24. veebruaril möödus kaks aastat Venemaa sissetungist Ukrainasse, sõda on nõudnud sadu tuhandeid inimelusid, samas pole kumbki pool saavutanud rindel otsustavat edu.

"Välistund" analüüsib viimaseid poliitilisi arenguid Venemaal, Ukrainas, Euroopas ja USA-s. Stuudios on riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja saatejuht Peeter Kaldre.

Räägime Venemaast ja Ukrainast. Stuudios on Vene küsimuste ekspert Karmo Tüür ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik. Saadet juhib Astrid Kannel.

Seekordses "Välistunnis" arutatame islamiterrorismi ohu üle praeguses Euroopas. Saates on Ringo Ringvee, Ramon Loik ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

Vene agressioon Ukrainas on tekitanud uue raudse eesriide ida ja lääne vahele, joostes sel korral teisest kohast kui eelmine, mis jättis peaaegu kõik soomeugri rahvad ühele poolele.

Alanud aasta peaks olema Ukrainas käiva sõja jaoks otsustav. Praegu ei oska keegi öelda, kummale poole vaekauss langeb.

Esmaspäevases "Välistunnis" räägime arengutest Euroopas, keskendudes Poola uue valitsuse pingutustele ning Ungari jätkuvale väljapressimistaktikale, aga ka meeleavaldustele Serbias ja Euroopa Liidu-Ukraina suhetele.

Rahvusvaheliste suhete üks suurimaid mõjutaiad on majandus ja kaubandus, mis on kogu maailmas muutuste keerises.

Paljud analüütikud arvavad, et kui Venemaa Ukrainas võidab, rünnatakse järgmisena mõnd NATO riiki.

Esmaspäevases "Välistunnis" räägime arengutest Venemaal.

Üha rohkem kostub esialgu küll veel ettevaatlikke üleskutseid ja arutelusid tuua Ukraina ja Venemaa läbirääkimiste laua taha.

Seoses Hamasi rünnakuga Iisraeli vastu on viimasel ajal väga sageli mainitud sõna kibuts. Seekordne "Välistund" selgitab, kust see kogukondlik eluvorm tekkis, millist elu kibutsis elatakse ja milline on nende maine ülejäänud iisraellaste silmis.

Kas sõda on ummikseisus ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ning relvajõudude ülemjuhata Valeri Zalužnõi suusad risti läinud?

Lähis-Idas puhkenud veriteod on toonud esile ka teravad vastuolud Läänemaailmas. Millisel alusel vaenupooltesse suhtutakse? Miks just vasakpoolsemad inimesed tunduvad olevat Iisraeli käitumise suhtes kriitilisemad?

Tänavu suvel mõrvati Kanadas sikhide aktivist Hardeep Singh Nijjar. Praeguse seisuga uurib Kanada võimalust, et nende kodanikust Nijjari mõrva nende riigi territooriumil võis korraldada India.

Sõjadžinn, mille päästis valla Putin kallaletungiga Ukrainale, nõuab uusi ohvreid. Viimaseks näiteks on Hamasi ja Iisraeli verine konflikt.

Saate alguses peatutakse sündmustel Iisraelis ja Gaza sektoris. Helistame Eesti suursaadikule Iisraelis Veikko Kalale. Seejärel räägime läänemaailma ühtsuse murenemisest Ukraina aitamisel.

Euroopat ähvardab taas sadade tuhandete põgenike sissevool, mis meenutab 2015 aastat, kui Euroopasse jõudis ligi 2 miljonit inimest.

26. septembril tähistatakse Euroopa keelte päeva ja 30. septembril rahvusvahelist tõlkijate päeva.

Saade kaardistab julgeolekupoliitilist olukorda Euroopas ja maailmas laiemalt.

"Välistund" analüüsib arenguid Venemaal.

Seni kuueliikmeline ühendus BRICS saab tuleval aastal kõvasti täiendust, lisanduvad näiteks Argentiina, Iraan ja Saudi-Araabia.

Miks Saheli piirkonnas järjest riigipöörded toimuvad?

Ukraina sõja lõpp veel ei paista ja Ukraina vajab jätkuvalt hädasti lääneriikide toetust.

Ajal, mil lahingud Ukrainas meenutavad üha enam kurnamissõda, on taas puhkenud spekulatsioonid võimalike rahuläbirääkimiste üle.

Kas Eesti kaitse- ja välispoliitika on olnud viimase aasta jooksul edulugu, paigalseis või läbikukkumine? Kas Eesti peaks julgemalt oma huvide eest seisma?

Sõda Ukrainas on kaasa toonud suuri muutusi Ukraina, Venemaa ja kogu Euroopa majanduse toimimises. Lõppenud on Vene gaasimonopol Euroopas, Ukraina on jälle hädas viljekspordiga.

Millistele abiorganisatsioonidele tasub annetada ning kuhu raha saates läheb see lihtsalt heleda leegiga põletamisele või suisa terroristlikuks tegevuseks?

NATO tippkohtumine Vilniuses on läbi ning nüüd on aeg arutada, kuidas edasi.

Arutleme arengute üle Ukrainas.

"Välistund" arutleb selle üle, mida mõtleb Euroopa Liit, kui ütleb, et toetab Ukrainat seni, kuni vaja.

Reede õhtul hakkasid rulluma sündmused, mille tulemusel tundus, et Wagneri võitlejad jõuavad juba laupäeva õhtul Moskvasse. Ometi otsustas Jevgeni Prigožin oma väed tagasi pöörata.

Mida oodata juuli keskel Vilniuses toimuvalt NATO tippkohtumiselt ning mis rolli mängib sellega paralleelselt toimuv nn B9 riigipeade kohtumine, selgitavad Eestit alliansi juures esindav suursaadik Jüri Luik ja president Alar Karise julgeolekunõunik Liis Mure. Saadet juhib Evelyn Kaldoja.

Esmaspäevases "Välistunnis" analüüsime viimaseid arenguid Ukraina sõjas.

Kas Vene vägede eeldatav lüüasaamine Ukrainas võib viia ka Putini režiimi lagunemisele ning mil määral aitavad sellele kaasa Putini-vastaste vene relvaüksuste reidid Venemaa territooriumile?

Seekordne "Välistund" keskendub Venemaale, Ukrainale, Armeeniale ja Gruusiale.

"Välistund" uurib, mida on oodata NATO tippkohtumiselt Vilniuses.

Nädalavahetusel toimunud Lennart Meri julgeolekukonverentsil arutati ka energiajulgeoleku küsimusi.

Eesti kaitseväelased alustasid järjekordset Iraagi-missiooni. Sel korral ollakse kompanii suuruse üksusega Erbilis, operatsioonil Inherent Resolve.

"Välistund" kaardistab olukorda maailmas Ukrainas käiva sõja taustal.

"Välistund" on sel korral Kiievis külas suursaadik Kaimo Kuusel, kellega koos vaatame tagasi tema nelja aasta pikkusele lähetusele ja analüüsime olukorda Ukrainas. Saatejuht on Astrid Kannel.

Euroopa põllumehed on traktorid tänavale ajanud, et protestida odava Ukraina vilja vastu, mis on hinnad turul alla löönud.

Hoolimata Kremli soovist näidata Venemaa majanduseisu tegelikkusest ilusamana, tuleb avalikkuse ette järjest rohkem tõendeid allakäigust ja tohututest kulutustest sõjale Ukrainas.

"Välistunnis" räägime demokraatia tippkohtumisest, Ukrainast, Hiinast ja Venemaast.

Putini kuulutamine sõjakurjategijaks, Hiina liidri visiit Moskvasse, USA drooni alla kukutamine, lennukid Ukrainale, Ukraina võimalik vastupealetung. Need on mõned "Välistunni" märksõnad. Stuudios on Eesti suursaadik NATO-s Jüri luik ja saatejuht Peeter Kaldre.

Mis on valimisvaatlus, selgitavad kogenud valimisvaatlejad Janno Simm ja Aet Kukk ning valimiste ja valimissüsteemide ekspert Priit Vinkel. Saadet juhib Evelyn Kaldoja.

Hiina käis välja Vene-Ukraina sõja hägusa rahuplaani. Üha rohkem kuuleb ka läänemaailmas ettepanekuid otsida mingeid kompromisse. Mida tähendab võimalik vaherahu aga Ukrainale?

"Välistund" teeb kokkuvõtte Venemaa Ukraina-vastase sõja esimesest aastast ning heidab pilgu Müncheni julgeolekukonverentsile. Stuudios on julgeolekuekspert Rainer Saks ja saatejuht Peeter Kaldre.

Venemaa täiemahulisest sõjategevuse algusest Ukrainas möödub varsti aasta. Kuidas on Ukraina ründamine muutnud Euroopa julgeolekuhinnanguid, kuidas saame Ukrainat veelgi rohkem aidata?

Esmaspäevases "Välistunnis" räägime põhjustest, miks Türgi venitab Soome ja Rootsi NATOsse lubamisega.

Kõneleme Ukrainast ja Venemaast Ukraina päeviku autori Igor Taro ja Venemaa eksperdi Karmo Tüüriga. Saade algab kell 14.05 ja seda juhib Astrid Kannel.

"Välistund": Hiina poliitika Venemaa Ukraina-vastase sõja taustal on kahetine.

"Välistund" võtab kokku 2022 aasta pöördelised välispoliitilised sündmused ja vaatab ka 2023 aastasse.

Lõppevat aastat iseloomustab kaks suurt sõjalist teemat. Eesti kaitseväe suurima välismissiooni lõpp Malis ja Ukraina sõda.

Hiina lõpetas suuremad koroonapiirangud, Läänemaailma piinab ülikõrge inflatsioon ning sõja tõttu Ukrainas on tarneahelad katki. USA ja Euroopa võivad seista uue kaubandustüli künnisel.

"Välistunni" külaline on Eesti suursaadik NATO-s Jüri Luik.

Aasta tagasi hoiatasid Suurbritannia ja USA luureteenistused avalikult, et Venemaa valmistub Ukrainat sõjaliselt ründama. Kreml esitas samal ajal lääneriikidele ultimaatumeid arusaamatuteks julgeolekugarantiideks.

Kasahstanis olid pühapäeval presidendivalimised. Kesk-Aasia on mitmeski mõttes lakmuspaberiks Venemaa ambitsioonidele piikonnas.

Soome ja Rootsi saamisel NATO liikmeks on jäänud üks takistus - Türgi, kes tahab mõlemalt riigilt järeleandmisi kurdide küsimuses.

Venemaa jõhker ja järjepidev hävitustöö Ukraina kallal jätkub. Viimaste nädalate õhurünnakute eesmärk on jätta tavalised ukrainlased ilma elektri, vee ja soojuseta.

Mis on Valgevenes Ukraina sündmuste valguses toimunud ja mis saab edasi?

Järjest enam on neid riike ja organisatsioone, kes on kuulutanud Venemaa terrorismi toetavaks või lausa terroristlikuks riigiks.

Venemaa üksused pagevad ukrainlaste eest, algamas on lahing Hersoni pärast. Samal ajal on õhus tuumaähvardused.

Venemaa oli sunnitud kaotustele Ukrainas reageerima osalise mobilisatsiooniga.

Venemaad ähvardab Ukrainas häbistav lüüasaamine. Ukraina-avantüür on tõuganud Putinist eemale ka Venemaa senised liitlased.

Räägime lahkunud Briti kuningannast Elizabeth II-st ja monarhia tulevikust saareriigis. Stuudios on Briti kuningakoja ekspert Kai Ines Nelson ja saatejuht Astrid Kannel.

Meie maailmajagu vaevab rahatrükist tingitud inflatsioon, Venemaa sõda Ukrainas jätkub, energiakandjate hinnad on erakordselt kõrged ja Euroopa Keskpank on hakanud intresse tõstma.

Venemaa sõda Ukraina vastu on paisanud segi kogu maailma senise julgeolekukorralduse.

Ukraina sõjas püüavad mitmesugust abi pakkuda ka suured rahvusvahelised organisatsioonid.

Esmaspäeval möödub aasta päevast, mil Taliban sisenes Kabuli ning maailmale avanesid dramaatilised kaadrid Afganistanist põgenevatest inimestest.

Ukrainas jätkub julm sõda, Euroopat vaevab energiakriis, Hiina ja USA suhted on muutunud Taiwani tõttu kriitiliselt teravaks. Kuhu liigub nende arengute taustal Eesti julgeoleku- ja välispoliitika?

