Eestlaste loodud investeerimisplatvorm Lightyear lahendab mitut probleemi korraga: esiteks sooviti luua vahend, millega oleks võimalik lisatasudeta pääseda võimalikult laiadele turgudele investeerima, lisaks sellele oli vaja lahendust, mis toimiks kiiresti ja oleks investeerimisega alustamiseks mugav.

Uurimisele, millisest finantsasutusest on võimalik kõige soodsamatel tingimustel laenu või liisingut saada, kulub tõenäoliselt päevi: kõik laenupakkujad tuleb läbi helistada, neile dokumente saata, tingimusi arutada ja nii edasi. Lätist alguse saanud, kuid nüüd peamiselt Eesti kapitalil baseeruv Altero lahendab sellise laenude võrdluse mure – uuel finantsvõrdlusplatvormil saab kümnetelt laenupakkujatelt pakkumise päevade, kui mitte tundidega.

Kui möödunud aasta lõpukvartalis tundus, et kinnisvarasektorit on ees ootamas väga rasked ajad, siis nüüd näib, et hirm oli suurem kui reaalne oht. Olgugi et midagi lihtsat ees ootamas ei ole, siis krahhist ja kokku kukkumisest on kinnisvarasektori puhul veel selgelt vara rääkida. Paari kuuga on hakanud alanema enamiku sisendite hinnad ning ostjad ja üürnikud on olukorraga kohanenud. Siiski on 2023. aasta tulemas paljuski erinev varasematest. Kuid milline?

Aasta aega Eesti turul tegutsenud fintech-ettevõte SME Finance lubab ettevõtetele laenu vahemikus 5000 kuni 5 miljonit eurot ja hoolib oma klientidest, pakkudes neile ka konsultatsioone rahastustingimustele vastamiseks. Samuti on nad toonud Eesti turule uue finantsteenuse.

Kauplemiskogukond ja -õppeplatvorm Rakett pakub võimalust teha veebi teel endale selgeks kauplemise ehk trade’imise põhitõed ning viskuda valuutakauplemise maailma, kasutades selleks võõrast raha. Täiesti uue lahendusena saab eksamid läbinud ja kauplemiskonto loa saanud trader hakata teenima protsenti kaubeldud tuludelt.

Kes meist poleks astunud sisse mõnda kauplusse, palunud päts leiba või uued kingad ning nende eest maksnuna rõõmsana lahkunud. Svea Finance AS (edaspidi Svea) on juba aasta aega aga kaubelnud rahaga: nende Rahapoest on võimalik osta Rahakuponge, millega siis finantseerida oma kuni 5000 euroseid kulutusi. Teenuse geniaalsus seisneb selles, et raha saab osta väikestes osades ja 30 esimest päeva on raha intressivaba. Raha osade kaupa tagastamisel on käimas uus maksepuhkuse kampaania, mil tuleb kuni 2023. aasta kevadeni maksta tagasi vaid ostetud raha intressi.

Esmapilgul võib tunduda, et investeerimine ja elukindlustus on kaks täiesti erinevat valdkonda, kuid kui süveneda, siis on nii oma elu kindlustamine kui ka raha kasvatamine omavahel seotud – mõlemad annavad turvatunde ja ühtlasi võimaldavad elus paremini hakkama saada. Olgem ausad, raha ja elu on omavahel tihedalt seotud. Compensa Elukindlustuse müügi-ja kliendihaldusjuhi Merle Kollomi sõnul on Compensa Elukindlustus pakkunud erinevaid investeerimisvõimalusi juba 2000ndate algusest. Mujal maailmas on tavaline, et oma raha saab panna kasvama koos kindlustustoodetega, Eestis vajab see veel harjumist. Heameel on näha, et inimesed teevad selles suunas järjest rohkem teadlikke samme.

Metsadel ja soodel, märgaladel ja aasadel on suur looduslik ning rahaline väärtus ka siis, kui neilt mitte midagi „ära ei võeta“. Täpselt sellise algmõttega alustas platvormi Single.Earth asutaja Merit Valdsalu kolm aastat tagasi Garage48 häkatonil ajurünnakut, mille tulemuseks on nüüdseks avanenud platvorm, kus lihtsalt metsa omamisega on võimalik teenida passiivset tulu. „Kuulun sellesse generatsiooni, kes ei suuda vaadata, kuidas meie planeet hävineb, kuidas seda hävitatakse. Soovisin leida viisi, kuidas muuta arusaama loodusest selliselt, et väärtustataks kogu tervikut, mitte vaid seda, mida see loodus meile kasvatab. Et puidul on väärtus ka läbi selle, et ta kasvab metsas. Ning selle mõttekäigu tulemuseks ongi platvorm Single.Earth ja krüptoraha MERIT,” selgitab Valdsalu.

Geopoliitilise turbulentsi, majandusliku ebakindluse ja kohaliku raketina tõusva inflatsiooni valguses võib tunduda liigne rääkida soodsatest investeerimislahendustest. Samas ei ole ka rasketel aegadel mõistlikult ja läbimõeldult käitudes võimatu raha teenida. Kinnisvarasektor on üks neist valdkondadest, mille jäävus annab investeerimiskindluse nii headel kui ka raskematel aegadel. Stockholmi ja Tallinna börsidel noteeritud Baltic Horizon keskendub oma fondi investeeringutega nii äri- kui ka kaubanduskinnisvarale ning seda kolmes Baltikumi pealinnas. Fondi juhatuse esimees Tarmo Karotam ütleb, et nemad on alates fondi loomisest 2016. aastal majandanud enda investeeringuid selliselt, et suudaks ka rasketel aegadel ellu jääda. Ning mitte üksnes ellu jääda, vaid ka kasvada ja maksta oma klientidele lubatud regulaarseid dividende. Hetkel valitseb fond 350 miljoni euro suurust portfelli.

Investeerimine on imelihtne, kui tunda turge, teada seal toimuva tagamaid ja olla raha liikumistega maailmas kursis. Kahjuks ei käi see lause 99% inimeste kohta, kellel puuduvad vastavad teadmised, kuid kes tegelikult sooviksid ikkagi investeerimisega alustada. Nüüd on läbi uue eestlaste loodud platvormi, kauplemist õpetava keskkonna Aurea Viam võimalik õppida oma ala spetsialistidelt nii investeerimise kui ka turgudel kauplemise põhialuseid.

Investeerimise all mõtleme enamasti oma raha mingitesse vääringutesse teisendamist. Kas kulla ostmist, raha fondidesse paigutamist, kinnisvara soetamist või aktsiate märkimist. Kuid miks ei võiks tulu teenida oma raha välja laenates? Uus investeerimisplatvorm Monestro just sellist võimalust pakub. Monestro platvormile kantud raha saab kas läbi ise tehtud valikute või läbi automatiseeritud algoritmi laenata edasi Euroopas tegutsevatele krediidiettevõtetele, kelle fookuseks on väikesed ja keskmise suurusega tarbimislaenud. Valida saab nii pika- kui ka lühiajalise investeeringu vahel, kus mõlema puhul makstakse iga kuu intressitulu. Investeerimist saab alustada juba 10 eurost. „Laenudesse investeerimise pakkumine läbi platvormi on veel üsna uus asi. Kuid aina enam inimesi leiab meid üles ja usaldab sellist mudelit. Laenudesse investeerimine on konservatiivne investeerimine, kus riskid on üldiselt madalad ja ka tootluseks ei saa oodata suuri numbreid. Meil on keskmine tootlus 9–12% aastas. See on stabiilne ja väga hästi prognoositav,” räägib Monestro krediidiklientide suhtejuht Olga Jakson. Kui pankadesse ja suurtesse kinnisvarafondidesse suhtutakse pigem usaldusega, sest tegemist on käegakatsutavate partneritega, siis platvormide puhul tõuseb kohe üles küsimus turvalisusest – kui hästi on minu raha kindlustatud ja kas saan olla kindel, et saan oma raha tagasi. Jakson ütleb selle kohta, et Monestro jaoks on kõige olulisem usaldusväärsus ja riskide maandamine. „Enne partneri valimist, kellele kliendid saavad oma raha usaldada, teeme neile väga põhjaliku taustauuringu ja võtame partneriteks vaid need krediidiasutused, kellel on „hapuks läinud” laenude hulk väga madal. Samuti on meil olemas reserv, millega platvormile usaldatud raha tagame,”selgitab krediidiklientide suhtejuht. Stuudios rääkisid Monestro krediidiklientide suhtejuht Olga Jakson ja saatejuht Martin Hanson lähemalt ka sellest, kuidas erinevad omakapitali ja laenudesse investeerimine, milline on hetkel üldse nii Eesti kui ka Euroopa investeerimiskeskkond ja mida võiks oodata tulevikult.

Inimpsühholoogia ebaloogilisus tuleb LHV fondijuhi Kristo Oidermaa sõnul kõige ilmekamalt välja aktsiaturgudel, kus erinevalt tavaloogikast ostetakse aktsia, kui selle hind on kõrgeimal tasemel, ja müüakse, kui hind on kolinal kokku kukkunud. Kuid kriisis investeerides tuleb täielikult muuta oma mõtteviisi: teenimise asemel hakata säilitama. „Kindlasti on ka rasketel aegadel võimalik turgu tundes ja õigesti toimides oma raha kasvatada, kuid peamine eesmärk peaks olema säilitada nii palju kapitalist kui võimalik, et oleks, mida kriisi järel uuesti kasvatama hakata. See tähendab tihti valusaid otsuseid. Kui portfell on rahapaigutuse osas mitmekesine, siis on võimalik ka kriisidest väga väheste kadudega välja tulla,” räägib fondijuht. Oidermaa juhtida on LHV peamised pensionifondid, kogumahtudega üle miljardi euro: täpsemalt tähendab see enam kui 100 000 eestlase pensioniks kogutud sääste. LHV on oma fondivarad jaganud laiali üsnagi konservatiivselt, nii on üsna oluline osa investeeritud kulda. Oidermaa sõnul suutsid turud ja investorid üsna hästi reageerida nii koroonakriisile kui ka Ukraina sõjale. „Alates 2009. aasta globaalsest finantskriisist on kõik turud läinud maailmas vaid üles. Hetkel on näha, et tõus on erinevatel põhjustel seisma jäänud. Selles on suur panus kõrgel inflatsioonil, kuid peamiselt sellel, et turul on teadmatus. Ning just teadmatus on investorite suurim hirm – ei osata valmistuda. See aga tähendab, et raha võetakse lihtsalt aktsiatest ja oma investeeringutest välja, langetades nii kogu turgu,” selgitab Oidermaa. Investeerida soovitab fondijuht aga neisse valdkondadesse, mida investor tunneb, millega on seotud või mille ajalugu teab. See on Oidermaa sõnul oluline, et osata hinnata valdkonna käitumist, sest üldiselt järgneb igale tõusule langus ja igale langusele tõus. Kui valdkond on tuttav, on võimalik langust ennetada ja tõusu algust hoomata. „Tänaseks on ehk magatud maha hea võimalus turult lahkuda, kuid ka kriisis on investeerida võimalik ja turgude madalseisul lausa kohustuslik. Samas kui me räägime passiivsest investeerimisest, siis ei ole mõtet üldse pead vaevata – las fondid rahulikult olla, neid juhitakse ja pikka, mitmekümneaastast plaani vaadates on iga kriis mööduv nähe,” lisab fondijuht. Stuudios rääkisid kriisi ajal investeerimisest LHV fondijuht Kristo Oidermaa ja saadet juhtinud ajakirjanik Martin Hanson.

Igasugune jutt oma raha investeerimisest tekitab paljudes inimestes segadust. Jõud raugeb juba siis, kui hakatakse rääkima tootlustest, riskidest ja sellest, kui palju kulub aega oma portfelli haldamiseks. Samas on ainus viis saavutada finantsvabadus panna oma raha enda heaks tööle. LHV vanemmaakler Nelli Janson räägib, et investeerimisel on üks põhiline reegel: investeerimisega oleks pidanud alustama juba eile. Kuid nagu maakler ütleb, siis hilja ei ole oma raha paremaks kasutamiseks kunagi, tuleb vaid teha selgeks mõned põhialused, lasta lahti paarist stigmast ja hakata lihtsalt pihta. Kasvõi üheeurose investeeringuga. „Kaugele on jäänud need ajad, kus investeerimine oli väheste väljavalitute privileeg ja kus investeerimise alustamiseks oli vaja suuremat summat raha. On loodud palju investeerimislahendusi, kus saab investeerimist alustada kasvõi ühe euroga. Investeerimine on pandud kokku säästmisega – iga kuu kannad püsimaksena kindla summa oma portfelli ja kõik. Loomulikult on võimalik investeerida ka juba olemasolevaid summasid,” lisab Janson. Nagu maakler ütleb, siis iga inimene suudab leida oma igakuistest sissetulekutest või väljaminekutest need eurod, mis võiksid pigem minna investeeringuks kui lihtsalt ära kuluda. Ning isegi kui turud ei ole soodsad, portfell ei kasva või isegi pisut kahaneb, on inimesel ikkagi rohkem raha, kui oleks siis, kui oleks selle niisama ära kulutanud. Mõtteviisi muutus „Investeerimisega alustamisel toimub täielik mõtteviisi muutus – inimene hakkab hoolima oma rahast, hakkab seda lugema, seda planeerima, nägema kohti, kust saab kokku hoida. Ideaalis võiks alustada loomulikult säästmisest ja endale eelarve tegemisest ning siis kui pilt rahalistest võimalustest selge alustada investeerimisega. Ehk kõigepealt kulud kontrolli alla ja siis säästud börsile. Kuid tihti juhtub ka nii, et idee investeerimisest lükkab käima selle ratta, kus inimene hakkab oma rahaasjadega tegelema,” räägib Janson. Investeerimisega alustamisel tuleb aga lasta lahti paarist olulisest stigmast. Esimene neist on arusaam, et investeerimine on keeruline ja sellele kulub palju aega. „Uued tehnilised lahendused pakuvad võimaluse ka ise oma investeeringuid lihtsalt hallata ja kui valida nii öelda passiivse investeerija tee, siis ei kulu haldamiseks ka palju aega. Teine variant on anda oma raha juhtimine professionaalide kätte, kes tunnevad turgu, kes oskavad näha ja hajutada riske. Sellel on oma hind, kuid võrreldes tõenäolise tootlusega on kulud väikesed,” räägib maakler. Stressi vältimine Teine tegevus, millest tuleb lahti lasta, on paaniline huvitundmine oma portfelli vastu. See ei vii Jansoni sõnul eriti kuhugi, kui iga päev või nädal oma seise jälgida. „Vaatama peab suurt pilti, pikka plaani, aasta ja aastakümnete plaani. Parim idee on panna oma investeeringule eesmärk – korteri ostmine, pensionipõlveks kogumine jne. See tähendab seda, et turbulentsed kuud, aastad ei mängi pikas plaanis rolli. Kui vaadata kõikide fondide aastakümnete tulemusi, siis on need kõik plussis. Ei tohi hakata esimese languse peale kättväristama ja tõusu peale raha kulutama,” lisab Janson. Podcast’i „Rahatark” esimeses saates rääkis investeerimisest LHV vanemmaakler Nelli Janson. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson.