Tallinna Ülikooli taskuhäälingu „Haridus eetris“ stuudios on seekord lastekeeleuurijad. Nooremteadur Andra Kütt ja professor Reili Argus räägivad, mida on seni eesti lastekeele kohta teada saadud, mis mõjutab laste keelelist arengut ning kuidas seda veelgi paremini toetada saaks. Saatejuht Merilin Aruvee küsib, kuidas õpetatakse eesti keelt lasteaias, ja kuidas arendatakse mitmekeelsete laste eesti keele oskust. Ühtlasi räägitakse sellest, kuidas on käivitunud Tallinna Ülikooli eestikeelse lasteaiaõpetaja programm, millised on tulemused, ja mida annaks veel teha, et lasteaiaealiste laste eesti keele õpet toetada. Üle ja ümber ei saa ka eesti keele õpetajate puuduse teemast - otsime vastust küsimusele, kui palju eesti keele õpetajaid Eestis tegelikult puudu on.

Taskuhäälingu saates „Haridus eetris“ on sel korral külas õpetajakoolituse edendajad õpetajahariduse professor Katrin Poom-Valickis ja loodusteaduste didaktika professor Priit Reiska. Polemiseeritakse küsimuste üle, millal saab õpetaja valmis ja kas üldse saab, ning mida tähendab õpetajaks õppimine tänapäeva ühiskonnas. Arutletakse õpetajate juurdekasvu teemadel ja tutvustatakse sel kevadel käivitunud õpetajakoolituse ettevalmistusprogrammi ning selle tulemusi. Külalised kirjeldatavad õpetajakoolituse olemust Tallinna ülikoolis, ootusi õppijatele ja õppekavadele. Samuti juureldakse õpetajakoolituse arengusuundade üle ning visandatakse mõned tulevikuväljavaated. Saatejuht on Merilin Aruvee.Taskuhäälingu saates „Haridus eetris“ on sel korral külas õpetajakoolituse edendajad õpetajahariduse professor Katrin Poom-Valickis ja loodusteaduste didaktika professor Priit Reiska. Polemiseeritakse küsimuste üle, millal saab õpetaja valmis ja kas üldse saab, ning mida tähendab õpetajaks õppimine tänapäeva ühiskonnas. Arutletakse õpetajate juurdekasvu teemadel ja tutvustatakse sel kevadel käivitunud õpetajakoolituse ettevalmistusprogrammi ning selle tulemusi. Külalised kirjeldatavad õpetajakoolituse olemust Tallinna ülikoolis, ootusi õppijatele ja õppekavadele. Samuti juureldakse õpetajakoolituse arengusuundade üle ning visandatakse mõned tulevikuväljavaated. Saatejuht on Merilin Aruvee.

Astronoomia ja optika dotsent Katrin Laas on ühtlasi Tallinna Ülikooli integreeritud loodusteaduste õppekava kuraator. Ülikooli taskuhäälingu ´Haridus eetris´ saates räägib erilisest õppekavast, mille puhul ei pea sisseastuja veel sugugi teadma, milline on ta unistuste suund loodusteaduses – kas füüsika, keemia, geograafia või bioloogia. Kõiki neid saab omavahel kombineerida ja kõiki on võimalik ka kas siis Tallinna või mõnes muus ülikoolis edasi õppida. Üks magistrikavadest Tallinna Ülikoolis on näiteks „Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja“, teine aga „Mitme aine õpetaja“. Enne uusi valikuid – nii kinnitab dotsent Katrin Laas saatejuht Sulev Ollile – ootab bakalaureusetudengit aga hulk huvitavaid õppeaineid, praktikume ja vaatlusi. Ning nende seas on ka selline, mis võetakse ette öösel.