Eestis ja mujal Balti riikides on puhkenud arutelu punamonumentide teisaldamise üle. Aga kuidas on lood mineviku monumentide ja nendesse suhtumisega mujal Euroopas?

Euro kurss dollari suhtes on langenud kõigi aegade madalaimale tasemele, samal ajal on inflatsioon kerkinud kõrgustesse, mida Lääne-Euroopas pole nähtud aastakümneid.

Kas Madridi tippkohtumine oli tõesti ajalooline? Milliseid läbimurdeid seal saavutati?

Stuudios on Ukraina päeviku autror Igor Taro ja Vene küsimuste ekspert Karmo Tüür. Saadet juhib Astrid Kannel. Kuulake kell 14.05 või 19.05.

Kas Ukrainal õnnestub seekordselt Euroopa Ülemkogult saada ELi kandidaatmaa staatus? Mida see nende jaoks muudab?

Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on purustanud Euroopa ja kogu maailma senise julgeolekukorralduse. See aga tähendab, et on vaja täiesti uusi julgeolekumehhanisme.

Läänemaailma avalikkuse jaoks pole küsimustki, kes on Ukraina sõjas süüdi ja kes seal tapatalguid korraldab. Samas on Venemaa likvideerinud viimased vaba ajakirjanduse riismed ja kehtestanud oma kodanike meediakasutusele ranged piirangud.

"Välistund" tuleb sel korral eetrisse Kiievist, kus räägime mōistagi Ukrainast.

Jutuks tulevad rahvusvahelised indeksid ja edetabelid. Sellest, kuidas neid moodustatakse ja kui tõsiselt neid võtta võib, räägivad avatud valitsemise spetsialist Hille Hinsberg, ajakirjanike liidu juht Helle Tiikmaa ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

Räägime Soome ja Rootsi NATO-püüdlustest.

"Välistund" võtab vaatluse alla Ukraina ja Venemaa erineva taktika ja strateegia käimasolevas sõjas.

Venemaa agressioon Ukrainas on segi paisanud ka rahvusvahelise majanduspildi. Meie idanaabrile lisatakse tasapisi sanktsioone või lihtsalt ei soovita selle riigiga enam mingit äri ajada, samas pole veel märke, et Vene majandus kokku variseks.

Seekordne "Välistund" räägib sõdadest ja seksuaalvägivallast, puudutades nii ajalugu kui ka praegu lõõmavat Ukraina kriisi.

Soome ja Rootsi on alustanud kiiret ettevalmistust NATO-ga liitumiseks. Ja juba kõlavad Venemaa vastuähvardused.

Venemaa sõjamonstrumi tekitatud kahjud Ukrainale on üüratud: massimõrvad, maatasa pommitatud linnad ja külad, miljonid sõjapõgenikud. Kuidas Ukraina ühiskonnana on suutnud seda kõike taluda ja üle elada? "Välistunni" külalised on selle teemaga otsesemalt või kaudsemalt kokku puutunud.

Esmaspäevane "Välistund" arutleb Ukraina teemadel ja stuudiokülalisteks on ekspert Venemaa küsimustes Karmo Tüür ning Ukraina päeviku autor Igor Taro.

Mis on NATO strateegiline kontseptsioon ja ELi strateegiline kompass?

Tänane "Välistund" vaatleb Venemaa Ukraina-vastase sõja erinevaid tahke. Seekord keskendume drastilisele muutusele Soome välispoliitikas ehk siis võimalusele, et Soomest võib kiiresti saada NATO liige.

Venemaa majandus on šokis, sest majandussuhted lääneriikidega katkevad kiiresti ja lõplikult. Samal ajal likvideeritakse riigis kiirkäigul viimaseid vabu meediaväljaandeid ning kasvab venelaste isolatsioon maailmast.

Vikerraadio "Välistunnis" on kõne all Venemaa majanduse sattumine lääneriikide sanktsioonide alla. Kas vene rubla kukub kokku? Mida see tähendab meile Eestile?

Tänane "Välistund" hoiab silma peal sündmustel Ukrainas ja selle ümber. Stuudios on Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ning Kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik. Saatejuht on Peeter Kaldre.

Mis toimub Eesti kaitseväe suurima missioonipiirkonna Maliga, kes ühelt poolt on hakanud ise minema ajama Euroopa vägesid, teisalt aga sattunud nii naabermaade kui ka ELi sanktsioonide alla?

Esmaspäevases "Välistunnis" teeme vahekokkuvõtte Ukraina kriisist. Kuidas on ennast positsioneerinud Venemaa, USA ja Euroopa. Stuudios on poliitikavaatlejad Lauri Tankler, Karmo Tüür ja Keit Kasemets.

Milliseid võnkeid on Ukraina kriis toonud NATO lõunatiivale ja miks näib, justkui koondaks allianss jõude ennekõike Mustale merele ja Kagu-Euroopasse?

Mitmed vaatlejad võrdlevad Venemaa nõudmisi NATO-le ja ähvardusi Ukraina aadressil olukorraga Euroopas teise maailmasõja eelõhtul. Kas tõesti on tulemas sõda või on hirmul lihtsalt suured silmad?

Venemaa agressiivsel välispoliitikal on ajaloolised juured, mis ulatuvad sajandite taha. Praeguse sõjaka kursi üks allikaid on katse oma tegevust geopoliitiliselt ja ajalooliselt põhjendada ning õigustada. Sel teemal arutlevad tänases "Välistunnis" ajaloolased David Vseviov ja Kaarel Piirimäe.

Arutleme Venemaa ja USA ning Venemaa ja NATO vaheliste kõneluste üle. Külas on politoloog Holger Mölder, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik ja Eesti esindaja Põhja-Atlandi Nõukogus Jüri Luik.

"Välistunni" autorid Astrid Kannel, Peeter Kaldre, Evelyn Kaldoja ja Indrek Kiisler vaatavad tagasi 2021. aasta tähtsamatele rahvusvahelistele arengutele ning üritavad ennustada, mida head või halba võib tuua alanud aasta.

Päev-päevalt kõlab NATO ja EL-i ning erinevate läänt esindavate riikide järjest uusi hoiatussõnumeid Ukraina sisse piiranud Venemaale.

Sel esmaspäeval räägime "Välistunnis" Iraani tuumaleppest, mida meeleheitlikult elustada üritatakse.

Tänane "Välistund" hoiab silma peal Venemaa Ukraina-vastastel kavatsustel. Uurime, millised on NATO, USA ja kõigi lääneriikide võimalused sõda ära hoida.

Suur osa neist Valgevene kaudu tulnud migrantidest, kelle dokumendid on praeguseks läbi vaadatud, on osutunud inimesteks, kellel pole varjupaiga palumiseks alust. Osasid neist, näiteks iraaklasi, aga ei õnnestu tagasi kodumaale saata vaatamata sellele, et neil puudub Euroopas viibimiseks seaduslik alus. Milles probleem?

Tuletame "Välistunnis" meelde, kes on põgenik, kes pagulane ja kuidas seda staatust välja teenida ning teeme vahekokkuvõtte kriisist Poola-Valgevene piiril.

Seekordses saates räägime Mosambiigist, kus Euroopa Liit just avas sõjalise missiooni ja kuhu peagi asub panustama ka Eesti.

Tänane "Välistund" räägib Põhjamaadest. Uurime, mis on Põhjala riikide erinevused ja sarnasused ning kuivõrd tõenäoline on see, et ka Eesti kunagi Põhjamaa riikide klubisse vastu võetakse.

Riikidevahelisi suhteid mõjutab kaheldamatult ajalooline mälu. Mõelgem korraks Eesti-Vene suhetele või Soome-Vene suhetele. Kas ajalooline mälu takistab rahvusvaheliste lahenduste leidmist või mõnikord aitab ka kaasa?

Esmaspäevane "Välistund" räägib sel korral rahvusvahelisest võidujooksust kosmoses. Saatekülalisteks on Tartu Ülikooli kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Pajusalu ning Tallinna Tehnikaülikooli Innovatsioonikeskuse kosmose valdkonna juht Rauno Gordon.

Viimastel päevadel on suurenenud pinged Hiina ja Taiwani vahel. Peljatakse, et Hiiina võib Taiwani tagasisaamiseks kasutada sõjalist jõudu. Sellest pingekoldest ning Hiina maailmaambitsioonidest laiemalt räägibki tänane "Välistund".

Majandusteadlased võrdlevad praegust olukorda maailmamajanduses 1970. aastate naftakriisiga. Majandustes tekkisid toona võnked ja raskused, mis viisid kiire hinnakasvuni. Kõigel sellel oli terav mõju ka rahvusvahelistele suhetele.

Saksmaa parlamendivalimised on seekord kindlasti erilised. Suurest poliitikast lahkub pikaajaline liidukantsler Angela Merkel ja õhus on palju uusi koalitsioonivõimalusi. Kas Merkeli järgse Saksmaa roll Euroopas muutub? Ja mida see tähendab Eestile?

Esmaspäevane "Välistund" keskendub sel korral üldvalimistele Venemaal. Me küsime, kas tegemist oli pelgalt etendusega ja millal võiks oodata Venemaal mingeid muutusi.

Esmaspäevane "Välistund" uurib 20 aastat tagasi USA vastu toime pandud terrorirünnakute mõju ja õppetunde tänasele päevale. Küsime, kas see oli sündmus, mis on kõige rohkem mõjutanud maailma viimase paarikümne aasta jooksul. Stuudios on kaks endist suursaadikut USA-s: Kalev Stoicescu ja Jonatan Vseviov.

Kui püsiv on 20 aastat kohal olnud lääne vägede ja erinevatelt humanitaarorganisatsioonide mõju Afganistanile? Oma kogemusi seal töötamisest jagavad ja selle üle arutlevad Tanel Sepp, Maari Ross ja Jaano Vija.

Selle hooaja viimane "Välistund" kaardistab maailma julgeolekupoliitilist olukorda suve alguses. Räägime NATO tulevikust, Atlandi-ülestest suhetest, Venemaast, riiklikust terrorismist ja küberturvalisusest.

Esmaspäevane "Välistund" teeb ülevaate, millises seisus on koroonasõda maailmas, kuidas on läinud meil ja kuidas teistel ning milleks tuleb sügisel valmis olla.

Valgevene võimud pole julma käitumist opositsiooni suhtes karvavõrdki muutnud. Millised võimalused üldse on Lääneriikdel Valgevenes toimuvat mõjutada? Kas Balti riikide innukus sanktsioonide nõudmisel ei või hoopis bumerangina meid endid tabada?

Nii Soomes kui Lätis on tulemas kohalikud valimised. Millises tempos liiguvad naabrite poliitkampaaniad ja millises seisus on kummagi koroonatõrje, arutavad tänases "Välistunnis" Veiko Spolītis, Berit Nuka ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

Esmaspäevane "Välistund" arutleb tänase USA suhete üle Venemaa, Ukraina, Euroopa ja muu maailmaga. Mille üle saame rõõmustada, mis teeb meid murelikuks?

Paljudel riikidel on lähiminevikus olnud traumasid, mis ei taha kuidagi paraneda. Kui Eesti puhul on see nn hääletu alistumine, siis Soomes ei ole veel praegugi täie avameelsusega analüüsitud nähtust nimega soometumine ehk riigi allumist Moskvast tulnud käskudele ja keeldudele sõjajärgsel perioodil.

USA ja Euroopa Liidu riigid on käivitanud maailma ajaloo suurima rahatrüki, et elavdada koroonakriisist räsitud majandust. Kuidas see mõjutab riikide vahelisi suhteid? Kes väljub trükirallist võitjana? Kas Euroopa Komisjoni taasterahastu loomine on paratamatus?

Esmaspäevane "Välistund" räägib sel korral olümpiamängude tulevikust koroonakriisist räsitud ja muutuvas maailmas ning küsib, kas Jaapani meeleheitlik katse mängud sel aastal siiski ära pidada on hea mõte.

Vene vägede koondamine Ukraina piirile paneb poliitikavaatlejaid kukalt kratsima ja küsima, millal siis suur sõda lahti läheb? Ometigi on Ukraina vaid üks tükk Venemaa ja Lääne järjest suuremate vastuolude puslest. Tänane "Välistund" püüabki suuremat pilti kokku panna ja selleks on saatesse kutsutud poliitikaanalüütik Marle Maigre ja kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Koroonavaktsiinide vähene kättesaadavus on kõikjal maailmas suur probleem. Mitmed rikkamad riigid on endale kindlustanud piisava hulga vaktsiine, samal ajal on riike, kes ei suuda ise vaktsiine ostagi. Kas maailm on vaktsiinisõdade lävel?

Saksamaa kantsleri Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit kaotas suurelt kohalikud valimised kahel liidumaal. Kas see tähendab, et sügisestel valimistel võtab Saksamaa uue kursi. Millise ja mida see tähendab Euroopa Liidule, kuidas lahendab Saksamaa oma energeetika- ja kliimaprobleemid? Sellest räägime sel esmaspäeval "Välistunnis".

Tänases "Välistunnis" analüüsime Venemaa ja Lääne suhete madalseisu põhjuseid. Venemaa on üha häälekamalt ja mitmel tasemel ähvardanud suhete katkestamisega Läänega. Kui palju on nendes ähvardustes tõde ja kui palju bluffi- selle üle arutlevad saates Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja endine diplomaat Harri Tiido.

Üha rohkem mõjutab riikidevahelisi suhteid meedia. Ajakirjandusest on saanud võitlusväljak, kus lisaks eri ideedele ja vaadetele löövad usinasti kaasa ka paljud riigid, kes üritavad mõjutada avalikku arvamust endale soodsas suunas. Kui ohtlik on selline olukord? Milline roll on välispoliitika kujundamisel mõttekodadel ja analüüsikeskustel? Kelle huve seal edendatakse?

Esmaspäevane "Välistund" analüüsib USA uue presidendi Joe Bideni esimesi samme oma ametis ja uurib, milliseid põhimõtelisi muutusi võivad massilised põllumeeste meeleavaldused Indias tuua kaasa maailma ühes rahvarohkemas riigis ja vastuolulisemas demokraatias.

Teisipäeval on riigikogus suur Eesti välispoliitika arutelu, kus teeb välispoliitika põhisuundadest ettekande välisminister Eva-Maria Liimets. Milliseid muutusi on koroonakriis toonud välispoliitika prioriteetidesse? Kas halvenevad suhted lääne ja Venemaa vahel mõjutavad meie välis- ja julgeolekupoliitikat?

Sel kevadel saab 2 aastat sellest, kui rahva suure toetusega valiti Ukraina presidendiks Vladimir Zelenski. Mida tal on õnnestunud selle ajaga korda saata, selle üle arutlevad Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas, kauaaegne diplomaat Rein Oidekivi ning ajaloolane Igor Kopõtin.

Seekordne "Välistund" viib taas Aafrikasse ning püüab tõlgendada uudiseid Prantsusmaa ja Venemaa põrkumistest mustal mandril, sealhulgas Eestile tuttavates missioonipiirkondades nagu Kesk-Aafrika Vabariik ja Mali.

Arutame Venemaale tagasi pöördunud opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi väljavaateid pakkuda president Vladimir Putinile arvestatavat konkurentsi ja kõnetada oma rahvuskaaslasi.

Eesti välisministeeriumis vahetub ministeeriumi poliitiline juht. Seoses uue koalitsiooni tekkega peab asjad pakkima välisminister Urmas Reinsalu. Milline on olnud Eesti välispoliitiline joon ligi viimased kaks aastat? Mis vajab kindlasti muutmist?

Alanud aasta välispoliitikas tuleb kindlasti põnev. Tänane Välistund püüabki kaardistada, mis hakkab juhtuma USA sise- ja välispoliitikas, mida tähendab Euroopa jaoks see, et tugev tegija Angela Merkel lahkub Saksamaa liidri kohalt, milliseid arenguid on oodata Venemaal, miilised piirkondlikud konfliktid võivad lahvatada suuremaks sõjaks.

Esmaspäevases "Välistunnis" vaatavad saatejuhid Peeter Kaldre, Evelin Kaldoja, Astrid Kannel ja Indrek Kiisler uude aastasse, analüüsides välispoliitika võimalikke arenguid maailmas ning meie hirme ja ootusi.

Esmaspäevane "Välistund" arutleb teemal, kuidas on Euroopa Liit mööduva äärmiselt keeruka aastaga hakkama saanud ja millised on juba silmapiiril paistvad uued väljakutsed.

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu tuleva aasta riigieelarve. Millised on aga Eesti kaitsekulutused, missugust relvastust rohkem vajaksime, kuidas kulgeb koostöö sõbralike naabritega? Milline on Venemaa käitumine Läänemere ruumis?

Tänases "Välistunnis" võtame vaatluse alla Euroopa Liidu tervise. Uurime, kuidas on läinud võitlus koroonapandeemiaga ning millised lahkhelid valitsevad ühenduse tuleviku osas. Teeme tiiru peale ka maailmapoliitikale, eeskätt arutleme olukorra üle presidendivalimiste-järgses USA-s.

Seekordne "Välistund" küsib, mis on Lõuna-Korea popkultuuri edu saladus ja kuivõrd aitab see Soulil mõjutada maailmapoliitikat. Stuudios on Lõuna-Korea kunstiajaloo ja popkultuuri uurija Maari Hinsberg, Hiina ekspert Leslie Leino, Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Piret Kuusik ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

Esmaspäevases "Välistunnis" arutleme selle üle, kuidas on läinud endistel Nõukogude Liidu vabariikidel. Kes on suutnud Venemaast ka sisuliselt iseseisvuda, kes elab ja hingab suuremal või vähemalt määral Moskva armust? Miks on nii läinud?

Kas võimuvahetus Valges Majas tuleva aasta jaanuaris tähendab automaatselt täiemahulist pööret USA välispoliitikas? Milline saab olema Donald Trumpi järgne USA maailmakäsitlus? Kuhu selles käsitluses paigutub Euroopa ja Eesti? Kas geopoliitilised vastaseisud pigem süvenevad või leevenevad?

Tänane "Välistund" analüüsib USA presidendivalimiste tulemusi. Uurime, miks Joe Biden võitis ja Donald Trump kaotas. Laiemas plaanis on aga vaatluse all küsimus, milliseid muudatusi on oodata Bideni välispoliitiliselt kursilt ja kuidas see kõik mõjutab meie regiooni julgeolekut.

Miks arvatakse, et Aafrika on koroonaviirusega päris hästi hakkama saanud ajal, kui Euroopa on viirusega järjest hullemini kimpus? Milline on läbisaamine Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu vahel?

Kuna USA presidendivalimisteni on jäänud aega vaid pisut üle nädala, siis on esmaspäevane "Välistund" pühendatud just sellele. Kas sisuliselt on kindel, et valimised võidab taas Donald Trump?

Brittide lõplik lahkumine, koroonaviirusega seotud probleemide üleeuroopaline ohjeldamine ja kliimaneutraalsuse saavutamine olid teemad, mida arutati seekordsel Euroopa Liidu Ülemkogul.

Kas niivõrd kaugesse ajalukku minevat konflikti mägise Karabahhi pärast on võimalik veel rahumeelselt lahendada või võidab see, kellele on rohkem jõudu? Miks just praegu on SRÜ aladel mitmed vastasseisud taas ellu ärganud?

Sel korral keskendutakse Hiina sise- ja välispoliitikale.

3. oktoobril möödub Saksamaa taasühendamisest 30 aastat. Meenutame neid keerulisi aegu ja küsime, kui ühtne on Saksamaa täna.

Ka 21. sajandil on maailmas üle 40 monarhia, millest omakorda kümme on Euroopa kõrgete demokraatianäitajatega riikides.

Esmaspäevases "Välistunnis" räägime Valgevenest ja sellest, kuidas taas on lääneriikidel ja Venemaal diametraalselt erinevad arusaamad toimuvast.

"Välistunni" keskne teema on NATO tervis praeguses turbulentses maailmas. Uurime, millist mõju avaldab koroonapandeemiast põhjustatud majanduslangus NATO kaitsekulutustele.

"Välistund" alustab pärast puhkust taas, esimeses saates kaardistame välispoliitika lootused ja väljakutsed, mis meid sügisel ees ootavad.

Arutleme mustanahalise ühendriiklase George Floydi surma tagajärjel üle maailma levinud protestiaktsioonide ning monumendisõdade sisu ja arengute üle.

2020. aasta on esimene aasta pärast Teist maailmsõda, kus maailma majanduskasv on negatiivne. Koroonakriis on selgepiirilisemalt välja joonistanud ka uued jõujooned, näiteks süveneb Hiina ja läänemaailma vastasseis.

Alles hiljuti veel demokraatliku maailma juhtriiki USA-d on tabanud üks löök teise järel. Koroonakriis on löönud just seda riiki kõige valusamalt, mille tagajärjel on tööpuudus sööstnud kuristiku suunas. Õli on valanud tulle suured rassirahutused. Pinged USA ja tema liitlaste vahel on veelgi süvenenud.

Seekordne "Välistund" küsib, kuidas elas koroonakriisi üle Põhja-Euroopa ja kuidas Lõuna-Euroopa ning kuidas vaatab kumbki tulevikku.

Esmaspäevases "Välistunnis" räägime olukorrast koroonaaegsel Venemaal ja arengutest Ukrainas. Stuudios on ERRi ajakirjanik Jüri Nikolajev ja Eesti Idapartnerluse Keskuse juht Gert Antsu. Saadet juhib Astrid Kannel.

Riigikogus on tekkinud eriarvamused välispoliitika tulevikusuundade üle. Kas globaliseerumine on lõppenud ja iga riik peab nüüd ise hakkama saama? Kellele Eesti loota võib? Millist joont me järgima peaksime?

Koroonakriis on maailmamajanduse uppi löönud ning pea kõikides riikides ennustatakse sügavat majanduslangust.

Mida ütleb tänavune värskendus Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-Uuringite Instituudi kaitsekulude andmebaasi selle maailma kohta, kus me elame?

Esmaspäevane "Välistund" analüüsib Euroopa Liidu ja NATO konoonakriisijärgseid väljakutseid ning Hiina rolli vapustustejärgses maailmas.

Kuhu liiguvad rahvusvahelised suhted pärast koroonakriisi ja millised on Eesti väljavaated uues olukorras?

Ülemaailmne koroonapandeemia on lühikese ajaga löönud sassi kogu senise maailmakorralduse. Piirid on sulgunud, vabakaubandus pärsitud, rahvusvaheliste organisatsioonide autoriteet saanud tagasilöögi, liitlassuhted tõsise küsimägi all.

Seekordne "Välistund" lahkab küsimust, kas Itaalia ja Hispaania must koroonasurmade statistika on määratud korduma ka mujal ning milline on tõvepuhangu mõju maailmapoliitikale.

Esmaspäevases "Välistunnis" räägime USA võitlusest koroonaviirusega olukorras, kus Ühendriigid on asunud nakatunute arvuga maailmas juhtima.

Eesti, Euroopa ja maailma majandus on seiskunud. Koroonakriis on euroliidu liikmesriike sundinud tegutsema iseseisvalt ja egoistlikult. See on pannud ühenduse surve alla. Mis saab edasi?

Venemaal tehtavad konstitutsioonimuudatused annavad president Vladimir Putinile võimaluse kandideerida veel kaheks ametiajaks riigipea kohale - ehk siis kuni aastani 2036. Seega saab ta kauem võimul olla kui Jossif Stalin või Peeter I.

Seekordses "Välistunnis" on jutuks ELi eelarvekõneluste hetkeseis. Stuudios on põllumajandusministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

Esmaspäevane "Välistund" räägib Afganistani rahuleppest, mis siis kas on või ei ole selleks ajaks sündinud, ning pingetest Venemaa ning Türgi vahel.

Kui palju ajalugu määrab meie igapäevast välispoliitilist joont? Kas Riigikogu avaldus ajaloo võltsimisest oli ikka vajalik? Kas Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa väited, et Eesti pole loobunud Petserimaast ja Narva tagustest aladest on mõistlik tegevus?

Müncheni julgeolekukonverents, NATO kaitseministrite kohtumine, Eesti Välisluureameti raport.

Samal ajal kui koroonaviirus lammutab hooga, püsib HI-viirus juba kümnendeid miljonite inimestega visalt.

Esmaspäevane "Välistund" räägib Hiina võitlusest uue koroonaviirusega ja talle kehtestatud sanktsioonidega.

Venemaa president Vladimir Putin on ilmselt teinud otsuse, kuidas Venemaad edasi juhtida ning on esitanud vastavad võimusüsteemi muutmise ettepanekud.

Hiljutine uuring näitas, et Eesti on Euroopa Liidus mõjukuselt 12. kohal. Millised aga on Eesti tegelikud hoovad maailmapoliitikat mõjutada, kas me oskame praeguses keerulises rahvusvahelises olukorras pooli valida ning milline on meie sisepoliitika mõju välispoliitikale?

Arutleme selle üle, mil määral ja miks tuleks Vene õigeusu kirikut käsitleda poliitilise jõuna.

Esmaspäevane "Välistund" keskendub Iraani ja USA vahelistele suhetele, mis on teravnenud seoses Iraani kõrge kindrali Qasem Soleimani hiljutise tapmisega Iraagi pinnal.

2. jaanuari "Välistunnis" on valik parematest paladest lõppenud aasta välispoliitikas.

Mida kujutab endast Soome uus peaminister, kes kutsub oma kaasmaalasi seltsimeesteks? Millisel positsioonil asub 2019. aasta lõpu maailmapoliitikas Vladimir Putini Venemaa?

Oma hinnangu vastsele NATO liidrite kohtumisele Londonis annavad peaministri kaitsenõunik Erkki Tori, mõttekodalane Kalev Stoicescu ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

Milline oli maailma poliitika paarikümne aasta eest, kas geopoliitilist tulevikku on üldse võimalik ennustada?

18. novembri "Välistunnis" küsime, mis on saanud USA ja Põhja-Korea suhetest ning kuidas kohaneda Veneetsia uputuse ja Austraalia põlengute näitel aina enamate ilmasoojenemisest tingitud looduskatastroofidega.

Tänase "Välistunni" keskmes on Saksamaa, tema arengud enne Berliini müüri langemist ja praegu.

Praegu valmistatakse ette Eesti välispoliitika arengukava 2030, üks selle olulisemaid punkte on suhted Vene Föderatsiooniga. Kahe riigi suhted on olnud viletsal järjel Eesti taasiseseisvumisest saati. Kas üldse on mõeldav minigisugune suhete restart või on see praeguses olukorras naiivsus?

Seekordses "Välistunnis" tuleb jutuks Afganistan. Juba ligi kuu aega loetakse seal presidendivalimiste hääli. Juba 18 aastat on seal NATO sõjaline missioon.

Saates on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Piret Kuusik ning politoloog Viljar Veebel. Saatejuht on Astrid Kannel.

Ukraina president on nõustunud korraldama separatistide käes olevates Donetski ja Luganski piirkondades kohalikud valimised ja kui välisvaatlejad need ausateks tunnistavad, antakse piirkondadele autonoomia.

Kas meie kaitsekulutused on piisavad Läänemere ümbruse julgeolekuohtude tõrjumiseks? Kas 2 protsenti Eesti SKT-st riigikaitsele on piisav, et tulla toime Läänemere ümbruses kasvanud pingetega? Kui efektiivselt me seda raha kasutame? Millist koostööd naabritega me vajame?

Seekordses "Välistunnis" tuleb jutuks olukord Mali Vabariigis ning nendel kolmel tolles riigis käival sõjalisel missioonil, kus Eesti kaitseväelased praegu ja suurima tõenäosusega ka tuleval aastal teenivad.

Välistund keskendub küsimustele, mil määral on õnnestunud Donald Trumpil täita oma valimislubadusi, kui heaks probleemide lahendajaks on ta osutunud omaenda inimestele ja maailmale.

Viimasel ajal on mitmed Lääne juhtivad tegelased hakanud rääkima sellest, et suhted Venemaaga tuleks ümber mõtestada ning tema jätkuv tõrjumine on vale.

Mis saab Brexitist, kas Venemaaga peaks hakkama suhteid soojendama, kuidas kaubandussõjad mõjutavad rahvusvahelisi suhteid?

Hooaja esimeses saates on jutuks tormilised sündmused Hongkongis, samuti vahepealsed arengud Hiina teises otsas elavate uiguuridega.

Võtame vaatluse alla olukorra Venemaa ajakirjanduses, laiemalt aga selle, kuidas meedia tasalülitamisega püüab Kreml suunata endale sobivalt Vene rahva meelsust.

"Välistunnis" räägivad Eesti edukast ÜRO julgeolekunõukokku pääsemise kampaaniast endine diplomaat Karin Kaup-Lapõnin, välisministeeriumi poliitika asekantsler Paul Teesalu ja presidendi kantselei välisosakonna juhataja Kristel Lõuk. Saadet juhib Evelyn Kaldoja.

Kas maailm on kaubandussõdade lävel või on need juba ammu käivitunud? Milleni viib USA ja Hiina tollisõda? Kuidas killustunud Euroopal ja väikesel Eestil üha ägedamaks kujunevas vastaseisus ellu jääda? Kas meie eksport on ohus?

Seekordne "Välistund" räägib Ukraina uue presidendi Volodõmõr Zelenskõi esimestest sammudest, ajakirjandusvabadusest Venemaal ja valimistest Indias.

"Välistund" teeb kokkuvõtte rahvusvahelisest Lennart Meri konverentsit, mida peeti Tallinnas kolm päeva.

Mis on Sudaanis toimunud pärast diktaator Omar Bashiri kukutamist möödunud kuul?

Eelmisel nädalal sai paika riigikogu väliskomisjon ja selle uus esimees. Milline on riigikogu väliskomisjoni roll Eesti välispoliitikas, mida arvavad uued liikmed Eesti kohast maailmas ja meie välispoliitikast?

"Välistund" uurib, kuidas on Ukraina tulevane president tulnud toime Venemaa esimeste katsetega teda paika panna ja milliseks võiks Moskva ja Kiievi suhted Volodõmõr Zelenski ajastul kujuneda.

Seekordse "Välistunni" külaline on viimaseid päevi välisministri ametis olev Sven Mikser.

Kas Hiinal on Lääne suhtes mingi salakaval plaan? Mida pelgama peaksime ja ehk on mõned ohud ka ülehinnatud? "Välistunnis" arutavad Urmas Hõbepappel ja Leslie Leino (pildil). Saadet juhib Evelyn Kaldoja.

"Välistunnis" räägivad 70-aastase NATO hetkevormist Eestit praegu alliansi juures esindav suursaadik Kyllike Sillaste-Elling, tema eelkäija Lauri Lepik, kaitseministeeriumi NATO osakonna juhataja Liis Mure ja Brüsselis NATO peakorteris nõunikuna töötav Irma Kaljulaid. Saatejuht on Evelyn Kaldoja.

Euroopa ja Eesti on jõudnud teelahkmele, sest maailm meie ümber on muutunud ja meie ise koos sellega. Millised väljakutsed on lähiajal Eesti välispoliitikal, mida oodata europarlamendi valimistest ja mida toob BREXIT?

Ukrainas on poliitilised pinged jõudmas haripunkti, sest märtsi viimasel päeval toimuvad riigis presidendivalimised. Kas Läänt ja Ida lahutav riik on oma lõpliku valiku teinud? Ja kes võiks saada uueks riigipeaks?

On möödunud viis aastat ajast, mil Venema annekteeris Ukrainalt Krimmi. Kas me nüüd oskame selgemalt öelda, millised on selle teo tagajärjed Ukrainale, Venemaale, tema teistele naaberriikidele, laiemalt aga kogu rahvusvahelisele ülesehitusele?

Euroopa elab turbulentsi tuultes. Europarlamendi valimistel suurendavad küsitluste kohaselt märkimisväärselt oma esindatust populistid, Brexiti tagajärjed on endiselt ennustamatud, on võimalus, et USA tõmbab oma kaitsva sõjalise vihmavarju Euroopa pealt ära.

Kuigi Afganistanis on sõjategevus kestnud juba 40 aastat, pole välisjõududel õnnestunud afgaanide üle kontrolli saavutada. Pärast kümnete tuhandete inimeste hukkumist ja pikka vaenutegevust on alustatud rahukõnelusi Talibani ja lääneriikide toetatava režiimi vahel.

NATO hetkevormist, liitlassuhete tugevusest, aga ka probleemidest maailma kolletes ja riikidevahelistes suhetes räägiti kolm päeva Münchenis, 55. julgeolekukonverentsil.

Tänane "Välistund" räägib Vene mõjutustegevusest Euroopas. Mitmes Euroopa riigis, keda Venemaa peab enda jaoks oluliseks, toimuvad sel aastal valimised. Lisaks ootavad ees Euroopa Parlamendi valimised.

Ei ole võimatu, et tänavune NATO tippkohtumine toimub detsembrikuus Tallinnas. Küsimus on ainult selles, kas NATO oma praegusel kujul on veel alles.

Ka möödunud nädal ei toonud Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise suhtes selgust. Ehkki Londoni ja Brüsseli vahel on lepe olemas, pole sellega nõus Briti parlament.

Euroopa Liidus toimuvad suve eel märgilised valimised: ajalooliste parem- ja vasakpoolsete ehk kristlike demokraatide ja sotsialistide kõrvale tõuseb kolmandaks jõuks populistlik alternatiiv. Seega muutused, mis on toimunud liikmesriikide sees, saavad kinnistatud ka liidu tasemel.

Uue aasta esimeses "Välistunnis" vaatame tulevikku ja püüame prognoosida selle aasta välispoliitilisi arenguid.

Lõppev aasta oli täis olulisi diplomaatilisi sümboleid, kuid pinged rahvusvahelisel areenil aina süvenevad.

Euroopa suur kolmik: Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia siplevad erinevate murede käes.

Venemaa ja Ukraina suhted on jõudnud taas otsese vastaseisuni. Mõlemad pooled teevad ettevalmistusi täiemahuliseks relvastatud konfliktiks.

Esmaspäevane "Välistund" alustab just siis kui Riigikogus peaks lõppema erakorraline istungijärk, kus hääletatakse ÜRO ränderaamistiku teemalist avaldust.

USA kongressi tellimusel hiljuti valminud raport tõdeb, et Ameerika Ühendriikide sõjaline võimekus võrreldes Venemaa ja Hiinaga on viimasel ajal drastiliselt vähenenud.

ÜRO ränderaamistiku deklaratiooniga ühinemine on tekitanud Eestis vastakaid arvamusi. Opositsioonipoliitikud süüdistavad valitsust majandusmigrantidele ukse avamises, valitsuse kinnitusel on tegemist õiguslikult mitte-siduva leppega.

Viis aastat araabia talve on näidanud, et hävitada on lihtsam kui luua. 2011. aastal alguse saanud meeleavaldused, mis läksid ajalukku araabia kevadena, kukutasid mitu valitsust ja tõukasid lõpuks osa riike ka kodusõtta.

Jamal Kashoggi mõrvamüsteerium on kestnud peaaegu kuu aega, kuid täit selgust toimunust ei ole ikka veel. Juhtunu on aga ilmselgelt pingestanud suhteid Lähis- ja Kesk-Idas ning ka maailmapoliitikas üldisemalt.

Euroopa Liidu senine stabiilsuse majakas Saksamaa on aastataguste valimiste järel oma rolli kaotamas. Pool aastat ehitatud valitsus heitleb sisetülides ning järjepanu kaotavad selle osapooled hääli kohalikel valimistel.

Kas Ühendkuningriik lahkub EL-st kõva pauguga ja ilma leppeta? Mis takistab Ühendkuningriigil ja EL-l kokku leppida? Mis see üldse meisse puutub?

Maailma suurjõud Ameerika Ühendriigid ja Hiina on pidamas aina tulisemat kaubandussõda. Konflikti, mida osa kommentaatoreid on jõudnud järjekordseks külmaks sõjaks nimetada, tõukab tagant USA kõhklus vabakaubanduse suhtes ning Hiina aina jõulisem poliitiline esiletõus.

06. oktoobril toimuvad Lätis parlamendivalimised. Mida valimistelt loota või karta? Kuidas Läti inimestel ja majandusel läheb?

Kell 14.05 on stuudios isa Philippe Jourdan ja Eesti suursaadik Püha Tooli juures Väino Reinart, et rääkida paavsti rollist globaalpoliitilises vaates.Vestlust juhib Peeter Kaldre.

Kümme aastat tagasi teatas investeerimispank Lehman Brothers, et on pankrotis, ja peagi saigi alguse suurim majanduskriis pärast maailmasõdadevahelist suurt depressiooni. Miks oli Lääne pangandus ikkagi kokku kukkumise äärel?

"Välistunnis" võetakse kokku pühapäevaste Rootsi parlamendivalimiste tulemused. Mis Rootsis edasi juhtuma hakkab, selle üle arutlevad stuudios endine Eesti suursaadik Rootsis Jaak Jõerüüt ja ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.