus jälgida idanaabri meediat. 2015. aastal käivitas aga ERR esmakordselt 100% venekeelse telekanali ETV+. Kas uus telekanal on suutnud oma saadetega siinsete venekeelsete televaatajate poolehoidu võita? Andrei Jakubovitš võrdles oma uuringus kaht meelelahutuslikku jutusaadet – “Loojangusse Dozortseviga” (ETV+) ja “Õhtune Urgant“ (Pervõi kanal). Milline on hea meelelahutuslik jutusaade kohalike venekeelsete televaatajate hinnangul? Kas nad võiksid hakata vaatama saateid, mida pakub ERR? Arutelu juht: Andrei Jakubovitš (Tallinna Ülikool), Katrin Tiidenberg (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia) Osalejad: Ekaterina Taklaja (ETV+ peatoimetaja), Urmas Oru (ERRi juhatuse liige), Janek Luts (oli ETV+ arendusjuht kanali käivitamise ajal) Korraldaja: Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Paljud osapooled on võtnud endale südameasjaks noortevahelise küberkiusamise: kuidas seda piirata, ennetada ja muuta üldist netiketti. Kuid lisaks sellele, et noored üksteist sageli internetis kiusavad, võivad ohvriks langeda ka õpetajad. Vulgaarsete piltide jagamine, ebatsensuursete väljendite rahe, avalik laim, identiteedivargus ning ahistav jälitamine veebis – need on vaid mõned näited, millega õpetajad küberkiusamisel kokku puutuvad. Küberkiusamise ohvriks langedes jääb õpetaja aga tihtipeale oma murega üksi, vaikib ja kannatab. Arvamusfestivali värske teaduse alal arutleme selle üle, mis võib õpetajate küberkiusamise esile kutsuda? Miks on see probleem vaikuse loori all? Kuidas küberkiusamine võib õpetajale mõjuda ning kuidas saaks üldse sellist küberkiusamist piirata? Arutelu juht: Kätlyn Jürisaar (Tartu Ülikool), Andra Siibak (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia) Osalejad: Kristi Vinter-Nemvalts (haridusteadlane, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler), Kätlin Konstabel (psühholoog ja pereterapeut), Urmas Heinaste (Eesti Informaatikaõpetajate Selts, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda) Korraldaja: Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Miks akude areng nii "aeglane" on? Miks tänapäeval kestavad telefoni akud vähem kui vanasti? Ronald Väli räägib enda teadustööst uute akude välja arendamisel ja mis on sellega kaasnevad väljakutsed. Mida oleks avalikul sektoril õppida erasektorilt lennukate ideede rahastamise kohta? Millal teenib ühiskond teadusesse investeeritud raha tagasi ja kui hästi seda on üldse võimalik mõõta? Teadusraha jagamisel oodatakse tihedat koostööd ettevõtlusega, aga mis sellisel juhul saab fundamentaalteadustest? Kas uudishimul on veel tänapäeval ruumi projektipõhises teaduses? Arutelule on kaasatud ettevõtete arendusjuhid, teadlased ja ärimehed. Arutelu juht: Ronald Väli (Tartu Ülikooli keemia eriala doktorant), Mario Kadastik (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia) Osalejad: Ivar Kruusenberg (PowerUP Fuel Cell CEO ja KBFI teadur), Enn Õunpuu (Elcogen CEO) Korraldaja: Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Seoses teaduse rahastamise teemaga kipuvad üles kerkima korduvad küsimused: Mis kasu on teadlaste tööst? Kuidas teaduse rahastamise tõus inimeste elu paremaks muudab? Miks peetakse teaduse rahastamist investeeringuks ja kas see tasub päriselt ära? Ühisarutelus osalevad Eesti noored tippteadlased laiast erialade valikust, alates teoreetilisest füüsikast ja lõpetades muusikateadusega, et näidata, kuidas ja millise viiteajaga uusimad avastused nende erialalt eestlaste igapäevaellu jõuavad. Arutelu juht: Tuul Sepp (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia) Osalejad: Jaan Aru (Berliini Humboldti Ülikooli järeldoktor), Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikooli dotsent), Ester Oras (Tartu Ülikooli vanemteadur), Marju Raju (Eesti Muusika ja Teatriakadeemia teadur), Mario Kadastik (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusdirektor), Andra Siibak (Tartu Ülikooli professor) Korraldaja: Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Andmeteadlast on peetud üheks 21. sajandi kõige olulisemaks elukutseks. Samas olid ju juba ka eelmisel sajandil olemas nii statistikud kui ka informaatikud ja võib tekkida küsimus, et mis uus asi see andmeteadus nüüd siis on. Kes on see andmeteaduse spetsialist, kelle väärtus nii ettevõtja kui ehk ka riigi jaoks oleks hindamatu - mida ta nii väärtuslikku teeb ja milline peaks olema tema haridus ja kogemused? Arutelu juht: Mart Mägi Osalejad: Ene-Margit Tiit, Taivo Pungas, Meelis Kull, Kristjan Vassil, Krista Fischer Korraldajad: Tartu Ülikool ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, EEK Mainor ja Tartu ülikool Arutelu toimus 9.augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Oleme jõudnud olukorda, kus oskuslikult juhitud andmekäitlus võimaldaks oluliselt tõhustada elukeskkonna loomist ja parandada meid ümbritseva ruumi kvaliteeti. Siiski on digitaalsete andmete potentsiaali Eesti ehitus- või kinnisvarasektori arendamisel veel tagasihoidlikult kasutatud. Kuidas paraneb meie elu kui kogu Eesti ehitatud keskkonna andmed on ühest kohast digitaalselt kättesaadavad ja masintöödeldavad? Arutelu juht: Jaan Saar Osalejad: Leeni Langebraun (MNT), Kristjan Tüvi (Merko), Kaido Hanikat (Conviso) Korraldaja: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Arutelu toimus 9.augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

On palju andmeid, mille jagamine andmete omaniku nõusolekul võib võimaldada innovaatiliste teenuste loomist ja elavdada majandust. Kuidas me aga tagame, et andmeid kasutatakse ainult õigel eesmärgil? Millistel juhtudel võib riik ilma nõusolekut küsimata pakkuda inimestele teenust, kus nende andmed mängus on? Kas inimene saab riiki usaldada või eeldatakse üldjoontes, et riik inimeste andmeid kuritarvitab? Arutelu juht: Ott Velsberg Osalejad: Raavo Palu (AKI), Marko Vaik (DataMe), Ain Aaviksoo (Guardtime), Kai Härmand (Justiitsministeerium) Korraldaja: Justiitsministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Andmekaitse Inspektsioon Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tehisintellekt on juba praegu inimeste igapäevaelu osa, isegi kui me seda tihti ei märka. See on aga toonud kaasa mitmed juriidilised ja eetilised küsimused, mis vajavad tähelepanu juba täna. Milliseid muutusi vajab õigusruum tehisintellekti kasutamiseks? Kas tehisintellekt tohib ise otsuseid vastu võtta? Mida hakkavad tegema inimesed, kui lihttööd automatiseeritud saavad? Kes vastutab tehisintellekti otsuste ehk algoritmide eest? Milline peaks olema eetiline ja õiguslik raamistik, et tagada, et tehisintellekti ei kuritarvitataks? Kas tehisintellekti kasutamiseks peab üldse teistmoodi või erineva õiguslikuraamistiku looma, kui see on meie igapäeva elu osa? Arutelu juht: Mats Volberg Osalejad: Prof. Margit Sutrop, prof. Mart Noorma, JM õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand, AI psühholoog Madis Vasser Korraldaja: Eesti Interneti SA, Tartu Ülikooli Eetikakeskus, Justiitsministeerium Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Pariisi ja Düsseldorfi kesklinnadesse ei lubata juba mitu aastat diiselmootoriga sõidukeid, piirangu põhjuseks on eelkõige tekkiv saaste, peenosakesed ja tolm. Eesti riigi siht on kasutada aastaks 2020 transpordis 10% taastuvkütuseid, millest osa on plaanis katta eestimaise rohegaasiga. See eesmärk näib juba mõnevõrra iganenud, aga samas ka saavutamatu. Mis tingimustel oled Sina valmis vahetama oma fossiili gaasi- või ka elektriauto vastu ja miks? Mis võimalused selleks täna on? Kas eeskuju peaks näitama omavalitsus või inimene? Kas riik teeb eesmärgi saavutamiseks piisavalt ning mida oleks veel vaja teha? Mõtleme koos, kas tänased algatused ja arengud on piisavad meie endi ja keskkonna tervise tagamiseks ning mida enamat saame teha. Arutelu juht: Neeme Raud Osalejad: Ando Leppiman, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium; Raul Kotov, Eesti Gaasi juhatuse liige; Ahto Oja, OÜ Biometaani juhatuse liige ; Arno Sillat, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht; Jaak Kastepõld (gaasiauto omanik) Korraldaja: Eesti Gaas Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Äikesetormi tõttu on salvestus lõpust lühem kui toimunud arutelu ning heli on kohati vihma ja mürina tõttu häiritud. Lihtsalt ja lühidalt - soovime vastata inimese küsimusele - mida tema allkiri mõjutas? Mis toimus ja mis sai? Kuidas rahvaalgatused saaksid laiemat kandepinda? Rahvaalgatus.ee kaudu on esitatud juba üle 25 algatuse, millest enamik on läbinud menetluse Riigikogus ja sageli sealt edasi suunatud näiteks ministeeriumisse. Tegeleme aktiivselt menetluse kohta info kogumisega ning analüüsime, mis komponentidest võiks koosneda algatuse mõju. Arutelu juht: Külli Taro (Õiguskantssleri büroo Õiguskorra kaitse osakonna juhataja) Osalejad: Siim Kallas (Riigikogu aseesimees), Jaan Aps (aitab rahvaalgatus.ee mõjumudeli indikaatoreid välja mõelda), Alari Rammo (Vabaühenduste Liidu huvikaitse juht ja katuserahade algatuse vedaja) Korraldaja: SA Eesti Koostöö Kogu Arutelu toimus 9. augustil Paides.Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Jagatud kohustuse otsus (Effort Sharing Decision ehk ESD) ütleb, et Euroopa Liidu liikmesriigid peavad vähendama kasvuhoonegaase, sh Eesti. 2050ndaks aastaks peame kasvuhoone gaase kokku tõmbama 80%. ESD alla ei käi energeetika sektor laiemalt ega põlevkivi. Siia kuuluvad muud valdkonnad, sh transport, mis on ESD alusel kõige suurem saastaja. Samuti on transpordil kõige suurem kasvuhoonegaaside vähendamise potentsiaal. Kuna meetmed, millega kasvuhoonegaase vähendada pole liialt palju, tuleb ühiskondlikult kokku leppida meetmed. Kõik ei saa olla elektriautode suunas toetus, vaid muutusi võib tuua sisse ka ostueelistustes ja harjumustes. Arutelu juht: Lauri Tammiste, SEI Tallinn Osalejad: Jaanus Uiga, MKM energeetika osakonna juhtaja; Laire Suurväli DHL Express Estonia AS Kvaliteedi-, keskkonna- ja kommunikatsioonijuht; Merike Saks (Elron), Enn Õunpuu (Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing), Marko Viiding (Elektrilevi) Korraldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arutelu toimus 9. augustil Paides.Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Inimarengu aruande prognooside kohaselt on Eestis aastal 2100 inimesi 800 000. Ehkki viimastel aastatel on rahvastikusaldo olnud positiivne, ei muuda see demograafide prognoosi - kui me oma perepoliitika, rändestrateegia ja tööhõive teemalisi otsuseid järgmise paari valimistsükli sees ei tee, on meid palju vähem. Küsisime mullu suvel Paides “Kuidas me kestame?” ja samal teemal toimusid ka kogukondlikud arutelud mitmekümnes kohas üle Eesti. Vaata sündinud ettepanekuid siit: kestame.rahvaalgatus.ee. Nüüd võtame kokku saadud saagi ja uurime, millised on teadmised ja eelarvamused sel teemal ning miks. Rahvastiku, rände, sündimuse ja tööhõive teemadel ringleb müüte palju ja faktiteadmisi vähe. Sellest lähtuvalt toimub arutelul ka Hans Roslingu raamatust “Faktitäitus” (“Factfullness”) inspireeritud osalusküsitlus. Roslingu viimase 10 aasta teadustöö näitab, et inimestel on loomulik tendents arvata, et maailmas on asjad hullemad, kui tegelikult ning seda hoolimata oma tegevusalast või hariduslikust taustast. Kuidas hindame rahvastikuküsimusi me ise ning millestesse mõtlemislõksudesse eneselegi teadmata kukume? Kuidas faktipõhise mõtlemise abil toetada rahvastiku kestmist? Aruteluga seotult on Paide Muusika-ja Teatrimajas avatud tunnustatud fotograaf Birgit Püve fotonäitus #kuidasmekestame, mis kujutab rahvastiku vähenemise ja vananemisega seotud muutusi Eesti inimeste argielus. Fotonäitus on sündinud koostöös Avatud Eesti Fondi, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Mainor ASi, TalTechi, Teenusmajanduse Koja, Vabaühenduste Liidu ja mitmete vabatahtlikega. Arutelu juht: Kristi Liiva, Herman Kelomees, Maris Jõgeva, Jüri Käosaar Osalejad: Kõik festivalil selle teema vastu huvi tundvad inimesed Korraldaja: #kuidasmekestame algatus Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Digiteadlikus toob paremad otsused, kuid ka suurema julguse riskida. Kust saab noor vajalikud digiohutuse ja küberkaitse oskused? Teisalt tuli suurima murekohana välja vähene koolipoolne tugi sisuliste digiohutuse ja küberkaitse teemade õpetamisel, sest tavaline õpetaja või õpetajaid toetav haridustehnoloog pöörab enamasti tähelepanu küll „heale käitumisele internetis“, kuid vähem õpilase tehnilisele oskusele ennast ise keerulises olukorras aidata ehk olla omamoodi loov. Lapsed ootavad huvitavat ja õpetavat sisu, kuid keegi ei paku neile seda. Lapsed tahavad olla tarbijad, mitte loojad. Arutelu juht: Catlyn Kirna Osalejad: Artur Luik (eetline häkker), Marit Sukk Korraldaja: Eesti Interneti Sihtasutus Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Taastuvenergiatehnoloogiad on viimastel aastatel arenenud revolutsioonilises tempos ning tänapäeval on tuule ja päikese jõul toodetud elektrienergia juba mitmel pool osutumas odavamaks fossiilsetest alternatiividest. Samas on selge, et juhitamatute energiaallikate osakaalu suurenemisega energia tootmisportfellis kasvab ka energia salvestusvõimekuse tähtsus. Arutelus kuuleme, millised lahendused on Eestis välja töötamisel elektrienergia salvestamiseks, kuidas ja kas üldse mõjutab selline muutus tavatarbijat, kuidas tagatakse tulevikus elektri varustuskindlus ja palju muud. Arutelu juht: Mihkel Annus Osalejad: Peep Siitam (Energisalv OÜ), Taavi Veskimägi (Elering), Jaanus Uiga (Majandus ja kommunikatsiooniministeerium), Rain Neemlaid (Elektritransport OÜ) Korraldaja: Eesti Taastuvenergia Koda Arutelu leidis aset 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

On levinud arusaam, et Eesti on üks parimaid kohti maailmas, kus oma lennukate ideede elluviimist alustada. Kas see on tõesti nii ning miks? Märkimisväärne on seegi, et samal ajal kui mujal maailmas räägitakse alles energeetikasektori andmete kogumise ja digitaliseerimise olulisest, siis meil on see etapp juba praktikas läbitud. Miks pole aga Eestis toimunud läbimurret kogutud info rakendamises? Eestis on loodud muu hulgas hea platvorm keskkonnasõbralike iduettevõtete kasvamiseks. Kuidas see toimib ning kas seniste edulugude pinnalt on 2035. aastal Eestis ka mõni energeetikasektori ükssarvik? Arvamusfestivali arutelul analüüsime, milline on Eesti potentsiaal energeetikasektori iduettevõtete kasvatamiseks ning kuidas suudab riik sellele kaasa aidata. Arutelu juht: Erki Ani Osalejad: Marit Lyngbaek (Plug and Play energia ja jätkusuutlikkuse programmi suurettevõtete partnerluse juht Silicon Valleys ), Georg Rute (Elering digitaliseerimise arendusjuht ja tarkvõrgu üksuse juht), Martin Kruus (Sunly asutaja), Birgit Aru Korraldaja: Cleantech ForEst Arutelu leidis aset 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Teadlaste (IPCC) arvutuste põhjal peaks ohtliku, üle 1,5 kraadise kliimasoojenemise vältimiseks kogu maailma süsinikuheide olema 2030. aastaks 55% väiksem kui see oli 2017. aastal ning kliimaneutraalsuseni on vaja jõuda hiljemalt aastaks 2050. Põlevkivienergeetikast, sh õlitootmisest, väljumine on selle vajaduse täitmiseks möödapääsmatu. Õiglase ülemineku kontseptsioonile tuginedes arutleme, millised on esimesed sammud, mis Eesti peaks kiirelt tegema. Fookuses on Ida-Virumaa majandus ja töökohad. Arutelu juht: Martin Noorkõiv Osalejad: Rene Tammist (SDE, endine ettevõtlus- ja IT minister), Lauri Jalonen (Ida-Viru Ettevõtluskeskus, vanemkonsultant), Eili Lepik (Riigikantselei, strateegiadirektori asetäitja), Viljar Lubi (Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler) Korraldaja: Eestimaa Looduse Fond Arutelu leidis aset 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Uurime, kuidas erinevad kliimapoliitika maastikul tegutsejad (ametnik, vabaühendus, protestija, poliitik, ettevõtja) kliimapoliitikaga tegelevad, milline on nende roll. Selgitame välja, millist rolli ja milliseid sekkumisvõimalusi igaüks neist enda perspektiivist kodanikel kliimapoliitika kujundamises näeb ning sorteerime välja iga käsitluse tugevused ja nõrkused. Viimastele leiame esinejate ja osalejate ühisarutelus lahendusi. Arutelu juht: Kaisa Jõgeva Osalejad: Madis Vasser (Eesti Rohelise Liikumise huvikaitseekspert), Janika Laht (Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik), Veikko Maripuu (investeerimisgrupi Head Capital asutaja ja juht), Henri Holtsmeier (Fridays For Future Tartu eestvedaja), Indrek Tarand (poliitik, 2.generatsiooni MEP) Korraldaja: Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus Arutelu toimus 10.augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

100 aasta eest kogunes iseseisva Eesti esimene rahva valitud esindus - Asutav Kogu. Mis on aga poliitikutest koosneva seadusandliku võimu väärtus kaasaegses Eesti ühiskonnas? Kas Riigikogule on alternatiivi ja kuidas võiks meie parlament areneda, muutuda ja pareneda lähitulevikus? Kas poliitikust Riigikogu liikme aeg on läbi ja seadusandjad võiksid omada ka mõnd “päris” elukutset nagu Islandil? Kuidas saaksime e-Eesti esindusdemokraatia heaks tööle panna? Mis on need põhiväärtused, mis ei tohiks muutuda? Arutelu juht: Kristi Sobak, Riigikogu Kantselei pressinõunik Osalejad: Külli Taro, riigiteaduste doktor; Eiki Nestor, seitsmekordne Riigikogu liige; Urmas Jaagant, Postimehe poliitikaajakirjanik Korraldaja: Riigikogu Kantselei Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Täna õpivad vaid noored ja siis, kui kästakse ja mida nõutakse. Kas ja kuidas on õppimine seotud tulevikuga? Kui ma tahan 2035. aasta augustikuu reede hommikul seenel käia või hoopis Wall Street’il JPMorganis investeerimislepingut sõlmida, siis mida ja kuidas pean ma õppima? Arutame erinevas vanuses ja õpikogemusega osalejatega, mida läbi inimese elukaare tuleks meie elukorralduses muuta. Mis teemadega peame tegelema ning milliseid reforme ellu viima? Ootame uusi ideid, kannapöördeid võimaldavaid lahendusi ja toimivaid reforme. Leiud ja uudsed lahendused lisame strateegiasse „Eesti 2035“. Arutelu juht: Karl-Andreas Sprenk Osalejad: Kea Kruuse, ühiskonnaaktivist ja jurist; Steven-Hristo Evestus, Vaba Lava juht, endine juhtiv riigiprokurör; Ulvi Vilumets, Jõhvi Gümnaasiumi eesti keele kui teise keele õppetooli juht ja õpetaja; ekspertidena Heleri Reinsalu riigikantseleist ja Tanel Ross rahandusministeeriumist Korraldaja: Riigikantselei Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eesti elanike südametesse säravate ideede, kadestamisväärse pühendumuse ja asendamatu panuse läbi jõudnud vabatahtlikud, kes pole siin sündinud, jagavad edasiviivate õppetundidena enda õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Rikastav mitmekesisus on ju üheks Eesti väärtuseks. Arutelu juht: Michaela Snopkova Osalejad: Piet Boerefijn - Toidupank, tegevjuht, Hannele Valkeeniemi - Soome Suursaatkond Eestis, pressinõunik, Sanam Aliyeva - Aserbaidžaani huvikool Orhan, Anneli Ohvril - Let´s Do It tegevjuht Korraldaja: Integratsiooni Sihtasutus Arutelu toimus 10. augustil Paides.

Foorumteatri näitlejate oskuslikul eestvedamisel mängivad külastajad läbi igapäevaelu olukorrad, mis algavad konfliktidest erinevate kultuuride ja tunnetuste vahel ning lõpevad konfliktidega kõikide keelte ja ruumide vahel. Samm haaval jõuavad kõik osalejaid kõigepealt konfliktide tuumadeni ja seejärel nende lahendusteni. Integratsiooni Sihtasutuse ja Eesti Instituudi kogemustele tuginev teatrietendus ei ole soovitav neile, keda tulevane igapäevaelu Eestis jätab ükskõikseks. Arutelu juht: Nikolai Kunitsõn ja Katrin Maiste Osalejad: Kõik arutelus osalejad Korraldaja: Integratsiooni Sihtasutus Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Öeldakse, et inimloomus ei muutu, kuid kas see on ka tõsi vaadatuna erinevate distsipliinide vaatenurgast?Arvamusfestivali arutelu eesmärk on arutleda selle üle kui muutumisvõimelised me inimestena oleme. Peaaegu igapäevaselt kirjutab keegi ajalehes, et me elame ennenägematute muutuste ajastul. Kas tõepoolest on käimas muutuste ajastu või on igal põlvkonnal oma kordumatud väljakutsed, mis tähendabki muutustes elamist ja muutustega kohanemist? Vastamine suurtele väljakutsetele nagu kliimamuutus või ääremaastumine nõuab meilt oma väärtushinnangute ja igapäevapraktikate muutmist. Me peame muutuma, kuid kui kiiresti me oleme võimelised muutuma? Kas elu muutub kiiresti või meile ainult tundub nii? Kuidas muutus toimub - kas läbi suurte sekkumiste või hoopis läbi igapäevaste väikeste sammukeste? Arutelu juht: Kristi Grišakov (linnaplaneerija) Osalejad: Aveliina Helm (bioloog ja looduskaitseteadlane); Grete Arro (hariduspsühholoog); Tõnu Viik (filosoof); Jan Kaus (kirjanik); Liiri Oja (õigusteadlane); Annika Laats (kirikuõpetaja ja hingehoidja) Korraldaja: Koostöö kogu Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Teema on tõusnud päevakorda seoses ühiskonna arenguga ning ootusega, et erinevad inimesed oleksid üha rohkem aktsepteeritud ning võrdselt ühiskonnaelus osaleksid. Samas ei ole me ühiskonnana tegelikult veel valmis erinevustega/erisustega leppima. Jah, need teistsugused inimesed võivad ju olemas olla, kuid NIMBY. Kas ma ikka pean olema tolerantne? Miks? Ja kuidas, kui ma ei oska? Arutelu juht: Margo Loor Osalejad: Inimgruppide esindajad: Teadlane; tavaline inimene; ebatavaline inimene 1, ebatavaline inimene 2 ja tööandja Korraldaja: Sotsiaalministeerium, Sabina Trankman Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eesmärk on arutleda, millised on tuleviku energiasüsteemid linnakeskkonnas ja mujal? Millist rolli omab selles sümbioosis tootja, võrguettevõte ja kodumajapidamine? Kas ühesuunaline tee võib muutuda äkki kahesuunaliseks? Kas ressursitõhusus ja energiatõhusus on alati samad asjad? Milline on linnaelaniku ootus keskkonnanõuetele? Kas taastuvenergiale on alternatiivi? Arutelu juht: Siim Umbleja Osalejad: Margo Külaots (Fortum Tartu/Fortum Eesti), Heidi Koger (Keskkonnaministeerium), Martin Kikas (Tartu Regiooni Energiaagentuur ), Evelyn Neido (Keskkonnainvesteeringute Keskus), Priit Treial (Elektrilevi OÜ), Siim Meeliste (AU Energiateenus OÜ). Korraldaja: Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tänapäeval on keeruline leida inimest, kes mingil moel tehnika või tehnoloogiaga kokku ei puutuks. Robootika ja AI areng on kaasa toonud revolutsioonilised arengud kõigis eluvaldkondades, alustades kommunikatsioonist ja transpordist ning lõpetades terviseteenuste ning sõjaväega. Meie seas kasvab uus põlvkond, kes on harjunud, et programmeerimine on sama oluline kui kirjaoskus ja kõike keerukat või tüütut annab automatiseerida. Kuidas ennast uue generatsiooni jaoks valmis panna? Mis roll on inimesel tulevikus? Mis saab meie töömaailmast? Arutelu juht: Ave Laas Osalejad: Karl-Tanel Paes (Generatsioon R esindaja, robootikahuviline), Sander Laas (Generatsioon R esindaja, robootikahuviline) , Andres Sirel (Insplay tegevjuht), Aivar Haller (Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse esimees), Ede Shank-Tammkivi (Hüppelaud suvekooli tegevjuht) Korraldaja: Robotex MTÜ Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kas pidevad uuendused ja tehnoloogiad aitavad suurendada meie ühiskonna ühtsust ja teenustele ligipääsu ning heaolu või hoopis vastupidi? Kas riigi roll on tulevikus olla uute lahenduste suurim katsetaja ja ingelinvestor või siiski mitte? Kujutame ennast aastasse 2053 ning mõtleme, milline on meie argipäev muutunud tehnoloogilises reaalsuses ning millised muudatused peame täna tegema, et 2053 Eesti oleks paik, kus tahame elada. Eesmärk on tajuda, kui ambitsioonikad me saame "Eesti 2035" strateegias olla ning millised lahendused või teemad panevad inimesi mõtlema ja ümber mõtlema. Arutelu juht: Ivo Visak (Aestia koolitaja ja Velveti produtsent) Osalejad: Eesti president Kersti Kaljulaid; Henry Kattago, riigikantselei strateegiabüroo juht ja "Eesti 2035" vedaja; Annika Uudelepp, OECD vanemnõunik; Tarmo Jüristo, Praxise juht. Korraldaja: Riigikantselei Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eesti ja Baltikum astuvad jõudsalt samme, et ühineda 2025. aastal Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Muutuse järel peame olema valmis hoidma Balti riikides tuled põlemas ehk elektrisüsteemi töös ilma välise abita. Samal ajal sunnib CO2 hinna kiire kasv sulgema fossiilkütusel töötavaid kohalikke elektritootmisvõimsusi. Kust tuleb tulevikus elekter? Kas suudame luua investeerimiskeskkonna uute jaamade tekkeks Balti riikidesse või peame lootma üksnes Euroopa partnerite abile? Arutelu juht: Taavi Veskimägi Osalejad: Timo Tatar (MKM), Hardi Koduvere (TalTech), Martin Kruus (ettevõtja) Korraldaja: Elering AS Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Räägime uutest tehnoloogiatest, nendega seotud võimalustest ja riskidest. Otsime digiarengute plusside ja miinuste vahel tasakaalu ning arutame, milliseid küsimusi peame tulevikku vaadates endalt ja ümbritsevatelt küsima, millele mõtlema. Arutelu juht: Toomas Kärner Osalejad: Tiit Hallas (LHV infoturbe juht), Merle Liivak (ajakirja EMA peatoimetaja), Liisa Tallinn (SpectX turundusjuht), Kristjan Port (Tallinna Ülikooli õppejõud) Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Maailm (ja ka Eesti) tunneb suurel hulgal säravaid ja tehnoloogilisi edulugusid. Mis on saanud aga nendest ideedest ja lahendustest, millele küll varem ennustati suurt tulevikku, kuid mis ometi seda ei saavutanud? Arutelu juht:Henrik Roonemaa Osalejad: Henrik Roonemaa (tehnoloogia ajakirjanik) , Taavi Kotka (ettevõtja) Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Sõnad "kliimamuutused" ja "süsinik" käivad koos nagu sukk ja saabas. Samas on vähe räägitud sellest, kus süsinik lisaks fossiilkütustele end veel peidab. Arutelus otsime teadlaste abiga selgust, kuidas süsinik planeedil liigub ning millised on võimalused selle kinni püüdmiseks. Räägime nii looduslikest protsessidest kui ka tehnoloogilistest (tuleviku)võimalustest. Arutelu juht: Jaan Praks Osalejad: Aveliina Helm (Tartu Ülikooli teadur), Kazbulat Shogenov (TalTechi teadur), Martin Liira (Tartu Ülikooli teadur) Korraldaja: Eestimaa Looduse Fond Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

"Raamatukogude juhid arutavad raamatukogude rolli väärinfo leviku tõkestamisel. Kuidas raamatukogud saaksid selle vastu astuda ja kas see üldse on raamatukogude roll? Kuidas saaksid raamatukogud kõige paremini saavutada tõenduspõhise info jõudmise inimesteni? Läbi kogu Arvamusfestivali ootame huvilisi osalema ja looma tuleviku raamatukogu ning kujundama selle teenuseid. Panustada saab oma ideedega, kuidas võiks üks hea ja kasutajasõbralik raamatukogu välja näha, nii füüsilise keskkonnana, kui pakutavate teenuste osas. " Arutelu juht: Joonas Hellerma Osalejad: Janne Andresoo, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor; Kaie Holm Tallinna Keskraamatukogu direktor; Asko Tamme, Tartu Linnaraamatukogu direktor; Tõnis Liibek, Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu direktor Jane Kiristaja, Järvamaa Keskraamatukogu direktor Korraldaja: Eesti Rahvusraamatukogu Arutelu toimus 9.augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Peaaegu iga teine eestlane on kontoriromansiga kokku puutunud. Paratamatult on suhted kerged tekkima keskkonnas, kus inimesed veedavad palju aega koos ning on ka sarnase taustaga. Niisugune töö- ja eraelu sfääride kokkulangemine on tõstatanud küsimuse, kuidas selle fenomeniga tegeleda? Arutelul selgitame, mis on kontoriromanss ning, veelgi enam, mida see ei ole. Kes ja kuidas peaks selle fenomeniga tegelema? Mis juhtub, kui suhe hapuks läheb, ning romansist on ühtäkki saanud ahistamissüüdistus? Arutelu juht: Õnne Allaje Osalejad: Ülle Matt (Swedbanki personalijuht), Kärt Kinnas (Eesti Personalijuhtimise Ühingu tegevjuht), Aive Pevrkur (kutse-eetika spetsialist) ja Maret Maripuu (Tööinspektsiooni peadirektor) Korraldaja: Tartu Ülikooli eetikakeskus Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Äikesetormi tõttu on salvestus lõpust lühem kui toimunud arutelu ning heli on kohati vihma ja mürina tõttu häiritud. Internet, tehnoloogia ja sotsaalmeedia on viimase kümne aasta jooksul raputanud kogu meedia ja meelelahutuse turgu. Mis kujundab aga neid valdkondi järgmise kümne aasta jooksul ning kas suudame ette ennustada võimalikke trende ja muutusi? Arutelu juht: Henrik Roonemaa Osalejad: Ingrid Peek (Vikerraadio peatoimetaja), Karl Anton (Telia valdkonnajuht) , Raul Rebane (meediaekspert), Mart Normet (meediaekspert ja Eesti Laulu endine produtsent) Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides.

Arutelul toimus kaasavas formaadis ja seetõttu on salvestuses kuulda vaid sissejuhatust ja grupitööde kokkuvõtteid. Eestis elavad arukad ja tegusad inimesed, meie majandus on tugev ja meie ühiskond koostöömeelne. Et need, aga mitmed teisedki Eestile seatud pikaajalised sihid meie igapäeva otsustes kaotsi ei läheks, koondame riigi strateegiasse „Eesti 2035“ ka kõik vajalikud reformid ja muudatused. Kogume festivali kahe päeva jooksul inimeste ettepanekuid Eestile oluliste muudatuste kohta ning oma viimases arutelus ootame kõiki ühiselt neid analüüsima, edasi arendama või neile vastu vaidlema. Viime kohapeal läbi praktilise töötoa, kus igal osalejal on võimalik anda konkreetne ja oluline sisend Eesti pikaajalisse strateegiasse ning pakkuda välja vajalikud muutused meie tuleviku kujundamiseks. Sõnastame koos – kes me tahame olla ja kuhu ühiskonnana areneda aastaks 2035 ning mida selleks on teha vaja. Arutelu juht: Eili Lepik (riigikantseleist) ja Magnus Urb (rahandusministeeriumist) Osalejad: Arutlema on oodatud kõik selle teema vastu huvi tundvad inimesed. Grupiarutelusid juhivad: Ott Karulin, Heleri Reinsalu, Laura Viilup ja Ivar Hendla riigikantseleist; Tanel Ross ja Triin Tomingas rahandusministeeriumist. Korraldaja: Riigikantselei, Rahandusministeerium Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Miks Eesti mees peksab naist? Ja miks Eesti naine laseb ennast mehelpeksta? Mis põhjustab perevägivalda ja miks seda Eestis nii palju on? Arutelu juht: Marko Pomerants Osalejad: Riina Solman, Mihkel Kunnus, Helen Hääl, Eha Reitelmann, Kait Sinisalu Korraldaja: Isamaa Arutelu leidis aset 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kuidas olla tänaste probleemide lahendamisel maailmas teerajajaks? Kliimaprobleemide lahendamise eelduseks on eri vaadete ja teadmiste kokku toomine. Ka metsamajandamisel ja puidutöötlemisel saab olla kliimale positiivne mõju. Tehes puidust maja või mööblit saame süsiniku pikaks ajaks talletada. Pannes maha võetud puu asemel kasvama uue puu, hakkab toimuma uus süsiniku sidumise ring. Eriti aktiivselt seovad süsinikku noored, alles intensiivselt kasvavad puud. Kasutades puidust toodet naftast või betoonist toote asemel, saame lisaks veel ka asendusefekti ehk ligi kolmekordse mõju. Arutelu juht: Anna Karolin Osalejad: Annela Anger-Kraavi (Cambridge kliimateadlane), Jaan Kers (Taltech), Marek Metslaid (Maaülikool), Reet Aus (EKA) Korraldaja: Sõnumiagentuur Akkadian esindamas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liitu Arutelu leidis aset 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Loomad on pikalt olnud seotud moetööstusega. Õnneks on maailm pidevas muutuses ja tänapäeval on järjest enam inimesi endale teadvustanud, et loomade kasutamine moetoodetena ei ole enam vajalik. Tekkinud on palju jätkusuutlikke alternatiive, mille tootmiseks ei pea põhjustama kannatusi elusolenditele. Mida saavad erinevad huvigrupid veel ära teha, et loomsete materjalide kasutamine moetööstuses lõppeks? Missuguseid alternatiivmaterjale täna pakutakse ja millised on nende kitsaskohad? Arutelu juht: Kristo Elias Osalejad: Tiia Plamus (TalTechi vanemlektor), Anni Ilves (brändi Alpaka asutaja), Reet Aus Korraldaja: MTÜ Loomus (Merilyn Haugas) Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Nüüdisaegsed juriidilised ja bioeetilised vaidlused puudutavad üle meditsiinifilosoofia ja -praksise kõrguvaid eksistentsiaalseid küsimusi inimelu ja surma väärikuse kohta. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 16 ütleb: "Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.” Kuidas seda tõlgendada, kui peaks kaaluma meedikute õigust abistada kedagi vabasurma minekul? Milliseid väärtusi peaks arvesse võtma, kui küsimuse all on inimese soov abistatud enesetapuks? Arutelu juht: Hannes Hermaküla Osalejad: Intensiivraviarsti ja eetika õppejõu Katrin Elmet, professor Margit Sutrop, õendusspetsialist Ilve-Teisi Remmel, emeriitprofessor Hele Everaus, hingehoidja ja leinanõustaja Naatan Haamer Korraldaja: Eesti Kirikute Nõukogu Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Avalikus debatis ja meedias toimuv jõuab ka töökeskkonda. Eesti tööturul on järjest enam välistööjõudu, ent tööandjad puutuvad seetõttu kokku võõrapelgusega. Milline on tööandja roll, kui ühiskonnas levinud umbusaldus ja eelarvamused jõuavad sõnade ja tegudeni? Kas piisab organisatsioonikultuuri edendamisest või tuleb resoluutsemalt sekkuda - tüliinorijaid töölt vabastada, sotsiaalmeediakontosid tsenseerida jne? Arutelus tuuakse välja tööandjate mured ja pakutakse neile ka praktilisi lahendusi. Arutelu juht: Sigrid Solnik Osalejad: Mihkel Tammo (Estanci juht) Piret Mårtensson (Kaubamaja personalijuht) Laura Eelmaa (Tieto personalijuht) Kelly Grossthal (Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert) Korraldaja: Inimõiguste Keskus (Liina Rajaveer ja Iiris Viirpalu) Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eestis on pead tõstnud võõravaen. Juba täna võib välismaa foorumitest lugeda, et tegu on riigiga, kus leiavad aset päritolust tingitud tagakiusamisjuhtumid. Seetõttu on arusaadav, et Eestisse ei soovita enam nii sageli tööle või õppima tulla. Teame välisspetsialiste, kes on seetõttu riigist lahkunud. Teisalt on avalikkuses palju juttu Eesti brändimisest ja atraktiivse sihtpaigana turundamisest välisriikides. Vastuolu? Arutleme, kuidas võõrahirm ja Eesti maine kokku kõlavad ning millised on lahendamist vajavad kitsaskohad. Arutelu juht: Maris Hellrand Osalejad: Ilmar Raag (kommunikatsiooniekspert), Regina Valge (Arvato FS personalijuht), Eero Loonurm (SA Archimedes välisturunduse juht), Annely Tank (Work in Estonia rahvusvahelise maja juht) Korraldaja: Inimõiguste Keskus (Liina Rajaveer ja Iiris Viirpalu) Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Üleminek taastuvatele energiaallikatele on Euroopas tõsiasi ning vaidlus käib vaid selle kiiruse piisavuse üle. Ka Eesti toodab juba praegu arvestatava osa energiast taastuvatest allikatest ja täidab omale lähemaks ajaks võetud kohustusi nõnda hästi, et on suuteline ka teistele riikidele statistilisi kvoote müüma. Mida ehk laiemalt ei teadvustata, on see, et enamik Eestis toodetud taastuvenergiast tuleb puidu põletamisest. Sellel on aga hulk negatiivseid mõjusid, mille avaldumist saab osaliselt vältida. Kuna lähikümnendil on ees hulk otsuseid, mis meie tuleviku energeetikat puudutavad ning teemal on ka väga vahetu puutumus pakiliste metsa küsimustega, siis selle küsimuse lähem uurimine on hädavajalik. Arutelu juht: Sigrid Solnik Osalejad: Virve Sõber (Tartu Ülikooli teadur), Liis Kuresoo (Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert) Kristel Järve (Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja), Kadri-Aija Viik (MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees) Korraldaja: Eestimaa Looduse Fond Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kas oled mõelnud, milline on sinu elu vanaduspõlves - kus ja kuidas sa elad, kuidas oma vanaduspõlve rahastad? Arvamusfestivalil leiame end Arenguseire Keskuse tuleviku vanemeaealiste rahalise heaolu stsenaariumidest ja mängime koos läbi, milline oleks meie elu nende arengute korral. Mõtleme koos, kuidas saaksid ennast ja teisi panna juba praegu rohkem tuleviku iseenda eest hoolitsema. Arutelu juht: Johanna Vallistu (Arenguseire Keskusest) Osalejad: Leonore Riitsalu (käitumusliku majandusteaduse ekspert - MTÜ Rahatarkus); Sten-Andreas Ehrlich (Sotsiaalministeeriumi asekantsler); Martin Rajasalu (Luminori pensioniüksuse juhatuse liige) Korraldaja: Arenguseire Keskus Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Värskeima Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu tulemustest selgus, et kliima soojenemist peab kõige olulisemaks keskkonnaga seotud teemaks vaid 1% elanikkonnast. See on aga tugevas vastuolus maailma majandusfoorumil läbi viidud küsitluse järeldustega, kus kõige tõenäolisemate ja mõjukamate riskidena toodi selgelt välja ekstreemsed ilmastikuolud, loodusõnnetused ja kliimapoliitikate läbikukkumine. Kas eestlastel on õigus, arvates et meie asukoht maailmakaardil on erakordselt soodne? Või on senine võrdlemisi stabiilne kliima ning napp meediakajastus tekitanud meis petliku turvatunde? Võib-olla oleme siiski loodusrahvas, kuid mõõdame oma muret lihtsalt valede küsimustega? Arutelu eesmärk on arutada nii kliimamuutuse loodusteaduslikke kui ka psühholoogilisi aspekte ja jõuda ühiselt arusaamale, kuidas suhestub Eesti inimene kliimamuutusega tänasel päeval. Arutelu juht: Madis Vasser Osalejad: Grete Arro (Tallinna Ülikool), Lauri Klein (Eestimaa Looduse Fond), Andres Tarand (Eesti geograaf, klimatoloog ja poliitik, Eesti Rooma Klubi auliige, Eesti Polaarklubi president) Korraldaja: Eesti Roheline Liikumine; Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon on kokku leppinud, et II pensionisammas muutub vabatahtlikuks. Kuidas see reform ellu viiakse ning millist mõju avaldab see Eesti inimestele ja majandusele? Arutelu juht: Mirko Ojakivi Osalejad: Helir-Valdor Seeder, Andres Sutt, Rain Lõhmus, Kristjan Järvan Korraldaja: Isamaa Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Karm tõde on, et ülikoolide IT erialadel ja sellest lähtuvalt ka tööturul valitseb sooline lõhe. Nii inseneeria, teaduse kui tehnika valdkondades tegutseb palju rohkem mehi ning naiste erialavalikud saavad tihtipeale tõuke juba lapsepõlves kinnistunud soolistest stereotüüpidest lähtuvalt. Juba lapsepõlves kinnistunud stereotüübid juhivad noored tüdrukud erialavalikuil IT-st eemale kuigi ükski uuring ei tõesta, et poised oleksid selles vallas kuidagi võimekamad. Kuidas tõmmata rohkem tüdrukuid tehnoloogia poole? Miks see üldse oluline on? Kes juhivad tulevikus maailma – kas poised või tüdrukud? Mis loom on ükssarvik? Arutelu juht: Ave Laas Osalejad: Laura Kask (Proud Engineers tegevjuht), Liis Kuusik (SPARK Makerlabi juhendaja), Kelly Olvi (noor robootikatalent), Helen Biin (TeaMe+ programmi juht), Irina Kuzina (Telia vene kommunikatsiooni juht / Telia TechGirlsi algataja) Korraldaja: Robotex MTÜ Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kuidas mõjutab pidev nutiseadmete kasutamine ja infoüleküllus meie ajutegevust ja vaimset tervist. Kuidas olla kohal, vaigistada segadust oma peas? Kas vaikus on hea ja müra halb? Arutelu juht: Jannus Jaska Osalejad: Rober Kõrvits (ajakirjanik), Ville Jehe (ettevõtja ja koolitaja), Kätlin Konstabel (psühholoog), Jaan Aru (ajuteadlane) Korraldaja: Telia Eesti AS Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Possible decline of liberal values and blurred landscape of political system, rapid development of technology, consequences of climate change, China as a global player are but a few challenges and questions the millennials have to face. How do they imagine their future and what can actually be done about it in the next 15-20 years time? We'll ask both young idealists and experienced realists. The debate at the Estonian Opinion Festival is supported by European Commission Europe for Citizens programme and is part of the EU Solutions Lab project. Similar debates take also place in Latvia and Lithuania. Moderator: Johannes Tralla (journalist) Participants: Luukas Ilves, expert on technology and cyber issues, former Deputy Director and Senior Fellow at Brussels-based think tank and policy network the Lisbon Council; Klen Jäärats, Director for European Union Affairs at Estonian Government Office; Kristen Aigro from Estonian Roundtable for Development Cooperation and former board member of European Youth Council and Gustaf Göthberg, Member of the Swedish Moderate Party Organiser: Open Estonia Foundation (Avatud Eesti Fond) Discussion took place on 9th of August 2019 in Paide. It was recorded outdoors where blowing wind and rustling rain add a little flavour.

Eestis tegutsevad meediaväljaanded ja nende igapäevased lugejad vaatavad teineteisele otsa: kas ja millest on puudust, et meedia jõuaks iga eestimaalaseni? Arutelu juht: Indrek Ibrus Osalejad: Peeter Helme - Postimees, peatoimetaja, Jüri Nikolajev - ERR, ajakirjanik, Nikolai Kunitsõn - Tallinna Ülikooli politoloogia lektor, nooremteadur ja doktorant Ilmar Raag - ekspert ajakirjanduse ja meedia küsimustes Korraldaja: Integratsiooni Sihtasutus Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Rändekriiside, hõlpsate migratsioonitingimuste ja üha multikultuursemate ühiskondade taustal kerkib küsimus rahvusidentiteedi püsivusest. Kas rahvus on parim näitaja, mille alusel kujundada kodaniku lojaalsust riigile? Millist rahvuslust saaks pidada võimalikuks ja vajalikuks tänapäeva Euroopas? Kui seni on seda temaatikat Eestis arutletud eeskätt Sirbi ja Vikerkaare veergudel, siis nüüd soovime arutelu rahvusidentiteedi teemal tuua ka Paide publiku ette. Mõttevahetus toimub aruteluna, kus osalevad nii rahvusidentiteeti konservatiivsemalt kui ka liberaalsemalt suhtuvad inimesed ning antud teema eksperdid. Arutelu eesmärk on muuta teooria hoomatavamaks ja arutleda, kas ja kuidas jääb rahvus koos hoidma ka tulevikuühiskondi. Arutelu juht: Fred Gregor Rahuoja Osalejad: Eva Piirimäe, Aro Velmet, Marju Kõivupuu, Illimar Ploom Korraldaja: Rahvusvaheliste Suhete Ring Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Koos ajaga ja arengutega ühiskonnas on muutumises ka Eesti lasteaed. Iga päev puutuvad lasteaednikud kokku erinevate olukordadega, kus on määravaks avatus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, koostööoskus ja meeskonnatöö. Meie koolieelikud on tublid akadeemilistes oskustes, kuid sotsiaalne koolivalmidus jääb vajaka. Miks? Kas ja mil moel peaks Eesti lasteaed muutuma? Missugused on tulevikuoskused, mida ootame lasteaiast kooli astujalt. Mida ootab ja vajab ühiskond? Milline roll on tuleviku lasteaias õpetajal. Mida ootab kool? Mida peaks lasteaias muutma, et paraneks meie koolieelikute sotsiaalne koolivalmidus. Arutelu juht: Anneli Adermann Osalejad: Katrin Helendi (Tartu lasteaed “Terake” direktor), Jaana Koger (Tartu lasteaed “Terake” õpetaja), Maie Roos (MLA Viimsi Lasteaiad direktor), Eda-Mai Tammiste, (Anija Valla Lasteaiad direktor), Anneli Laamann (Teelahkme Lasteaia direktor), Mailis Reps ja Kaidi Maask (HTM-i esindajad) Korraldaja: Eesti Lasteaednike Liit Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tugispetsialistide (eriti logopeedide ja eripedagoogide) puudusest on saanud üldtuntud teave. Pikas plaanis tuleb spetsialiste kindlasti juurde koolitada, kuid see võtab aastaid. Kuidas toimida juba täna nii, et vähese ressursi juures saaksid kõik lapsed vajalikku abi? Tutvustame olemasolevaid ideid ning loome ühiselt lahenduste kava, mis võiks aidata kõiki Eesti haridusasutusi ja omavalitsusi, keda tugispetsialistide puudus kimbutab. Arutelu juht: Tandemjuhid Nele Labi (Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juht) ja Liina Põld (Haapsalu Linnavalitsuse abilinnapea hariduse alal) Osalejad: Mailis Reps (Eesti haridus- ja teadusminister), Terje Jürivete (Pärnu linna kaasava hariduse spetsialist) Aaro Nursi (logopeedide kutsekomisjoni liige ning Saaremaa Laste ja Perede Tugikeskuse juht), Karin Soosalu (Neeme kooli direktor) Marie Petrovitš (Innove Rajaleidja videologopeed), Tiina Kütt (Innove Rajaleidja Lääne-Eesti piirkonna juht), Piret Liba (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik) Korraldaja: SA Innove Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kas haridus on unistuste elluviija ja ilusa elu tagaja, millised trendid kujundavad hariduselu homme? Oleme hoogsalt astumas mitmekesisesse haridus- ja tööelu trendide maailma: elukestev õpe, töökohapõhine õpe, e-õpe, voucher, vabakutselisus, kodukontor, üldpädevuste olulisus, erialateadmiste lühiajalisus, tehnoloogia areng. Paneme kokku visioonipildi kõrgkooli õppest ja õppejõu näost, rollidest ja edukuskriteeriumitest aastal 2030, tagamaks tudengisõbralik, tööandjate ja riigi ootustele vastav ning mõnus, pöörane ja praktiline haridus. Arutelu juht: Kristjan Oad (EEK Mainor tegevjuht) Osalejad: Mailis Reps (Haridusminister); Kristiina Tõnnisson (TÜ, kõrgharidusjuht ja kõrghariduse programmide rahvusvaheline hindaja); Ulla Preeden (Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor); Enno Lend (TKTK rektor); Mait Rungi (EEK Mainor rektor). Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kool ja õpetajad on osa noorte igapäevaelust nii täna kui 50 aastat tagasi, kuid midagi on muutunud. Uue põlvkonna eeskujudeks online maailmas on saanud influencerid, kelle platvormiks Youtube ja Instagram. Kas õpetajad käivad ajaga kaasas ja milline peaks olema õpetaja suhe influenceritega - adresseerida, kritiseerida, analüüsida, ignoreerida? Kuidas tajuvad uued arvamusliidrid ise oma vastutust noore publiku ees? Võibolla on mõlemal poole üksteiselt midagi õppida! Arutelu juht: Kärt Lehis (DD Stratlab) Osalejad: Inga Kukk (lapsevanem); Merilin Taimre (influencer ja blogi Paljas Porgand asutaja); Roomet Poom (Youtuber); Robin Koovit (õpilane, Viljandi Gümnaasium - Aasta Kool 2019); Martin Pent (õpetaja, Haljala Kool) Korraldaja: Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eesti koolides on terav puudus õpetajatest ning erinevate uuringute ja analüüside põhjal see probleem lähiaastatel ainult süveneb. Gümnaasiumilõpetajate huvi õpetajaks õppimise vastu on väike. Samas on mõnevõrra kasvanud teiselt erialalt tulnud inimeste huvi omandada õpetajaamet ümber- või täiendusõppes. Arutelu käigus avame peamisi põhjuseid, kuidas ennetada noorte õpetajate läbipõlemist ja koolist lahkumist. Ka seda, kuidas lahendada õpetajate kriisi ja milliseid oskusi, teadmisi, haridustaset ning hoiakuid peaksid kandma inimesed, kes tulevad karjääripöörde kaudu õpetama. Arutelu juht: Heidi Maiberg (DD Stratlab) Osalejad: Kristi Vinter (Tallinna Ülikool), Jüri Kurvits (TLU didaktik), Margot Möller (Noored Kooli), Mart Kiis (õpetaja), Raino Liblik (Tallinna Kuristiku Gümnaasium), Margit Timakov (Õpetajate Liit), Katri Lamesoo (TÜ haridusuuenduskeskus), Meelis Brikker (Tartu Erakool, DigiYouth), Triin Noorkõiv (Alustavat õpetajat toetav kool), Pirkko Valge (Heateo SA), Anne Pärtel (Kehra kool), Ulvi Mustmaa, Ita Ilves (TÜ Haridusuuenduskeskus, Miina Härma Gümnaasium), Mari-Liis Nummert (TÜ eetikakeskus, Noored Kooli vilistlane), Joosep Heinsalu (õpetajaõppe üliõpilane) ja mitmed teised. Korraldaja: Huvitav Kool Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eestis on koolide tase erinev tulenevalt laste vanemate sotsiaalmajaduslikust ning rahvuslikust taustast. Vanemate ootused haridusele ning laste ligipääs kvaliteetsele haridusele mõjutavad õpilase tuleviku võimalusi. Milline on hea haridus? Kuidas siis ikkagi on, kas me suudame väikekoolides pakkuda sama head haridust kui keskuste koolides? Kes vastutab maakoolide kvaliteedi eest ning kas suurem kaasamine (vanemad, ettevõtjad jne) võiks anda noortele erinevaid perspektiive? Üritame kummutada või kinnitada levinud seisukohti: “Hea haridus on kallis”, “Laps peab saama käia kodulähedases koolis”, “Maa/väikekoolides on väiksemad võimalused saada head haridust”, “Mammutkoolid ei ole lapsesõbralikud”. Arutelu juht: Angela Ader (DD Stratlab ) Osalejad: Grete-Stina Haaristo (Anna Haava nim Pala Kool), Raino Liblik (Tallinna Kuristiku Gümnaasium ), Heidi Uustalu (Kiviõli 1. Keskkool), Tartu Demokraatiliku Võlukooli esindaja Korraldaja: Huvitav Kool Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tööturul on puudu inseneridest ja teistest tehniliste erialade spetsialistidest ning tulevikus töökohtade arv tehnilistel aladel kasvab. Kuigi PISA testi järgi on Eesti noored loodus- ja täppisteadustes maailma parimad, ei minda piisavalt tehnilisi erialasid õppima ega soovita seal töötada. Inseneride puudusel teadmuspõhisele majandusele üle minna võimalik ei ole, tööviljakus ei tõuse, kui me ei saa hakata tegema nutikamat tööd. Kuhu kaob noorte huvi tehniliste erialade vastu? Arutelu juht: Tiia Randma (Kutsekoja juhatuse liige) Osalejad: Taavi Veskimägi (Elering, juhatuse esimees), Hendrik Voll (TalTech´i õppeprorektor), Marcus Ehasoo (Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees), Agnes Vask (Tartu Tamme Gümnaasiumi tehnoloogia õppesuuna juht ja füüsikaõpetaja) Korraldaja: Kutsekoda Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Discussion is about the benefits of diversity for different types of organisations. Diverse workforce brings along open-mindedness and helps to grasp all potential business opportunities. It is fruitful on both management level as well as in the overall workforce. Several researches have proven that companies with more women in management positions are more profitable (IMF 2016). Research also indicates companies with more diverse workforces perform better financially (McKinsey & Company, 2018). Why diversity brings various benefits? Are Nordic and Baltic companies realizing this competitive edge? Moderator: Annika Arras (CEO & Partner at Miltton New Nordics) Participants: Piia Karhu, Senior Vice President, Customer experience, Finnair; Anu Realo (PhD), professor, Warwicki University (Great Britain) and University of Tartu; Kaire Tero, HR manager, Rimi Eesti Food AS; Jevgeni Ossinovski, Parliament of Estonia; Ahmed Abdirahman, Policy Expert at Stockholm Chamber of Commerce, Sweden (policy adviser, Stockholm Chamber of Commerce) Organiser: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis Discussion took place on 9th of August 2019 in Paide. It was recorded outdoors where blowing wind and rustling rain add a little flavour.

Arutelu salvestuses esineb äikesetormist põhjustatud katkestusi ning salvestus on lühem kui toimunud arutelu. Lõputu kasv lõplike ressurssidega planeedil ei ole võimalik. Naftatipu järgses maailmas on aeg hakata ümber mõtestama seda, kuidas me oma elu elame ja mis see hea elu üldse on. Sest kui me seda ei tee, tehakse see meie eest ja hoopis teistsugustele ideaalidele toetudes. Üks peadtõstev alternatiiv on tasaareng (degrowth), mis kätkeb endas majandusmootori läbilaskevõime sihilikku kahandamist, lihtsustusi elukorralduses ja sügavamat suhestumises keskkonnaga. Lähenemise pooldajad taotlevad võrdsemat ühiskonda, tervislikumat elustiili ja terviklikemaid inimsuhteid. Kuidas saaks Eestist esimene riiklik tasaarengu viljeleja, et olla valmis kõikvõimalikeks tulevikustsenaariumiteks? Tuleb lihtsalt tegema hakata! Mini-häkatoni käigus tutvustatakse lühidalt tasaarengu peamisi põhimõtteid ning eri valdkonna ekspertide käe all katsetavad osalejad erinevaid tasaarengu vaimust kantud uudseid lähenemisi kohe ka Arvamusfestivali laiemas kontekstis. Arutelu juht: Madis Vasser Osalejad: Liisa Aavik (nullkulu ekspert), Rainer Eidemiller (lokaalne valuuta), Riinu Lepa (uued ettevõtlusmudelid), Madis Vasser (raamistamine) Korraldaja: Madis Vasser Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Teise pensionisamba võimalik vabatahtlikuks muutmine on tihti nii kaugena tunduva pensioniteema taas teravalt päevakorda toonud. Tulevikuettekujutused väärikast vanaduspõlvest on ilusad, aga kuidas sinna jõuda? Mõtleme kaugemale: milline võiks olla pensionisüsteem aastal 2050? Kas meil on lootust pensioni saada? Kas ja kuidas selle eest võiks hoolt kanda? Sammastega või sammasteta? Milliseid alternatiive võiks praegusele süsteemile olla? Arutelu juht: Kati Voomets (Swedbanki Rahaasjade teabekeskus) Osalejad: Kristjan Tamla (Swedbanki pensionifondide juht), Lauri Leppik (Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur), Mare Veermaa (Järvamaa Pensionäride Koondise juht), Marcus Ehasoo (Eesti Õpilasesinduste Liidu juht), Tõnn Talpsepp (Ettevõtluskõrgkooli Mainor teadusjuht ja TalTech vanemteadur) Korraldaja: Swedbank Arutelu leidis aset 9. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

The Global economy has increased ten-fold during past 70 years. The economic model based on technological progress, cheap energy input and mass-scale production has created abundance of material goods and welfare. However, by now this model is compromised – broken the planetary boundaries and led humankind to the verge of social and ecological crisis. How to move on with a better plan? Consumption is the fuel for economy – how will the business do in the post-growth economy? Is circular and bioeconomy the right vehicle? Is it possible really to detach growth from resource consumption? Some socio-economic studies refer to new alternatives. These are crucial issues for politicians, social scientists, economists and entrepreneurs. For all of us. Moderator: Kristi Saare Participants: Kristiina Esop (Head of CSR Estonia), Mika Pantzar (Finnish futrist and economist), Mikael Malmaeus (scientist at Swedish Institute of Environment), Tea Danilov (Head of Foresight Centre at the Estonian Parliament) Organiser: Nordic Council of Ministers´ Office in Estonia (NORDEN) Discussion took place on 9th of August 2019 in Paide. The discussion was recorded outdoors where blowing wind and rustling rain add a little flavour.

Erinevate vähemuste kohtumisel tekib paljusus, kelle rikkusteks pole mitte raha ja investeeringud, vaid kogemused ja lood, avatumad vaatenurgad, võrdsemad võimalused. Neurodiversiteet, feminism, veganlus, lgbt+ ja inimõigused on tulevikumajanduse väärtused. Arutelus toome need välja praeguse majandussüsteemi ahelatest. Küsime, kas innovaatilised avatud kontorid ja kiidetud ringmajandusmudelid ikka loovad uusi väärtusi? Kuidas saaksime objektistavast majanduskeskkonnast edasi liikuda? Kuidas saavad erinevad vabadusliikumised eraldi ja koos muuta seda, mida raha eest saab? Kuidas saame erisusi toetades jõuda lahendusteni, mis tagavad kõigile majandusliku heaolu? Arutelu juht: Siim Vahtrus (SpeakSmart) Osalejad: Aet Kuusik (Feministeerium), Kadri Sikk (Eesti Vegan Selts), Kristiina Raud (Eesti LGBT Ühing), Kaarel Veskis (Eesti Autistide Liit), Liina Rajaveer (Eesti Inimõiguste Keskus). Korraldaja: Eesti Vegan Selts Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. Tehniliste probleemide tõttu on salvestus lõpu poolt lühem kui toimunud arutelu.

Täna moodustavad inimsekkumist nõudvad käelised tegevused (rutiinsed raamatupidamistegevused; maksu- ja statistikaaruannete koostamine ja edastamine; topelt andmesisestamine; saatelehtede, deklaratsioonide täitmine jne) kogu majandus- ja ettevõtlustegevusest ligi poole, mistõttu läheb praktiliselt pool võimalikust väärtusloomest ja kvaliteedist kaduma. Reaalajamajandus on turuosaliste digitaalsete ühenduste võrgustik, kus tehingud on automaatsed ja andmed digitaalselt töödeldavas vormis, seejuures reaalajas ja standardiseeritud kujul. Reaalajamajandus hõlmab endas masinloetavusel põhinevaid digitaalseid lahendusi nagu e-arved, e-kviitungid, e-saatelehed ja e-aruanded, mille eesmärk on jõuda bürokraatiavaba ettevõtluskeskkonnani. Lisaks ettevõtluskeskkonnale on reaalajamajandusel potentsiaalne mõju ka tarbimiskeskkonnale, võimaldades tarbijatel saada täpsemat ja usaldusväärsemat infot toodete kohta, sealhulgas näiteks seda, kui suur on ühe toote süsinikujalajälg võrreldes mõne teisega. Kui palju teeme tühitööd ja kui kaugel oleme reaalajas toimuvatest finantstehingutest ja administratiivsetest toimingutest ning kas üldiselt oleme valmis mõtlema reaalajas ja online’is toimiva ühiskonna suunas? Tehnoloogia areng on loonud võimalused tühitöö kaotada ja andmeid efektiivsemalt edastama, kuid nüüd on küsimus selles, kas oleme ise valmis muutuma ja harjumuspärast unustama, sealhulgas tarbimisharjumusi muutma? Arutelu juht: Christman Roos Osalejad: Christman Roos, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik, reaalajamajanduse visionäär ja entusiast Janek Rozov, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja, avalike e-teenuste „nähtamatuks“ muutja Külli Kraner, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna juhataja, reaalajamajanduse visionäär ja eestvedaja Aime Roosioja, Türi Vallavalitsuse finantsjuht, raamatupidamise ning e-arvete asjatundja Kaido Heinsalu, Tieto Estonia AS äriarendusjuht, reaalajamajanduse entusiast ja kasutajakogemuse (UX) asjatundja Liisi Karindi, keskkonnateadliku startup’i "EcoLogIT" kaasasutaja, reaalajamajanduse entusiast ja süsinikujalajäljekütt Marika Korka, Statistikaameti äritehnoloogia osakonna arenduste juht, reaalajamajanduse entusiast ja aruandluse asjatundja Korraldaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kui tahame säilitada ning parandada Eesti konkurentsivõimet, peavad ettevõtete investeeringud tööstuse kaasajastamisse oluliselt suurenema. Ehk teisisõnu - tööstuse digipööre Eestis on võimalik, kuid veel enam vajalik. Kuidas teha seda aga olukorras, kus siinsest tööstussektorist moodustavad olulise osa väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kelle jaoks võib tootlikkuse tõstmine läbi digitaliseerimise osutuda väljakutseks, mille jaoks jääb puudu nii ajast kui ressursist? Arutelu juht: Jana Pavlenkova (Prototron) Osalejad: Raul Kirsimäe (Swedbank), Siim Sirel (Eziil), Tauno Otto (TalTech) Korraldaja: Swedbank Arutelu leidis aset 10. augustil 2019 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kas see on meie tulevik, et meie terviseandmeid hakkavad analüüsima ja otsuseid vastu võtma robotid? Mis on selle ohud või kasud inimesele? Kas neid innovatsioone tehnoloogias peaks kartma? Kui palju me tavainimestena peame teadma sellest, kuidas meiega seotud otsuseid tehakse juba praegu ja kuhu liigub tulevik? Kellele kuulub rakk, süda, maks, mis 3D prinditakse? Ja, kes vastutab? Kas meditsiini puudutavaid otsuseid saab teha vaid tõenäosuse ja matemaatilisuse teel? Juriidilises maailmas räägitakse juba ka robotite inimõigustest. Mis saab siis kui nendele meie tervist analüüsivale robotile antakse inimõigused? Tehnoloogiline maailmalõpp? Moderaator: Peeter Marvet (tehnokratt, Zone Media OÜ) Esinejad: Ants Nõmper (advokaadibüroo Ellex Raidla), Tõnu Esko (Tartu Ülikool), Krista Fischer (Geenivaramu), Katrin Laas-Mikko (bioeetik, SK ID Solutions AS kvaliteedijuht) Korraldaja: Eesti Interneti SA Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Kodanikuks olemise tuum on poliitiline kodakondsus: see, kui palju inimene on sisuliselt kõrgema võimu kandja oma seisundi, teadmiste, oskuste ja tegutsemisvalmiduse poolest. Poliitilise kodakondsuse oleviku- ja tulevikuperspektiividele oligi pühendatud eestikeelse teadusajakirja Acta Politica Estica EV 100 erinumber, mida kohapeal ka esitletakse. Arutelus rakendatakse neid lähenemisi, et mõtestada Arvamusfestivali tänast rolli ja arenguvõimalusi sisulise kodakondsuse kasvatajana. Arutelus osalevad Acta autorid, Arvamusfestivali korraldajad ja külalised. Samuti saab lugeda trükisooja erinumbrit. Moderaator: Leif Kalev Osalejad: Acta Politica Estica erinumbri autorid Raivo Vetik, Mari-Liis Jakobson ja Gerly Tammiste. Korraldaja: Acta Politica Estica Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Septembris 20 aastat tagasi loodi Google ja aasta hiljem tutvustasid jaapanlased esimest nutitelefoni. Digiteenustel põhinevat maailma, milles täna elame, oli toona raske ette kujutada. Mida toovad meile aga järgmised 20 aastat? Kas augustihommikul aastal 2038 prindib peale plussenergiamajas ärkamist köögirobot meile geneetiliselt sobiva putukapõhise hommikusöögi enne, kui istume isesõitvasse autosse, et kihutada läbi tunneli sõbra sünnipäevale Helsinkisse? Kas meid teenindab igal sammul tehisintellektist iseõppiv assistent, kellele sada toimetust sekundis pole mingi pingutus? Kuigi sellised stsenaariumid võivad tunduda valgusaastate kaugusel, pole enamuste eelmainituslahenduste prototüübid teaduses enam uudsed. Kuidas aga soodustada seda, et need jõuaks teadusest edasi ka tootmisesse? Ja veel enam – kuidas aidata Eesti ettevõtetel luua TA-mahukate projektide abil enam lisaväärtust nii siin, kui kogu maailmas? Räägime majanduse kuldsest selgroost – kõrge lisandväärtusega tootearendusest. Moderaator: Jüri Muttika Osalejad: Erik Puura (Tartu Ülikool), Kaupo Reede (MKM), Jüri Nuust (ettevõtja, OÜ Fasteco) jt Korraldajad: TTÜ, TÜ, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

... siis tuli aga sotsiaalmeedia ja inimesed kolisid oma (virtuaalsed) identiteedid sinna. Enam ei otsita Peeter Termomeetri kohta infot otsimootorist, vaid minnakse joonelt Facebooki. Nüüd on ka külmkapid internetis, kellele sobib ime hästi teksti asemel hoopis IP-aadresse meeles pidada. Kas (.ee) domeen on oma aja ära elanud? Domeeni roll on olnud interneti algusest peale võimaldada inimestel lihtsalt leida infot, mida nad otsivad - uudised.err.ee on kergem meelde jätta kui 194.36.162.136. Kas .ee domeen asendub tunnusega, mis on internetis igal liiklejal ja kõik toimib nagu vana hea" telefoniraamat? Kas poleks tore omada jätkuvalt ise kontrolli oma identiteedi üle tuues näiteks ühte kohta kokku kõik oma erinevates sotsmeedia keskkondades laiali olevad tükid - FB, Instagram, Twitter, Pinterest, LinkedIN … ? See on mõttevahetus .ee tulevikust, sest .ee on domeeninduse prototüüp Eesti inimesele. Moderaator: Timo Võhmar (Eesti Interneti SA) Osalejad: Peeter Marvet, Anto Veldre, Henrik Aavik Korraldaja: Eesti Interneti SA Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Mismoodi peaks olema korraldatud lahku läinud vanemate puhul lastega seotud küsimused? Kuidas peaks riik oma sekkumispoliitikat muutma? Aruteluga üritatakse leida lahendusideid, mida ja kuidas oleks tarvis süsteemis muuta, et lapsed oleks esikohal ka siis, kui vanemad on lahku läinud. Kuidas peaksid vanemad jõudma selleni, et esikohal on lapse huvid, mitte isiklik ego või kättemaksusoov? Mida teha vanematega, kes ei oska laste hooldusküsimusi omavahel iseseisvalt klaarida? Mida peaks mõistma lapse huvidena? Moderaator: Pille-Riin Raudsepp Osalejad: Katrin Saali Saul (pereterapeut ja Peresaade autor), Rait Kuuse (Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler), Kristel-Liis Kaunismaa (Politsei- ja Piirivalveamet), Erkki Laaneoks (Lapsele Vanemad MTÜ) Korraldaja: Lapsele Vanemad MTÜ Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Oma arutelus soovime mõelda sellele: Kas meie riigis on lapsed alati esikohal. Kas riigi aitamissüsteemi keskpunktiks on täiskasvanu või lapse õigused. Kui palju peab laps kannatama ennem seda kui tema õigused tagatakse. Kas oma vanematega elava lapse elu maksab sama palju kui lapsendatud või asendushooldusel lapse elu? Miks me oleme nõus maksma asendushoolduse eest selle asemel, et panustada rohkem ennetustegevusesse. Miks toetatakse vanemaid, kes ei taha abi vastu võtta ja kus on piir loota, et midagi muutub. Kus ja kellega on lapsel parem elada ja mis tingimustel? Moderaator: Kaileen Mägi (Gordoni perekooli koolitaja ja endine ajakirjanik) Osalejad: Liina Kersna (Riigikogu liige, Sotsiaalkomisjon), Roman Timofejev (psühholoog, pereterapeut), Ene Ahas (vandeadvokaat), Barbara Haage ja Nadezda Leosk (Sotsiaalkindlustusamet) Korraldaja: SOS Lasteküla Eesti Ühing Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Eesmärk arutleda, kuidas kaasata või viia vanemaealistele seltsi ja huvitegevus lähemale, kes ise muidu kodus liikuma ei pääse. Moderaator: Anneli Siimusaar Osalejad: Urmas Treier (Tähtvere päevakeskusejuhataja), Eveli Lilleoja (Põhja-Sakala valla sotsiaalosakonna juhataja) Korraldaja: Kairi Juust Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Vahetustega tööl käivate vanematel on raske sobitada oma tööaega lasteaia lahtioleku ajaga. See aga kitsendab vanemate võimalusi tööturul. Moderaatorid: Kairi Juust ja Tiia Urb Osalejad: Ainika Zilinsk, Anneli Suits Korraldaja: Kairi Juust Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Uuringud näitavad, et lapsed, kes magavad pikki lõunauinakuid, esineb lühem ööuni ja nende uni on rohkem häiritud. Laste ööuni ei ole piisav ja laste pikad päevased uinakud võivad olla unevõla tagajärje tulemus. Veel ütlevad uuringud, et lapsed alates 3-4aastased ei vaja lõunauinakuid või need on kuni üks tund pikad. Eesti lasteaedade keskmine lõunauinaku pikkus on 2–2.5 tundi. Arutlemegi selle üle, kas selline uinaku pikkus on mõistlik ja miks Eestis ikka veel nii pikad uinakud on kehtestatud. Moderaator: Kene Vernik Osalejad: Kene Vernik (psühholoog), dr. Heisl Vaher (unearst), lasteaia direktor, vanemad Korraldaja: Hea Une Keskus Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Võtame kokku koosloome-ala aruteludes ja rühmatöödes tekkinud ideed ja ettepanekud riigi strateegilisele juhtimisele. Vaatame, kas suutsime valdkondi seostada, strateegiliselt läheneda, paremaid lahendusviise välja mõelda. Kokku võtavad koosloomeala arutelude suunajad, vestlusringi suunab omakorda Koostöö Kogu juht Teele Pehk. Moderaator: Teele Pehk, Eesti Koostöö Kogu Osalejad: Koosloomeala arutelude ja rühmatööde suunajad Korraldajad: Riigikantselei, Eesti Koostöö Kogu Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Parlamendile tehtud pöördumiste menetlemise köögipool. Arutelus hindame kollektiivse pingutuse tulemuslikkust ja mõju. Arutame selle üle, kuidas üldse rahvaalgatuste mõjusust hinnata: kas parlamendikomisjonide arutelude sisukuse üle, aruteludele kutsutud osalejate järgi, algse probleemi ja pakutud lahenduse kokkulangevuse üle või hoopis mitmete tegurite koostoimes? Ühtlasi arutame, kuidas valdkondlikke eesmärke kooskõlas riigi pealisülesannetega (koostatava strateegiaga Eesti 2035) avatumalt ja mõjusamalt ellu viia. Avame rahvaalgatuste lahendamise köögipoolt parlamendis arutatud kahe rahvaalgatuse kaudu: hoolduskindlustuse loomise ettepanek ja PÕXITi ehk põlevkivienergeetikast väljumise ettepanek. Moderaator: Triin Vihalemm, Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Osalejad: Hoolduskindlustuse rahvaalgatus: Kai Saks (algataja), Helmen Kütt (Riigikogu sotsiaalkomisjon), Rait Kuuse (sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler) Korraldaja: Koostöökogu Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Participation fatigue, strategy populism, lack of leadership in state governance - sounds all too familiar? We know how to draft strategies and development plans openly and in co-creation. But what about the implementation of these strategic goals and plans? What if we replace development plans with some new tools from the digital era? In this inspirational discussion we will look at the intruments that guide Estonian long-term development and compare the picture with the strategic approach of the Scottish government. The discussion is part of the two-day co-creation area where the strategic state governance is in the focus and contributions to the new strategy Estonia 2035 can be made. /// Kaasamisväsimus, arengukavade jõetus arengut suunata, eestvedamise nõrkus, strateegia-populism - tuleb tuttav ette? Strateegiaid ja arengukavasid oskame juba avatult ja koosloomeliselt koostada. Kuidas on aga lood strateegiates ja kavades kokkulepitud eesmärkide elluviimisega? Vaatame korra, millised instrumendid meil Eestis pikaajalist arengut suunavad ning võrdleme seda pilti Šoti valitsuse strateegilise agiilsusega. Mis näiteks kohustab Eestis üle 40 arengukava koostama? Mis oleksid digiajastule kohasemad alternatiiv(id) sajaleheliste pdf-ide asemel? Mis vahe on lõpututel ja lõplikel eesmärkidel strateegilises riigijuhtimises? Arutelus saavad kõik osalejad Eesti strateegilise juhtimise eest vastutajaile küsimusi esitada ja enda ammuseid ideid ühiskondlike eesmärkide elluviimise osas jagada. Arutelu toimus inglise keeles. Moderaator: Kaspar Kruup, generalist Osalejad: Doreen Grove, Šoti avatud valitsemise koordinaator / Head of Open Government at the Scottish Government, Marten Kaevats, Riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik / digital innovation advisor at the Estonian Government Office Korraldaja: Eesti Koostöö Kogu / Estonian Cooperation Assembly Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Arutelu keskendub lõimumise valdkonna planeerimisele. Lõimumine on valdkond, mis on oma olemuselt n.ö. horisontaalne ja on seotud teiste oluliste teemadega - hariduse, tööturu, majanduse, julgeoleku, kodanikuühiskonna ja paljude teiste teemadega. Diskussiooni käigus püütakse leida vastused, kuidas kõige tõhusamalt lõimumise valdkonna tegevusi planeerida ning kas lõimumine vajab ühiskondliku kokkulepet. Samuti vaadatakse vestluse käigus eelmise päeva lõimumise rühmatöös tekkinud ideedele ning antakse neile hinnangu. Moderaator: Olga Sõtnik, Kultuuriministeerium Osalejad: Piret Hartman, Kultuuriministeerium, Lauri Lugna, Siseministeerium, Andrei Korobeinik, ettevõtja Korraldaja: Kultuuriministeerium Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Rühmatöö, mille raames arutatakse erinevad vaated lõimumisele lähtudes eelnevas arutelus kokku lepitud narratiivist tuleviku Eestist. Püstitatakse aruteluküsimused ning otsitakse vastuseid. Rühmatöö ja sellele järgnev arutelu on sisendiks järgmise päeva paneeldiskussioonile. Moderaator: Toomas Roolaid Korraldaja: Kultuuriministeerium Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Rühmatöö - Võttes arvesse kuldse kesktee maailma aastal 2035, millised voimalused see Eestile seab ja milline peaks olema Eesti aastal 2035? Kui eelnevas arutelus „Millises maailmas tähistab Eesti oma 120. sünnipäeva?“ väitlesid Eesti tuleviku teemal selleks kokku kutsutud eksperdid, siis selle rühmatöö raames saab igaüks proovida struktureeritud koosloome formaadis kujundada Eesti tuleviku pilti. Selleks mõtlevad osalejad Eesti tuleviku peale nelja erineva kategooria lõikes ja ühispingutuse tulemusena tekib tuleviku narratiiv, mida hiljem kasutatakse riikliku strateegia „Eesti 2035“ koostamise sisendina. Moderaator: Toomas Roolaid Korraldaja: Riigikantselei Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Inimkonna huvi oma tuleviku vastu on alati olnud suur. Läbi sajandite oleme hirmutanud ennast maailma lõpu ennustustega, kuid samuti uskunud helget tulevikku. Kumb tulevik meid siis ootab – see küsimus on tõenäoliselt sama vana nagu inimkond ise. Sellele küsimusele vastuse otsimine on lisaks põnevusele ka väga praktiline – see annab meile suuniseid millele keskenduda, mida karta ja millistest võimalustest kinni haarata. Selle arutelu käigus tutvustame meie ekspertidele ja publikule tuleviku erinevaid stsenaariume ja proovime koos aru saada, kumb see meie tulevik ikkagi on – kas raske töö ja viletsus või helesinine unistus. Moderaator: Toomas Roolaid Esinejad: Tervise- ja tööminister Riina Sikkut, Riigiakntselei strateegiadirektor Henry Kattago, Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, ekspert Raivo Vare, looduskaitse ekspert Silvia Lotman ja diplomaat Eerik Marmei Korraldaja: Riigikantselei Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Piirideta kiusamine, ehk kiusamine ei lõpe sellega, kui laps koolipäeva lõpetab ja koju läheb, see jätkub suhtlusvõrgustike vahendusel. Üks vemp või nali (pildi või video kujul) võib väga kiirelt väga kaugele levida. Anonüümne kiusamine, ehk me ei näe teise inimese nägu, hääletooni, kehahoiakut. Eikellegimaa ehk kes vastutab, õigluse jalule seab, milline on kooli roll? Keeruline on õpetajatel sellega tegeleda, kui ta ei näe, ei kuule, sageli pole tõendeid. See oli niigi keeruline varem, sest kiusamine on alati olnud varjatud, ent nüüd on see veel raskem. Kas see on üldse kooli vastutusala, kui toimub koolivälisel ajal ja kodudes? Kui ei ole, siis kelle vastutus see on? Veebikonstaabli? Vanemate? Moderaator: Jan Alex Alla Osalejad: Elisabeth Ots, Mirtel Montvila, Auli Andersalu-Targo, Kadi Aavik Korraldaja: Audentese Erakool Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Laiendatud teema on noorte peamised tegevused, sellest tulenevad probleemid ja mitteprobleemid ning sellest omakorda tulenevad keerulised suhted. Oluline on leida põhjusi ja selgitusi, miks on ühiskonnas hoiak, et lause “noorus on hukas ” all mõeldakse eelkõige seda, et noored on aina nutiseadmetes ja seetõttu ei saa neist asja. Moderaator: Sanne Säär Osalejad: Sirli-Marit Sikka, Marju Masing, Aare Vilu Korraldaja: Kolga kool Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

The Finnish teaching start-up LeaDo was born when primary school teacher Lea Tornberg discovered a new method to calm the bored and unruly students in her class. The trick was to approach the excess energy in the room differently, and encourage the students to redirect their restless energy into different forms of exercise, rather than punish them for their hyperactivity. LeaDo’s creator Lea Tornberg will share her personal experiences. Arutelu keel: inglise Moderator Mario Mäots Participant Lea Tornberg Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Teema hõlmab nutiseadmete mõju lapse arengule. Millal on õige aeg anda kätte nutiseade, kas see on arengu edendaja või pidurdaja? Kas tänapäeva lastel on ära lõigatud lapsepõlv, kus sõbra õue kutsumiseks tuli minna tema koduuksele koputama? Arutelu juhib Ly-Marleen Tamme. Arutelus osalevad Kenzo Brauer, Kersti Viilup ja Riina Hiob. Korraldaja: Paide Ühisgümnaasium Arutelu leidis aset 11. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.