Ratas käitus, kui õige mees. Kas streigist kaotasid õpetajad või Reformierakond, apteegireformi olematu kasu, riik ei edenda jätkuvalt taastuvenergeetikat.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant tõdes, et kokkulepet kriisi lahendamiseks ei ole, aga retoorikamuutus on toimunud „Nii haridusminister, kes osaliselt justkui on valitsuses ja osaliselt ei ole, on leidnud, et peaks reformima õpetajate palga- ja karjäärisüsteemi. Peaminister Kaja Kallas on leidnud nüüd, et peaks reformima õpetajate palga ja karjäärisüsteemi,“ ütles ta. Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja leidis, et kompromissi siiski ei paista. „Kui poliitikute juttu kuulata, siis kõige pentsikum on see, et kui haridustöötajate liit on tulnud vastu, tulnud palganõudmise osas allapoole kuni selleni, et saaks pikaajalise plaani paika, siis selle peale teatas peaminister, et ka pikas vaates pole midagi kokku leppida, kuna raha on vähe,“ ütles ta. „Järjest rohkem tekib tunne, et mängitakse selle peale, et õpetajad ei saa lõputult streikida, nende südametunnistus ei luba seda.“ Saateosaliste arvates peaksid õpetajad olema ka pikaajalise kokkuleppe osas ettevaatlikud, sest kui see sõlmitakse ja streik lõpeb, ei pruugi see kokkulepe mõnel järgmisel aastal enam pidada. „Ärgem unustagem, et õpetajate palga tõstmine 120%ni Eesti keskmisest palgast on ju ka pikaajaline kokkulepe, aga seda pole täitnud mitu valitsust järjest,“ meenutas Jaagant.

Sel korral päevakorras veel: Haridusminister püüdis käskkirjaga eelarveseadust muuta; miks Martin Herem ära läheb? kas ja kuidas rääkida sõjast ja sõjaohust? Suur tüli teatrite ja publikuga: matsid saalis? KAPO ja professor ja väidetav spioneerimine; Eesti Päevaleht sulgeb paberlehe

Kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi avalikustas ise oma nn Balti riikide tuuri, lendas tõenäoliselt vastu taevast ka Eesti julgeolekuasutuste plaan, kuidas visiiti piisavalt kaua sajalas hoida. Greete Lehepuu Eesti Ekspressist tõdes, et kogu turvaoperatsioon - iseenesest äärmiselt vajalik - distantseeris ürituse rahvast. „Meil on nii palju ukrainlasi Eestis, et kujutasin ette kogunemisi Vabaduse väljakule või Toompea lähedusse, kuhu aga vähegi saab, lipud lehvivad ja ollakse elevuses,“ sõnas ta ja tõdes, et nii siiski ei läinud. Hindrek Riikoja Maalehest lisas, et turvaoperatsiooni korraldajate sõnul tulenes kogu käsitlus ohuhinnangust. „Vilniuses pidas Zelenskõi avaliku kõne, kuhu Leedu president kutsus kõiki inimesi kohale tulema. Eestis sellist asja ei tehtud. Kas see siis tähendab, et Eestis oli ohuhinnangu järgi olukord kuidagi ohtlikum?“ „Minul ei ole ka muud järeldust teha, kui et siin oli mingi põhjus, mistõttu oli kogu korraldus teistsugune kui Leedus,“ ütles Urmas Jaagant Eesti Ekspressist. „Ma tean, et politsei ei saa seda kinnitada ega ümber lükata, alati jääb võimalus, et meie noored ja hakkajad politseijuhid tegid kõik mis võimalik ja natuke rohkem.“ „Päevakorras“ veel: Keskerakonna pooldumise jätkud ja mõjud; kas Eesti peaks ostma osaluse lätlaste Air Balticu lennufirmas? õpetajate streigipäev aina läheneb, aga vähemalt väliselt käib palavikuline kokkuleppe otsimine; kas märtsipommitamise aastapäeval tohib kabareed etendada? naiste hügieenitarbed koolidesse - lõpuks ometi.

Suurte külmade ajal murdub Keskerakonna küljest tuntud poliitikuid aina naks! ja naks! See tähendab, et Riigikogu saalis läheb põnevaks kolimiseks. Saates veel: Kallas vs. Ansip; president saatis seaduse riigikohtusse; tuumajaama tulekust; veebilehtede monitoorimisest

Vaidlustes sündinud tõde ehk Päevakorra 2023. aasta TIPP 12. Mis oli lõppeval aastal kõige olulisem nii oleviku kui tuleviku mõttes.

Võrklaeva avang ja valang tema pihta, Eesti ärihuvid Dubais ja Abu Dhabis, Jaan Toots tahab Narvale erandeid, kuidas müüa geene turvaliselt, kui kõik on haiged, siis kes maksab vaktsiini eest?

„Mind üllatas Martin Helme ettepanek, et nemad oleks küll valmis kompromissi otsima ja alustada võiks Ukraina toetaamise eelnõudest,“ ütles Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. „See on ilmselgelt märk sellest, et nad on väsinud. Nad ei jaksa jätkata riigikogus seda lõputut pidurdamist. Poleks arvanud, et nad nii kiiresti alla annavad.“ Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant tõdes, et kompromissi otsimist oli EKRE ettepanekus vähevõitu. Ukraina toetamise neljast eelnõust vähemalt kaks on seotud rahvusvaheliste lepetega, mida ei saa nii lihtsalt muuta. „Nutikas oli pakkuda see n-ö kompromiss Ukrainaga seotud eelnõude peale. Sel teemal kindlasti Reformierakond ei taha Eestist väljapoole jätta muljet, et sisepoliitiliste võitluste pärast võetakse mõni toetussamm Ukrainale tagasi,“ ütles Jaagant.

Õpetajad on avanud Pandora laeka. Sellest, kuidas nemad streigi teemal käituvad, sõltub tulevikus paljude riigipalgaliste saatus. Saates veel: ubsõlmede lahendamine presidendi juures; talvel pole mitmel pool elektrit; Palestiina toetuse meeleavaldus Tartus tühistati; Sveta baar ja Tactical Food ei suuda end ära majandada. Viktoriinike!

Kas valitsus teeb midagi majanduse turgutamiseks, kes õpetaks autojuhte talvel sõitma, kuidas toovad väiksemad toetused rohkem lapsi, mis kohaga mõeldakse Otepääl, miks meil võõrtöölisi vaja on.

Päevakorras sel korral: keskkonnatasude tõus, Infortar börsile, usaldushääletused riigikogus, tagasivaade kahe partei üldkogudele, mis toimub idapiiril, põhjalik koroonakriisi raport. Kallas, EKRE ja president.

Kas president on jutu- või -tegudemees, miks küll peaministrit praegu umbusaldada, Metsküla kooli saaga VOL 38, ametnikud tahavad riigi veel salajasemaks teha, tsahknast saab Eesti 200 juht, kas õpetajate palgatüli ajab valitsuse laiali ja toob erakorralised valimised.

Saates lisaks õpetajate palgatülile jutuks: Eesti 200 otsib uut juhti (ennustasime!); Nordical on nina norus; Euroopa Liit laieneb; Linnahalli ähvardab (taas) lammutamine. Pikemaks aruteluks avasime riigikontrolli karmi tõdemuse, et Eesti elektrisüsteem võib tulevikus kokku kukkuda. Eluloterii!

„Päevakorra“ saates imestasid Hindrek Riikoja, Greete Lehepuu ja Urmas Jaagant, et riigilt kokku kümme miljonit eurot Nurispalu polügooni laiendamise eest välja kaubelnud valdadest vähemalt üks peab seda summat ikkagi väikeseks. Kuigi kaitseministeeriumi eraldatud ühekordne rahasumma oligi mõeldud kogukondade toetuseks ja omavalitsuste enda otsustada, kuhu seda täpselt kulutada, ei paista see minevat kuidagi rohkem nende inimeste poole, kes päriselt polügooni laiendamisest mõjutatud on. Jaagant leidis, et see on imelik kui vallajuhid panevad laskevälja eest saadud raja lasteaedade remontimisse. Need on asjad, mida vallajuhid oleks pidanud suutma oma eelarvetesse juba niikuinii planeerida. Riikoja märkis, et ilma konkreetsema sihita antud miljonid näevad välja kui vallajuhtide n-ö õlitamine, et nood polügooni vastu võitlemisele vähemalt kaasa ei aitaks.

Päevakorras: sulitembud Riigikogus, koostöö Hiinaga, Keskerakond ikka langeb, automaksu uued ideed, kuidas erakondi rahastada, Greete suur eluloterii.

EKRE saadikud on varemgi paksudesse pahandustesse sattunud, ometi on partei nende eest dzotile viskunud. Grünthaliga nii ei läinud. Päevakorras veel: Riigikogus on kord käest ära: üks varastab ja teine pummeldab. Suur Porto Franco kalliralli kohtumajas. Eesti 200 otsib juhti? Pommiähvardused. Ei saa üle reitingutest. Pikemaks aruteluks avame Eesti koolid.

Värskes saates oli päevakorras: riigikogulaste kütusekasutus; gaasitoru läks katki; Eesti on valmis, et EL-i toetusi enam ei tule? Riigikohus pani õlitehase seisma; Kaitseliidu ülem läheb pensionile. Pikemaks aruteluks avasime taas automaksu teema. Erirubriigina Greete Eluloterii!

Sel korral päevakorras: jalgpalliliidu moraal; Kaja Kallas rünnakul; riik keelab tätokad ja solaariumid? Lauri Hussari kärajad; Estonia teatri juurdeehitus. Pikemaks aruteluks avasime uue esimehega Keskerakonna vaegused ning Isamaa raketisööstu reitingutes.

Pole midagi teha, valitsuse koostatud riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia tekitab nõutust. Milleks see kõik ja kellele? „Suvel oleks justkui olnud see aeg, kus suuri põhimõtteid arutatakse,“ tõdes Greete Lehepuu Ekspressist. „Ma ei tea, miks seda ei jõutud teha. Ja enam me ka ei jõua. Justkui võimatu ülesanne.“ „Pole näinud varem, kus pärast eelarve kinnitamist tuleb valitsus ajakirjanike ette ja sealsamas minnakse vaidlema, kuidas sedasama just kokku lepitud eelarvet ja eelarvestrateegiat täitma hakatakse,“ imestas Urmas Jaagant Ekspressist. „See kõik on nii, et keegi pole väga süvenenud sellesse, mida tehakse ja miks tehakse. Kellel hakkab sellest eelarvest parem? Kas Eesti inimeste elu muudab see eelarve paremaks?“ küsis Hindrek Riikoja Maalehest. „On tehtud rallit, et saaks numbrid tasa, aga pole süvenetud, miks mingeid asju tehakse.“ Saateosalised arutasid veel ka selle üle, miks endiselt skandaali keskmes olev peaministri perekond läks ühe arvamusloo autorilt kahjutasu nõudma ning kas on üldse võimalik teha nii, et haned oleksid söönud ja põllud terved.

Keskerakonna nägu on pöördunud ja lahkujaid tuleb juurde. Kui ebainimlikes tingimustes elavad Eesti kanad.

Keskerakonna uue esimehe Mihhail Kõlvarti valikud aseesimeeste ja peasekretäri osas annavad tunnistust, et ta liigselt vastasleeriga lepitust ei otsi. Kõlvarti prioriteetideks on Tallinn, venekeelne tiib ja lojaalsus. Värskes Päevakorras on lisaks Kõlvartile ja Keskerakonnale juttu ka Riigikogu sügishooaja algusest, Kaja Kallase idavedude skandaalist, Narva võimupöördest ning tuleva aasta riigieelarve puudustest. Stuudios olid Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo ning Hindrek Riikoja Maalehest ja Urmas Jaagant samuti Eesti Ekspressist.

Keskerakonna võimuvõitlus jõuab kulminatsioonini - kes saab uueks esimeheks, Tanel Kiik või Mihhail Kõlvart? Merili Nikkolo ja Urmas Jaagant Eesti Ekspressist ning Hindrek Riikoja Maalehest teevad oma tänamatud ennustused. Aga seda, mille üle otsustada, on keskerakondlastel palju. “Kui esimeheks saab Kõlvart, siis millised on need erakonnad, kes on valmis tegema valitsust mehega, kelle puhul kaitsepolitsei on viidanud tema vene sidemetele,” küsis Riikoja. Kiigel on oma miinused. “Aga me võime ka küsida, et kui erakond vajab muutust, siis mis Kiigega muutub? Ta on olnud senise esimehe Jüri Ratase lähedane kaasvõitleja. Kindlasti on neil erinevusi, aga mis ja kui palju Kiigega muutuks?” ütles Jaagant. Merili Nikkolo ei usu samuti, et Kiik tooks suuri muutusi, ta on olnud nõus sellega, kuidas Ratas on erakonda juhtinud. “Aga mis on Kõlvarti visioon? Milliseks erakond temaga muutub? Ta on väga hea kritiseerija, toob välja nurki, mis valesti tehtud,” leidis ta. Saates vaieldakse veel selle üle, kas Kallase abikaasa vene sidemeid puudutav skandaal on maha vaibumas või ei ole ning kes peaks päästma hädas omavalitsusi, riik või nad ise. Jutuks tuleb ka erakonna KOOS üks esindusfiguure Aivo Peterson, kes sai äsja süüdistuse riigireetmises.

Kas Kaja Kallase saaga on haripunkti saavutanud ja turmtuli jääb vaiksemaks? Kuidas valitsus riigieelarvet plaanib kokku hoida? Kuidas leida koolidesse kümned puuduvad õpetajad? Kas sündimuse langus on pidurdumatu?

Kaja Kallase reaktsioon ja kriisihaldus tema abikaasa ettevõtte Venemaal tegutsemisest on olnud halb ja kurb. Päevakorras veel: Eesti 200 suur krahh (jälle), 400 miljonit eurot nagu maast leitud, kiidame president Alar Karise 20. augusti kõnet, abistatud enesetapu ja eutanaasia seadustamine tuleb arutlusele võtta.

Päevakorras seekord: Vene ja Valgevene kodanikelt on plaan võtta õigus KOV-valimistel hääletada; Narva võimuvahetuse perspektiiv ja poliitilise kultuurivahetuse ootus; lastetute naiste uuringu tormiline lahendus ja ootamatu paus; millal ja kes ometi paneb punkti Toomas Sildami ja rahandusministeeriumi vahelisele jagelemisele?

Presidendi sisenõunik Toomas Sildami vestlused rahandusministeeriumi kantsleri ja ministriga on olnud inetu lugu. Riigimehelik oleks Kadriorust taanduda, aga seda tehes tunnistaks ta süüd. Veel saates: Hussar üritab parlamendi töörahu taastada, kuid pall on hoopis Kaja Kallase käes. Jälle torm, milleks poldud valmis? Mida hakata pihta EISA-ga, mida keegi isegi juhtida ei taha? Slava Ukraini uurimine vajab uut peatükki.

See kriis kõlab tuttavalt: riikliku lennufirmaga on jama, mille nimi on äkiline suur kahjum. Kuidas ometi tuleb see nõukogule üllatusena? Päevakorras veel: vaeste patuste tänav Kadriorus ehk presidendi tühi kukkur ja laetud arvamused; automaks; "kommunist" Läänemets; Tsahnka valikud ministri ja ärimehena.

„See idee ei ole võibolla suurem asi, aga ma ei tea, kas see on nii suur raiskamine,“ tõdes Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant saates „Päevakord“. „Printsiibis on õige, et inimesi tuleks riigiga rohkem suhtlema panna. Veebileht aga kõlab nagu 2007. aasta, kus lähed veebilehele...ma ei tea, kas mingi noor avab brauseli et toksida sisse veebiaadress, et minna sinna jagama ideed, et teeks külaplatsi korda,“ ütles Eesti Ekspressi ajakirjanik Greete Lehepuu. tema sõnul pole mõtet oodata, et mingi korralik veebileht läheks maksma vähem kui see summa, mida Norra maksumaksja raha eest selle projekti jaoks kulutada plaanitakse. „Igasugust sihtrühma tuleb püüda sealt, kus nad on,“ tõdes Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. „Riik peab olema julgem palkama spetsialiste. Liiga tihti põrkume sellele, et riik teeb turunduse, aga sellega tegelevad ametnikud on selles valdkonnas kogemuseta.“ Veel tuli saates juttu RMK puidumüügi kestvuslepingutest, erakondade suvistest reitingutest, puuetega laste ning nende hooldajate kohtlemisest ning vihmavee uputustest Tallinnas.

Kas asi on koalitsioonipartneri viisakuses või suures soojas suves, aga automaksu plaan on kaugel sellest, mida sotsid oma valijatele lubanud on. Miks me sellest ei kuule? Päevakorras veel: Pruunsilla õnnetu annetus Metsküla koolile, raudteeülesõitude lõputu turvamine, Aadu Musta pärand Eesti poliitikas.

„Üritatakse välja mäelda justkui võimalikult keerulist süsteemi, mis oleks samal ajal lollikindel, et ei tekiks olukorda, kus inimesed registreeriksid lihtsalt oma autod kuskile mujale, et pääseda väiksemate maksudega,“ nentis Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja saates „Päevakord“. Saates osalenud Urmas Jaagant ja Greete Lehepuu Eesti Ekspressist tõdesid, et esmalt on vaja aru saada, millist probleemi valitsus üldse lahendada tahab. Praegu paistab, et vähemalt osaliselt soovib koalitsioon kehtestada varamaksu. Saates on juttu veel Keskerakonna sisevõitlustest, mille kohta teevad saateosalised ka oma ennustused.

Seekord "Päevakorras": Keskerakonna tormilised päevad, TTJA plaanid meediaruumi tõeväärsuse hindamisest, sahinad erakorraliste valimiste esilekutsumisest, kirikute nõukogu võimalik abielublokk

Kas Alar Karise ähvardus tulevikus usaldushääletusega eelnõude vastu võtmist mitte aktsepteerida ka tegelikult midagi maksab? Miks valitsus kärpimisel lati alt läbi jookseb? Hooldereformi start on konarlik, kui kiiresti riigipiir välja tuleks ehitada ning milliseid väikekoole meil vaja on.

Opositsioon ei seljatanud Riigikohtus koalitsiooni – kellele sellest kasu on? Miks tuli Kaja Kallast umbusaldada just praegu mitte juulis või augustis, kes muretseb erakondade reitingute pärast, kuidas eksamitulemusi parandada, mis päästaks Eesti majanduse.

Idapiiril juhtunud intsidendis on küsimusi jätkuvalt rohkem kui vastuseid, sest kahe politsei töötaja sattumine kogemata Vene poolele tundub praegusel ajal lihtsalt uskumatu. Värskes Päevakorras arutleti veel, milline on vastvalitud juhtide käe alla EKRE ja Isamaa saatus, miks põhikooli matemaatikaeksami tulemused tänavu tagasihoidlikud olid, kas Eesti 200 suudab uutest skandaalidest välja ujuda ning kuidas mõjutab pikk kuivus toidu hindu ja inimeste rahakotti. Stuudios olid Karoliina Vasli Delfist, Urmas Jaagant Eesti Ekspressist ja Hindrek Riikoja Maalehest.

Ajakirjanikud Urmas Jaagant, Hindrek Riikoja ja Karoliina Vasli ennustasid, et Peeter Ernits kogub EKRE esimeheks kandideerides vastavalt 15, 25 ja 20 protsenti häältest. Kes täppi paneb, selgub homme, aga see ei muuda asjaolu, et EKRE valib esimeheks tagasi Martin Helme. Kui Ernitsa kandideerimise selgudes paistis, et tal ei ole peaaegu midagi kriitilist öelda praeguse partei juhtkonna kohta, siis nüüdseks on ta sõnastanud juba mitu olulist aspekti, mida erakond on teinud seniste juhtide vedamisel kehvasti. Juhti valib homme ka Isamaa ning seal on juba selge, et erakond saab uue esimehe. Aga kas see on Urmas Reinsalu, Tõnis Lukas või Lea Danilson-Järg? Saates jõutakse järeldusele, et võitja pole enam nii kindel kui võis arvata nädal tagasi ning ei saa välistada, et hääletamise teise vooru jõuab ühe vana olija kõrval ka Danilson-Järg. Veel on saates juttu intriigidest kultuuriministeeriumis ning vaibumatust lärmist ümber ühenduse Salk.

Tõenäoliselt ei tea me kõiki asjaolusid, miks prokuratuur kahele Isamaa liikmele, ärimees Parvel Pruunsillale ja endisele Tartu abilinnapea Priit Humalale kahtlustuse esitas. Küll aga panevad seni teada olevad detailid küsima: ega ei juhtu taas nii, et lõpuks kohtus asi vett ei pea?

EKREst sai napilt Eesti populaarseim erakond, kuid mis sellest ka kasu on? Lea Danilson Järgil on lootust Isamaa esinaiseks saada pigem kahe aasta pärast. Kas abieluvõrdsus tuleb jõuga läbi suruda või peaks esmalt ühiskonna hoiakuid muutma ning kas lapsendamine tuleks praegusest seadusest välja võtta. Pisut räägime sellestki, kas palliplatsil on keelatud vaid rassistlik solvamine või kõik halvad sõnad.

Opositsiooni murdmine oli koalitsioonile väike võit. Miks Kaja Kallas ei mõtle, mida ta ütleb? Millal Johanna -Mariia Lehtme Riigikogu kohast loobub? Kas valitsus tõesti arvab, et ääremaal asuvad nii rikkad vallad, et neilt võib raha ära võtta ehk kas KOVide vahel raha ümberjagamisest tõuseb tulu?

„Vanemuise juhi kohale oli konkurss, kus lõppvoorus kolm kandidaati, aga Aivar Mäe enda sõnul konkursil ei osalenud,“ ütles Urmas Jaagant saates „Päevakord“. „Aga kui pärast konkursi luhtumist oli võimalik teha otsepakkumisi, oli Mäe sellest ametis huvitatud ja võttis selle vastu. Mis mulje see jätab?“ Greete Lehepuu sõnul peaks üldse esmalt küsima, kas pärast Estonia teatris sealt lahkumisega lõppenud skandaali võiks Vanemuise nõukogu leida, et Mäe sellesse ametisse sobib. Isegi kui Mäed milleski süüdi ei mõistetud. Veel arutatakse saates riigikogus kujunenud olukorda, kus opositsioon on pea täielikult halvanud parlamendi töö. Kes on süüdi ja miks seda kõike üldse tehakse? Saates tuleb juttu ka Saaremaast, mis pärast koroonaviirust ja elektrikatkestusi on nüüd kimpus joogivee reostusega. Samuti arutatakse, miks on alkoholisurmade hulk hakanud jälle kiires tempos kasvama ning kas poleks aeg ikkagi tõsta alkoholiaktsiisi järsult palju kõrgemale.

Tänases „Päevakorra“ saates tõdesid Hindrek Riikoja, Greete Lehepuu ja Urmas Jaagant, et EKRE sisemise arutelu jõudmine avalikkuse ette näitab, et ka selles parteis ei püsi kõik lõplikult vaka all. Küll peavad praegu EKRE valimissõnumeid ja juhtimist kritiseerivad noored ekrelased peavad esmalt mõtlema, kas nad ise tegid piisavalt, et erakonnale tugev tulemus tuua. Samuti on kummaline kritiseerida erakonna valimissõnumeid nüüd kui valimised on läbi, aga valimistel nendega valijaid püüda kannatas küll. Veel räägitakse saates, kuidas heast riigivalitsemisest pole juttugi kui valitsus jätab suuele maksueelnõude kobarale ning vastuolulisele abieluvõrdsuse eelnõule arvamuse avaldamiseks aega vähem kui viis tööpäeva. Arutatakse ka, kas vene üliõpilastel peaks lubama Eestis nüüd õpinguid jätkata, nii nagu on soovinud Eesti ülikoolid.

Valitsuse plaanitavad maksumuudatused ei kata kogu rahavajadust, mistõttu ei ole me veel kõike näinud - tuleb ka eraldi riigikaitsemaks, ütles Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja tänases „Päevakorra“ saates. Koos Eesti Ekspressi ajakirjanike Urmas Jaaganti ja Greete Lehepuuga arutatakse saates lähemalt valitsuse esimes maksupaketi mõju ning selle riske. Samuti võetakse teemaks võrokeste meeleheitlik võitlus Nursipalu polügooni laiendamise vastu, millega nüüd valimiste järel tahav uus valitsus edasi liikuda kiiresti ja konkreetselt.

Esimese hooga saavad Riigikogus kinnitatud kooseluseaduse rakendusaktid, abieluvõrdsuse kehtestamine jääb esialgu tõenäoliselt aga ootele, sest täit üksmeelt koalitsioonis selle osas veel ei ole, ennustatakse värskes Päevakorras.

Päevakorra saatejuhid ei jõudnud ühisele meelele, kelle elu uue valitsuse koalitsioonilepe halvemaks või paremaks teeb. Eesti Ekspressi ajakirjanik Greete Lehepuu leidis, et tervikuna kirjeldavad valitsuse plaanid sellist Eestit milles tema tahaks küll elada. Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja on veendunud, et uus valitsus ütles kokkuleppega selgesti - suuremaid peresid, kus kolm ja rohkem last, nad Eestisse ei soovi. Seda põhjusel, et kõiksugu muudatused teevad otseselt või kaudselt enim haiget just neile, kus peres rohkem lapsi kui kaks ning kelle sissetulekud on Eesti keskmise juures.

Maksutõusudest uus valitsus tõenäoliselt ei pääse, Kuhu on kadunud Eesti 200 juht Lauri Hussar, sest läbirääkimistel kipub tooni andma erakonna eelmine juht Kristika Kallas. Kas rahvakohtunike süsteem tuleks Eestis ringi vaadata, mis Yana Toomilt nii pentsikud avaldused. Kas Sandra Särava passib Majandusministeeriumi asekantsleriks sobivust oma ametisse. Stuudios olid Hindrek Riikoja Maalehest ning Urmas Jaagant ja Grete Lehepuu Eesti Ekspressist. Värske Päevakord tuleb välja igal reedel.

Värskes „Päevakorra“ saates leidsid Hindrek Riikoja Maalehest ja Urmas Jaagant Eesti Ekspressist, et Eesti Energia juhtidele makstavate tulemustasude ning konkurentsikeelu hüvitiste puhul tuleb vaadata mitte nende poole, kes need summad saavad, vaid nende poole, kes neid maksavad. Selleks on Eesti Energia nõukogu. Saates tuleb veel juttu ägenevast võitlusest Keskerakonna esimehe kohale, Isamaa järeldustest, mis läks valimistel valesti ja kuidas süüdi olid kõik teised peale erakonna juhtide ning kuidas sotsid vaatavad oma sõnumites ja tegudes keskkonnateadlike tulevaste valijate poole.

Elmar Vaheri ja Eerik Heldna ümber lahvatanud tööstaaži ja pensioniskandaal on juriidiline sasipundar, millest mehed võivad veel võitjatena väljuda. Värskes Päevakorras räägivad Hindrek Riikoja ja Urmas Jaagant veel, kas prokuratuur mõõdab kõik ühe puuga, kas Mihhail Kõlvartil on lootust saada Keskerakonna juhiks, kuidas on nädalaga edenenud valitsuskõnelused ning milliseid väikekoole tuleks sulgeda.

Delfi uues poliitpodcastis Päevakord tõdesid Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant ja Hindrek Riikoja Maalehest, et voliniku teema justkui juhuslik üles kerkimine on tegelikult osa koalitsioonikõnelustest, kus Reformierakond edastab partneritele sõnumeid ka kaude. „Nende positsioon on tänu 37 parlamendikohale lihtsalt väga tugev,“ ütles Jaagant. Hindrek Riikoja sõnul võiks Reformierakond aga meenutada ka Edgar Savisaart, kellele tundus samuti pikka aega, et nad on võitjad ja ülitugevad. „Kuidas see kõik Savisaarele ja Keskerakonnale lõppes, teame me aga kõik,“ lausus ta. Päevakorras vaadati otsa ka koalitsioonikõneluste käigule, kus sprindi asemel joostakse praegu maratoni. Jutuks oli ka Tallinki suuromaniku Infortari võimalik börsile minek, Euroopa Liidu suur majade renoveerimisplaan ning riigiametnike palkade tõus ja avalikustamine. Uus Päevakord jõuab kuulajateni igal reedel. Saatejuhtideks on Hindrek Riikoja Maalehes ja Urmas Jaagant Eesti Ekspressist.

Enne valimisi maha vaikitud riigieelarve puudujäägi katmiseks võiks hakata taas mõtlema ettevõtete tulumaksu kehtestamisele, sest alternatiivideks on inimeste toetuste kallale minek või ulatuslikud kärped riigiautustest. Inimeste rahakoti kallale ei laseks valitsusel minna opositsioon, riigireformi pärsib aga pealiskaudsus. Delfi uues poliitipodcastis Päevakord otsisid Eesti ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant ja Hindrek Riikoja Maalehest kohti, kuidas Riigieelarve miinust vähendada. Jaaganti sõnul võib Reformierakond küll rääkida tasakaalus eelarvest, kuid sellest hoolimata tuleb riigil veel mõnda aega loota ka laenurahale. Hindrek Riikoja sõnul peab valitsus arvestama, et mitmed kärpeplaanid võid opositsioon venitamistaktikat kasutades nullida ja seetõttu tuleb hoolikalt valida, kust kokku hoida. „valida on kas inimeste toetuste, riigi kulude või ettevõtluse vahel,“ rääkis Riikoja. Urmas Jaagant ennustas, et järgmisel neljal aastal näeme me tavapärasest enam, et eelnõusid surutakse läbi valitsuse usaldushääletust kasutades, sest nii saab asju kiiremini teha. Opositsioon oma tema hinnangul kindlasti hääleks ja see teeb valitsuse elu raskemaks. Saates analüüsiti veel, miks sai Isamaast nende valimiste suurim kaotaja, kas elulootust on EKRE püüul e-valimisi vaidlustada, kuidas peaks Riigikogu minema edasi punamonumentide seadusega ning miks küll Euroopa Komisjon Henrik Hololei lennupiletitesse nii jahedalt suhtub.