Miks kakamine nii mõnus on? Kas peer võib tappa? Sellistele naljakatele küsimustele võid leida vastuse uuest raamatust „Terve pere kakaraamat“, mille kirjutasid Eestis arstina tegutsev lätlanna dr Helēna Dauvarte ja lapsikute küsimuste meister Pamela Maran.

Joomise lõpetamine kõiki eluprobleeme näpunipsuga ära ei lahenda. Tõesti! Joomine – laiemalt sõltuvus – on juurprobleemi ilming, mitte probleem ise. Sellest sai Hardo aru neljandal kainusaastal, kui jõudis suitsiidi ukselävele. Mis edasi sai?

Angela ja Lisandra avastasid pool aastat tagasi oma ühised huvid ja lõid sotsiaalmeediasse konto Ajuloputus – koht, kus keskendutakse toitumisele, trennile, spirituaalsusele ja kõigele muule, mida saab nimetada elu alustalaks.

„Ma pole kunagi tundnud, et kaks nii suurt emotsiooni minus ühel ajal kokku saavad,“ räägib Ott. Mis sellise virvarri esile kutsus, kuula juba täpsemalt viimasest „Eesti Eso“ episoodist! Või loe Oti uuest raamatust „Otivatsioon“, mis viimases saates lähemalt arutluse alla võeti.

Äsja ilmus Kiroti sulest uus album „Keset tormi“. Eriilmeliste lugude seast leiab raadiohittide kõrval ka ühiskonnakriitilisemaid palasid, kus tulistatakse kriitikanooli nii inimkonna rumaluse kui ka riigikogu suunas.

Millist elu elas Eesti klassikute hulka kuuluv kunstnik Konrad Mägi? Joonas Sildre võttis kätte ning hekseldas läbi kõik materjalid, mis Konrad Mägiga seotud. Pika uurimistöö tulemusena valmis graafiline romaan „Värviline Mägi“, kus Joonas on Konradi kunstnikutee pildikeelde pannud.

„Intuitsiooni arendamine ja kõhutunde kuulamine on justkui lihaste treenimine,“ ütleb „Selgeltnägijate tuleproovi“ võitnud nõid Anastasia Kaldussova. Kuidas oma võimeid siis täpsemalt arendada?

Raamatuloosis osalemiseks jäta video alla kommentaar – kas sul või sinu lähedasel on olnud surmalähedane kogemus? Anonüümselt on võimalik kirjutada: eesti.eso@gmail.com Teispoolsusest vaadatuna on meie 80- või 100-aastane elu niikuinii ainult hetk. See teadmine jõuab väga sügavalt kohale inimestele, kellel on isiklikud surmalähedased kogemused. „Elu on mäng“ võib kõlada argimurede raskuse all ägavale inimesele küll pilkena, ent suuremas plaanis pole mõtet kõike nii tõsiselt võtta. Eelkõige muidugi iseennast ja enda emotsioone.

Raamatuloosis osalemiseks jäta video alla kommentaar – mis sulle 90ndate eluga või Meelis Laoga seostub? Viimases „Eesti Eso“ episoodis käis külas endine Meelis Lao, kes avaldas hiljuti oma elulool põhineva raamatu „The Eastern Godfather“. Põnev lugu saab alguse pauguga sõna otseses mõttes – Meelisele korraldatud atentaat, Nokia telefon, kuulid, külm jää, 100-kilone turvamees.

Joel Juht jookseb maratone, mis tavalisele inimesele tunduvad lausa ebainimlikud. Näiteks viimane võistlus kandis nime Fire and Ice – 250 kilomeetrit vulkaanilist maastikku Islandil. Jah, lugesite õigesti, 250 kilomeetrit. Ja selle pani Joel kinni! Raskusi pole mees pidanud aga ületama ainult jooksurajal, tegelikult on Joel tantsuõpetajana Eesti noortekultuuri eest seisnud juba aastakümneid.

„Eesti Eso“ sajandas episoodis käis külas kodumaa tuntuim meestearst Margus Punab, kes avaldas hiljuti raamatu „Meeste tervis“. Raamat läheb kuulajate-vaatajate vahel ka loosi.

Jah, inimest, kes on mingil moel oma vaimseid probleeme tunnitanud, peetakse nõrgaks. Nutvatele meestele kiidetakse avalikkuse ees kaasa, neid tunnustatakse julguse eest oma emotsioone välja näidata, kuid tegelikult ... Tegelikult arvatakse nendestki seetõttu kehvemini. Kuidas mõjuvad ühiskonnas levinud stigmad aga neile, kes ise sarnaste probleemidega silmitsi on seisnud?

Eesti parima rahablogi autor on anonüümne tuvimaski taha peituv Rahakratt. Ei, ta ei alustanud issi liisitud bemmiga või päranduseks saadud miljonitest. Ta alustas 18-ruuduses korteris, kui käis 1000 euro eest kontorirotina oma hinge müümas. Ja siis sai karikas täis!

Viimases „Eesti Eso“ podcastis käis külas Meisterjaan! Saates võtsime arutlusse erinevad psühhedeelsed kogemused, muusikuelu Eestis, pereteemad ja palju muud!

Inga armastus Tartu vastu ei löönud lõkkele esimesest silmapilgust. Esialgu ei mõistnud naine eriti üldse, miks peaks keegi seal elama. Kuidas Inga siis ise sinna sattus ja nüüdseks armsaks saanud linnaosast lausa raamatu kirjutas?

Viimases „Eesti Eso“ podcastis istus laua taga maalikunstnik Edgar Tedresaar. Naerdi, sügati pead ja räägiti nii jalgpallist kui polariseeritud maailmast, abstraktsusest kui reaalsematest teemadest.

Viimases „Eesti Eso“ podcastis käis külas alles paar aastat tagasi soolokarjääriga alustanud räppar Starboy Bob. Kindlasti on Ülemiste parklasse neljapäeviti kogunevatele autofanaatikutele tuttav tema lugu „Neljapäevak“.

#93 Raamatupood Puänt. Lugemine, kirjastamine, veidrad kliendid, Black Books, tehisintellekt by Taavet Kase

Viimases „Eesti Eso“ podcastis võeti jutuks Gameboy Tetrise muusikalised mõjutused. Põrandaalusest muusikast alustanud mees on tänaseks jõudnud kõikide edetabelite tippu. Lisaks sai muusik eestlaste ja venelaste lõimumistöö rindel ka presidendi teenetemärgi.

Magamine näib niivõrd loomuliku eluprotsessina, et esialgu ei oskakski arvata, mida võib seejuures õppida või õpetada olla. Kes siis magada ei mõista! Tuleb aga tõdeda, et paljud meist kannatavad uneprobleemide all, mistõttu võiks magamisega seotud harjumused siiski üle vaadata.

Viimases „Eesti Eso“ taskuhäälingus käis külas bioloog ja looduskaitsja Lauri Klein. Tänavanurgal siblivat siili on ilmselt paljud meist näinud. Tuleb aga välja, et linnaruumi eksib ka päris suuri kiskjaid, nii mõnigi neist leiab linnast hoopis uued jahimaad.

Tanatoloog Karl Käsnapuu hakkas surma-uurijaks pärast seda, kui läbis ise elumuutva surmalähedase kogemuse India reisil. Eestlaste surmalähedaseid lugusid uurinud mees räägib uues „Eesti Eso“ episoodis, mida inimesed teispoolsusega silmitsi seistes kogevad.

Viimases „Eesti Eso“ podcastis käis külas kulturismiga tegelev karnivoor Kevin Sarapuu. Esialgu võib ainult loomse toidu tarbimine tunduda ekstreemsena – kas tõesti ei saa enam kartulit, riisi, leiba, makarone või muid süsivesikuid sisaldavaid toite süüa?

„Islam juhib inimesi tasakaalukuse suunas,“ ütleb Võrumaalt päris moslem Rauno Ruus. Mis peitub aga maailma kiireimini kasvava usundi taga, sellest tuleb juttu uues „Eesti Eso“ episoodis – ühiskonnaküsimustest toitumisharjumusteni.

Maiduki naljavideod on kindlasti nii mõnelegi sotsiaalmeedias silma hakanud. Viimases „Eesti Eso“ podcastis uurime, kas tegemist on karakteriga või võib lavalaudadel kohata tõesti kebabiärikast elutreenerit.

Seekord käis stuudios isiksusepsühholoogia professor René Mõttus, kes tegutseb nii Tartu kui ka Edinburghi Ülikoolis. Jututeemaks võeti vaimsete võimete hindamine.

Uues „Eesti eso“ episoodis käis külas eesti keele populariseerija Keiti Vilms. Jah, selline amet on tõepoolest olemas ja tegemist on äärmiselt olulise rolliga. Ent millest rääkida Keiti Vilmsiga, kui me keelest ei räägi?

Kõik valimised keerlevad peamiselt ühe küsimuse ümber – kas pensionid tõusevad? Kuna rahvastik aina vananeb, siis ei näi probleem ka kuhugi kaduvat. Ning pensionite maksmiseks laenu võtta ... see on ju äärmine rumalus! Investor Raivo Hein (56) pakub välja lahenduse, mis võiks olukorda kardinaalselt muuta.

Kõik oleneb loomulikult sellest, mida me mõistame tulnuka all – kahtlemata saab Jeesust pidada maaväliseks olendiks, kelle sünnilugu ja imeteod tavapärasest eristuvad. „Piiblist võib tulnukatele viitavaid lugusid leida hulgim,“ ütleb Volke. Ja nendest lugudest käis Eesti tuntuim ufoloog uues „Eesti eso“ episoodis rääkimas.

„Kui oled kogu aeg võitlemiseks valmis, aga lihtsalt pole kellagagi võidelda, siis mingil hetkel ütlebki su keha sulle – chill the fu*k down,“ kirjeldab Arop aega, mil muutis oma nime. Agressiivsus pole temast kuhugi kadunud, kuid mingil hetkel lõppes pidev konfliktsus ärevushäirete ja läbipõlemisega. Arop käis uues „Eesti eso“ episoodis vestlemas muusikast, lapsepõlvest, isadusest, raskest füüsilisest tööst ja paljust muust.

Õigesti ja õieti. Peale ja pärast. Järgi ja järele. Õudsed ja õudsad. Paljud meist ei tervita keelemuudatusi just suurima heameelega – eestlasi on vähe ning emakeel on meie identiteedi vankumatu alus. Võib-olla seetõttu näib selle muutmine ja areng eriti vägivaldsena. Kuidas keelemuutused tegelikult toimuvad, kes nende üle otsustab ja kas tehisintellekt ChatGPT võtab varsti kõigilt töö ära – sellest käis saates „Eesti eso“ rääkimas Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast.

Eesti raskekaallane Uku Jürjendal võistleb maailmakuulsusas Glory kikkpoksi-sarjas. Nooruspõlves oli Uku aga hoopis kergejõustikulootus, kellele omavanuste seas mõnda aega vastast polnudki. Kuidas on mees tänaseks kikkpoksini jõudnud?

Eesti raskekaallane Uku Jürjendal võistleb maailmakuulsusas Glory kikkpoksi-sarjas. Nooruspõlves oli Uku aga hoopis kergejõustikulootus, kellele omavanuste seas mõnda aega vastast polnudki. Kuidas on mees tänaseks kikkpoksini jõudnud?

„Nartsissism“ on sõna, mis lendleb ringi üha enam ja aina kergemini. Niisama kergelt diagnoositakse elukaaslasi, kolleege või lihtsalt lärmakaid naabreid ka sotsiopaatideks-psühhopaatideks. Kuidas aga tegelikult isiksusehäiret tuvastada, sellest käis podcastis „Eesti eso“ rääkimas kliiniline psühholoog Dagmar Ainsoo, kes töötab nii Confido Meditsiinikeskuses kui ka Tallinna vanglas.

„Inimene ei tee kunagi palju, ütles mu vanaema. Hobusega veetakse palju,“ räägib Urmas Sõõrumaa uues „Eesti Eso“ episoodis. Milline on mehe ärimentaliteet ja mida teeks Urmas, kui peaks täiesti nullist alustama?

Koomik Tigran Gevorkjan käis saates „Eesti Eso“ ja kirjeldas oma naljafilosoofiat. Lisaks tuli juttu lapsepõlvest, jalgpallist, muusikast, Eesti komöödiamaastikust ja paljust muust.

Emakeelepäeva valguses mõtleme korraks meie kultuuri alustalale – eesti keelele. Saates „Eesti eso“ käis külas räppar Genka ehk Henry Kõrvits, arutlusse võeti keelekasutus räpiriimides, inglise keele massiline pealetung ning palju muudki.

1980ndate lõpus loodud süsteem Human Design aitab inimesel end paremini tundma õppida ning ühendab endas mitmeid teisigi iidseid õpetusi (astroloogia, numeroloogia jne). Õpetuse järgi saab inimesed jagada erinevatesse aura- või energiatüüpidesse. Kuula ja saa teada, millised on erinevad tüübid!

Kas on võimalik, et sünnikuupäev võib inimese karakteri ja saatuse paika panna? Numeroloog Timo Reinpal võrdleb numeroloogiat astroloogiaga ja ütleb, et inimese saladused ja ülesanded avanevad temaga seotud numbrites.

Kristel Aaslaid on elupõline esineja, õigemini taidleja, nagu ta ise enda kohta ütleb. Laulmine, tantsimine, näitlemine ja mahukas lavakarjäär on Kristeli sõnul tema saatusesse kirjutatud. "Usun, et kõike on võimalik endale manifesteerida," ütleb ta.

Miks mehed petavad? Kas naised vaatavad ka pornot? Kuidas määratleda inimese armastusekeelt? Kas meeste ja naiste vahel on võimalik platooniline sõprus? Miks peavad mehed vahepeal kella kuueni hommikul väljas olema? Kas Epp Kärsin usub polügaamsetesse suhetesse? Kuidas mõjutab magamistoas toimuv suhet?

Vananemisega kaasneb tihtipeale hulganisti haigusi, mille algpõhjus võib peituda üldises põletikulises protsessis, mis meid rakutasandil aastatega üha enam kimbutama hakkab. Saates „Eesti eso“ käis külas Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson, kes kirjeldas, kuidas põletik tekib ning kas seda on võimalik ka ära hoida. Lisaks võetakse arutlusse see, kui vanaks keskmine inimene tulevikus elab.

Eestlasi nimetatakse teatavasti maailma kõige vähem usklikuks rahvaks. Miks see aga nii on ja millist rolli mängib kirik ühiskondlikes küsimustes? Saates „Eesti eso“ käis neil teemadel vestlemas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma.

Just nii kirjeldab oma vahistamist Tomas Legrant – elupõline kurjategija, kes on nüüdseks kuritegevusest loobunud. Uues „Eesti eso“ podcastis räägib mees, kuidas ta vangis pisaraid valas, millele sadu tuhandeid välja petetud raha kulutas ja miks ta muutuda otsustas.

Äsja ilmus Mehis Heinsaare uus romaan „Kadunud hõim“ – see on õpetlik muinasjutt, kust ei puudu lopsakas loodus, lopsakad rinnad ega inimsööjadki. Romaani algne mõte tekkis Mehisel juba 14 aastat tagasi – kuidas see siis lõpuks valmis sai?

Arnold Swarzenegger, Michael Jordan, Winston Churchill ja legendaarsest teleseriaalist „A-Rühm“ tuntud Hannibal – kõik ühel või teisel moel maailma vingeimad mehed. Mis neid aga ühendab?

Millega Jamaika enamikele meist seostub? Bob Marley? Usain Bolt? Kanepisuits? Või hoopis üliohtlikud getod? Tarrvi Laamann on Eesti kunstnik, kes elab pool aastast Jamaikal, pool Eestis. Saates „Eesti eso“ helistasime seekord teisele poole maakera ja rääkisime Tarrviga.

Mattias Naan on stand-up koomikuna tegutsenud juba kümme aastat. Istusime maha ning rääkisime saates „Eesti eso“ sellest, mis on naljakas ja mis mitte.

Talisuplus ja regulaarne külma veega karastamine on viimaste aastate jooksul üha populaarsemaks muutunud. Kindlasti on paljud kuulnud ka maailmakuulsast jäämehest Wim Hofist, kelle jalajälgedes käivad tuhanded inimesed üle maailma. Mida see meetod endast kujutab ja kuidas end õigesti karastada, sellest käis saates „Eesti eso“ rääkimas Wim Hofi meetodi ametlik instruktor Madis Meister.

Dubstep on 2000ndate alguses Inglismaal tekkinud elektroonilise muusika žanr. Stiili suursaadikuks tembeldatud USA raadiopersoon, DJ ja produtsent Joe Nice tuleb sel reedel juba kolmandat korda Eestisse. Istusime stuudiosse maha ja rääkisime, mis teeb dubstepi eriliseks.

Eneseotsingutega seoses on üha populaarsemaks saanud ayahuasca-rännakud – iidse Lõuna-Ameerika taimejoogi tarbimine koos šamaaniga, kes on psühhedeelses kogemuses inimesele ankruks. DMT on laias laastus seesama ainekombinatsioon, ainult et kristalsel kujul. Ära jääb oksendamine, kõhulahtisus ja rännak kestab tundide asemel vaid 15 minutit.

Saates „Eesti eso“ käis seekord külas „Tulnuka“ stsenarist ja režissöör Rasmus Merivoo. Lõputööna valminud filmist sai hoopis midagi muud, kui esialgu plaanis oli. Spielbergi, Kubricku ja Tarantino filme hindav Rasmus näitas, et välku ja pauku saab teha ilma suure eelarveta. Kes oli teismeline Rasmus Merivoo – rullnokk või karvane? Kui suur oli filmi eelarve ja kust selleks raha leiti? Kuidas sündis „Tulnuka“ stsenaarium? Milline oli kohaliku filmimaailma reaktsioon? Kuidas Rasmuse elu pärast „Tulnukat“ muutus? Kas Merle Jääger oli kohe nõus kaamera ees tisse näitama? Kas rullnokad lähevad pärast surma taevasse tulnukate juurde?

Saates „Eesti eso“ käis seekord külas Tartu Ülikooli astrofüüsikaprofessor Peeter Tenjes. „Musta augu kõige olulisem omadus on see, et sealt ei tule midagi välja,“ ütleb Peeter. Musta augu haardest ei pääse isegi valgus. Lõputult tihe ja lõputult väike auk tekib tähe kokkuvarisemisel taevakeha elu lõpus. Seda nimetatakse stellaarseks mustaks auguks. Milliseid musti auke on aga veel olemas? Kui palju neid üldse olla võib? Antud teemast rääkides on kõige suuremaks müsteeriumiks muidugi see, mis juhtub musta auku sisenedes. Teooriaid on erinevaid, üks neist käsitleb musti auke kui nii-öelda ussiauke, mille kaudu on teoreetiliselt võimalik ka ajas rändamine. Kuidas see hüpoteetiliselt välja võiks näha? Ja miks pole ajas rändamise vanaisa-paradoks võimalik? Kui suure raadiusega mustad augud on? Kas kunagi ühinevad Linnutee ja meie suurima naabergalaktika Andromeeda mustad augud? Kui suur on universum? Kuidas mustad augud tähti „alla neelavad“? Mis juhtub inimesega, kes siseneb musta auku?

Andrues Vana sai enda sõnul selgeltnägijaks üleöö – ühel päeval läks mees magama ja ärkas hommikul täiesti uue inimesena. „Tol perioodil olin madalseisus ja mingi pinge minus lihtsalt murdus,“ ütleb mees. Saates räägib ta lähemalt, mis temaga siis juhtus. Enne suurt muutust suhtus Andrues igasugusesse esoteerikasse ja selgeltnägemisse pigem naljaga ega võtnud teemasid tõsiselt.

Saates „Eesti eso“ käis seekord külas Raimond Feil – mees, kes puutus vabastava hingamisega kokku Bali saarel ning sai sedavõrd intensiivse kogemuse, et tahtis sellele oma elu pühendada. Miks me pinnapealselt hingame? Mis on sügava hingamise eelised? Kuidas mõjutavad lapsepõlvetraumad meie hingamismustrit? Milline on õpetaja juhendamisel toimuv vabastava hingamise sessioon? Kuidas on praktika Raimondit aidanud?

Jah, sest ajast, kui me veest välja roomasime, on möödas juba hea hulk aastaid, ent kui palju inimene aja jooksul muutunud on? Kas õpime ainult oma vigadest? Metsast, inimesest, amööblikkusest, kirjutamisest ja paljust muust vestlesime kirjanik Valdur Mikitaga.

Podcast'is „Eesti eso“ käis seekord külas Redcurry.co kaasasutaja ja COO Asse Sauga. Mees alustas krüptoraha ostmist juba aastaid tagasi, kuid sai kohe alguses kätte valusa õppetunni. Mida peaks krüptoraha puhul jälgima ja mida Asse oma esimesest kogemusest õppinud on? Saates arutletakse krüptoraha olemuse üle – kuidas tekib selle väärtus, kuidas kujundeb hind, kes bitcoin'i asutas? Heites pilgu tulevikku – kas krüptovaluutast saab varsti meie igapäevane raha?

Seekordses „Eesti eso“ podcast'is käis külas Eesti Turniiripokkeri Föderatsiooni president Laur Sibold. Mis mäng see pokker siis ikkagi on? Ja kui oluline roll on bluffimise? Laur räägib ka lähemalt Eesti pokkerimängijatest – kui palju harrastajaid siin on, kus nad mängivad ja kui palju raha võidavad?

Tegelikult on hiromantiaga tegeldud juba tuhandeid aastaid. Käejoonte tõlgendamise kohta leiab andmeid nii piiblist kui koraanist. Kuigi jooned tunduvad meie peopesas täiesti juhuslikud, siis hiromantide sõnul saab neist välja lugeda nii minevikku kui ka tulevikku. Kuidas see täpsemalt käib?

Kui rääkida üledoosi tõttu põhjustatud surmadest, siis on Eesti paiknenud tabeli tipuotsas. Sellest, kas olukord on aastate jooksul muutunud ja milliseid meelemürke me üleüldse tarbime, käis saates „Eesti eso“ rääkimas Tervise Arengu Instituudi uimastite ja nakkushaiguste epidemoloogia osakonna juhataja Sigrid Vorobjov.

Teatavasti leidis lõpplahendi Johnny Deppi ja Amber Heardi vaheline kohtuheitlus. USA kohtusüsteemi järgi kuulutasid objektiivsed jälgijad – vandekohtunikud – Johnny peaaegu kõigis punktides võitjaks. Amberi räigeid süüdistusi eksabikaasa suunas uskuma ei jäädud. Kas valetaja on võimalik kehakeele põhjal ära tunda? Kas valetaja väldib silmkontakti, žestikuleerib kätega? Või hakkab närvilisusest hoopis higistama? Viimases "Eesti eso" podcast'is käis külas politsei- ja piirivalveameti antropoloog Silvia Tänav, kes on petliku käitumisega seotud tunnuseid uurinud ka oma magistritöös.

Mõni kuu tagasi murdsin üsna rumalalt-õnnetult käe – proovisin võimlemispallil püsti seistes tasakaalu hoida ja prantsatasin sealt nagu viis kopikat maha. Otse küünarnukile – ai! EMO-s sain diagnoosiks küünarluumurru ning vihjati, et tegelikult läks isegi hästi. Halvemal juhul oleksin vajanud operatsiooni. Käsi pandi õlavarrest randmeni kipsi, patsutati seljale ja öeldi, et paari nädala pärast võta kips maha ja kaheksa nädalat ära raskusi tõsta. Paari nädala pärast aga selgus röntgenpildilt, et luu pole veel kokku kasvanud. Ja ka nelja nädala pärast polnud luu veel kokku kasvanud! Raske juhtum! Liikuva jäseme taastumisel – põlve, küünarnuki, õla jne – on kõige suuremaks ohuks selle jäigastumine. Nii ütles mulle Google. Pärast ei lähe käsi enam lihtsalt sirgeks ega paindu täielikult kokku. Ka perearst soovitas kätt vaikselt liigutama hakata, ehkki kandsin edasi ortoosi, mis nägi välja kui robotkäsi. Et paranemisprotsessi kiirendada, broneerisin aja taastusraviarstile. Umbes kuueminutiline kohtumine läks aga oodatust rabedamalt – arst soovitas mul kätt vähemalt kuu aega veel ortoosis paigal hoida. Kui üldiselt soovitatakse liikuva koha murdu fikseerituna hoida 2–3 nädalat, siis antud taastusravispetsialist käskis kätt liikumatuna hoida 8 nädalat. Pärides liikuvuse ja jäigastumisohu kohta, karjus vanem härra mulle tatti pritsides näkku ja ähvardas invaliidistumisega, kui ma tema juhiseid ei järgi. Noh, pisut ebaviisakas suhtlusviis, aga see-selleks, mõtlesin. Vanakooli mees. Ikkagi oma ala spetsialist – konkreetselt vigastustest taastumisele pühendunud arst. Muidugi kuulad, kui nii karmide tagajärgedega ähvardatakse. Aga tegelikult ... tegelikult oleks liikumisega pidanud alustama oluliselt varem. Õnneks jõudsin lõpuks füsioterapeudi juurde, kellega tuli üsna jäigaks muutunud käsi sõna otseses mõttes lahti murda. Tänaseks on käsi täielikult taastunud ja seda paljuski tänu Jörgen Puisile, kes käis saates "Eesti eso" füsioteraapiast lähemalt rääkimas.

Kuidas palka juurde küsida ja oma rahaasjad korda saada, sellest käis saates "Eesti eso" rääkimas kümme aastat investeerimisega tegelenud Kristi Saare. Inimestel on keeruline väga pikalt ette mõelda. Kui pole selleski kindel, mis toimub järgmisel nädalal, siis 30–40 aastat tulevikku vaadata tundub igapäevatoimetuste kõrval hoomamatu kaugusena. Kindlasti ei taha aga keegi meist pensionieas oma lastele või lähedastele koormaks jääda, mistõttu võiks süstemaatilise rahatarkusega alustada kohe. "Distsiplineeritus on enda rahaasjade korraldamisel üks põhilisi märksõnu," ütleb Kristi. Kuidas palka juurde küsida? Kui palju võiks kuus kuluda eluasemele (üüri- või laenumakse), transpordile või toidule? Mitu protsenti palgast peaks kõrvale panema? Mida tähendab meelerahufond? Mida rohkem raha, seda parem inimene – kas kultusfilmist "Wolf of Wall Street" tuntuks saanud väide vastab tõele? Kuidas mõjutab inimese elu pidev rahapuudus? Kust alustada oma investeerimiskarjääri?

Indrek Hargla käis saates "Eesti eso" ning kirjeldas lähemalt oma töömeetodeid. Miks on kõige parem kirjutada pimeduses? Kui kaua võtab ühe romaani kirjutamine aega? Kuidas sündis apteeker Melchior? Milliseid nõuandeid annab Indrek algajatele kirjanikele? Kumb on olulisem – idee või stiil? Need küsimused võetakse jutu käigus täpsemalt arutlusse.

Briti väljaanne The Sun esitas juba neli aastat tagasi Pentagonile palve avaldada materjalid, mida USA kaitseluureagentuur (DIA) maaväliste objektide ja olendite kohta kogunud on. Nüüd, pärast aastaid kestnud läbirääkimisi jõudis avalikkuse ette suur hunnik dokumente, kus on kirjeldatud pehmelt öeldes kurioosseid juhtumeid. Viimases "Eesti eso" saates käis külas ufoloog Igor Volke, kes teemat kommenteeris. Näiteks on dokumentides välja toodud viis seksuaalse alatooniga kokkupuudet maaväliste olenditega. Mõned neist on lõppenud ka rasedusega. Pentagoni dokumentides on kirjeldatud juhtumeid põhjalikult uuritud ning kuigi lood kõlavad ulmeliselt, on paljudel neist nüüd küljes nii-öelda ametlik tempel. Ufolaevadega kokku puutunud inimeste vigastusi on uurinud arstid, kes leiavad, et maaväliste objektide-olenditega kohtumised on tõendatud. 1500 lehekülje vahelt leiab aga sündmusi, mis tunduvad üha kummalisemad – tulnuklaeva märganud inimesed on raporteerinud ajanihkeid. Viieminutiline kogemus on pärast kella vaadates kulgenud tegelikult üle poole tunni. Kas tulnukatel on võime ajas rännata? Kuigi tavainimesele tunduvad sellised lood justkui ulmefilmist, ei tulnud dokumentide sisu Igor Volkele üllatusena. Kas sarnaseid vigastusi või seksuaalseid kokkupuuteid tulnukatega on juhtunud ka Eestis?

"Teeks nii, et ei oleks fašist! Teeks nii, et ei oleks rassist!" Sedasi kõlab lüürika plaadilt "Oleg", mis valmis Genka ja DEW8 koostöös. Mehed pärjati hiljuti ka aasta hip-hop artisti tiitliga. Kes on müstikasse ja interdistsiplinaarsusesse kalduv DEW8? Saates "Eesti eso" käis külas Siim Parisoo ehk DEW8, kes selgitas ka huvitava artistinime tagamaid. "Ausalt öeldes on selle nime tähendus alles selgumas," ütleb Siim, seega tasub kõrvad kikkis ja meeled erksad hoida. Kellega on siis tegu – produtsendi, räppari, videomeistri või hoopis maalikunstnikuga? Siim tegutseb mitmel rindel ja tõdeb, et mingeid piire pole mõtet endale ümber ehitada. Kuidas sai muusikukarjäär alguse? Millist muusikat kuulas DEW8 lapsepõlves? Miks tõmbab teda tumeduse poole? Kuidas teha hittlugu? Milline näeb välja DEW8 loomeprotsess? Milline näeb välja DEW8 tavaline päev? Kui olulist rolli mängivad tunnustused ja auhinnad? Kui olulist rolli mängib produtseerimisel tehnoloogia? Millised on kunstniku tulevikuplaanid?

Esiteks peab muidugi ära mainima, et Jaan Aru ei kutsu üles inimesi illegaalsete ainetega omavoliliselt katseid tegema. Mees tutvustab viimases "Eesti eso" podcastis erinevaid teadusuuringuid, mis sel alal tehtud, ja selgitab põnevat uurimisvaldkonda teadlase pilgu läbi. Kas teatav hulk inimesi on loovad-loomingulised ja ülejäänud pole seda emapiimaga lihtsalt kaasa saanud? Seda ei tasuks kindlasti arvata, sest loovuse võib endas avastada igaüks. Igaühest ei saa geeniust, kuid igaüks võib jõuda enda potentsiaalini. Kuidas aga enda loovust arendada? Kas kaheks tundi TikTokis on liiga palju? Kust tulevad geeniused? Kuidas tekib ajus uus seos? Kui kaua kirjutas Jaan oma uut raamatut "Loovusest ja logelemisest"? Mida soovitab mees koolinoortele? Need ja mitmed teised teemad uues saates!

Viimases "Eesti eso" podcastis on külas Reedik Pääsuke, kes on varem ka saatejuhi õlga opereerinud. Tõsistest traumadest taastumine võib kulgeda kiiresti, aeglaselt, see võib toimuda edukalt, aga võib lõppeda ka tüsistustega. Saates selgitab doktor Pääsuke, millest see sõltub ja kuidas täielikult taastuda. Kui kaua luu kokku kasvab? Kuidas mõjutab taastumist vanus? Aga luutihedus? Millist rolli mängib toitumine ja teised harjumused? Kas õllejoomine tekitab põletikku? Miks võiks ka eakamad inimesed jõutrenni teha? Miks on meie luud proteesidest või titaanluudest paremad? Kui kaua tuleb taastada atrofeerunud lihaseid? Mida jälgida füsioteraapia juures?

Jan Kaus on tekste avaldanud juba üle 20 aasta. Kuivõrd on aga kirjanikuametit võimalik õppida? Milline on hea tekst? Kuidas enda kirjutamisoskust parandada? Kui määrav on toimetajatöö? Milline näeb välja Jani kirjutamisprotsess? Miks peaks raamatuid lugema?

Kes meist poleks 20ndates pidutsenud? Lauri Pedaja jaoks olid nooruspõlves peetud peod aga pisut kangemad, kuna seks ajaks oli saavutatud ka kuulsus. Alkohol, narkootikumid, naised ... wannabe-rokkstaar nagu Lauri ise ütleb.

Vennaskonna laulja Tõnu Trubetsky on pärast sõpradelt kuuldud kogemusi ka ise sügavamalt ufoloogiasse süvenenud. Mehe sõnutsi pole sugugi võimatu, et meie planeedi läheduses paiknevad tulnukalaevad, mille asukad vaatavad meelelahutuse eesmärgil meie televisiooni ja käivad inimeseks maskeerununa siin külaski. Tõnu käis saates "Eesti eso" ning rääkis ufoloogiahuvist lähemalt. "90ndatel nägid minu head tuttavad Ülemiste järvel tulnukaid, kes maandusid, et oma laeva parandada. Nii neile vähemalt tundus," ütleb Tõnu. Tema sõnul tegid nad maavälistest olenditest lausa pilte ja üritasid neid Soome ajakirjanduses ka avaldada, ent vahele astus politsei ...

Kirjanik sõitis mõni kuu tagasi täiskuuvalgel jalgrattaga. Tuld polnud, kiivrit ammugi mitte. Juhtus aga nii, et tormi käigus murdunud puuoks talle ette jäi ja sadulast lennutas. Tõnu mängis enda sõnutsi natuke rumalalt ka kangelast – sõitis toona ise veel autoga traumapunkti ja ütles, et midagi hullu pole juhtunudki. Kulm õmmeldi kokku ja mees lasti põhjalikuma ülevaatuseta koju. Alles jaanuarikuus ilmnesid aga kukkumise tõelised tagajärjed. Eluohtlikku seisundisse langenud kirjanik viibis sel ajal Kreekas ning pidi sealt kiiremas korras tagasi lendama. Mis Tõnuga täpsemalt juhtus, saab kuulata värskest "Eesti eso" podcastist. Saates tuleb juttu paljust muustki. Miks loobus kirjanik kaks korda kirjanikupalgast? Miks kiidetakse Eestis keskpärast kirjandust? Kes on kirjanik? Kuidas muutis hiljutine surmaga silmitsi seismine Tõnu mõttemaailma?

Mis need nõiavõimed siis täpsemalt on ja kas neid saab kasutada ka näiteks läbi Skype'i? Viimases "Eesti esos" käis külas Nõid Sirkka, kes kirjeldas oma nõiateed läbi elu – asi sai alguse auravärvide tajumisest lapsepõlves. Sirkka aitab inimestel iseennast leida ning on selle jaoks loonud kolm kuud kestva kursuse. Paljuski seisneb tema õpetus elementide tasakaalus – maa, vesi, tuli ja õhk. Naine räägib, et aastaid tagasi kontoritööd tehes pidi ta pärast tööpäeva paljajalu maapinnale astuma, et stressi sõna otseses mõttes maandada. Aastate jooksul on kolmekuulise kursuse katkestanud ainult kolm inimest. Mida see endast täpsemalt kujutab? Sirkka räägib saates ka praktilisemat juttu – kuidas kaasaegne nõid rahalises mõttes elab, milliseid eluraskusi on naine oma rajal ületanud ja palju muud.

Paavo Matsin on alkeemiliste kalduvustega rahvusvaheliselt tunnustatud kirjanik. Tema raamatuid on raske kuhugi žanrikasti paigutada, ent Euroopa kirjandusauhinnaga pärjatud "Gogoli disko" on ilmunud juba 12 keeles. Paavo on kodumaisel kirjandusmaastikul kahtlemata erakordne nähtus. Rahvusvaheline edu, romaanivõistluse esikoht, mänedžer ja kujundaja, kes on muuseas ka Viljandi abilinnapea... midagi sellist pole enamikel ette näidata. Mis veel omapärasem – klassikalisi toimetajaid Paavo ei kuula. Kõik teeb ise, korraga ja puhtalt.

Seekordse "Eesti eso" saates oli külas spordibioloog Kristjan Port, kellega üritasime inimese pea sisse vaadata – millest me mõtleme? Soojätkamine ja ellujäämine vallutavad meie igapäevased mõtted, selge see, ent kuhu paigutada siis elektriarve? Mustvalge maailmavaate järgi on inimesed head ja halvad ning me ise kuulume alati just heade kampa. Kahetasandilises maailmavaates saab inimesed jagada ka rikasteks ja vaeseteks – kas see on paratamatu? Mis juhtuks, kui igale eestlasele näiteks kodanikupalka maksta? Sa oled see, mida sööd! Ja see, millest mõtled? Kuidas mündi teist külge näha ja õnnelikum olla?

Astroloogidelt oodatakse aasta alguses suurejoonelisi ennustusi uueks aastaks. Intuitiivne astroloog Anu Kallavus aga argiste ennustustega ei tegelegi. Mida see intuitiivne astroloogia siis õigupoolest tähendab?

Viimases "Eesti esos" käis külas Elar, kes märkas 2018. aastal hiigelsuurt õhusõidukit. Masin liikus hiirvaikselt ning liugles Elari hinnangul vaid paarisaja meetri kõrgusel. Meest jahmatas objekti suurus – võrdkülgse kolmnurga ühe külje pikkus ulatus sadadesse meetritesse. Tohutu lahmakas! Elar polnud autos üksi, kaasas oli ka tollal seitsmendas klassis käiv poeg. Kas võis juhtuda, et Elar kujutas seda endale ette? Kas hiigelsuurt objekti võisid näha ka teised liiklejad? Kuidas sellise asja kogemine meest mõjutanud on? Küsimusi on tõesti palju. Lähemal uurimisel selgub, et Elariga on seletamatuid asju juhtunud ennegi ...

Viimases „Eesti eso“ saates oli külaliseks endine Jehoova tunnistaja Margus (32), kes veetis sekti liikmena enamuse oma elust – viie-aastaselt asusid tema vanemad Jehoovat tunnistama ning ametlikult astus mees organisatsioonist välja alles eelmisel aastal. Margus räägib saates pikalt ja põhjalikult ära oma loo. Ilmselt on paljud meist kuulnud – või isegi käes hoidnud – kurikuulsat brošüüri Vahitorn. Mis tunne on aga juba koolieelikuna käia võõraste inimeste kodudes usku kuulutamas? Margus selgitab, et paljuski tekitatakse Jehoova tunnistajatele nii-öelda sisemine süütunne. Juba koolipingis tundis ta enda sees kõikide päästmata hingede talumatut raskust. Usutööd ärgitati tegema igal võimalusel. Oma kahekümnendad eluaastad veetiski mees peasjalikult usutööd tehes. Ta käis poole kohaga tööl, et misjonireiside eest maksta.

„Eesti eso” saates on seekord külaliseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi käekirjaekspert Eve Kristjankroon. Kusjuures ülemäära palju sellise ametipositsiooniga inimesi meil polegi – Eestis on käekirjaeksperte ainult neli. Eve Kristjankroon selgitab saates, kas filmides nähtu peab paika või on ikkagi pigem pseudoteadus. Kas käekirja abil saab midagi kirjutaja karakteri kohta väita? Kas käekirja abil saab määrata vanust või sugu? Milline näeb välja käekirjaeksperdi töö? Kuidas lahendati 2011. aastal Mustamäel toimunud külmavereline mõrv just käekirja abil? Milliseid dokumente üritavad inimesed kõige rohkem võltsida? Kuidas kirjutada võltsimiskindlat allkirja?

Viimases „Eesti eso” saates käis külas kogemuskoolitaja Epp Kärsin, kellega seksiteemad ka arutluse alla võeti. Epp peab seksist rääkimisel oluliseks just teadlikkust – et suhtes olevad inimesed võtaksid teema teadlikult käsile ega jätaks seksi laste kasvatamise või tööprobleemide tõttu tagaplaanile. Tuhandeid inimesi koolitanud naine teab kindlasti ka seda, mis olukord eestlaste magamistubades üldiselt valitseb.

Seekordses saates „Eesti eso” käis külas härra Turovski, kellega arutati inimese ja looma erinevuste üle. Mis meid loomadest eristab? Aga millises osas oleme sarnased? Mida tuleb teha krae vahele pissiva ahvipojaga? Kas Aleksei on pigem koera- või kassiinimene? Kui palju avastamata liike võib leiduda ookeanis? Kas loomade hoidmine loomaaias on eetiliselt põhjendatud? Need ja paljud teised küsimused arutatakse saates läbi.

Seekordses saates „Eesti eso” käis külas usundi-uurija Ringo Ringvee. Ringo on akadeemiliselt satanismi uurinud ning selgitab jutu käigus lähemalt, mida satanism endast kujutab. Satanism sai alguse ühest karismaatilisest tegelasest ning jõudis otsapidi ka poppkultuuri, eriti raskemasse muusikasse. Paljuski ongi ideoloogia aluseks kristluse eitamine, šokeerimine ja individualistlik maailmavaade. Kui jumalakartlik keerab pärast kõrvakiilu ette teise põse, siis mida teeb satanist?

Mõni aeg tagasi käis saates külas Urmas Sõõrumaa, kellega sai põgusalt pimeruumist vesteldud. Kõlab põnevalt, mõtlesin, mispeale tekkis tahtmine asja ka ise proovida. Tuleb välja, et omapärane pimedas veetmise kogemus on levinud nii ärimeeste kui loomeinimeste hulgas. Tegelikult ei pea aga sugugi iseennast otsima minema – pimedasse võib minna ka lihtsalt välja magama. Uni on seal hoopis sügavam. Mõni kuu hiljem jõudsingi Silvani, kes mind lahkelt Pärnu lähedal vastu võttis ja pimeruumi juhatas. Lülitasin väikses majakeses korgid välja ja nii see algaski – 50 tundi omas mahlas praadimist. Ilma söögi, wifi ja muu kärata...

Tänapäeval elame küll kauem kui kunagi varem, ent kvaliteet on olulisem kui kvantiteet. Kui viimased aluaastad tuleb annatada, siis... mis elu see on!? Tuntud spordiarst doktor Mihkel Mardna avaldab pika eluea saladuse.

Tänavuse „Selgeltnägijate tuleproovi” võitis Kirsti Timmeri tütar Merily Timmer, kes käib juba kuuendat põlvkonda nõiarada. Praeguse hetke kuulsaim nõid käis saates „Eesti eso” oma lugu rääkimas.

Ingaga kohtume tegelikult juba kaks nädalat varem. Saame stuudio ees kokku, tutvume põgusalt ning seejärel istume mikrofonide taha ja hakkame rääkima. Vestlus tüürib põnevatel teemadel siia-sinna ning märkamatult möödub poolteist tundi. Saate salvestamise ajal kõlab kõik mulle kristallselgelt – heli on puhas ja mitte miski ei anna põhjust tehnilises kvaliteedis kahelda. Kui aga pärastpoole saadet kuulama hakkan, selgub ootamatu tõsiasi: meie vestlust Ingaga saadab ei tea kustkohast tekkinud sahin ja särin. Hääled kostuvad justkui kuskilt kaugelt kivi alt. Ühesõnaga asi on täielikult rikutud ja sellisel kujul ma seda avaldada ei saa. Jube piinlik on, aga helistan Ingale ja selgitan olukorra ära. Tema hakkab seepeale vaid naerma ja ütleb, et ei imesta absoluutselt. Ja on nõus tagasi tulema!

Seekordses "Eesti esos" käis külas kirjanik Andrus Kivirähk, kes heitis valgust "Rehepapi" ja teiste hitt-teoste sünnilugudele. Muuhulgas rääkis mees, kas ta ise nõidustesse, krattidesse ja tontidesse-kuraditesse ka usub. Teatavasti on kratt justkui vanadest tööriistadest valmistatud nurisünnitis, kellele puhub hinge sisse vanapagan ise. Kurat ootab krati eest tasuks kolme tilka verd ja hinge, kuid tihtipeale saab kavala eestlase käest ainult sõstratilku. Rahvapärimuses tuntud kratt on eestlase isiklik varas! Kuidas Andrus Kivirähk "Rehepapini" jõudis ja miks meeldib kirjanikule inspiratsiooni koguda just kohalikest muinasjuttudest ja rahvalugudest? Kas mees on ka ise ebausklik? Kas ta julgeb toas vilistada? Täpsemalt selgub juba saadet kuulates! Lisaks teevad mehed juttu ka kirjutamisprotsessist üldisemalt – kuidas Andrus igapäevaselt tööd teeb? Mis on kirjanikuelu plussid ja miinused? Kas kirjutamisega on üleüldse võimalik ära elada – kuidas on seisud rahaga? Kuula põnevat intervjuud kirjanikuga!

Viimases „Eesti eso” saates käis külas Alisa Verde, suuremale üldsusele tuntud kui Nõid Alisa. Alisa on äärmiselt avameelne inimene ning ei häbene millestki ausalt rääkida. Suureski tänu oma siirale iseloomule ta enda hinnangul tuntud saate ka võitis – inimestele meeldivad lihtsalt ausad ja otsekohesed inimesed. Alisa räägib avameelselt, et tollal oli ta tõepoolest viinanina ning ka nõiasaate katsetele sai mindud rohkem nalja pärast ja purjus peaga. Mida rohkem saade edasi arenes, seda rohkem avastas Alisa ka enda intuitsiooni. Praeguseks on naine alkoholiprobleemidest ammu üle saanud ning aitab seda teha teistelgi – Alisa pakub nõustamist sõltlastele ja, nagu ta ise ütleb, eriti rasketele juhtumitele.

Kui kunagi tundus näotätoveering justkui ennekuulmatu nähtus, siis nüüd näeme näkku tätoveeringu teha lasknud inimesi iga päev. Puhas nahk näib olevat isegi haruldasem kui tätoveeritud nahk. Seekordses saates "Eesti eso" käis külas üks kodumaa parimaid tätoveerijaid – Mico Goldobin. 17 aastat tätoveerimisega tegelenud mees leiab isegi, et inimestel on liiga paju tätoveeringuid ja neid lastakse teha väga kergekäeliselt. Miks see tätoveerija arvates nõnda on? Saates räägib Mico oma teekonnast tätoveerimise meistriklassini. Millised on erinevad stiilid? Miks meeldib talle tätoveerida Eesti rahvusmustreid? Mida tuleks tätoveerimisel silmas pidada ja mida ei tasuks kindlasti teha? Saatest leiab huvitavat kuulamist igaüks, kes kunagi nõela all käinud või plaanib seda teha.

Ingvar Villido on väljaspool Eestit võib-olla et kuulsamgi kui kodumaal. Mees elab Lilleoru ökokülas ning on loonud enda sõnul revolutsioonilise meetodi inimeste heaolu jaoks. Human 2.0 kõlab peaegu ulmelikult. Mida see siis tähendab? See on Villido sõnul tema teooria lõpp-punkt – täiesti uutmoodi mõtlev inimene. Mida TMK-meetod endast kujutab ja kuidas Ingvari loodud õpetus inimeste elusid on muutnud? Kuula lähemalt saatest!

Seekordses "Eesti eso" saates käis külas Urmas Sõõrumaa, kes selgitas täpsemalt, mida jälgib tema suurte otsuste tegemisel. Muuhulgas kasutab mees tihtipeale pendlit. Miks? Lisaks on Urmas uurinud palju astroloogia kohta – seda nii lääne kui idamaise õpetuse koha pealt. Urmas on ise Amburi tähtkujust ning seda märki on näha ka mitmete mehe eelnevate ettevõtete logodelt. Kui vaatame Patarei Merekindluse aerofotot, siis ka sellel on üsna sümboolne kuju – kolmnurk ja vibu. Urmas selgitab saates lähemalt, mida selline sümboolika tema jaoks tähendab ning kas hoone kuju sai otsustavaks ka selle ostutehingus. Edukate päevarutiin Härra Sõõrumaa räägib saates ka sellest, milline näeb välja tema igapäev – mida teeb mees hommikul esimese asjana? Lisaks tuleb juttu ka sellest, milline on tema toidulaud. Näiteks liha sealt ei leia. Millest on selline otsus tekkinud? Urmas on elus kogenud väga erinevaid asju. Mida kujutab endast pimekamber, kus mees kolm nädalat elas? Kuula lähemalt saatest!

Kas depressioon on ikkagi ajukeemia kõikumine? Milline on depressiooni ja ülekaalu seos? Kumb töötab paremini – antidepressandid või treening? Kas keegi on sündinud paksuks? Aga kas keegi on mõne haiguse pärast ülekaalus? Kui kaua inimkeha üldse võimaline elama on? Neile ning paljudele teistele küsimustele leiab vastuseid ja mõtteainet järjekordsest "Eesti eso" saatest. Seekord käis saatejuhil külas Tallinna Ülikooli spordibioloog Kristjan Port.

Katrin Põld selgitab, et inimesel on neli erinevat unefaasi. Faasid erinevad oma kestvuse ja sügavuse poolest, samuti võib faaside järgnevus olla väikelastel teistsugune kui täiskasvanutel. Üks olulisemaid unefaase on REM-uni (rapid eye movement), kus inimene näeb unenägusid. Kummalisel kombel hakkab meie keha vähese une korral just unefaasit puudust tundma. Mis aga juhtub inimesega, kes on järjest väga pikalt ärkvel? Kindlasti on paljudel tulnud ette olukordi, kus on näiteks kaks päeva järjest üleval oldud. Keha hakkab käituma väga veidralt, võivad tekkida lausa viirastused. Miks see nii on? Lähemalt saab kuulda saatest! Lisaks võetakse arutluse alla ka mitmed muud unega seotud teemad. Räägitakse, et enne eksamit ei maksa öö läbi tuupida, vaid tuleks hoopis magama minna. Tundub esialgu pisut ebaloogiline. Mis siis une ajul meie ajuga ikkagi toimub? Aga meie kehaga? Uni mõjutab otseselt meie ainevahetust ja immuunsüsteemi. Kuidas? Katrin Põld selgitab lähemalt. Kuula saadet! Saatejuht: Taavet Kase Tagasiside: eso@delfi.ee

„EESTI ESO” seekordses saates käis külas Leonhard Järvis, kes on kirjanik ning aastaid tegelenud teadliku unenägemisega. Mees selgitas, millega on täpsemalt tegu. Unes nii-öelda üles ärkamist ja unenäo juhtimist saab ka täiskasvanuna harjutada. Kuidas seda teha? Leonhard jagas saates nippe ja harjutusi, mille abil enda unenäomaastikku paremini tundma õppida.

Hiljuti plahvatas uudis, kus Venemaa "Selgeltnägijate tuleproovi" saatejuht Sergei Safronov võttis osalejatelt altkäemaksu. Väidetavalt aitas mees neil raha eest erinevaid katseid läbida. Mis toimub Eesti "Selgeltnägijate tuleproovis"? Vastab Urmas Eero Liiv. Kodumaise "Selgeltnägijate tuleproovi" tuntuim saatejuht Urmas Eero Liiv käis "Eesti esos" ja selgitas, miks tema arvates on Eesti saade palju tõelisem kui Venemaal. Tihtipeale peetakse sellist laadi saateid kokkumänguks või montaažitrikiks. Safronovi uudis lisas sellele lõkkele muidugi õli juurde. Urmas selgitas täpselt, kuidas katseid saates filmitakse ning kirjeldas ka juhtumisi, mis võtteplatsil kõige rohkem kõhedust on tekitanud. Kas mees on võtteplatsil ka kummitusi või hingi näinud? Urmas rääkis ka Eesti "Selgeltnägijate tuleproovist" läbi käinud nõidadest ja šamaanidest. Kes on tema hinnangul šarlatan ja kes mitte? Mees mainib siiski, et kuigi on skeptik, siis nõidadesse ta usub. Täpsemalt on neli Eesti nõida Urmase sõnul tõesti nõiad, kellel on päriselt üleloomulikud võimed. Kes need on? Nõiad saavad ju ülipopulaarses saates kuulsaks ja hakkavad isegi seeläbi elatist teenima. Panused on kõrged! Pole mõni ime, et saatejuhtidele lisainfo eest raha pakutakse. Urmas avaldab saate lõpupoole ka selle, kas talle on samuti althõlma raha pakutud. Ja kui palju?

„Eesti esos” käis külas valuutavahetusettevõtte Tavid suuromanik Alar Tamming, kes rääkis oma kogemusest ayahuascaga. Ayahuasca on Lõuna-Ameerika šamaanide poolt kokku keedetud taimetõmmis, mida juues võib kogeda inimest raputavaid kogemusi. Võiks isegi öelda, et müstilisi kogemusi. Enne Brasiiliasse minekut suhtus Alar igasugustesse ainetesse nagu iga teinegi – kõik on narkootikumid, kõik on halvad. Toona õppis mees psühholoogiat ja läks ayahuasca-rituaalile puhtalt teaduslikust huvist. Pärast kogemust sai ta aga aru, et tegemist pole tavamõistes narkootikumiga ning kindlasti ei saa selliseid asju tarvitada lihtsalt lõbu pärast. Psühhedeelsetesse ainetesse tuleb suhtuda austusega, need õpetavad meid. On õpetanud juba tuhandeid aastaid.

See on tõsi – oleks aeg natuke varasem, viidaks Kevinski tuleriidale ja pandaks põlema. Mustkunsti on seostatud musta maagiaga ning üleloomulike võimetega. Tänapäeval on mustkunst osa meelelahutusärist, kuid niimoodi pole see alati olnud. Mustkunstnik Kevinski ei tegele klassikalises mõttes mustkunstiga. Ta seob enda etendustesse elemente mujaltki. Näiteks loeb ta pealtvaatajate mõtteid (vähemalt tekib selline illusioon), ennustab tulevikku ja viib inimesed psühholoogilisele rännakule, kus saab kogeda midagi müstilist. Kevinski tahtis juba väiksest peale võluriks saada. Ja mingis mõttes võib öelda, et saigi. Kuidas ta selleni jõudis, võib täpsemalt kuulata juba vestlusest. Tema etendused, elufilosoofia ja suhtumise üleloomulikku maailma võib kokku võtta nii: elu pole probleem, mida lahendada, vaid müsteerium, mida kogeda. Mustkunst on eesti keeles ilus sõna: see võib tähendada musta maagiat kui ka kunstivormi, mille köögipool on justkui varjus. Kuidas Kevinski on etendusi kokku paneb, kuula lähemalt saatest!

Arstid ei osanud terviseprobleemi kuidagi lahendada. Küll sõi kirjanik erinevaid tablette ja proovis kõikvõimalikke kuure. Gripitüsistusena tekkinud terviseprobleem ei lasknud 10 aastat rahulikult elada. Kuniks … „Eesti eso” saates rääkis kirjanik Mehis Heinsaar oma uskumatust kogemusest. Selle kohta võiks öelda lausa ime. Juhuslikult õllesaalist leitud mehed – üks neist oli äsja avastanud endal võimed – aitasid Mehisel terviseprobleemist vabaneda. Üks neist pani 15 minutiks käed ette ja järgmisel päeval oli mure kadunud. Ja on siiani kadunud. Kohtumine oli kusjuures niivõrd juhuslik, et Mehis pole siiani saanud baarišamaanile tänu avaldada. Kes saadet kuulates isiku ära tunneb, võib meile märku anda aadressil eso@delfi.ee Milline probleem kirjanikku vaevas, kuula lähemalt saatest! Lisaks rääkisime pikalt ja laialt ka Mehise kirjatööst ning seitse aastat väldanud romaanist, mis peaks ilmuma järgmisel aastal.

Draakonimaagia kõlab ju peaaegu muinasjutuliselt. Tuleb välja, et Eestis tegeleb kool nimega Moodne Müstikakool. Asse Sauga sõnul antakse seal edasi väga iidseid teadmisi ja praktikaid oma elujärje parandamiseks. Mediteerimise ja muu sellise kõrval jagatakse teisigi nipp-trikke, mida inimesed igapäevaselt kasutada võivad. Assega juhtus nii, nagu juhtub paljudega – mees sai edukaks, majanduslikus mõttes isegi rikkaks, ent tundis, et midagi jääb ikkagi puudu. Ta polnud õnnelik. Seepärast pöördus ta spirituaalsemate teemade poole ning on tänaseks jõudnud müstikakooli. Asse jagab saates ka konkreetseid nõuandeid, mida saab kasutada täiesti tavaline inimene – selle jaoks ei pea minema müstikakooli või draakonimaagiat õppima. Oluline on leida enda jaoks aega. Kuula vestlust lähemalt saatest!

Tegelikult on Terepingi sõnul kedagi psühhopaadiks nimetada pisut ennatlik. Diagnoosi paneb ikkagi psühhiaater. Küll aga võib rääkida inimese psühhopaatilistest isiksuseomadustest. Kui tihtipeale seostatakse psühhopaate sarimõrvaritega, siis tegelikkuses võivad sellised inimesed ka pühakud olla. Psühhopaatiliste iseloomujoonte hulka kuulub muuhulgas ka ülim sihikindlus. Lisaks veel kõrgelt välja arenenud manipuleerimisoskus ning häbi- ja süütunde puudumine. Tihti on psühhopaadid Terepingi sõnul äärmiselt sarmikad inimesed – nad oskavad inimestele meeldida ja vajadusel oma tundeid isegi teeselda. Kindlasti tulevad psühhopaatilised omadused kasuks poliitikamaastikul, kus tippu jõudmiseks läheb tarvis otsusekindlust, kainet närvi ja teatavas mõttes isegi halastamatust. Psühhopaatidega pannakse ühte patta ka sotsiopaate, nartsissiste. Tereping selgitab saates, kuidas neil vahet teha ning kui palju selliseid inimesi meie ümber üldse leiduda võib. Lisaks – miks psühhopaadid naistele meeldivad? Kuula saatest lähemalt! Saatejuht: Taavet Kase Tagasiside: eso@delfi.ee

Ilmselt on paljud meist vanemate-vanavanemate käest riielda saanud, kui toas vilet laseme. Vana uskumuse järgi seda teha ei tohi – maja läheb põlema! Aga miks see nii on? Marju Kõivupuu selgitab, kust see alguse on saanud ja millega seda seostatakse. Vanakuri, pagan või kurat on Eesti rahvapärimuses väga tihe külaline. Tema käest saab hinge hinna (sõna otseses mõttes!) eest endale krati tellida. Kratt või puuk, üks sama puha. Kratt aitab rikkust koguda, ent tema eest müüaksegi kuradile hing maha. Lisaks on väga paljud õudusjutud seotud loomadega. Saates arutatakse ka selle üle, millised loomad tähendavad halba ennet, millised head. Tänapäeval räägitakse heli- ja valgusreostusest. Pimedust meil enam polegi, alati paistab kuskil mõni tanklatuluke. 100 aastat tagasi võis olukord olla hoopis teistsugune, inimesed kogesid täielikku kottpimedust. Palju see peeruvalgus ikka valgust andis! Ja seal pimeduses hakatigi nägema tonte, kodukäijaid, haldjaid, kummitusi, poltergeiste, kuradeid, hingi ja kõiksugu muid tegelasi.

Kalju Paldis nimetab end energomaniks, kes on juba 20 aastat olnud taimetoitlane. Mingil hetkel toitus mees enda sõnul ainult veest. Kalju käis sellest „Eesti eso” kümnendas saates rääkimas. Kalju Paldis suhtub väga skeptiliselt ka vitamiinidesse. Tema sõnul toimub tänapäeval vitamiinide ületarbimine. Paastumine pole muidugi mingi uus nähtus – juba Jeesus Kristus tegi väidetavalt läbi 40-päevase paastu. Inimvõimete piire saab muidugi nihutada, kuid neli ja pool aastat ilma tahke toiduta elamine tundub üsna ekstreemne. Kuidas mees seda täpsemalt tegi ja mis tema kehaga sel perioodil toimus? Paldise sõnul suudab ta vee sisse kõik vajaliku ise sisse panna. Ta suudab veest isegi purju jääda. Kalju julgeb juba väiksest peale natuke “uhuu” olla ja kuulab enda keha. Ta ei allu tavareeglitele ning tema moto on järgmine: läbi kerguste tähtede poole. Lisaks arutasime saates ka kadunud hingede elu. Kalju rääkis noormehest, kes oli seksuaalses vahekorras juba siit maailmast lahkunud inimhingega. Kalju tundis ka ise ükskord füüsilist rünnakut suitsiidi kaudu lahkunud inimese poolt – ta löödi kehast välja. Skeptikutele ei pööra Kalju tähelepanu – ta ei pea end kellelegi tõestama. Kuula saatest lähemalt! Tagasiside: eso@delfi.ee Saatejuht: Taavet Kase

„Eesti eso” üheksandas saates käis küla Tartu Ülikooli ajuteadlane Jaan Aru. Jutuks tuli Elon Muski uus leiutis Neuralink, tehnoloogia areng üleüldisemalt kui ka tehisintellekt. Kas meist saavad vasti robotid? Mõned nädalad tagasi esitles Elon Musk toodet Neuralink. See on euromündi suurune kiip, mis paigaldatakse inimese koljusse. Leiutise eesmärk on õilis – panna halvatud käima, teha pimedad nägijateks ja ravida muid praegu ravimatuid haigusi. Selle kõige üle arutasime neuroteadlase Jaan Aruga. Kuhu selline tehnoloogia välja jõuab – kas tehnoloogia ja inimese kokkusulamine on paratamatus? Elon Muski esitluses tulid jutuks ka ulmelisemad ideed. Näiteks supernägemine, mälestuste salvestamine ja taasesitamine. Isegi telepaatia. Jaan Aru selgitas, millised võivad olla selliste ulmeliste ideede kõrvalmõjud. Kuula saatest lähemalt! Saatejuht: Taavet Kase Tagasiside: eso@delfi.ee

Hea muusika tõstab tuju, teadagi! Aga kas see võib mõjuda ka teraapiliselt? Mida kujutab endast heliteraapia, helimassaaž ja muusikateraapia? Sellest käisid „Eesti eso” järjekordses saates rääkimas heliterapeudid Denis Vinogradov ja Lilia Märtmaa. Kui rokk-kontserdi külastajad magama jääksid, oleks see muusikutele ilmselt suur solvang. Heliteraapias on aga vastupidi – kui inimesed magama jäävad, tähendab see, et heliterapeudid teevad oma tööd kvaliteetselt. Muusika (ja eriti teatud sagedused) mõjuvad nii kehale kui ajule. Oleneb siis olukorrast – kiire, agressiivne muusika tõstab pulssi, madalad sagedused seevastu rahustavad ning südamelöögid aeglustuvad. See on isegi teaduslikult tõestatud – ajutegevus lülitub teistele lainetele, inimene lõõgastub. Heliteraapias kasutatakse helikausse, gonge, didgeridood ja muid instrumente. Paljuski on need pärit idamaadest. Pikali maas lamades silmad kinni gongihelisid kuulata – tingimata on see rahustav, ent kas heliteraapiaga saab reaalselt ka stressi leevendada? Lilia Märtmaa võrdleb heliteraapiat vaimse saunaskäiguga, aga loomulikult pole tegemist mingi imeravimiga. Lähed helimassaaži ja stress on kadunud! Päris nii see ei käi. Kõik sõltub ikkagi inimese eluviisidest ja suhtumisest. Nii nagu saunaski – pärast sauna võib kange kael küll mingiks ajaks ära kaduda, kuid pikaajaliseks raviks ainult sellest ei piisa. Denis Vinogradov ja Lilia Märtmaa on heliteraapiaga tegelenud juba 12 aastat. Külalistel olid instrumendid ka stuudios kaasas ning saate lõpus saab reaalselt kuulda, kuidas müstilised pillid kõlavad. Vaata videost: Mida kujutab endast näiteks helimassaaž, heliteraapia või muusikateraapia – mis on nende vahe ja kuidas need inimesele mõjuvad? Lähemalt kuula juba saatest! Saatejuht: Taavet Kase Mõtted-ideed: eso@delfi.ee

„Eesti eso” seitsmendas osas käis külas Veiko Lasting, jututeemaks oli floating. Sensoorse deprivatsiooni kambri lõi 1954. aastal John C. Lilly, esialgu kasutati kambrit kosmonautide treenimiseks – neid harjutati kaaluta olekuga harjuma. Täielik pimedus, surmvaikus, kaaluta olek – see võib esialgu kõlada pisut hirmutavalt. Sensoorse deprivatsiooni kamber (sensory deprivation tank) on suur kaanega vann, kus inimene sisse poeb. Vannis on kehatemperatuuril vesi, kuhu on valatud suures koguses magneesiumsoola, nii et keha hakkab vee peal justkui hõljuma (seepärast nimetatakse seda inglise keele järgi floatimiseks). Justkui Surnumeres. Asja mõte on kaotada ära kõik välised aistingud – heli, visuaal, tunnetus. Kuna vesi on täpselt kehatemperatuuril, ei saa inimene pärast mõnda aega enam aru, kust algab vesi, kust lõpeb õhk. Keha kaob justkui täielikult ära, ent ajutegevus jätkub ilma segavate faktoriteta. Floatimist kasutatakse ravimeetodina väga palju Rootsis. Seal sai oma esimese kogemuse ka Veiko. Rootsis on viimaste aastate jooksul antud välja ka kaks doktoritööd – floativate inimeste ajutegevust on mõõdetud. Aju lülitub kaaluta olekus rahulikku režiimi, mis on võrreldav meditatsiooniga. Rootsis tehtud doktoritööd keskendusidki kahele aspektile – mentaalsele ja füüsilisele. Mentaalse poole pealt leiti, et kambris saab edukalt ravida depressiooni ja ärevushäireid. Füüsiliselt võitleb meie kesknärvisüsteem pidevalt gravitatsiooniga, ent kaaluta olekus kaob see faktor täielikult ära, mistõttu töötab kamber ka taastusravis. Meetodit kasutavad paljud sportlased, samuti leiavad floatimisest abi inimesed, kes vaevlevad igapäevaselt valude käes. Saatejuht käis enne saadet ka ise asja proovimas ning nimetab sensoorse deprivatsiooni kambrit üheks maailma kõige lõõgastavamaks kogemuseks. Kehaliselt võiks seda natuke võrrelda saunaga – luud on pehmed, meel rahulik, argipäevamüra kuskil kaugel-kaugel. Kuula saatest lähemalt! Saatejuht: Taavet Kase Tagasiside: eso@delfi.ee

Teatavasti hüpnotiseeriti noort Mike Tysonit, kelle sisendati, et ta peab oma vastased hävitama. Tulemused olid fenomenaalsed – 80ndate lõpus-90ndate alguses polnud talle poksiringis vastast. Ka Ants on palju töötanud sportlastega. Tema sõnul on hüpnoosi abil tõepoolest võimalik sportlaste tulemusi tõsta. Lisaks saab saatest teada hüpnoosi teistestki võimalustest. Kindlasti on paljud kas või teleekraanil näinud, kuidas hüpnoosi viidud inimesed lambana määgima või kanana nokkima hakkavad. „See on šõuhüpnoos, mida tuleb teraapilisest hüpnoosist rangelt eraldada,” selgitab Hüpnotisöör Ants. Antsul tuleb töös ette ka kurioossemaid juhtumisi. Nimelt juhtus ühe kliendiga nii, et tema seksuaalne orientatsioon muutus – geimehest sai hetero. Esialgu oli klient Antsu peale hirmus vihane – ta läks ju oma partnerist lahku –, ent kui pool aastat hiljem naise leidis, tänas ta hüpnotisööri kogu südamest. Saates tuli jutuks ka, miks mõned inimesed hüpnoosile ei allu või kui kiirelt kogu protsess aset leiab. Lisaks selgitas Ants, kuidas ta massihüpnoosi läbi viib. Loomulikult on hüpnoosiga võimalik ravida ka foobiaid – näiteks arahnefoobiat ehk ämblikukartust – ja isegi sõltuvusi, ent mida aeg edasi, seda rohkem Ants sellest hoidub. „Probleemi puhul tuleb vaadata ikkagi juurpõhjust ning selle avastamiseks kasutan peale hüpnoosi muid võtteid.” Ta viib läbi teraapiasessioone, mida nimetab perekonnapsühhoteraapiaks. Samuti võiks neid nimetada läbielamisteraapiaks. Enne saadet tegi Ants teraapiasessiooni ka saatejuhile, kes elas läbi oma lapsepõlvetraumasid, rääkis enda väikse mina ja surnud sugulastega ning ütles kõva häälega välja asju, millele igapäevaselt võib-olla ei mõtlegi. Ants jõudis hüpnoosi juurde tegelikult läbi enda vajaduse. Varasemalt eduka müügimehena töötanud mees on aga nüüdseks keskendunud täielikult terapeudiametile ning järjekorrad tema vastuvõtule on veninud kuudepikkuseks. Ta on läbi viinud üle 3000 sessiooni ja seetõttu tunneb eestlase hingeelu rohkem kui keskmine inimene. Eestlase põhiprobleem pole midagi üllatavad – ikka suhted, suhted, suhted. Ants selgitab, kuidas inimesed suhetesse oma vanemate traumasid kaasa võtavad. Ja mitte ainult vanemate – ka eelnevate põlvkondade. Kuidas näiteks vanavanemate küüditamiskogemused meid tänapäeval mõjutavad? Või miks saab Ants tapmisähvardusi? Või kuidas on töötada koos palgamõrvariga? Täpsemalt kuula juba saatest! Saatejuht: Taavet Kase Tagasiside: eso@delfi.ee

Muuhulgas tuli jutuks karma, millesse Nastja eriti ei usu. Õigemini ei pea ta ta karmaseadust nii-öelda karistajaks, vaid nimetab seda õppetunniks. „40 päeva pärast füüsilise keha suremist oleme hingedena veel siin," räägib Nastja sellest, mis tema arvates pärast surma juhtub. Ja kuhu hinged pärast lähevad? Nastja selgitab, kuidas tema teispoolsusest informatsiooni ammutab – palju infot tuleb unenägude kaudu. Kui inimene näeb unes näiteks põlevat maja, siis kas sellel on konkreetne tähendus, mis universaalselt kehtib? Jutuks tuli veel hulgaliselt muidki põnevaid teemasid, mida saab täpsemalt kuulata juba saatest. Saatejuht: Taavet Kase Tagasiside: eso@delfi.ee

Taimi Uuesoo hakkas astroloogiaga tegelema juba 1991. aastal. Saates rääkis Taimi lähemalt, kuidas üldse horoskoope koostada. Inimesed tunnevad tuleviku vastu suurt huvi – horoskoope loetakse palju. Ent paljud peavad igasugu horoskoobindust täielikuks jamaks. Mis vahe on väiksel ajalehehoroskoobil ja sünnihoroskoobil? Veemärkide käepigistus on Taimi sõnul külm ja märg, tulemärkide oma seevastu soe ja kuiv. Muuhulgas tuli saates juttu sellest, kuidas erinevaid sodiaagimärke välimuse järgi ära tunda. Või milline on erinevate märkide kõnnak? Või hoopis istumisstiil? Neljanda „Eesti eso" lõpus tõi Taimi näiteid ajaloost – millised on täheseisud olnud erinevate kriiside-sõdade ajal? Praegune koroonakriis olevat ju ka tähtedesse kirjutatud. Taimi mainis ka konkreetseid kuupäevi, millal koroonalaine läbi võib saada. Või vähemalt tuleb asjasse teatavat laadi muutus. Saatejuht: Taavet Kase Tagasiside: eso@delfi.ee

Koroonakriisi varjus tuli USA valitsus välja teatega, kus kinnitatakse meie planeedil leiduvaid tundmatud lendavaid objekte. „Eesti eso” kolmandas saates käis külas Igor Volke, kes on tulnukalugusid uurinud juba aastaid. Maailma võimsaima riigi juhtkond on nüüd siis ufode olemasolu lõpuks kinnitanud. Teade ilmus aprillis – sügavas koroonakriisis. Enam ei saa rääkida „tädi Maalidest”, kes pilvepiiril imelikke tulukesi näevad ja neid tulnukateks peavad. Nüüd näib, et oleme jõudnud ajastusse, kus maavälise elu olemasolus pole põhjust enam kahelda. Nüüd kirjeldavad oma kogemusi militaarinimesed, tõsised ja usutuvad, ning laiema avalikkuse ette on jõudnud ka videod, kus ebainimlikel kiirustel liikuvaid objekte näha saab. Kas maavälise elu eitamisel on lõpp ja ufoskeptikute argumendid lõplikult kummutatud, sellest Igoriga „Eesti esos” rääkisimegi. USA kaitseministeeriumi sünonüümiks olev Pentagon kinnitas andmeid, mis ilmusid tegelikult juba 2017. aastal New York Timesis – kaks hävituspilooti rääkisid enda kogemustest. Igoriga arutasime ka mitmete muude huvitavate teemade üle. Miks lendavad ufotaldrikud nii-öelda kõht eest? Või milline võiks välja näha tulnukas – kas väike keha ja suur pea on ka inimkonna tulevik? Kui veel suuremalt mõelda, siis mis eesämärgil need maavälised olendid meid üldse külastavad? Saatejuht: Taavet Kase Tagasiside: eso@delfi.ee

Kirsti tunnistab, et esialgu tarokaardid temaga ei rääkinud, ehkki tavalisi mängukaarte luges ta juba lapsest saati. Kui ta sõbranna Marilyn Kerro tehtud taropaki kätte võttis, siis olukord muutus – järsku hakkasid kaardid rääkima ja – kuivõrd kaardid valmisid Moskvas – esialgu vene keeles. Inimesed pöörduvad Kirsti poole väga erinevate küsimustega. Põhilisteks on loomulikult suhte- ja tööküsimused. Aga on ka tükkmaad tõsisemaid teemasid – näiteks tahavad paljud teada, miks nende lähedane on enesetapu sooritanud. Teadmatus närib. Kirsti selgitab, et tavaliselt võetakse enda elu kõige tühisemate asjade pärast ja eriti levib depressioon noorte meeste seas. Kirsti toob kogu saates mitmeid värvikaid näiteid erinevatest juhtumistest, millega ta kaarte pannes on kokku puutunud. Kirsti nimetab surma „härra surmaks" ning kasutab surmaenergiat ennustamisel palju. Lisaks on ta surma ise kohanud, kui rasedana peaaegu teise ilma oleks läinud. Milline oli Kirsti surmalähedane kogemus ja kuidas ta sellest imekombel pääses, saab lähemalt kuulata saatest. Kas saatus on ette määratud või saame seda ise muuta? Või mis üldse käib saatuse alla? Kui varba vastu lauajalga ära lööd, siis ilmselt see ikka kusagil kõrgemal ette polnud planeeritud. Aga kus elavad hinged – kas sealsamas, kusagil kõrgel? Kirsti vastab neile ja paljudele teistele küsimustele. Lisaks paneb ta saate lõpus ka kaardid lauale ja ennustab „Eesti esole" tulevikku. Saadet juhib Taavet Kase. Tagasiside: eso@delfi.ee

Täiskuu mõjub kõigile, ent milline planeet sinu sodiaagimärki personaalselt mõjutab? Astroloogiast ja sellest, kuidas tähed meid igapäevaselt mõjutavad, käis saates „Eesti eso” rääkimas Edda Paukson. Esoteerika. Okultism. Müstitsism. Astroloogia. Spirituaalsus. Vaimumaailm ja nõiakunst. Sellised märksõnad iseloomustavad uue podcasti „Eesti eso” uurimisvaldkonda. Saade keskendub kõigele, mis jääb meie argipäevasest tööle-poodi-koju rütmimustrist väljapoole. Võiks öelda, et saade uurib teemasid, mida on viie meele abil raske kogeda. Selleks läheb tarvis kuuendat, läheb vaja kõhutunnet. Esoteerika märgib salajasi teadmisi ning neid „Eesti eso” otsima asubki. Saadet juhib Taavet Kase. President on Kaljukits... tähendab Kaljulaid Avasaates käis stuudios üks Eesti populaarsemaid astrolooge Edda Paukson. Jutuks tuli peaaegu kõik, mis astroloogiasse puutub. Muuhulgas – kas mõni sodiaagimärk sobib kõige paremini presidendiks? Gorbatšov oli teatavasti Kalad. Või pole ametikohal täheteadusega siiski midagi pistmist? Saates arutatakse üleüldiselt, kust astroloogia alguse on saanud ja kuidas tähed ikkagi inimesi mõjutavad. Või ei mõjutagi ja kõik on puhas umbluu? Pauksoni sõnul võiks iga inimene natukene astroloogiat siiski tunda – tähed mõjutavad, ent ei sunni. See aitab paremini mõista oma ülemust, alluvat, elukaaslast või last. Elu ei pea keerlema ümber astroloogia, ent võimaldab tihtipeale iseloomu pisut paremaks kruttida, avab nii-öelda pinge- ja harmooniakohad. Põhiliselt võiks Edda sõnul teada kolme asja: päikese-, kuu- ja tõusumärki. Saates räägib ta lähemalt, miks just need kolm märki meid kõige rohkem mõjutavad ja mida need tähendavad. Edda Pauksoni tee astroloogiani „See oli õudne! See oli nii õudne! Ma ütlen ausalt – ma põdesin!” kirjeldab Edda oma reaktsiooni, kui temale esimest korda sünnikaart koostati. See juhtus juba 45 aastat tagasi! Kas sa oled tuli, vesi, maa või õhk? Teatavasti jaotatakse sodiaagimärgid looduslike elementide järgi neljaks – tuli, vesi, maa ja õhk. Millist elementi erinevad märgid esindavad ja mida selle põhjal inimese kohta öelda võib – Edda teeb kõik puust ja punaseks selgeks. Kas näiteks Sõnn on tõesti täielikult materiaalsetele väärtustele orienteeritud? Ja kas partneri otsingul tasuks astroloogiale tähelepanu pöörata? Õhk + vesi = plahvatus? Ent märke saab jaotada ka teisiti, olemas on kardinaalmärgid, muutuvad märgid ja kindlad märgid. Edda sõnul võib kindlatele märkidele alati loota. „Kui ta midagi lubab, siis ta tuleb läbi halli kivi!” Igat sodiaagimärki mõjutab oma planeet. Saates loetleb Edda kõik need 12 planeeti ette ning selgitab, millised omadused nende taga peituvad. Täiskuu mõjutab omakorda kõiki – eriti aga veemärke. Loogiline ka – kuu ja vee tõusud-mõõnad on ju omavahel seotud. Lisaks on saates veel palju-palju huvitavat kuulamist!