Väikeste laste vanemaid valdavad tihti kahtlused teemal, kas nende laps areneb ikka piisavalt kiiresti. Üks esimesi teemasid on siin kindlasti kõnelema õppimine ja sõnavara areng. Just neil teemadel kõnelebki Tallinna Ülikooli taskuhäälingus ´Haridus eetris´ ülikooli eripedagoogika lektor Tiiu Tammemäe. Saatejuht Sulev Oll küsib temalt muu hulgas ka seda, kas lapse kõne eakohasuse hindamisel on välja pakkuda mõni lihtne reegel ja mida teha siis, kui need esimesed sõnad ei taha loodetud ajal tulla. Ehk ootamatultki jõutakse teemat arendades selleni, et tervislik toitumine ja kõne areng võivad omavahel vägagi seotud olla. Juttu tuleb aga ka raamatutega sõbraks saamisest.

Tallinna Ülikoolil on muusikaõpetaja ja kunstiõpetaja ühisõppekavad EMTA ja EKAga, aga ka omalaadse nimega kava IKUMUMU, mis lahtiseletatult tähendab integreeritud kunsti, muusikat ja multimeediat. Et kunstide ja muusika ülikoolis laiemalt lahti rääkida, on taskuhäälingu ´Haridus eetris´ stuudios lauluõpetuse dotsent Vaike Kiik-Salupere ja disaini dotsent Krista Aren. Saatejuht Sulev Olliga tulevad jutuks kunsti ja muusika roll lapse kasvamisel, praeguste tudengite soovid ja hoiakud, õppimise ja õpetamise viiside muutumine ajas ning lõpetajate võimalus erialast ja seega meelepärast tööd leida.

Tallinna Ülikooli bakalaureuse õppekava „Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö“ sai pärast pisikest peatust uue sisu ja ka hingamise. Sel puhul on Tallinna Ülikooli taskuhäälingu „Haridus eetris“ stuudios ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi käsitööhariduse dotsent Ene Lind. Uudiseid on tal rohkesti: uus kava võimaldab õppimist töö ja pere kõrvalt, annab oskuse luua omanäolisi tooteid ning alustada tulevikus ka ettevõtlusega. Loomulikult on lõpetanul võimalus edasi õppida tehnoloogiavaldkonna ainete õpetajaks. Ene Lindu küsitleb Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll.

„Kui on vaja abi, tuleb seda otsida,“ nendib lastepsühhiaater ning laste ja noorte psühhoterapeut Piret Visnapuu-Bernadt Tallinna Ülikooli taskuhäälingu „Haridus eetris“ saates. Vastuse saavad teiste hulgas küsimused, millal on lapsel tõesti abi vaja, kas vanem peaks oma väikese lapse suunas kogu aeg teatava ärevusega vaatama ja kuidas suhtuda väitesse, et laps näeb ema silmades eelkõige iseennast. Ka Tallinna Ülikooli mitmete erialade tudengitele loenguid pidanud Piret Visnapuu-Bernadtit küsitleb TLÜ kommunikatsioonijuht Sulev Oll.„Kui on vaja abi, tuleb seda otsida,“ nendib lastepsühhiaater ning laste ja noorte psühhoterapeut Piret Visnapuu-Bernadt Tallinna Ülikooli taskuhäälingu „Haridus eetris“ saates. Vastuse saavad teiste hulgas küsimused, millal on lapsel tõesti abi vaja, kas vanem peaks oma väikese lapse suunas kogu aeg teatava ärevusega vaatama ja kuidas suhtuda väitesse, et laps näeb ema silmades eelkõige iseennast. Ka Tallinna Ülikooli mitmete erialade tudengitele loenguid pidanud Piret Visnapuu-Bernadtit küsitleb TLÜ kommunikatsioonijuht Sulev Oll.

Tallinna Ülikooli prantsuse keele dotsent Merilyn Meristo on väga optimistlik väitma, et võõra keele saab kenasti selgeks õppida. Aga kuidas? Millised on õpetamise ja õppimise nipid? Kas inglise keelt võime ikka veel pidada võõrkeeleks või on see juba uute põlvkondade loomulik oskus, mis juba lasteaiast kaasa saadakse? Ning kas prantsuse keelel on alles tema kunagine maagiline võlu? Neid ja teisi küsimusi esitab Tallinna Ülikooli saates „Haridus eetris“ ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll.

