Tänases podcastis on külas loomaarst Karin Roth, kes oskab teistest rohkem kasside keelt. Salapärased ja põnevad kassid ei lase endale ligi ja võivad varjata oma haiguseid surmani. Saadet juhtis Tiina Toomet.

Eesti Loomaarstide Ühing asutati üle saja aasta tagasi. Vahepeal jõuti luua ka väikeloomaarstide selts, mis nüüd eelmainituga ühines. Kuhu liigub veterinaaria Eestis ja mis on uudiseid? Külaline oli loomaarst Madis Leivits, saadet juhtis Tiina Toomet.

''2023 aasta viimane podcast "Loomaarst taskus" toob teieni loomaarstide tervitusi kaugelt ja lähedalt. Olge hoitud, kaitske ja ravige loomi, ärge unustage kiita end ja oma kolleege, leidke aega perele ja hobideks ka väljapool loomaarstiteadust.''

Pühadeaegne ülesöömine ohustab ka lemmikloomi. Lisaks kiputakse neile jõulumeeleolus ka ebasobivaid palakesi poetama. Tänane podcast räägib pidulaua ohtudest. Saatejuht on Tiina Toomet, külaline dr. Katrin Mägi.

Milline metsloom vajab abi? Vahel on abitust raske hinnata. Siis võiks looma/lindu jälgida, pildistada, filmida, fikseerida asukoht ja teatada või küsida nõu telefonilt 1247. Külas on maaülikooli loomaarst dr. Madis Leivits.

Tõuaretuse eesmärgiks on kindlad tunnused – olgu selleks karva värvus, iseloomujooned või kehasuurus. Soovitud omadusi määravate geenide edasikandmisel võivad kaasa tulla ka hoopis teised, soovimatud geenid. Sellised, mis kannavad mõnd haigust või häirivat käitumisjoont.

Podcastis oli külas Hedi Peetsu, kes esimesena Eestis sai loomaarsti abilise diplomi 2005.aastal. Rääkisime abilise tööst ja sellest, miks loomaarstid neid nii väga vajavad.

Oktoobris tähistab Eesti loomaarstiteadus oma 175 sünnipäeva. Selle puhul tegime intervjuu veterinaariavälise inimesega, kes on aga oma pika koerapidamisstaaži kestel loomaarstidega palju kokku puutunud ja ühe isegi nii öelda raamatusse raiunud.

Kas võib heaks kiita kariloomadele profülaktika mõttes antibiootikumide söötmist, kui selle mõju võib siis ringiga meie toidulauale ja organismi jõuda?

Elementaarse õppe peaks saama iga koer. Olgu ta suur või väike, puhtatõuline või segavereline. Kenasti kõrval käia, käsu peale istuda, lamada ja omaniku juurde tulla võiks osata igaüks. Neid oskusi õpitaksegi kutsikakoolis ja ja jätkatakse üldise kuulekuse tundides.

Rakvere koduloomade varjupaik annab teada, et nende poole pöördus mees murega, et ta võib jääda kodutuks kui ta miisule väga-väga kiirelt uut kodu ei leia kuna selgus, et mehe kodus pole koduloomad lubatud.

Arutleme pikemalt loomakaitse valdkonna päevakajaliste küsimuste üle - kas eksootiliste lemmikloomade pidamine on eestiline; kus maalt muutub loomade päästmine nende väärkohtlemiseks.

Soojad suveilmad on lõpuks ometi käes! Aga kui meil on võimalus endalt rannas riideid seljast koorida, ei ole sama võimalik näiteks mere äärde kaasa võetud koeral. Loomaarst Tiina Toomet ja Loomade Kiirabi Kliiniku peaarst Anu Poopuu annavad praktilisi nõuandeid, kuidas kuumade ilmadega oma lemmikute elu mugavamaks teha.

„Tänase podcasti külaline on loomaarst Mareli Ots, kel on veterinaaria alane kogemus nii Eestist, Itaaliast kui Inglismaalt. Mida on kolmel maal ühist ja mida erinevat?“

Külas oli Aleksandr Semjonov Maaülikooli kliiniku juhataja, kes rääkis teemal loomad ja valu. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet

Möödunud Rahvusvahelise Veterinaaria Päeva puhul (29.04.23) ajasime juttu loomaarst Priit Koppeliga, saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

Õnneks on juba päris palju kasvajaid, mille puhul saame lemmiku terveks ravida. Samas kahjuks ka palju selliseid, mille puhul saab pakkuda üksnes leevendust ja pikendada koosveedetud kvaliteetset aega. Viimane aspekt on väga oluline, sest juurde saadav aeg ei tohi olla loomale piinarikas.

Küülik ei ole nunnupall, kes võetakse lapsele. Ta võib olla päris isepäine ja isegi agressiivne. Hammustab ja küünistab, kui tunneb vajadust. Laps võib küülikule ka haiget teha, sülest maha pillata jne. Seega, väikestele lastele küülik lemmikloomana ei sobi.

Lemmikloomade hambaarstid puutuvad oma töös kokku paljude erinevate probleemidega, lihtsast hambakivi eemaldusest kuni lõualuude kirurgiani välja. Külas on dr. Kai Laars. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

Seekordses taskuhäälingus räägime Laura Kiirojaga, kuidas koerad on võimelised lõhna abil ära tundma posttraumaatilise stressihäirega inimese algavaid paanikahooge, mälupilte ja teisi stressi tekitavaid sümptomeid. Samuti sellest, kuidas seda oskust rakendada posttraumaatilise stressihäirega inimeste abikoerte treenimisel.

Vestluses tutvustatakse ka põgusalt TLÜ mikrokraadi, mille eesmärk on anda laiapõhjalised teadmised inimeste ja loomade suhtlusest ning vastastikmõjus. Samuti ka enim lemmikloomadena peetavate loomade tajudest, käitumisest ja heaolust aga võimaldada ka väljaõpe inimestele, kes tulevikus soovivad töötada inimeste ja loomadega.

Tänases podcastis „Loomaarst taskus“ räägime dr. Katrin Mägiga mõningatest lemmikloomade ravitoitudest, mida kasutatakse erinevate haigusseisundite puhul. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

Kui leiad omapäi jäetud lemmiklooma, püüa teda aidata ja omanik leida. Selles saates arutletakse, mida täpselt teha, et olukoreda lahendada. Saate külaline on Varjupaikade MTÜ kommunikatsiooni ja annetuste kogumise juht Anni Anete Mõisamaa. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

Fantaseerime, mis juhtuks, kui maakeral ei elaks üldse inimesi. Kas loodus tunneks end paremini? Igal juhul on selge see, et loodusel ei ole meid vaja. Meil loodust aga küll.

Lemmikloomad söövad seda, mida inimene neile annab. Vabalt liikuv kass muidugi täiendab ka ise oma menüüd, aga tubane kiisu ja kodukoer peavad leppima meie maitse-eelistustega. Millest need sõltuvad ja kas ka loomade vajadusi alati arvestavad? Külaline oli Maaülikooli söötmisteaduse õppetooli õpetaja Tiia Ariko. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

"Kassiuputuse" podcastis oli külaliseks Anni Anete Mõisamaa Varjupaikade MTÜ-st.

Kevadel varitsevad lemmikloomi mitmed ohud: rästikuhammustus, kuumarabandus, mürgistused taimede või keemiliste ainetega, puugid, mesilased jne. Selleks, et oma looma kiiresti aidata, peab säilitama külma närvi ja hindama olukorda. Tõsisemate kahjustuste korral tuleb pöörduda võimalikult kiiresti loomaarsti poole. Oma loomaarsti kontakttelefonile lisaks võiks olla käepärast ka ööpäevaringselt abi andvad kliinikud: Tallinnas Loomade Kiirabi: 502 3191, 667 1755 Tartus: Maaülikooli loomakliinik: 731 3224, 503 3878 (öine valvetelefon

Lemmikute närvihaigustest. Krambilaadsed episoodid võivad tekkida väga erinevatel põhjustel: mürgistused, neeru- ja maksahaigused, elektrolüütide tasakaalu häired, madal veresuhkur, südamehaigused, aga ka erinevate aju haiguste tagajärjel nagu peatraumad ja kasvajad või idiopaatiline epilepsia.

Pidevalt kasvav huvi ja kindlustatud koerte-kasside arv näitab, et inimesed ise on aina agaramad omale lemmikuid võtma ning on samal ajal lemmikutega seotud riskidest ja neid ähvardavatest ohtudest teadlikumad.

Suur hulk Euroopa riike (Eesti sealhulgas) reageeris väga operatiivselt sõjale Ukrainas ning muutis lihtsamaks lemmikloomadega riiki sisenemise tingimused. Nüüd lubatakse maale ka neid loomi, kel ühtegi dokumenti kaasas pole.

KOERA- VÕI KASSIOMANIK, KAS SINU LOOM ON VAKTSINEERITUD? Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO) andmetel esineb marutaudi rohkem kui 150-s riigis ja sellesse ravimatusse haigusesse sureb iga 10 minuti järel mõni inimene. Üle 50 000 inimese aastas. Need on enamasti lapsed Aasias ja Aafrikas, kuid ka inimsurmasid esineb üle maailma N: lähiümbrusest viimati 2019 aastal Norras ja Lätis. Mõlemad inimesed nakatusid reisil olles hammustada saades. Külaline on Enel Hakmann, saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

Mis tegevused võtab ette oma päevadel ja öödel rahvusloom hunt? Sellel teemal aitab arutleda zoosemiootik Laura Kiiroja. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine

Arheoloogilised leiud räägivad, et veterinaarseid protseduure võidi sooritada juba 3400 -3000 aastat enne Kristust. Legend Hiinast aga räägib, et Fusi nimeline valitseja on juba 10 000 aastat tagasi nõudnud oma alamatelt loomade eest hoolitsemist. Kuidas ja kuhu on see teadus tänaseks jõudnud Eestis? Seda kõike ja rohkem veel kuuled sellest episoodist

Räägime kasside käitumisest, mis inimest häirib. Mõnel juhul võib see olla tingitud stressist. Kuigi kassi stressi pole lihtne ära tunda, saab hoolitsev omanik leida lahenduse, et kass saaks stressiallikaga normaalselt koos eksisteerida või muuta looma suhtumist stressiallikasse. Sellel teemal aitab arutleda zoosemiootik Laura Kiiroja. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

Koer ja kass on inimesega koos elanud tuhandeid aastaid. Koer on selle aja jooksul mitmeid kordi muutnud nii oma välimust, iseloomu kui otstarvet. Kass on ikka kass - müstikaga ümbritsetud väike kiskja. Tänapäeval peetakse mõlemaid peamiselt seltsilistena. Kuidas nad läbi ajaloo keerdkäikude sellise staatuse on saanud, räägime aasta viimases taskuhäälingus folklorist Marju Kõivupuuga. Saadet juhib loomaarst Tiina Toomet.

Lemmikloomadele toidu valimine on omaette kunst. Kas koerale sobib anda ainult liha? Miks kass süsivesikuid ei armasta? Kas tasub oma lemmikud vegandieedile panna? Seda kõike ja rohkem veel kuuled sellest episoodist.

Käes on aeg, kui paugud ja vilinad hirmutavad koeri. Paljud koerad lausa kardavad saluuti. Mida teha, kui „lahing” läheneb?  Loomaarst Tiina Toomet jagab koos saatekülalisega nippe, kuidas lemmikut rahustada ja võimalikku põgenemist vältida. KÕIGE TÄHTSAM: ole ise hästi rahulik.

Movember võiks olla ka kassikuu, mil pööratakse rohkem tähelepanu kasside tervisele. Statistika järgi viiakse koeri kaks korda tihedamini loomaarsti juurde kui kasse. Kass ei taha minna ja ega omanikki pahatihti märka õigeaegselt kassi haigust. Oluline on: 1. Vaktsineerimine – kassipoega vähemalt kaks korda kasside viirushaiguste ja üks kord marutaudi vastu ning korrata seda aasta pärast ja sealt edasi iga kahe aasta tagant, kui loomaarst ei ole määranud teisiti. 2. Parasiiditõrje – Sisparasiidid (solkmed, paelussid jt.), välisparasiidid (kirbud, puugid jt.). – vastavalt vajadusele. Siseparasiitide tõrjet peaks tegema kindlasti enne vaktsineerimisi. 3. Muu tervisekontroll ja rsikifaktorite hindamine vanematel kassidel kord aastas. Kliiniline ülevaatus, vereproov, uriiniproov. Nende põhjal otsustab loomaarst edasiste uuringute vajaduse. Vanema looma puhul tuleb kindlasti üle vaadata toitumine. 4. Hoida kaal kontrolli all. Peale kastreerimis/steriliseerimisoppi kipuvad kassid kiiresti kaalus juurde võtma. Leida kassile sobib madalama kalorsusega toit. 5. Vältida stressi ja muuta kassi elu põnevamaks (söötmispallid, ronimispuud, traksidega jalutamine jne.)

Täna räägime suurtest loomadest ja täpsemalt lehmadest. Suurlooma arst on nagu perearst, kes ravib nii väikseid vasikaid kui ka suuri lehmi. See on kindlasti üks maailma toredamaid ameteid. Lehm ei räägi, mis tal viga on, aga me peame oskama lugeda tema kehakeelt. Täna on loomaarst ka osaliselt inimese tervise eest vastutav, kuna me seisame hea loomade tervise ja selle eest, et piim, liha ja munad jõuaksid meie igapäevasele lauale. Seda tööd teevad kõik loomaarstid pühendumusega ja hoolivusega. Tänases episoodis on selle teemal rääkimas Pilleriin Puskar.

4. oktoober on Loomakaitsepäev. Rahvusvaheliselt World Animals Day, mida hakati tähistama loomade kaitsepühaku Asisi Fransiscuse mälestuspäeval. Algatajaks künoloog Heinrich Zimmermann. Loomade kaitsmise ajalugu praeguse Eesti territooriumil ulatub aastasse 1861, mil Liivimaa kubermangus asutati Loomade Piinamise Vastu Võitlemise Selts. Vanim loomakaitseselts Eesti kubermangus asutati 1869. aastal Tallinnas, järgnes Tartu Eesti Loomakaitse Ühing (1901). 1929. aastal loodud Eesti Loomakaitseliitu kuulus 22 loomakaitseseltsi ja -ühingut. Liidu esimees oli Bernhard Methusalem. Liit andis välja häälekandjat Eesti Loomasõber ja teenetemärgina Rohelist Risti. Loomakaitse alase liikumise taaselustamist alustati juba 1988.aastal, aga aktiivsem tegevus algas selle sajandi alul. Nüüdseks on reguleerib loomade elu-olu ka riiklik seadusandlus. Sügishooaja esimeses taskuhäälingus usutleme Põllumajandus- ja Toiduameti peaspetsialisti Tiina Kukke kuidas kulgeb loomade 5 põhiõiguse (vabaduse) tagamine. Vabadus 1. näljast ja janust; 2. valust, vigastusest ja haigusest; 3. hirmust ja kannatustest; 4. väljendada loomuomast käitumist; 5. ebamugavustundest.

Täpselt nii, nagu kasvab tõukoerte arvukus ja huvi nende vastu, kasvab ka koerte seas ringlevate pärilike haiguste osakaal. Kas oleme endale armsaks saanud koeratõud tegelikult haigemaks aretanud? Tiina Toometiga on teemat arutamas Pärnu Väikeloomakliiniku arst ja Kennelliidu Teadus ja Aretus Nõukogu liige dr. Marti Lasn. Head Kuulamist!

Selles „Loomaarst taskus“ episoodis on Tiina Toometil külas Eesti Kennelliidu volikogu liige Maris Siilmann, kellega tuleb juttu koeratõugudest ja sellest, mis puhtatõuliste kutsikate aretuse tegelikult kalliks teeb.

Selles episoodis vestleb loomaarst Tiina Toometiga Eesti Väikeloomaarstide seltsi president Julija Abram. Räägime, kuidas EVS üldse tekkis ja millist rolli see täna lemmikute heaolu tagamisel mängib. Samuti tuleb juttu kiibistamisest ja sellest, kuidas loomaomanikel ununeb sageli üks oluline tegu, mis kiibistamise olulisuse tagab.

Pisarate voolamine on teema, millega paljud loomaomanikud kokku puutuvad. Võib see tähedada, et lemmik on kurb ja sellepärast nutab? Loomaarstide hinnangul mitte. Silmade jooksmine võib tähendada hoopis midagi muud...

Selles episoodis räägime Tiina Toometi kliiniku arsti Inessa Zaitsevaga soovimatutest lemmiklooma lemmikutest ehk nahaparasiitidest. Teema on praegu eriti kohane, kuna puugid ilmuvad tavaliselt välja aprillisoojadega. Eestis kannavad nad haigustest borrelioosi, anaplasmoosi ja erlihioosi. Leedust lõunapoole aga ka eluohtlikku haigust -babesioosi. Veel tuleb juttu kirpudest ja sellest, millised ohud selle aastaringselt aktiivse parasiidiga kaasnevad. Räägime veel sügelislestadest, kõõmalestadest, täidest ja sellest kuidas oma lemmikut kõikide eelnimetatud parasiitide eest kaitsta.

Selles episoodis räägime Zoovetvaru konsultandi Katrin Juurakuga siseparasiitidest. Milliseid pisikesi pahalasi peidab endas kevadel paljastuv väljaheidete miiniväli? Kas kutsikas võib juba sündida siseparasiitidega? Kuidas ja milliste ravimitega oma lemmikut parasiitide eest kaitsta?

Vestlusringis loomaarst Tiina Toomet ja MTÜ Kasside Turvakodu vabatahtlik Küllike Tohver. Juttu tuleb märtsis hoogu saavast kassikontserdist ning selle tulemustest kahe kuu pärast. Ühesõnaga soovimatutest kassipoegadest, kellest saavad soovimatud „eikellegi“ kassid ja mis on omakorda nende saatus.

1. Kas koera peab talvel riietama? Sõltub koerast (karvastik, palju liigub, vanus, haigused jne.) ja ilmast (lisaks temperatuurile tuul ja niiskus). Vajadus individuaalne. 2. Koera nahka ja karvastikku võivad kahjustada erinevad nahahaigused, aga ka hormonaalsed häired, nakkushaigused või ainevahetusprobleemid. 3. Enamlevinud põhjus – parasiidid (kirp, sügelislest, kõõmalest, vagellest) 4. Erinevad allergiad (atoopia, toiduallergia, kontaktallergia) 5. Nakkushaigustest dermatofütoos (maakeeli kassihaigus) 6. Hormonaalsed häired – kilpnäärme alatalitlus, neerupealsete ületalitlus, suguhormoonidega seotud dermatoosid. 7. Kuigi võivad pealtnäha ühesugused tunduda (paljad laigud, hõre karv, kõõm, kärnad jne.) on erinevate põhjuste puhul ka erinev ravi (parasiitide vastased vahendid, allergeenidest hoidumine või nende toime vähendamine, bakterite või seente vohamise ohjeldamine jne.) 8. Diagnoosimine ja ravi sageli pikaaegne. Mõnedel juhtudel (nt. atoopia) haiguspõhjuse kõrvaldamine ei ole võimalik ning ravi on suunatud sümptomite leevendamisele. 9. Toidulisandid ja ja nahale positiivselt mõjuvate vitamiinide kasutamine on enamikel juhtudel sobivaks täienduseks põhihaiguse ravile. Preparaate on erinevaid, toimeks peamiselt naha normaalse niikuse taastamine ja säilitamine, naha kaitsebarjääri tugevdamine, antioksüdatiivne toime.

Koeral on 28 piimahammast ja 42 jäävhammast. Kassil vastavalt 26 ja 30. Jäävhambad peavad neid teenima elu lõpuni. Uusi jäävhambaid enam ei juurde ei kasva vastupidiselt küülikule või hobusele , kellel kasvavad hambad kogu elu vältel. Koertel algab hambavahetus 3,5-4-kuuselt. Selleks ajaks piimahamba juur lüüsub ning piimahambad “kaovad” koera suust üsna märkamatult. Vahel on nad aga ikka veel kõvasti kinni ja kutsikal esinevad “topelthambad”, kus piimahammas ei ole veel ära tulnud, aga uus hammas on juba välja lõikunud ning jääv- ja piimahamba vahele hakkab kogunema toidujäänuseid ja muud sodi. Sellisel juhul peab piimahamba eemaldama üldanesteesias. Kassil hakkavad piimahambad vahetuma umbes 11 nädala vanuselt ja kulgeb enamasti probleemideta. Lemmikloomad on sageli hädas hambakatu ja hambakiviga. Enamasti on esimeseks märgiks sellest ebameeldiv lõhn suust. Hambakatu ja -kivi põhjustavad suus normaalselt esinevad bakterid, mis hamba pinnale hakkavad kogunema. Probleemi süvenedes võib tekkida kaaries, periodondiit, valulikkus söömisel, mille tõttu loom sööb vähem ja aeglasemalt. Kassid näiteks neelavad krõbinaid ilma närimata tervenisti alla. Hambaprobleemid on üks kolmest suurimast ohust koerte heaolule ütleb Royal Veterinary College uurimus, mis tehti 455 557 koera hulgas. Hambaprobleeme esines 9,6 %-l uuritud patsientidest. Kutsikat ja kassipoega peab varakult hakkama harjutama sellega, et inimene vaatab suhu ning katsub ta hambaid. Edasi saab juba hakata hambaid harjama. Kindlasti tuleb kasutada loomadele mõeldud hambapastat. Ideaalne oleks hambapesu teha iga päev, aga enamasti pole selleks aega. Nende loomade puhul, kel eelsoodumus hambakivi tekkeks, võiks kasutada ka täiendavaid meetmeid nagu spetsiaalset suurema graanuliga toitu, närimiskonte ning toidulisandeid, mis vähendavad hambakatu teket. Näiteks on Veterinary Oral Health Council (Suuõõne Tervise Vet. Nõukogu) andnud oma heakskiidu toodetele, mis sisaldavad merevetikat Ascophyllum Nodosum D1070. Eestis müügil olevatest preparaatidest on sellise koostisega Plaque Off tooted toidule lisatava pulbri, maiuste, närimiskontide näol. Kindlasti tuleb käia regulaarsel suu ja hammaste ülevaatusel, näiteks iga-aastasel vaktsineerimise protseduuril, loomaarsti juures ning sageli ei piisa vaid looma suhu vaatamisest, vaid tuleb teha korralik suuõõne kontroll anesteseeritud loomal ja vajadusel ka hambaröntgen. Juba tekkinud hambakivi ei saa mingite imevahenditega eemaldada. Ainuke viis sellest lahti saada on korralik hambahooldus, mis eeldab, et loom magab ning laseb suus rahulikult toimetada. Hambakivi eemaldamisele ultraheliga peab järgnema hammaste poleerimine. Protseduuri käigus eemaldatakse ka kahjustunud ning loksuvad hambad. Ilma hammasteta on söömine kindlasti parem, kui valutavate, logisevate hammastega. Närimiskont ei asenda hambapesu. Vale suuruse ja konsistentsiga kont võib hoopis põhjustada hambamurde. Murdunud hammas tuleb eemaldada, sest põhjustab tugevat valu ning avatud juurekanal on sissepääsuteeks bakteritele. Ka ainult hambakivi eemaldusest ei pruugi piisada, sest loomal, kellel on suurem eelsoodumus hambakivi tekkeks, tekib see ka üsna varsti peale anesteesias tehtud suuõõne protseduuri tagasi. Et seda ei peaks nii sagedasti tegema on mõistlik kombineerida hambapesu muude hambakatu teket takistavate vahenditega nagu eelpool nimetatud Plaque off preparaadid, spetsiaalne toit või närimiskondid, millel on veterinaarstomatoloogide heakskiit.

Kätte on jõudnud lemmikloomadele raske aeg. Räägime helidehirmust. Ja see ei puuduta vaid lemmiklooma. Ka hobused on erakordselt kartlikud. Mida metsloomad tunnevad, võime vaid aimata. Kuidas omanikul on võimalik aru saada, et koer või kass on tundlik helide suhtes. Koer väljendab end mitmeti kergest erutusest kuni täieliku paanikani, millega võib kaasneda tahtmatu roojamine ning urineerimine ning isegi oksendus. Kass poeb enamasti peitu ja omanik ei pruugi aimatagi, et ta on kohutavalt hirmunud. Kuidas neid aidata? 1. Mitte jätta saluuti kartvat koera hoovi, aedikusse või ketti. Kass meelitada tuppa. 2. Olla ettevaatlik uste, väravate ja akendega. Hirmunud loom võib välja lipsata pisemastki praost. 3. Pikemad jalutuskäigud planeerida valgesse aega. Kontrollida rihma tugevust (lahtitõmbamisoht) ja kasutada kaelarihmale lisaks ka veel trakse. Koeral peab olema kiip, mis on ühendatud loomaomanike andmetega (Tallinna Linna Koerte Register https://www.tallinn.ee/Teenus-Lemmikloomaregister ja Lemmikloomregister https://lemmikloomaregister.ee/) 4. Toas leida loomale koht, kuhu peituda (pesa, kohev tekk, korv, kast, mööbliese). Seal võiks ka olla mõni mänguasi või lemmiktoitu. Kui loom on peitu pugenud, siis ei maksa teda segada. Aga kui soovib olla kogu aeg omaniku kõrval, siis lubada tal olla. Mitte jätta üksi. 5. Kui kodus on mitu looma, kes kõik on kartlikud, siis tasuks nad võimalusel eraldada ja tagada igaühele oma vaikne nurgake mugava pesa, lemmiktoidu ja veekausiga. 6. Pisinärilistel ja lindudel katta vähemalt pool pesa tekiga ja kasutada rohkelt allapanumaterjali, et võimaldada varjumist. Mitte unustada toitu ja vett! 7. Aknad kinni katta, et vältida valgussähvatusi. Televiisor või raadio aitavad mürinat summutada. 8. Mitte pöörata tähelepanu väljast kostvale mürale. Inimese murelik olek kandub üle ka loomale. Kui koer soostub mängima või toitu võtma mängida temaga ja premeerida maiustustega. Mõnda koera rahustab igapäevane treening. 9. Abi võib saada ka vabamüügil olevatest rahustavatest preparaatidest. 10. Kui eelnimetatud meetmed ei aita, pöörduda väikeloomaarsti või loomade käitumisterapeudi poole. Rahustavad preparaadid: 1. Adaptil - Koera rahustava feromooni sünteetiline analoog (D.A.P.®) annab kindlus- ja turvatunde nii kutsikatele kui ka igas vanuses koertele ning seda kasutatakse koerte stressikäitumise vältimiseks ning vähendamiseks (näiteks heldehirm). Saadaval kaelarihma, sprei, tablettide ja diffuuserina. 2. Feliway - kassi näopiirkonna feromoon F3 on rahustava toimega looduslik keha poolt tekitatud bioaktiivne aine. Feromoonid kutsuvad samasse liiki kuuluvatel isenditel esile käitumuslikke, harvem ka füsioloogilisi muutusi. Kasutatamine: märgistamine, kraapimine, kassi rahustamine ootamatus või stressirohkes kohas jne. Saadaval sprei ja diffuuserina. 3. Zylkene - kasutatakse ebatavaliste olukordade või loomade tavapärase elukeskkonna muutusest tekkida võivate probleemide korral: üksinda kodus olemine, uus inimene või imik kodus, kooselu teiste lemmikloomadega, imetamine ja võõrutamine, reisimine, ilutulestik jne. Saadaval kapslitena koertele ja kassidele. Kõiki neid preparaate peaks hakkama kasutama vähemalt nädal enne aastavahetust.

Kasside arv kasvab, ületades koerte oma, aga kassid saavad vähem vet.abi, sest neid on keerulisem arsti juurde viia ning hirmunud kassi käsitlemine arsti juures on omaette probleem. See põhjustabki harvemaid visiite. Loomaarste ja kassiomanike peab harima ja ette valmistama, et hoolikas kassiga ümberkäimine on vajalik. See vähendab stressi ja annab parema võimaluse saavutada eesmärk – adekvaatne veterinaarabi. Stress võib viia hirmuni ja hirm agressiivse käitumiseni. Siis on kassiga juba praktiliselt võimatu toime tulla ning kass võibki ravita jääda. Stress võib mõjutada kliinilist ülevaatust, laborteste ning viia valediagnoosini (näiteks suhkruhaigus) ning vale või ebavajaliku ravini. Ilma kannatliku ja kassi eripäradega arvestava käitumiseta personali poolt, võib omanik tunda, et personalil puuduvad oskused ja kannatlikus ehk nad lihtsalt ei mõista kasse. Trauma võib saada kass, omanik või keegi personalist. Kassisõbraliku kliiniku eesmärgid: 1. Vähendada kassi hirmu ja valu kliinikus. 2. Tugevdada kassi- kliendi-arsti sidet, usku ja enesekindlust ja läbi selle tagada parem eluaegne ravi sellele patsiendile 3. Tõsta kliiniku personali efektiivsust, produktiivsust ja tööga rahulolu 4. Parandada klientide koostöövalmidust ning raviga nõustumist. 5. Nii veterinaarsete kui käitumisprobleemide õigeaegne avastamine ja lahendamine. 6. Vähem patsiendi, kliendi ja personali vigastusi 7. Väheneb kliendi ärevus Preparaadid, millest võib abi olla: 1. Feliway - kassi näopiirkonna feromoon F3 on rahustava toimega looduslik keha poolt tekitatud bioaktiivne aine. Feromoonid kutsuvad samasse liiki kuuluvatel isenditel esile käitumuslikke, harvem ka füsioloogilisi muutusi. Kasutatamine: märgistamine, kraapimine, kassi rahustamine ootamatus või stressirohkes kohas jne. 2. Felifriend - kasside näopiirkonna feromoon F4, mida kasutatakse rohkem, kui on tegemist sotsiaalse konfliktiga. Aitab kassidel harmooniliselt koos elada. On tõestatud, et see vähendab mitme kassiga kodudes kassidevahelisi pingeid ning konfliktide tõsidust ja sagedust. 3. FELIWAY Optimum on mõeldud kassidele, kellel on korraga rohkem stressi tunnuseid erinevates olukordades ja see preparaat rahustab neid parimal võimalikul viisil. 4. Zylkene kapsleid kasutatakse ebatavaliste olukordade või loomade tavapärase elukeskkonna muutusest tekkida võivate probleemide korral: üksinda kodus olemine, uus inimene või imik kodus, kooselu teiste lemmikloomadega, imetamine ja võõrutamine, reisimine, ilutulestik jne.

Seekordses saates on loomaarst Tiina Toometil külas Valdeko Paavel Loomade Kiirabist. Vestluse käigus selgub, kuidas Loomade Kiirabi aastaid tagasi alguse sai ning millistel juhtudel loomad vältimatut ja kiiret abi vajavad. Loomad vajavad kiiresti arstiabi järgmistel juhtudel: Tõsine trauma – kõrgelt kukkumine, autoavarii, hammustushaavad, luumurrud. Võimalik mürgistus. Tõsised hingamisraskused, teadvuse kadu, krambid, kollaps, tasakaaluhäired, halvatus. Verejooks, mis ei peatu sidumisel. Häired poegimisel. Kõhuvalu koos puhitusega. Tugeva valu ilmingud (nutt, niutsumine, soovimatus liikuda, tugev värin). Kestev oksendamine ja/või kõhulahtisus. Uriinipeetus (eriti ohtlik isastel kassidel). Silmatraumad, näiteks silmamuna väljalangemine. Kuumarabandus. Kiiresti suurenev turse, eriti näo- ja kõripiirkonnas. Rästikuhammustus. Põletused, külmumised. Šokk.

Vestlusringis loomaarst Sigrid Lapp kliinikust Erivet ja koerte fitness treener Mari Valgma. Arutleme teemade üle: • Mis on treening? Jalutuskäik, sörkjooks, treppidest käimine. Igasugust liikumist võib liigitada treeningu alla. Sõltub koerast ning tegevuse intensiivsusest. • Noore koeraga peab olema ettevaatlik. Tõsine treenimine saab alata siis, kui koer on juba täiskasvanu. Kutsikat ja noort koera tasub füüsilise treeningu mõttes kohelda nagu inimlast. Nendel on vaja füüsilist tegevust, aga see peaks olema pigem mitmekesine liikumine, turnimine ja eluliste oskuste õppimine. • Teine ohukoht on paksukese treenimine. Kaalulangetus ei toimu nii, et võtame pool toidukogusest vähemaks ja läheme metsajooksu tegema. Turvalisem viis on kasutada spetsiaalseid kaalulangetustoite ning tõsta koormust vähehaaval. • Koerasporti on mitmesugust: agility, hurdajooks, pääste-ja otsingukoerad, kaitse- valve- ja veokoer, erinevad jahikoerad – mis kõik veel? Erinev koormus erinevates kohtades. Mõnel juhul tekivad ka sundasendid (näiteks kuulekustreeningus on omaniku vasakul küljel ja vaatab pidevalt paremale üles) • Soojendused ja venitused on olulised. Peale trenni peab koera ka maha jahutama. Selleks rahulikus tempos vabalt või rihmas vähemalt 15 minutit jalutada, olenevalt ilmast ja treeningu intensiivsusest, kasutada kaitsvat riietust. Autosse jõudes vältida tuuletõmbust, konditsioneeri kasutamist; vajadusel kasutada soojendavat/kuumal ajal jahutavat pleedi/vesti. Tagada jootmisvõimalus. • Kui on kõrvalekalle liikumises või kehahoius pöörduda arsti poole. Mitte oodata, et asi läheks hullemaks ja ilmneb longe või valu. Koerad näitavad valu halvasti välja. Erutus ja soov omanikule meelehead teha surub valu tahaplaanile, koer hakkab murekohta järjest vähem kasutama, mis viib omakorda uute probleemideni. • Loomad ei saa meile öelda, kui neil on valus/ebamugav või nad on väsinud. Loomaomaniku kohus on selliseid asju märgata.

Koerad ja kassid söövad seda, mida inimene neile annab. See, mida on otsustatud anda, sõltub paljudest asjaoludest. 30 aastat tagasi said loomad seda, mida õnnestus hankida ja kuna poeletid olid üsna tühjad ning valmistoitudest polnud keegi kuulnudki, esines üsna palju puudushaigusi. Nüüd on pigem probleem selles, et omanik tahab oma lemmikut kangesti hästi toita ja ning seetõttu pudeneb kaussi koguseliselt palju ja sageli ka valesid asju. Igasugused moed ja trendid mõjutavad inimeste otsuseid. Kuidas selles kõiges orienteeruda ja vältida oma lemmiklooma palliks söötmist, püüame selgemaks rääkida loomaarst Liisa Siimoniga.

Aastas sureb marutaudi 59 000 inimest (iga 9 minuti järel). 95% juhtumitest esineb Aasias ja Aafrikas. Vt. lähemalt https://rabiesalliance.org/world-rabies-day Eesti on juba 7 aastat marutaudivaba maa. Seda tänu lemmikloomade korralikule vaktsineerimisele ning metsloomade vaktsineerimisele lennukitelt loobitava suukaudse vaktsiiniga. Marutaudi vastane vaktsineerimine on ainus protseduur, mis on lemmiklooma omanikule kohustuslik. Muud profülaktilised abinõud (vaktsineerimised teiste nakkushaiguste vastu, parasiiditõrje) võetakse ette loomaomaniku soovil ja loomaarsti soovitusel, et loom püsiks terve. Ka mitmed 90-ndatel surma põhjustanud haigused (koerte katk, parvoviirusinfektsioon) on praeguseks tänu hoolikale vaktsineerimisele praktiliselt unustatud. Enamike nakkushaiguste vastu võib koeri ja kasse vaktsineerida 2 ja isegi 3 aastaste vahedega. Vaktsineerimiste sagedus ning parasiiditõrje intervall sõltub paljuski looma elukeskkonnast ja elustiilist. Dr. Tiina Toomet ja dr. Janne Orro jagavad soovitusi.

Esimeses „Loomaarst taskus“ saates räägivad Dr. Tiina Toomet ja zoosemiootik Laura Kiiroja lemmikloomade kohanemisest. Suvi läbi perega koos olnud koerad, kassid peavad nüüd ootamatult pikki päevi üksi veetma. Eriti keeruliseks võib see kujuneda neil tegelastel, kes on juba märtsis alanud eriolukorra algusest harjunud kogu aeg oma perega koos olema. Mismoodi selline üleminek valutumaks teha, kuidas ära tunda üksindusahistust ning kuidas koroona on lemmikloomapidamist mõjutanud – need on mõned märksõnad, mis jutuks tulevad. Lisaks panid Tiina ja Laura kokku mõned punktid, kuidas koera üksiolekuga harjutada: 1. Alusta tuleb varakult, siis saab harjutada järk-järgult. Pikendada eelviibimist vähehaaval. Kui koer on harjunud päevade viisi pererahvaga olema , ei saa teda äkki terveks päevaks üksi jätta. 2. Esimesel töönädalal võiks teha pause ning koera vahepeal külastada. 3. Koeral peab olema mõnus ja turvaline koht, mida ta seostab eelnevate toredate asjadega (söömine, mäng). Mõnele meeldib puur. Ka sellega harjutamine võtab aega. 4. Kui koer on harjunud suure pere lärmaka eluviisiga, siis võib vaikus ja kaugelt kostvad hääled üksinda hirmutav olla. Jätta näiteks raadio mängima. 5. Kodust lahkumist ja koju tulemist ei maksa liiga tseremoniaalseks muuta. Katsuda minna nii, et koer ei märka. Tagasi tulles tervitada koera sõbralikult, kuid vältida ülevoolavat „pidutsemist“. 6. Koeraga koos veedetud aeg ei tohiks olla ka liialt aktiivsetest tegevustest tulvil, sest nii hakkaks koer üle kõige just omaniku kojutulekut ootama. Koer peaks oskama koos omanikuga ka lihtsalt logeleda ning puhata. 7. Enamik koeri niutsub, kui nad üksi jäetakse, aga kui tegemist on südantlõhestava nutuga, siis võib olla targem minna tagasi ja teda rahustada. Koer, kes ennast paanikas olles pikemat aega üles krutib, ei suuda enam häid otsuseid teha (a la „ma lähen ja heidan nüüd magama“), vaid võib ennast välja elada näiteks mööblit närides. Samas ei ole hea koera väiksemagi häälitsuse peale tagasi pöörata, sest nii õpib koer meid „kamandama“. 8. Video annab head informatsiooni sellest, kuidas koer üksinda käitub. Kui tegemist on üksindusahistusega (koer ei suuda kuidagi rahuneda ja nutab kauem kui ½ tundi), siis tuleb otsida professionaalset abi koerte käitumisspetsialistilt. Vahel peab loomaarst kirjutama välja ka ravimeid. 9. Pahanduste (haukumine, nutt, lõhkumine) eest karistamine ei vii kuhugi. Kui, siis ainult suuremasse stressi ja käitumishäirete süvenemiseni. Üksinda nö halvasti käituv koer ei tee pahandust meie kiusamiseks, vaid seetõttu, et ta ei oska end muudmoodi maandada.