Kuidas saame täiskasvanutena aidata kaasa sellele, et meie lapsed kasvaksid üles hea vaimse tervisega? Viimasel ajal ei möödu ju päevagi, kui raadios, teles ja sotsiaalmeedias ei kõneldaks konfliktidest, õnnetustest, haiguse läbi surnutest, samal ajal aga ka laste ärevusest ning meeleolulangusest. Üks lahendusi on luua lastele neile sobiv inforuum, leiab TLÜ kooli- ja nõustamispsühholoogia külalislektor Astra Schults. Ning suuresti vastutavad selle eest lapsevanemad. Saatejuht Sulev Oll küsib aga ka seda, kas ja kui, siis millal võiksid vanemad unustada, et nad on lastega suheldes ´targem pool´.

Lühidalt matemaatikaeksami nõuannetest. Matemaatikaõpetaja Madis Loorents räägib Tallinna Ülikooli taskuhäälingu „Haridus eetris“ saates sellest, mida võiks gümnasist riigieksamini jäänud ajaga veel selgeks õppida ja ka sellest, mismoodi eksamil parim tulemus saada. Lisaks mõtiskleb Loorents intrigeerivalt idee üle, et matemaatikat võiks koolis hoopis teistmoodi õpetada kui seda praegu tehakse. Saadet juhib Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll.

„Vaatad ülesannet nii kaua, kui vastus ennast ilmutab,“ ütles Tallinna Ülikooli õppejõud Jüri Kurvits hiljutisele tudengile, praegusele Keila kooli matemaatikaõpetajale Madis Loorentsile. Nüüd on õpilaste seas hinnatud matemaatikaõpetaja Madis ise nõuandja rollis, rääkides Tallinna Ülikooli taskuhäälingu „Haridus eetris“ saates sellest, mida võiks gümnasist riigieksamini jäänud ajaga veel selgeks õppida ja ka sellest, mismoodi eksamil parim tulemus saada. Lisaks mõtiskleb Madis Loorents intrigeerivalt idee üle, et matemaatikat võiks koolis hoopis teistmoodi õpetada kui seda praegu tehakse. Saadet juhib Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll.

Tallinna Ülikooli taskuhäälingu „Haridus eetris“ stuudios on haridustehnoloogia lektor Kaire Kollom ja eelkoolipedagoogika nooremlektor Evelyn Neudorf, kes vastavad kõigekülgselt küsimusele, millised võiksid ja peaksid olema eelkooliealise lapse digipädevused ning kuidas võiks need olla parimal viisil seotud mängu ja õppimisega. Saatejuht Sulev Oll küsib aga ka, kas digivahendi eestikeelse nimega Mesimumm võiks ka endale koduseks tarvitamiseks osta ning mida peaksid vanemad ette võtma, et oma lastest nutiseadmete kasutamise alal mitte maha jääda.

Tallinna Ülikooli taskuhäälingu „Haridus eetris“ esimeses saates on külas eelkooli pedagoogika lektor Kerstin Kööp ja eelkoolipedagoogika dotsent Tiia Õun. Arutletakse selle üle, kuidas toetab lasteaed laste arengut, mida täpsemalt tänapäeval lasteaias õpitakse ja ette võetakse, kuidas on lasteaiaõpetus ajaga muutnud, ja mida toob endaga kaasa lasteaia uus õppekava. Saatejuht Merilin Aruvee uurib, kuidas Tallinna Ülikoolis lasteaiaõpetajaks õppimine käib, mida oodatakse professionaalselt lasetaiaõpetajalt 21. sajandil, ja kuidas üldiselt eelpedagoogika erialal läheb.

Kuna eesti keele riigieksam on juba 19. aprillil 2021, on gümnasistidel viimane aeg lugeda ja kuulata, mida soovitab Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee.