Tänase saate külaline Thea Karin jutustab meile Tuneesiast. Enamuse Tuneesias viibitud ajast on Thea veetnud riigi lõunaosas Douzi piirkonnas, mida nimetatakse kõrbeväravaks. Kui pealinn Tunis on euroopalik, siis mida enam minna lõunasse, seda autentsemaks eluolu muutub. Juttu tuleb kohalikest pulmadest (näiteks on köögimööbel hea kink pulmadeks), et naised võivad lahutuse sisse anda, et seaduse alusel on naised ja mehed võrdsed (mis pole Araabiamaades tavaline), eurooplannasid lantivate tuneeslaste sõnavarast, miks peaks Tuneesias naeratamist (teatud olukordades) vältima ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla. Thea on raamatu „Minu Tuneesia” autor.

Tänase saate külaline Riina Õun kõneleb kuulajatele Mehhikost. Alustuseks kiidab Riina väga Mehhikot ja mehhiklasi – ta ise ei tajunud seal reisides ohtu ning leiab, et mehhiklased on väga külalislahked inimesed. Ometi oli ka ohtlikke või vähemalt ohtliku maiguga sündmusi. Näiteks kui üks mehhiklane kutsus enda kodu hoovi, et midagi näidata, kuid Riina silmas puu najal seisvat püssi... Juttu tuleb veel Temazcali tseremooniast (ja mis see üldse on), kuidas turistimasse vältida, püramiidi otsa ronimisest, juhuslikust kohtumisest merikilpkonnaga ning palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Nelli Janson vestab kuulajatele New Yorgist. Nelli reisi peamine eesmärk oli eriline ning enamikele inimestele kättesaamatu: nimelt osales ta Nasdaqi (USA väärtpaberibörs) kellahelistamise tseremoonial. Selle raames nägi ta isegi hetkeks enda pilti Times Square’i reklaamitahvlil. Saates tuleb juttu ka tänupühade veetmisest kohalikus kodus ning sellest, mida jõukamad ameeriklased arvavad USA majandusest ning hinnarallist. Kui tänupühad ise oli meeldivalt mittemateriaalne, siis sellest järgmisel päeval aset leidnud must reede hoopis midagi muud... Sel puhul läks Nelli juba varahommikul poodlema kuulsasse kaubanduskeskusesse Macy’s. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised Talvis Lankots ja Kaisa Kuus tegid aasta jooksul kaks tiiru ümber maailma ja külastasid 52 riiki. Reisi planeerides oli peamine eesmärk, et kogu aeg oleks soe. Lisaks taheti käia võimalikult paljudes riikides, mida nad enne külastanud ei olnud. Saates jutustavad maailmarändurid postapokalüptilisest vaatepildist Saalomoni saartel (kruiisilaev on ranniku kõrval külili vajunud, sest kohalikud tulistasid seda röövimise eesmärgil), kuidas Tongal tühja bensiinipaagiga sai saarele tiir peale tehtud (sest pühapäeval olid absoluutselt kõik poed ja bensiinijaamad kinni – ainsana avatud kirikud), avariist Ida-Timoris, lutikatest Sydney hotellis, kui hästi või halvasti nad ninapidi koos olles läbi said ja palju muud. Kaisa meenutab ka koledat hetke, mil oli veendunud, et Talvis on surnud... Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on laulja Triin Lellep, kes räägib Egiptusest. Püramiidide maad on ta nimetanud oma südamekoduks ning seal käinud ligi kümme korda. Nüüdisajal Egiptuses käies eelistab Triin külastada pigem Kairot ja väiksemaid linnu, selle asemel, et vedeleda mõnusalt kuurordis. Ta ütlebki kindlalt, et täiesti mõttetu on minna Egiptusesse ja lihtsalt istuda kuurordis. Veel on saates juttu, kuidas inimesed on päriselt näljas, loomad söövad prügihunnikus (ja muuhulgas ka plastikut), kohalike meeste suur unistus on saada eurooplannast naine, mis palka pakuti Triinule kontsertide andmise eest, miks on majad poolikud ning levinud hotellipetuskeemist (mille ohvriks ta langes). Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Hiie-Liin Tamm nimetab Lissaboni oma teiseks koduks. Just Portugali pealinnast tänases jaos juttu tulebki. Algul tegi Hiie-Liin Lissabonis kaugtööd, kuid hiljem jäi sinna paiksemaks, sest kohtus oma tulevase elukaaslasega. Muuseas, Portugal on kaugtöötajate jaoks hetkel üks kuumemaid sihtkohti Euroopas – Hiie-Liin selgitab ka, miks. Et Lissaboni on kolinud palju välismaalasi, on sealsed hinnad päris korralikult kerkinud. Kohalik enam naljalt Lissaboni keskmes korterit üürida ei jõua – alla 1000 euro kesklinnas ühetoalist korterit ei saa. See kõik on põhjustanud ka negatiivse suhtumise välismaalastesse ja valitsusse, kes pole midagi ette võtnud (mujalt tulijatele on hoopis kümneks aastaks kehtestatud maksusoodustus). Saates tuleb veel juttu sellest, mis põhjusel pole Lissabon väikeste lastega reisides võib-olla parim sihtkoht, miks vältida autoga liiklemist ning milliseid erilisi kohti nii Lissabonis kui selle lähistel külastada. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Cristo Pajust räägib oma elust Malaisias. Cristo kolis esimest korda Malaisiasse enam kui kümme aastat tagasi – põhjuseks oli hirm mugavustsooni takerdumise ees. Saates tuleb juttu nii äri ajamise nüanssidest, Malaisia pruudist, mis on kotijook, missugustesse veidratesse olukordadesse võib kinnisvaraturul sattuda ja palju muud. Ühtlasi annab Cristo ka nõu, milliseid paiku Malaisias külastada ja mida võib südamerahus vahele jätta. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Gerda Carina on portreefotograaf ja kunstnik, kes on juba enam kui kümme aastat välismaal elanud ning teinud seal suuri tegusid. Gerda hinnangul on üsna tavapärane arvamus, et loomeinimesed peaksid olema justkui nälgivad kunstnikud. Tema aga loob kunsti ning on samal ajal ärinaine. Kui Gerda keskkooli lõpetas, lendas ta üheotsapiletiga Londonisse ja hakkas oma elu seal üles ehitama. Algul oli väga keerulisi perioode, näiteks oli tal mingil ajal vaid 1 nael (pisut üle 1 euro) päevarahaks. Ometi tundis noor naine, et pigem sureb kui loobub ja tuleb koju tagasi. Gerda meenutab, et päris valus oli kuulda, kui talle öeldi, et Londonis pole ta mitte keegi. Eestis oli tal juba suur klientuur, kuid Londonis oli tarvis nullist alustada… Saates jutustab Gerda loo sellest, kuidas end välismaal üles töötas. Teemaks tuleb kullaga maalimine, milliste kuulsustega on koostööd teinud, mis hetkel ta läbi põles ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Margus Kalam jutustab erinevatest Aasia festivalidest, kuhu on sattunud. Nii mõnelgi neist on ta olnud ainus välismaalane. Peamiselt on juttu Timori saarel toimuvast Tebe Bei Mau-st ning Sumba saarel aset leidvast Pasolast, aga ka sealsetest matustraditsioonidest (mis annavad lausa festivali mõõdu välja). Mõlemad saared kuuluvad Indoneesia koosseisu. Näiteks on Marguse sõnul sumbalaste jaoks surm kõige tähtsam sündmus ning selleks valmistutakse terve elu. Miks tuli Pasola festivalil „päris sõja” puhkedes joosta nii, et selg on ees ning mis puhul pidi sekkuma märulipolitsei. Et igasuguse hoone (ka kuuri) ehitamiseks on vaja ohverdada koer. Kui palju ja kui hinnalisi saronge on Margusel kodus. Kuidas taheti Margusele kohalik peretütar naiseks anda ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Instagrami mentor Katriin Mangus räägib tänases saates oma elust Los Angeleses. Katriinile on Ameerika Ühendriigid meeldinud pikalt ning et tema elukaaslane oli suundumas USA-sse praktikale, tundus just õige aeg ka enda unistus teostada ja tõotatud maale kolida. Kuigi Katriin esiti Los Angelese enda jaoks välistas, koliti lõpuks just inglite linna. Ja just see on nüüd tagasi vaadates tema arvates õige otsus. Katriin tegeleb Instagrami sisu loomisega, mistõttu oli äärmiselt oluline leida ilus kodu. Viimaks maandusid nad mõne tänava kaugusele ookeanist ning maksavad selle korteri eest 3500 dollarit kuus. Oleks saanud 4000 dollari eest ka ranna äärde, aga maja oli vana ning kuuldavasti oli probleeme rottide ja putukatega... Saates on veel juttu USA-s elades saadud õppetundidest, Instagrami turundamisest ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänases saates räägime välismaal abiellumisest. Meie külaline Kristi Valtri sõudis maikuus abieluranda just Itaalias. Kristi ja tema abikaasa soovisid abielluda Itaalia põhjaosas Garda järve läheduses ning saatsid juba Eestis olles mõningatesse peopaikadesse päringud. Kuna e-maili teel suhtlused ei õnnestunud, valisid nad portsu potentsiaalseid kohti välja ning lendasid Itaaliasse neid väisama. Lõpuks osutus valituks hoopis koht Iseo järve ääres. Kuigi üldiselt kulges pulma korraldamine hästi, tuli kohalike teenusepakkujatega sõlmida kirjalikke kokkuleppeid. Et neid reaalselt täidetaks. Päris palju oli ka seletamist, miks paar midagi konkreetselt tahab – näiteks oli itaallaste jaks arusaamatu, et pärast torti tahetakse pakkuda veel ka külma lauda... Saates on veel juttu sellest, mis perioodil on parim Itaalias abielluda, miks pruut oma pulmas toidust ilma jäi, mis oluline asi pulma minnes Eestisse unustati ning miks oleksid mõned pulmakülalised peaaegu hiljaks jäänud. Viimaks nendib Kristi, et Itaalias on pulma korraldamine odavam kui Eestis. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Maria Karumets pani koos elukaaslase Tuljoga kolm last bussi (neist väikseim tol hetkel 9kuune) ja võttis suuna lõunamaale. Kokku veedeti ligi kolm kuud Kreekas. Maria tunnistab, et on alati olnud rändurihing ning laste tulek ei pannud reisimist pausile. Kolme lapsega bussis reisides tuli tema sõnul küll keerulisi olukordi ette, aga neid on ka kodus olles. Bussis on lihtsalt ruutmeetrite arv väiksem ning pole nii lihtne pääseda end tuulutama. Saatekülaline kinnitab, et reisimine mõjus lastele hästi ning põnnid olid rõõmsad vanemate jäägitu tähelepanu üle. Lõppkokkuvõttes polnud hullu ka sellest, et võsukesed korduvalt haigeks jäid... kuigi tõesti, kõhulahtisuse käes vaevlevate lastega oli bussis keeruline. Saates tuleb juttu veel sellest, miks on Kreeka hea asukoht pikemaks peatumiseks; mis sai, kui nende sõiduk katki läks; kuidas pisikeste lastega ebamugavates oludes hakkama saada ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kelli Bjørtomt on elanud üheksa aastat Norras. Ta on abielus norrakaga ning nende peres kasvab kolm last. Kui esialgu elas pere Oslo äärelinnas, siis peagi koliti põhja Åndalsnesi linnakesse. Kelli nimetab seda päris Norraks – selleks, mida postkaartidel kujutatakse. Saates jutustab Kelli hosteli ja kohviku avamisest, mis puhul läheks tegutsemisluba pool miljonit kallimaks, kuidas väikelinnas saab rohkem palka kui pealinnas, inimeste ebatervislikust elustiilist, mis on Eestis parem kui Norras (ja paneb norrakaid üllatuma). Loomulikult on juttu ka rahast. Kelli toob välja, et kui vanasti oli Eestis reisida ja väljas süüa nende jaoks odav, siis nüüd kulub raha praktiliselt sama palju nagu Norras. Samuti kinnitab ta, et võib kuulda ka norrakaid kirumas, et elu on läinud kalliks. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Johanna-Kadri Kuusk seilas viis päeva Admiral Bellingshauseni pardal. Alustuseks on veidi juttu Admiral Bellingshauseni seekordsest ekspeditsioonist, mis viib Arktikasse. Johanna-Kadri tegi kaasa esimese etapi Sillamäelt Kopenhaagenisse. Saatekülaline tunnistab, et üllatus, kui luksusliku laevaga tegemist on. Kogu olemine oli seal üsna mõnusaks tehtud – nii nendibki ta, et eestlased ikka oskavad elada. Muuseas, olemas oli isegi vann. Tõsi küll, kõigest purgisuppide hoidmiseks. Johanna-Kadri jutustab saates veel Admiral Bellingshauseni igapäevasest olmest ja tegemistest, mis ilm neid kostitas, Gotlandil veedetud jaanipäevast ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Daisi Kuuse räägib Suurbritanniast: peaasjalikult Walesi pealinnast Cardiffist ja Londonist. Daisi armastus Suurbritannia vastu algas juba pikka aega tagasi, kui ta mingi perioodi Cardiffis elas. Alates sellest on ta püüdnud käia iga aasta sealmail – kui vahepeal oma lemmikriiki külastada ei saanud, hakkas ta seda unes nägema. Walesi puhul meeldib talle inimeste tähelepanelikkus ja hoolimine. Samas Londonis pole kohalikel sellisteks asjadeks aegagi... Sellegipoolest plaanis Daisi kolida päriseks just Londonisse, sest soovis suuremat väljakutses kui Cardiffis elamine. Saates selgitab külaline, miks plaan siiski katki jäi. Episoodis tuleb juttu veel sellest, kui keeruline on saada ilma piimata teed, miks on okei Walesis teiste autot kriipida, draakonitest, prügimägedest tänaval... Daisi annab ka nõu, milliseid mitteturistikaid kohti Londonis külastada. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Saara Arulaane jutustab oma kogemusest Kariibi mere kruiisilaeval. Kruiiside valik võtab huvilisel lausa silme ees kirjuks. Saara valis enda jaoks sobiva kruiisi hoopistükkis selle järgi, millisel seminaril (laeval toimuvad tavaliselt erinevad seminarid) ta soovis osaleda. Laev ise oli loomulikult samuti uhkemast uhkem: reisijaid oli umbes 2800 ja personali 1200, buffet toiduvalikud olid suurepärased, rohkelt tegevust ja võimalusi nautida. Juttu tuleb, millal on kõrghooaeg kruiisimiseks (lähtuvalt orkaanihooajast); erinevate saarte külastamisest (justkui reisimise kiirtoit?); noroviiruse puhkemisest laeval; miks mõned ameeriklased käivad samal kruiisil kümme korda; mis juhtub, kui jääd laevale hiljaks ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Tiina Pärtel räägib nii oma elust Seattle'is, reisimisest Ameerika Ühendriikides kui ka käigust Ladina-Ameerika ühte ohtlikumasse riiki, Hondurasesse. Peamiselt keskendume podcastis elule ja olule Seattle'is. Juttu tuleb näiteks kõnniteede probleemist (trend on jalutada koertega, mitte beebidega), miks uhkeldab linnas Lenini kuju, kodutuse probleemist ja palju muud. Et Tiina reisis ka Ameerika Ühendriikides ringi, oskab ta jagada erinevate rahvusparkide osas kogemusi. Korra vigastas ta end lausa sedavõrd, et pidi pöörduma Las Vegase traumapunkti. Seal sai ta aga ühe veidra kogemuse osaliseks... Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Ornella Jõgi on kuue üürikorteri omanik. Just tänu investeerimisega finantseerib ta oma teist suurt kirge – reisimist. Ornella räägib saates finantsvabaduse poole pürgimisest, mil moel on Austraalia seotud üürikorterite ostmisega, miks on diginomaadi elu valikute küsimus, kuidas Hondurases rahutuste tõttu ühte linna kinni jäi, mis põhjusel ta naudib odavates majutuskohtades ööbimist, kas ja kuivõrd korterite üürnikud tema reise on seganud ja palju muud. Samuti jutustab ta meile oma unistusest: sõita karavaniga Alaskast Patagooniasse. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised Asko Külmsaar ja Merill Mägi räägivad matkabussiga Balkanil reisimisest. Asko ja Merill tunnistavad, et ostsid matkabussi kui põrsa kotis. Asko võitis oksjoni ja sai bussi omanikuks, ilma et oleks seda enne näinud. Ta naerab, et juba bussiga ülevaatuselt läbi saamine oli ulme... Kui matkabuss oli piisavas korras, suunduti sellega Balkaniriike avastama. Saates jutustatakse mägede võlust; beebiga reisimisest; kuidas valida ööbimisi; kohast, mis meenutas õudukat; kuidas nad sõitsid bussiga vastu seina ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalisi on kaks: Birgit Kalmus ja Eevi Sööt. Juttu tuleb vanaema-lapselapse ühistest reisimistest. Vanaema Eevi ei ole alati armastanud reisida, kuid pisukese kavalusega meelitasid pereliikmed ta Islandile. Nüüd käib proua juba meeleldi erinevaid paiku avastamas. Tavaliselt reisitakse suurema seltskonnaga ning Eevi kiidab, et ta tunneb end alati hoitult. Saates räägime näiteks, kuidas pensionär saab palju reisida, kui palju võib vanaema reisiplaani osas sõna sekka öelda, kuidas ta kord Islandil saapatalla ära kaotas, autopagasnikus istus ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Susanna Veevo jutustab meile Iraanist, kus ta on rännanud palju ja aja jooksul seda riiki armastama hakanud. Küll aga on pealinna Teheraniga tal jätkuvalt veidi vihkamise suhe, sest see linn on liiga intensiivne. Saates tuleb juttu näiteks kombluspolitseist – ebameeldiv politseiliik, mis püüab trahvida inimesi, kes avalikus kohas liiga kõvasti naeravad või ei ole (kogemata) õigesti end katnud. Kuigi kombluspolitsei turiste niivõrd ei kiusa, kehtivad ka välismaalastele enda katmisel ja käitumisel samad reeglid, mis kohalikele. Muuseas, Iraan on ainus riik maailmas, kus ka turistid peavad järgima täpselt samu reegleid, mis kohalikud. Veel jutustab Susanna naiste olukorrast. Kuigi paljud kohalikud naised on kõrgharitud, on neil tööl käimine komplitseeritud ühiskonna suhtumise pärast. Iraani mehed usuvad aga täiesti siiralt, et lääne naised on kerglased – Susanna avaldab ka põhjuse, miks nii arvatakse. Kuna Susanna on reisinud Iraanis nii üksi kui ka mehega, tajub ta, kui erinev on olnud kohalike suhtumine. Üksi reisival naisel on päris keeruline. Kuula ka põnevaid lugusid ajutistest abieludest, mitmenaisepidamisest, iraanlaste kodudest ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla. Susannal ilmus hiljuti ka raamat "Minu Iraan".

Tänase saate külaline Indrek Niibo jutustab Gruusias asuvast Tusheti piirkonnast – tema sõnul on see kui muinasjutumaa, mis aga ei sobi igaühele. Ise on ta Tushetit nüüdseks külastanud kaks korda. Ainus tee, mida mööda Tushetisse saab, on avatud ainult neli kuud aastas. Ülejäänud perioodil saab sinna liikuda vaid helikopteriga. Kasutades neid nelja kuud aastas, mil tee on avatud, tasub aga kindlasti palgata kohalik autojuht, sest tee on karm. BBC on nimetanud selle isegi maailma kõige ohtlikumaks sõiduteeks. Aga hooldamata tee pole ainus sealne oht, näiteks hirmutavad võõraid ka lambakarjasid valvavad metsikud koerad. Saates tuleb juttu sellest, mida arvas Eesti kindlustusfirma Tushetisse minekust, miks toit tuleb kaasa tassida, millised on kohalikud inimesed, mil määral on moodsat maailma end seal sisse seadnud ja kui palju on võimalik seal üldse turiste näha. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Anete Kruusmägi veetis kolm kuud Balkanil Albaanias. Anete tunnistab, et eeldaski juba enne reisi, et Albaania on justkui Euroopa India ning seal tuleb euroopalikust mugavustsoonist välja astuda. Samas on Albaanial väga palju erilist pakkuda, kui lasta end lõdvaks ja lihtsalt elamustel kanda. Saates on juttu näiteks kohalike igapäevasest kombest mööda promenaadi patseerida, masendavast keskkonnahoiust, mida arvestada ühistranspordi kasutamisel, albaania tantsudest, narkodiileritega kokku puutumisest ja palju muud. Viimastel aastatel on saanud Albaaniast turistide hulgas võrdlemisi populaarne koht – arutleme ka selle üle, miks see nii on ja mida seal ette tasub võtta. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Helena Pruul viib meid oma juttudega Arktikasse Teravmägedele. Helena viibis Teravmägedel terve juulikuu ning tema sõnul polnudki nii külm nagu võinuks oodata. Keskmine temperatuur peaks sel ajal olema 6 kraadi, kuid soojematel päevadel ulatus näit lausa 16 kraadini. Et Helena oli seal matkagiid, sai ta uudistada Teravmägede imelist tühjust. Külake Longyearbyen on üsna rahvusvaheline ja kõik vajalik olemas, kuid sealt väljudes tervitab lõputu tühjus. Muuseas, turist ei tohigi üksi külast välja minna (kui tal just relva kaasas ei ole), sest välistatud ei ole võimalus, et kohtutakse mõne jääkaruga. Jääkaru jaoks on inimene aga saakloom. Korra Helena grupp siiski nägi jääkaru, kuid õnneks märkas loom muud saaki ja nemad pääsesid. Veel on juttu Arktika ööelust, mil moel on kliimamuutused mõjutanud sealset loodust, mis on põnevamad tegevused Teravmägedel ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Claudia Traumann veetis koos elukaaslase ja pooleteiseaastase tütrega kuu Tansaania saarel Sansibaril ja kaks kuud Dubais. Ise oli ta sel ajal rase. Claudia tunnistab, et tema arvates on talvisel ajal Eestis väga raske rase olla - seepärast ta meeleldi ka välismaale pages. Kui algul oli plaan olla kolm kuud Dubais, siis lugedes erinevate paradiisisaarte kohta, jõudis ta Sansibarini. Enne piletite ostmist uuris ta mõlema paiga turvalisuse ja arstiabi kättesaadavuse kohta. Kuigi Sansibar on Saaremaa suurune saar, leidub seal mitu naistele mõeldud haiglat. Sealsed teenused on ka üsna odavad... kuid samas ei pruugi olla kohalike jaoks ikka taskukohase hinnaga. Samas Dubais olid samad teenused hoopis sadades eurodes, õnneks kattis reisikindlustus neist enamiku. Saates annab Claudia nõu, kuidas valida rasedana reisikindlustust, mida väikeste lastega Dubais ja Sansibaril ette võtta ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Merily Ruus veetis praktika Kreeka meditsiinilaboris. Merily nendib, et sealsetes laborites pole isegi mitte nii korrektset laborimööblit nagu Eestis – kohati oli hoopistükkis tunne nagu oleks nõukaaegsesse korterisse astunud. Samamoodi vilistati rangetele reeglitele ja ohutusest õieti kinni ei peetud. Nii palju, kui Merily kohaliku meditsiiniga kokku puutus, siis seda ta kiidab. Tema hinnangul on Kreeka arstide suhtumine isegi paremgi kui Eestis – patsient on kõige olulisem. Veel muljetab Merily Ateena linnast kui elukohast ning annab nõu, milliseid paiku Kreekas külastada tasub. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Liis Ingram nimetab reisimist oma eluviisiks ja tõdeb, et on nakatunud reisipisikusse. Reisides kohtus ta ka oma tulevase abikaasaga, kellega abielluti Lõuna-Aafrika Vabariigis. Liisi austraallasest abikaasa töö on huvitav – nimelt tegutseb ta Hollywoodi filmide tootmise juures ja saab seetõttu paljudes erinevates paikades elada. Abiellumine Lõuna-Aafrika Vabariigis oli põnev ning palju oli seal ka spontaansust. Näiteks kirjeldab Liis, kuidas joosti viimasel hetkel kleidi järele, osteti ristmikul kerjuselt pulmalilled ning osasid külalisi nägi Liis esimest korda pulmahommikul. Praegu on Liisil ja tema abikaasal pisike laps, kellega lennatakse tihti Londoni vahet. Lõpetuseks on juttu ka sellest, mis on niisuguse elu suurimad väljakutsed. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Elina Piirimäe kõneleb pooleaastasest perioodist, mille veetis ämmaemandana Indias. Indias on ämmaemanda töö noor eriala, mida on sealmail praktiseeritud vaid neli-viis aastat. Seega pole ka imestada, et kohalikud haiglad rõõmustavad, kui arenenud riikidest neid juhendama tullakse. Elina räägib saates India haiglate šokeerivast olmest; miks on haigla territooriumil vedelemas palju toidujäätmeid; 1000-eurosest sviidist sünnitusmajas; kuidas on võimalik, et rasedate arsti vastuvõtul käib ühe päeva jooksul umbes 80 naist; miks ultrahelis lapse sugu ei öelda; kuidas väikeste toetustega meelitatakse haiglasse sünnitama ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised on Siim Heinoja ja Katrin Sokk üheskoos kassi Robiga – just oma kiisuga käibki see perekond reisimas! Katrin ja Siim nimetavad Robit pereliikmeks, keda lihtsalt ei saa koju jätta. Nii võtavad nad kiisu kaasa isegi siis, kui lähevad toidupoodi. Sama lugu on ka reisimisega. Näiteks on Katrini ja Siimu reisimiseks mõeldud karavan sisustatud Robi järgi. Ülioluline on see, et karavanis on külmkapp, sest kass on harjunud sööma ainult toorest liha. Nüüdseks on Robiga reisitud näiteks Soome, Horvaatiasse ja Ibizale. Saates jutustavad Siim ja Katrin, kuidas kass reisimist naudib, alati on vaatamisväärsuste juures tähelepanu keskpunktis, mida arvasid piiriametnikud karavanis mõnulevast kassist, mil moel teha rändamine kassikesele mugavaks ning missugust kriitikat on saanud kiisuga reisimine. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kai Kuusik-Greenbaum räägib Mehhiko kuurortlinna Acapulco külastamisest. Mehhiko on eestlaste hulgas eriti populaarseks muutunud, kuid seda eelkõige idas Yucatani poolsaarel. Mehhiko lääneosas paiknev Acapulco on jäänud turistide trajektoorilt kõrvale – peamiselt seal vohava vägivalla tõttu. 2022. aasta statistika järgi, mis näitab mõrvade hulka 100 000 elaniku kohta, on Acapulco terves maailmas number kaks. Kai tunnistab, et sinna perereisi planeerides ei arvanud ta, et asi nii hull on. Samas isegi mitmed kohalikud ehmusid nende plaanide peale. Kai võttis tarvidusele mitmed ettevaatusabinõud – näiteks ööbisid nad Tripadvisori number üks soovitatud hotellis, lapsi hotellituppa (korraks) jättes oldi pidevalt ühenduses ja üldse jälgiti, kus liiguti. Üldiselt jäi aga reisist positiivne kogemus. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Ene Lepp on elanud Tansaanias peaaegu üheksa aastat – ta nendib, et elu Eestis läks liiga üksluiseks, lapsed said täiskasvanuks ja oli võimalik teha elumuutus. Tansaanias peab Ene giidiametit ning viib turiste safarile. Kuna õige Aafrika on siiski mandri peal, rõõmustab ta, et üha enam Tansaania puhkusesaare Sansibari külastajaid otsustab ka safarile minna ja õiget kohalikku eluolu avastada. Saates jutustab Ene, millised on parimad kohad safarile minekuks, miks uudistada ka kohalikke hõime, missugused on safari külastamise reeglid, kuidas raha kokku hoida ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kunnar Karu räägib matkakogemustest Gröönimaal. Kunnar kinnitab, et Gröönimaa on ülimalt põnev sihtkoht – justkui pooleldi Rootsi ja pooleldi Lapimaa. Igal pool valitseb tühjus selle parimas mõistes. Ometi on tegemist kohaga, kuhu keegi ei taha naljalt sattuda. Kindlasti heidutavad turiste Gröönimaa ilmaolud (kuigi suvel on täitsa sobiv reisida), kuid teisalt on sinnaminek üsnagi kallis lõbu. Kunnar soovitab Gröönimaale suundudes oma reisi tavapärasest pisut rohkem planeerida. Kuna turiste on vähe ja ka näiteks hotellide valik on kasin, võib juhtuda, et niisama kohale saabudes ei ole isegi kusagil ööbida. Veel on saates juttu Gröönimaa ainsast matkarajast, miks on see järvede maa, putukate rünnakust, kohalike alkoholilembusest ja palju muud. Kindlasti soovitab Kunnar Gröönimaale sõites minna välja linnadest ja küladest – just siis on näha tõelist ehedust. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised on Tarieli ja Olivia Lipartia, kes müüsid mõnda aega tagasi oma kodu Eestis maha ja otsustasid reisima hakata. Tarieli ja Olivia tegid esialgu kuuajase proovireisi Portugali, et saada aimdust, kas niisugune diginomaadide elustiil ikka sobib neile. Samal ajal oli kodu Eestis juba müügis. Saatekülalised nendivad, et nii mõnigi kord on tulnud peale hirm, et mida nüüd tehtud on, aga see on möödunud käbedalt. Üldiselt ollakse oma eluga ikka rahul. Et Tarielil ja Olivial on viieaastane tütar, muretseti ka tema pärast. Väike Mika aga naudib niisugust elustiili ja õpib palju maailma kohta. Saates on juttu veel taolise elu suurimatest väljakutsetest, mille peale kulub kõige enam raha, milline peaks olema igas riigis nende kodu, kus nad käinud on ja kuhu plaanivad minna ning palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Johanna-Kadri Kuusk jutustab meile Vietnamist. Esimene linn Vietnamis (ja tegelikult ka terves Kagu-Aasias), kuhu Johanna-Kadri jõudis, oli Ho Chi Minh – ta tunnistab, et sealne liiklus võttis esiti sõnatuks. Tundus valitsevat tõeline kaos ning reegleid ei paistnud olevat. Vaatamata sellele otsustas Johanna-Kadri õige pea ka ise rolleri selga istuda – tõsi küll, pigem väiksemates paikades, kus liiklus oli pisut rahulikum. Just rolleriga oli hea ringi kulgeda ning uudistada vietnamlaste põnevat eluolu. Johanna-Kadri jõuab saates arusaamisele, et vietnamlaste elu pole kerge. Ometi räägivad kohalikud sellest võrdlemisi kergelt, ilmselt on asi selles, et nad lihtsalt ei tea, et mujal on parem. Juttu tuleb ka näiteks suurest prügiprobleemist, turismist (mis teeb kohati riigile liiga), kuidas turiste surutakse oma mulli ning sellest, et tegelikult on Eestis ikka päris hea elu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Piret Lauk-Oiov on teist korda beebiootel ning tõelise reisientusiastina ei ole ta põlanud ära ka rasedana reisimist. Näiteks on ta käinud rasedana Madeiral (24-25 ndl), Küprosel (30 ndl), Hispaanias (34 ndl) ja nüüd Tansaanias (24 ndl). Piret tunnistab, et esimest last oodates olid nad mehega veidi naiivsed esmakordsed lapsevanemad, uskudes, et nende elu uue ilmakodaniku saabudes ei muutu. Nüüd teavad nad, et beebiootuse ajal reisides on vaja mõelda läbi nii enda kui laste turvalisus. Ometi kinnitab Piret, et rasedana on ka väga tore ja lõõgastav reisida. Kui eelnevad sihtkohad on jäänud siiski Euroopa piiresse, siis Tansaaniasse Sansibari saarele minnes otsustati Aafrika igapäevaellu sukelduda. Piret tõdeb, et piletid said ostetud emotsiooni pealt ning väga palju ohtudele nad ei mõelnud. Kohalikega suheldes sai ta aru, et arstiabi kättesaadavus on seal küllaltki kehv. Saates annab Piret nõu, mida arvestada rasedana lendamisel, millised dokumendid on vajalikud, mis juhul võib lennufirma keelduda pardale lubamast, millist abi saab elukaaslane osutada ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Riina Aab räägib oma jõulupühadest ja aastavahetusest Briti Neitsisaartel. Riina sõnul on jõulud soojas kliimas ikka väga teistsugused – näiteks tuleb juttu jõuluvanast, kes on riietunud sortsidesse ja plätudesse; kookosepalmi kaunistamisest; ehtsa kuuse ostmisest (mis kahjuks kuivab seal vaid paari päevaga), plastikuisuväljakust; miks ei saa jõulukinkidele raha liialt laristada ning nipist; kuidas meie saatekülaline endale jõulumeeleolu tekitab ja palju muud. Räägime ka aastavahetusest, mida sealmail tähistatakse pigem suurelt. Näiteks rendivad mõned rikkad inimesed selleks puhuks endale isegi privaatsaari! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Carolin Klausner elab suure osa oma ajast Bahreinis ning on korduvalt ka jõuluaega Lähis-Ida riigis tähistanud. Et tegemist on moslemiriigiga, siis meile tuttavaid klassikalisi jõule seal pole. Ometi on rohkelt mõjutusi jõulupühadest ja paljud kohalikud on võtnud jõuludest üle selle armsa osa – kingid ja perega koosolemise. Kui Eestis on jõululaupäev vaba päev, siis Bahreinis on tegemist täitsa tavalise tööpäevaga. Carolin tunnistab, et tema jaoks on see kummaline. Ilukliinikus töötav neiu muigab, et paljud tema kliendid teavad küll, et 24. detsember on kristlaste jaoks tähtis päev, kuid ei mäleta, mida soovima pidi… Nii soovitakse tihtipeale palju õnne sünnipäevaks. Veel tuleb saates juttu moslemite traditsioonidest (mida võiks teataval määral jõuludega võrrelda), kuidas kohalikud pühadesse suhtuvad, mil moel välismaa tüdrukud panid moslemipoisid jõuluvana mängima ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Albina Prenga on Üllatav Kreeta blogi autor (ainus eestikeelne blogi Kreetast, kus võib leida toredaid lugusid elust-olust päikesesaarel), kes on nüüdseks jõule Vahemere saarel veetnud seitse-kaheksa korda. Ometi igatseb ta jõuluperioodil kodumaiselt kargeid pühi ja õiget jõulutunnet. Albina sõnul ei ole kreetalaste jaoks jõulud kõige tähtsamad pühad, kuid siiski neid tähistatakse. Mingit erilist materiaalsust ja metsikut kinkide hankimist sel perioodil ei ole. Kõige rohkem seostuvad jõulud kreetalastele hoopis oliivide korjamisega. Loomulikult on jõulud tähtsad laste jaoks, kes ikka kingitusi ootavad. Muuseas, päkapikud aga Kreeta lastel ei käi – sellest tavast ei olda midagi kuulnud. Saates tuleb veel juttu jõulu-eelsest paastust, traditsioonilisest jõululauast, jõulutunde tekitamisest mandariinisaludes ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Detsembrikuus läheb „Järgmine peatus“ jõululainele! Kuu esimene külaline on Liis Janusauskas, kes räägib jõulupühadest Floridas. Enamik inimesi alustab Ameerika Ühendriikides kodude dekoreerimist pärast tänupühi novembri lõpus, kuid on neidki, kes panevad kaunistused üles juba peale Halloweeni. Kuna Liis elab sooja kliimaga Floridas, siis ta teab, et kaunistatakse ka palmipuid ja kaktusi! Loomulikult uurime, kuidas end soojas kliimas jõulumeeleolusse viia. Liis leiab, varajane jõulumeeleolu on positiivne, sest see muudab inimesed lahkemaks. Tema sõnul on USAs palju pealiskaudsust, aga jõulude eel ollakse päriselt siirad ja lahked. Juttu tuleb ka USA materiaalsusest ja massilisest kinkide tegemisest. Liis toob välja, et on üsnagi šokeeriv näha, kuidas inimesed kahmavad jõulude eel kaubanduskeskustes kinke ning kui pangakaart ei peaks maksmisel läbi minema, pannakse tagasi näiteks munad või piim. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Tiina Sööt on elanud juba viis aastat Rumeenias. Iga kuues rumeenlane pageb oma riigist ning vanemad räägivad võsukestele juba maast madalast, et tasub proovida välismaale kolida. Tiina sõnul on see Rumeenias justkui edu mõõdupuu. Ja ometi otsustas meie saatekülaline kolida Rumeeniasse ning just seal oma elu elada… Ta nendib, et vaatamata lagunenud majadele, vaesusele, reostusele, korruptsioonile ja bürokraatiale on Rumeenia tema jaoks sobiv elukoht. Väga meeldivad talle ka rumeenlased! Tiinal ilmus hiljuti ka raamat „Minu Rumeenia“, mille alapealkiri on „Absurdi armunud“ – saatekülaline tunnistab, et absurdi kohtab sealmail tõepoolest igal sammul. Olgu selleks regulaarselt toimuvad soojakatkestused, ettevaatamatus potentsiaalse maavärina suhtes, kirikuõpetaja andmas poliitilist nõu, riik soovimas nõidade tegevust maksustada või midagi muud. Rumeenlased on usklik rahvas, kuid tegelikult on religioon ja nõiakunst väga tugevalt põimunud. Juttu teeme näiteks Nõidade Tiigist; surnutest, kes tulevad elavaid kimbutama ja loomulikult Draculast. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Maailma suurim reisiraamatute kirjastaja Lonely Planet hoiab uute ja põnevate sihtkohtade osas kätt pulsis – alles möödunud nädalal avaldati 2023. aasta reisisoovitused. Nii võtsidki saatejuht Liina Metsküla ja reisiajakirjanik Silvia Pärmann Lonely Planeti soovitused ette ning mõtisklesid nende üle. Miks nautida toitu just Jaapani suuruselt kuuendas linnas Fukuokas? Mis võib olla takistuseks rongiteekonnal Bhutanis? Miks Dominica ei pruugi sobida rannapuhkuseks? Miks on Albaania eestlaste hulgas uus trendikas sihtkoht? Ja mida võiks õppida El Salvadori reisides? Viimaks anname ka omalt poolt reisisoovitused uueks aastaks – nende hulgas on nii sihtkohti Eestis kui hoopistükkis vägagi eksootiline riik, kuhu mineku peale enamik eestimaalasi pole ilmselt kunagi mõelnud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Madis Kahro räägib Usbekistani külastamisest 40-kraadises kuumas. Madise hinnangul on Usbekistan seljakotiga reisija jaoks ebamugava kujuga ning erinevate piirkondade külastamine on keeruline. Lisaks on distantsid pikad ja ühistransport sõidab kaua. Kohalikul rongifirmal on küll peen äpp, aga reaalselt sealt piletit osta ei õnnestunudki… Niisiis soovitab Madis osta piletid kohalikus rongijaamas ning olla rongisõitudel paindlik. Rong võib väljuda küll õigel ajal, kuid sihtkohta jõuda plaanitust tunde hiljem. Saates jutustab Madis, mis järjekorras linnu külastada (et mitte kusagil pettuda), kus linnas tekib kergemini idamaade tunne, miks on Taškendi metroojaam ja turud erilised vaatamisväärsused, milline on usbeki kodu, mis põhjusel teeb vene keele oskus suhtluse vabamaks ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Katre Kulbok müüs kodumaal oma isiklikud asjad ja äri maha ning otsustas Balil uut elu alustada. Katre tunnistab, et Bali puhul võlub teda lihtsus – sa saad olla sina ise, ilma et keegi jagaks hinnanguid. Küll aga on märksa maisemaid ja praktilisemaid probleeme, millega Balil rinda pista – näiteks elukoha leidmine. Enamik omanikke küsib renti ette pool aastat või isegi terve aasta, niisiis on Katre pidanud kodu päris palju vahetama. Täna tunneb Katre aga Balil olles end kodusemalt kui Eestis. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaliseks on üks tore pere, kes otsustas üheskoos oma pisikese tütrega kolida Gruusiasse ning avada seal külalistemaja. Kertu Vahtra ja Pärt Loskit tunnistavad, et pole kunagi igatsenud klassikalist elu, vaid janunevad seikluste järgi. Seiklusi on neil igal juhul Gruusias ette tulnud, kuid ometi pole nad oma valikuid kahetsenud. Näiteks on saates juttu maja ostmise võludest ja valudest (ning hinnast), kuidas vana omanik võttis lahkudes vannitoapõranda kaasa ja jättis oma koerad aeda, kohtumistest skorpionitega, kuidas eelmine majaomanik pandi nende pärast vangi, miks nad valisid elukohaks just Kutaisi ning palju muud. Loomulikult uurime ka, kuidas Kertu ja Pärdi väike tütar Pärke on Gruusias elamisega kohanenud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on Heli Ayera Salf, kes räägib kirglikult Alpidest, mida ta lausa jumaldab. Heli püüab jõuda Alpidesse (peamiselt Šveitsi) korra aastas ning niimoodi juba pikalt. Kui esimest korda reisis ta sinna bussiga, siis nüüd käib ta üheskoos abikaasaga autoreisil. Heli sõnul tuleb mägedes sõites olla väga ettevaatlik – hullud sõitjad seal ellu ei jää. Mägedes sõites peab olema täiesti kohal ja vältida närvi minemist. Saates tuleb juttu veel näiteks kaljukitsedega kohtumisest (mis on ülimalt suur vedamine), miks pole elu mägedes kerge, millised on sealsed inimesed, kuidas kõndida juulikuus lumes ning mil moel õnnestub tal iga kord sama kohta külastades midagi uut avastada. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Taavi Turk õppis Taanis moedisaineriks. Saates tuleb juttu näiteks Taani toetuste süsteemist (üliõpilastele), et taanlased ei tea Eesti asukohta, ootamatult suurest bürokraatiast, elust väikelinnas Herningis ja õppest sealses ülikoolis ning loomulikult moeteemadel. Taavi mõtiskleb, milline on taanlaste moetunnetus ning kui kerge või raske on saada Taanis moedisaineri ametikohale. Taavil ilmus hiljuti ka raamat „Minu Taani“. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Riina Einasto räägib kodus hooldaja tööst Iirimaal. Ta on sama tööd teinud ka Inglismaal, kuid eelistab iga kell Iirimaad. Kodus hooldaja elab küll kliendi kodus, kuid ei ole tema käsutuses 24 tundi ööpäevas. Oma klienti võib tegelikult ka valida, samamoodi nagu klient ja tema perekond saavad hooldajat valida. Kliendi ja hooldaja vahel seisab agentuur, kes Riina kinnitusel toetab korralikult ka hooldajat (mitte ainult ei esinda kliendi huve). Kuigi taolised töökuulutused on avalikud ka Eesti tööportaalides, tuleb Riina sõnul eestlasi Iirimaale kodus hooldajateks väga vähe. Miks, ta ei tea. Palk on seal veidi üle Iirimaa miinimumpalga, kuid oluline nüanss on see, et elamise ja toidu peale seal tegelikult raha ei kulu. Niisiis on tegemist justkui taskurahaga. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kerli Kirsimaa on reisinud 46 riiki ning sealjuures naudib ta väga just üksinda reisimist. Kerli nendib, et kuna sooloreisijad on alati väga sotsiaalsed, siis tunneb ta üksindust võrdlemisi harva – ikka ja jälle õnnestub kohata uusi inimesi. Muuseas, ta on isegi tänaval jalutades leidnud uusi sõpru! Küll aga mahub tema reisimiste hulka nii ehmatavaid kui ka vähemehmatavaid seiku. Näiteks jutustab Kerli oma vabatahtlikust tööst Mehhiko džunglis, kuidas Vietnamis kohvikuteenindaja talle heast peast kõrvakiilu andis, ebameeldivast couchsurfingu kogemusest Milanos ja palju muud. Mis puutub ohtlikkusesse, siis on Kerli arvamusel, et üksi reisiva naise kõige suurem oht on mees. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised on Ats Remmelg ja Kätlyn Jürissaar, kes on kirglikud rattamatkajad. Kokku on käidud kahel pikal rattamatkal. Ats oli see, kes Kätlynit rattapisikuga nakatas – nii tunduski see Kätlyni jaoks nii põnev, et oli nõus minema rattamatkale ilma mingi füüsilise ettevalmistuseta. Noor naine tunnistab naerdes, et eks esimesed poolteist kuud tõstis ta valuga jalga ratta peale… Kolmveerand aasta jagu kestev rattamatk võtab loomulikult ka palju raha… nii teavad Kätlyn ja Ats, et oleks saanud sama summa eest teha kena korteri sissemaksu. Ometi nad ei kahetse midagi, sest armastavad elamusi. Veel tuleb saates juttu Verona mereäärsel promenaadil magamisest; kuidas jalgrattamatkal kümme kilogrammi juurde võeti; ehmatavast hetkest Poolas, mil Kätlyn arvas, et saab surma ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Lähis-Ida ekspert Hille Hanso on käinud korduvalt Pakistanis ning tunnistab, et see riik on tema südame võitnud. Pakistanil on lihtsalt nii palju nägusid ja erikülgi! Maailma riikide välisministeeriumid hoiatavad oma elanikke Pakistani külastamise osas. Hille hinnangul tuleb hoiatustesse hoolikalt suhtuda, kuid tegelikult on riigil nii palju pakkuda ning inimesed on tõeliselt sõbralikud. Lisaks teeb siseluure tasemel tööd, et vältida äärmuslikkust ning terroriakte. Juttu tuleb veel äärmuslusele vastanduvast imekaunist sufismist, sealsest rahvaste ja usundite paablist, mida turistid tegelikult sellest riigist arvavad, viimase aja üleujutustest ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Tiina Pärtel räägib oma elust ja tööst New Yorgis. Oma praktikakoha leidis Tiina New Yorki läbi tutvuste ning kuigi ta oli algul sellest üsna elevil, valdas teda peagi hoopis pettumus. Ta nendib, et kujutas ette, kuidas kõik on New Yorgis super glamuurne, aga tegelikult ei olnudki… Pärast töös pettumist pani Tiina oma fookuse tööajalt vabale ajale ning otsustas New Yorki täiel rinnal nautida! Juttu tuleb ka palgast ja sellega hakkama saamisest (Tiina sai stipendiumina miinimumpalka), miks ta aasta jooksul viis korda kodu vahetas, kuidas New Yorgis on nutikas hoopis jalgrattaga liigelda ja muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised Lembe Mõttus ja Aleks Aava räägivad Austraalia külje all asuvast pisikesest saareriigist Vanuatust. Vanuatule minnes avaneb ainulaadne võimalus reisida olevikust minevikku. Näiteks ei ole enamikes majades elektrit – vaid edumeelsemates peredes on väike päikesepatarei katusel ja elektrit mõned tunnid päevas. See tähendab, et kodudes (ja ka poodides) pole isegi külmkappi, mistõttu tuleb tarbida toitu, mis ei vaja külma. Sealjuures on nii mõnigi (ameeriklasest) turist kogu taolise olukorra pärast nii pahur, et nõuab oma elektrita hütikeses konditsioneeri… Veel on saates juttu kohalike meeletust külalislahkusest, mis rolli mängivad külavanemad, miks oleks võimalik ka ilma rahata Vanuatul reisida, kuidas inimesed ei tea enda vanust, miks magusat on hakatud sealmail keelama ja palju muud. Muide, Lembel ilmus hiljuti ka raamat „Vanuatu“. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kaur Treimann jutustab minihaagisega reisimisest. Kauri sõnul pole minihaagis Eestis siiani kuigi popiks muutunud, kuid samas on see ääretult mugav. Kui nad perega ringi sõidavad, siis tulevad ka paljud inimesed uudistama ning ei jõua ära imestada, kuidas neljaliikmeline perekond sinna ära mahub. Kuidas see siis ikka võimalik on? Kaur selgitab! Saatekülaline kõneleb veel sellest, missuguse spontaansuse minihaagisega reisimine kingib, mis teeb selle mugavaks, mis on haagises sees, kuidas pisipere suhtub haagisega ringi reisimisse ja palju muud. Kaur jagab ka soovitusi, kuhu võiks reisida nii Eestis kui välismaal. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kai Kuusik-Greenbaum räägib oma pere vingest roadtripist Itaaliasse. Hakates reisi Itaaliasse planeerima, panid Kai ja tema abikaasa paika, et kogu teekond saab olema 8000-10 000 kilomeetrit. Umbes sinnakanti kilometraaž jäigi. Saates jutustab Kai Itaalia erilistest pärlitest, miks pealinn Rooma õlgu kehitama pani, Lõuna-Itaalia pöörasest ja üsnagi „loomingulisest“ liiklusest, kuidas laste (vanuses 10 ja 11) meelt pikal reisil lahutada ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on reisiajakirjanik Silvia Pärmann, kes räägib erinevatest tunnustamata riikidest. Peaasjalikult on juttu Somaalimaast, Lääne-Saharast, Transnistriast ja Põhja-Küprosest, aga ka mitmetest teistest paikadest. Silvia jutustab, mida kujutavad endast tunnustamata riigid, kuhu on kõige lihtsam ja kõige raskem reisida, millises riigikeses on inimestel kodanikupalk, kus Euroopas katsetada kiirelt Lähis-Ida maiku, mis on Nõukogude Liidu teemaline vabaõhumuuseum ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised Anneli ja Tauno Hanni veetsid talvel üheskoos oma kahe pisikese lapsega kaks kuud Tenerifel. Kuigi Anneli ja Tauno pelgasid esiti lastega koos reisimist, siis nüüd julgevad nad seda soovitada – põnnid kohanevad ju oma vanemate järgi! Saatekülalised räägivad, kuidas kodu valida, igapäevaelu kujundamisest, mis vigu edaspidi vältida, kuidas laste meelt lahutada ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised Evelin Kivimaa ja Tatjana Iljina räägivad reisist Bangladeshi, mille eesmärgiks oli dokumentaalfilmi tegemine. Äärmiselt lõbusas saates tõdevad Evelin ja Tatjana, et Bangladeshis oli iga hetk seiklus – olgu siis sõit motikaga pimedas (kui pidi lausa pöörduma Allahi poole), pidustused pealinna Dhaka tänavatel või uutele tuttavatele külla minemine. Muuseas, Bangladeshi inimesed on väga avatud ja külalislahked: nii tundus täiesti loomulik, et tänaval juttu alustanud noormees kutsus külla enda vanavanemate majja, kuhu oli pühade puhul kohale sõitnud kogu suur pere, üle 20 inimese. Valgete inimeste külaliskäik oli nende sõnul suur au. Juttu on ka sellest, kuidas Evelin arsti poole pidi pöörduma, miks keset ööd internetis rongipileteid broneerida ei saa, igapäevastest plekimõlkimistest ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Tanja Dibou kolis veidi üle kümne aasta tagasi koos oma süürlasest abikaasaga Süüriasse. Toona polnud veel sõda alanud ning Tanja vaimustus kõigest, mida seal nägi. Tõsi küll, moslemiriiki kolimine valmistas mõnevõrra muret ning peas vasardasid mitmed stereotüübid. Näiteks kartis ta, mis on naise roll ühiskonnas. Kuigi nüüd teab ta, et see sõltub paljuski perest ja usutraditsioonidest, on enamikes perekondades naise ülesandeks olla hea perenaine ja kasvatada lapsi. Aga Tanja tahtis siiski tegutseda ja asus vabatahtlikuks – mispeale uuriti talt, milleks küll on vaja tööle minna… Saates on juttu veel kehakatmise traditsioonidest, mil moel suhtutakse erinevate religioonide vahelisse abielusse, kuidas sõja pärast Süüriast põgeneti ning kui lihtne on olnud mehel Eestis kohaneda. Tanjal ilmus hiljuti ka raamat „Minu Süüria“. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Inga Kuusik on jõudnud väga uhke verstapostini – ta on külastanud lausa 140 riiki. Inga enda jaoks on kõige erilisemateks kogemusteks Aafrika ja Antarktika külastused. Kui Antarktikas käimine oli siiski paras raharöövel, siis Aafrika viie riigi külastamise kohta sama ei saa öelda – kulus umbkaudu 1000 eurot. Saates räägime ka ümbermaailmareisist, mille Inga on läbi teinud. Veel on juttu Aafrika kõige hirmutavamast hetkest, mil moel ta katsetamise mõttes Peruus röövleid ahvatles, miks tasub kohalikke kuulata, kuidas ta jooksvalt ihukaitsja teenusest loobus ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised Joosep Järs ja Mariliis Jukk rändasid pool aastat Ladina-Ameerikas. Põnevaid lugusid kuuleme näiteks Guatemalast, Dominikaani Vabariigist, Peruust, Boliiviast. Muuhulgas räägivad Joosep ja Mariliis dengue viiruse puhangu ajal Amazonase vihmametsas viibimisest, kuidas oleksid jäänud kriminaalses linnas koduta, kus sai Joosep aru, et tema tee on reisida ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Mariliis Meius töötas Šveitsi lennundusettevõttes lennumeeskonna administratiivse toena. Mariliis jutustab lennumaailma telgitagustest – näiteks, mis põhjusel võib stjuardessi/stjuuardi pärast lend ära jääda; kui hästi lennutöötajad ikka teenivad; kui keeruline on saada lennufirmasse tööle ja muudki. Saate teises pooles räägime aga Šveitsi avastamisest. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Tarmo Urm läks Aasiasse hotelli avama, kuid leidis Kambodžast hoopis abikaasa, kellega nüüdseks juba mitu aastat on Eestis elanud. Saates jutustab Tarmo kogu loo – alates sellest, kuidas otsustas minna Aasiasse hotelli avama ja kuidas oleks peaaegu kohe alguses tünga saanud ning kuni selleni välja, mil moel on abikaasa Eesti eluga harjunud. Juttu tuleb muuhulgas viisa saamiseks läbitud kadalipust, kuidas Tarmost sai Kambodžas ajutiselt perepea, millist luba on riigilt vaja, et välismaal abielluda ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Peeter Kormašov räägib oma elust ja tegemistest Berliinis. Peetri elu Berliinis oli kõike muud kui glamuurne – sellesse perioodi mahtus rohkelt sekeldusi! Näiteks jutustab saatekülaline omapärasest põhjusest, mis ta Berliini meelitas; oma sinisilmsusest; meeletutest kodustest pidudest; bordelli tööpakkumisest; kohtu ette sattumisest; kokana töötamisest ja paljust muust. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Anni Haasma veetis koos elukaaslasega kolm kuud Tenerifel. Anni ja tema kaasa on juba suhte algusest peale teadnud, et ühel hetkel kolitakse alaliselt sooja kliimasse. Tenerife on üheks võimalikuks variandiks ning see on ka üks põhjus, miks tänavu talvel seal kolm kuud veedeti. Elu sealmail polnud Anni sõnul üldse nii odav. Näiteks korteri eest tuli välja käia 1200 eurot kuus (kuigi loodeti 700 euroga hakkama saada) ja ka toidukraam oli pigem kallim. Küll aga leiab Anni, et Tenerifele oleks nutikas osta korter – see maksaks umbes sama palju kui Eestis, kuid üüri saab küsida kolm korda rohkem kui siin. Nemad elukaaslasega mõtisklevad aga hoopis oma majale Tenerifel. Lisaks on juttu eestlaste kogukonnast, autorendist, avastamata pärlitest ja paljust muust. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Anne Vetik räägib meile erinevatest Indoneesia saartest. Anne on käinud Indoneesiat avastamas kahel korral ning on sellest riigist täielikus vaimustuses. Saates tuleb juttu näiteks pealinna Jakarta kontrastidest, Komodo draakonitest (keda meelitatakse lihaga turistide ligi, kuid kellega Anne enda sõnul niisama vabas looduses küll kokku sattuda ei tahaks), kuidas inimesed lendavad lennukis üheskoos kanadega, miks soovitatakse õhusõidukis Allahi poole palvetada ja milline oli Bali enne „Söö, palveta, armasta“ põhjustatud võidukäiku. Samuti annab Anne nõu, kuhu minna, kui tahta avastada lihtsamat Indoneesiat. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Märt Niidassoo vestab meile Floridast. Saates tuleb juttu veidrast rikkurite (võlts)eputamisest Miamis, luksuslikest vanadekodudest, justkui maailma lõpus asuvast ja iseseisvust ihaldanud Key Westist, Disneyworldist, jootrahakultuurist ja enamatki. Kuigi paljud turistid jäävad eelkõige nautima kuulsaid Miami randu, siis Märdi hinnangul lähevad rannad tegelikult suurlinnast eemale sõites järjest ilusamaks. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Mirjam Kruusmaa jutustab meile Hawaiist. Kuigi Mirjamil ja tema mehel Antonil oli plaanis Hawaiile minna oma kahe tütrega, siis lõpuks tuli vanem tütar koju jätta – sest muidu oleks kohale jõudes pidanud jääma koroonakarantiini… Paar kuud enne reisi majutushindadega tutvudes tabas neid aga kerge šokk, sest hinnad olid ülikallid – näiteks öö kahele oli 300-400 dollari kandis ning need hostelid olid niisugused, kuhu lapsi isegi ei lubatud. Seega otsustati telkimise kasuks, mis aitas palju raha säästa. Enamikel öödel telkides polnud perel aga isegi mitte telkimisluba (mis oli nõutud) ning ühe korra oleksid nad peaaegu trahvi saanud. Saates tuleb juttu veel matkaradadest, autorendist ning veidratest koroonapiirangutest, mida keegi selgitada ei osanud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Karoliina Vasli jutustab kuulajatele Kesk-Aasia riigist Usbekistanist. Karoliina nendib, et Usbekistan pole kuigi populaarne turismimaa, kuid tundub, et eestlased satuvad sinna aina tihedamini. Eriti sageli käivad Usbekistanis just turismigrupid. Pealinnas Tashkendis on elu üsna arenev, kuid maal tunduvalt raskem. Karoliina hinnangul on inimesed väga perekesksed ja kõige tähtsam on lapsed üles kasvatada. Eluolu meenutab meie 1990ndaid. Saates tuleb veel juttu rongiklišeedest (kaaslastega visatakse rongis tõesti viina), bensiini olematust hinnast, islamist ning kuidas suhtutakse sealmail eestlastesse ja venelastesse. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised Ann Rehemaa ja Liis Leidsaar räägivad oma vingest reisist Lõuna-Ameerikasse. Kogu lugu algas sellega, et Liisil oli idee minna Kagu-Aasiasse reisima. Ta uuris, kas sõbranna Ann oleks huviline, kuid viimast see piirkond ei kõnetanud… Ann nendib, et ta tundis, et on oma elu ja tööga Eestis heas kohas ning pole õige hetk kõike sinnapaika jätta. Kui aga teemasse tuli hoopis Lõuna-Ameerikasse reisimine, oli Ann müüdud. Mõlemad tüdrukud panid oma töökohas lahkumisavalduse lauale ja otsustasid reisima minna. Minimaalseks reisiajaks võeti kolm kuud – sest selle aja möödudes poleks piinlik tagasi tulla.  Reis sai alguse Brasiiliast, kuid külastati ka Argentinat, Boliiviat, Peruud ja Kolumbiat. Saates jutustavad Liis ja Ann oma kõige põnevamatest seikustest, kahtlasematest külastatud linnadest, kohtumisest suure maoga, mis oli reisi murdepunktiks (sümboliseerides väsimuse tekkimist) ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Hiie-Liin Tamm armastab kaugtööd teha – sel talvel veetis ta kaks kuud Mehhikos ja kuu Kolumbias. Pikemaks ajaks Ladina-Ameerikasse minemine algas suhteliselt üle kivide ja kändude – näiteks avastas ta päev enne väljasõitu, et tema lennupilet ei kehti ning Mehhikosse sisenedes tekkisid sekeldused piiriametnikuga… Hiie-Liin tegi interneti vahendusel sama tööd, mis Eestis ning ta tunnistab, et esiti olid ikka teatavad hirmud. Mehhiko ja Eesti ajavahe on ju lausa kaheksa tundi ning nii mõnigi asi võib seetõttu raskendatud olla. Õnneks oli Hiie-Liini tööandja mõistev ning kõik laabus hästi. Samuti räägib Hiie-Liin saates elukoha leidmisest ja mis puhul on see odavam, oma igapäevaelust, kuidas end kaugel maal tööd tegema motiveerida ja palju muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Mae Lender tunnistab, et tihti luuakse reisimisest eriti idülliline pilt, kuid kohale jõudes on reaalsus hoopis teine. Nii võib juhtuda, et paradiisisaarel kallab vihma, hotell lõhnab hallituse järgi ning kohalikud polegi sellised nagu eeldati… Mae räägib sellest kõigest oma hiljuti ilmunud raamatus „Minu Lõunamaa“. Kui temalt uurida, kas siis täiuslikku, seda kaunite piltidega puhkust, ei olegi võimalik leida, vastab saatekülaline: on, aga need on tavaliselt hästi igavad kohad. Siiski on Mae arvamusel, et mida hullem on kohapealne olukord, seda ägedam on lõppkokkuvõttes reis. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Claudia Traumann räägib, kuidas tema kahenädalasest reisist sai hoopis kahe kuu pikkune. Kui esialgu puhati Dubais, siis hiljem suundus perekond Arubale, Curaçaole, Jamaicale ja viimaks Mehhikosse. Claudia tunnistab, et kõik algas sellest, kui tema elukaaslane uuris, kas naine sooviks mõnda aega välismaal elada. Claudiale see mõte meeldis ning esiti mindi lihtsalt pikemaks ajaks reisima. Kui tihti öeldakse, et Dubais pole liialt palju teha, siis Claudia on absoluutselt eriarvamusel – kahest nädalast võib isegi puudu jääda! Perekonna sekeldused algasid tegelikult juba Dubais, kui neil tuli keset ööd tuletõrjealarmi taustal kõrgest hoonest evakueeruda, bronhiidis olev laps kaenlas. Järgneval päeval leidis aga seevastu aset elumuutev sündmus. Saates tuleb juttu veel näiteks sellest, kuidas New Yorgis lennukist maha jäädi (ja mida siis esimese asjana ette võeti), miks Aruba Claudia külmaks jättis, kohalikest petuskeemidest ning loomulikult sellest, kui palju tema pisitütar reisinud on – 12 kuu jooksul lausa 12 riiki! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Ene Timmusk on elanud Kanadas juba üle 30 aasta. Ene saabus koos abikaasaga Kanadasse 1990ndate alguses ning kogu elu tuli alustada nullist. Ka nüüdisajal Kanadasse minnes on sarnane probleem – keeruline on tööle saada, sest pole Kanada töökogemust. Siiski õnnestus Enel viimaks leida töö pangas. Ja mitte lihtsalt pangas, vaid Eesti pangas! Tänaseks on see siiski ühinenud lätlaste kohaliku pangaga. Kanadas suhtutakse multikultuursusesse väga soosivalt ning iseendaks on lihtne jääda. Nii tegutseb tänaseni aktiivselt Eesti kogukond, kuigi Ene hinnangul tuleks kõikidesse tegemistesse siiski kasuks teatav uus hingamine. Kokku hoiavad aga eelkõige pikalt Kanadas elanud eestlased. Need, kes on viimastel aastatel saabunud, kipuvad pigem omaette jääma. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Anton Keks räägib tõeliselt vaimustunult Gröönimaast, mida nimetab ta üheks kõige põnevamaks kohaks, mida külastanud on. Anton tunnistab, et eelistab reisida pigem kohtadesse, mis on turismist puutumata ning säilinud rohkem kohalikku kultuuri. Gröönimaa on kindlasti üks niisugustest paikadest. Saates jutustab Anton sellest, kuidas Gröönimaale tuuakse jäälõhkujatega süüa (sealjuures saabub aasta esimene laev alles juunis), mis tööd kohalikel teha õnnestub, millised meile tavapärased mugavused seamail olemas on, missugune on Gröönimaa ööklubi ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Hindrek Pärg veetis viis kuud Tšehhi suuruselt teises linnas Brnos, kus ta oli välistudeng. Hindreku arvates on Brno suurepärane koht, kus ajutiselt elada. Pikemaks ajaks sinna jäämist ta ette ei kujuta. Ka elamispinna leidmine võib Brnos parajalt raske olla – näiteks on korterite üürihinnad kohati kallimad kui Tallinnas, samas palgatase tunduvalt madalam kui Eestis. Muus osas on elu pigem soodne. Teatavasti kuulub välistudengi elu juurde ka rohkelt seltsielu ja väljas käimist. Niisiis selgitabki Hindrek, kas ja kui palju koroonaaeg ikkagi tema Tšehhi kogemust mõjutas. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Anne Vetik on käinud Indias lausa kuus korda ning tõesti naudib selle kauge maa avastamist. Iga kord Indiasse minnes on ta seal pikemat aega, sest lühidalt pole mõtet – juba ühest punktist teise liikumine nõuab aega. Viimane kord Indias olles viibis ta kauem Goa osariigis, kus hoolitses kodutute loomade eest. Sellest vestab ka Anne hiljuti ilmunud raamat „Minu Goa“. Saates tuleb juttu sellest, miks on Goa vähem vürtsikam versioon Indiast, kuidas koerad kuumusega toime tulevad, kas rannal elavad kutsud ikka on kodutud, miks eelistatakse tõuloomi, kui agarad annetajad indialased on ning kui meeleldi nad endale koju loomi võtavad. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Riin Rehemaa räägib oma suurest reisikihist, mis viib väga tihti koos mehe Sandri ning laste Jakobi ja Lolaga mööda maailma kolama. Ka praegusel hetkel, kui podcast eetrisse läheb, on Riin perega teel Ameerika Ühendriikide poole, misjärel veedetakse ligi kuu Kolumbias. Sander seevastu pole alati olnud nii suur reisifänn nagu praegu – ta polnud isegi kunagi lennanud ning ei mõistnud, miks peaks reisimisele raha kulutama. Meest reisima meelitada pole aga nüüdisajal kõige raskem. Keeruliseks läheb hoopis kaheksa-aastase poja Jakobiga, kes on teises klassis ja nii kohusetundlik, et lausa keeldub kooli ajal reisima tulemast. Nii jäigi Jakob seekord Eestisse vanavanemate hoole alla. Saates tuleb veel juttu Riinu väga kummalistest/naljakatest reisijuhtumistest, millised on hirmud lapsega reisides, mida arvab pere nende lõppematust reisimisest ja palju muud.

Tänase saate külaline Regiina Martin tunneb rõõmu unistuste tööelu üle – ta võib arvuti kaudu mugavalt töötada ükskõik millises maailma nurgas. Regiina hindab seda, et kui reisiisu tuleb peale, ei ole vaja oodata puhkust. Väga lihtsasti saab suunduda välismaale ka keset tööaega. Seni on Regiina niiviisi reisinud ja töötanud näiteks Seišellidel, Sri, Lankal, Rumeenias ja Keenias. Saates tuleb juttu sellest, mida teha, kui internetühendus pole töötamiseks piisav (nagu Aafrikas kipub olema); kuidas Sri Lankal ööbides oli tunne nagu vanaemal külas; mil moel end soojas kliimas tööd tegema motiveerida ja palju muudki. Lõpetuseks annab Regiina nõu nendele, kes unistavad samamoodi reisimisest ja samal ajal töötamisest.

Tänase saate külaline Kelli Bjørtomt räägib oma pere ligi nelja kuu pikkusest reisist Assooridele ja Ladina-Ameerikasse. Kelli elab koos perega Norras, kus on laste sündides isapuhkus kohustuslik. Kuna mõlemad kaasad on vägagi reisilembesed, otsustati, et ei hakka seda perioodi pimedas ja lörtsises Norras veetma ning broneeriti lennupiletid sooja. Kelli tunnistab, et enamik kaugemaid reise ongi nad teinud siis, kui lapsed (1,5 ja 4,5 aastat) olid juba sündinud. Nii on pere harjunud põnnidega reisima ning eriti keeruliseks seda ei pea. Saates tuleb veel juttu Kelli suurimatest hirmudest, kui palju on lastega mugavalt reisimiseks vaja raha kulutada, spontaansest rändamisest ja palju muud.

Tänase saate külaline Britt-Lauren Oltsmann räägib oma suvel alanud Euroopa reisist, mis venis ootamatult poole aasta pikkuseks! Britt-Lauren kasutas reisimisel DiscoverEU reisipassi, mis on mõeldud 18-aastastele noortele ning tänu millele saab Euroopas rongiliine tasuta kasutada. Oma teekonda alustas ta Itaaliast, sest sinna olid lennupiletid parasjagu kõige soodsamad. Reis algas aga ehmatusega – Tallinna lennujaama check-in’i lauas selgus, et tema ID-kaart on aegunud. Õnneks jõudis Britt-Lauren kodust kehtiva passi tuua. Saates jutustab Britt-Lauren reisi planeerimisest, raha kokku hoidmise nippidest, miks meeldivad talle Euroopa väikelinnad, mis riigid olid suurimad üllatajad, miks veetis ta ühe öö Hollandi looduskaitsealal ning mis sai, kui tal oli Berliini jõudes vaid kolm eurot arvel. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Piret Lauk räägib oma pere reisidest ning peaasjalikult sellest, et nende pisike tütar Stella Lotta on kahe ja poole aastasena jõudnud külastada juba 12 riiki. Nende riikide hulka kuuluvad näiteks Jordaania, Iisrael, Hispaania ja Tuneesia. Märtsis plaanitakse aga minna Marokosse. Piret tunnistab, et hakkas rohkem reisima rasedana, sest tahtis veel enne lapse sündi võimalikult palju paiku näha. Ka nüüd ei raatsita Stella Lottat naljalt koju jätta, sest ei tahaks ju last seiklusest ilma jätta. Piret ongi tegelikult veendumusel, et lapsega võib reisida igale poole, kui välja arvata sõjatsoonid. Loomulikult ei ole pisikeste lastega reisimine alati lust ja lillepidu. Piret kirjeldab esimest reisi koos Stella Lottaga, mis algas „kakaplahvatusega“… Saates räägime veel näiteks sellest, kuidas lapsega soodsalt reisida, kuidas reisimine põnni jaoks huvitavaks teha ning loomulikult hiljutisest perereisist Jordaaniasse. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on kirjanik Justin Petrone, kes mõtiskleb, mis siis teda ikkagi Põhjamaade juures nii väga võlub. Kuigi Justin on Itaalia juurtega ja üles kasvanud Ameerika Ühendriikides, naudib ta eelkõige Põhjamaades reisimist. Samuti on talle südamelähedane olnud seal elada – näiteks pärast mõningast Taanis õppimist oli keeruline USA-sse naasta, sest Taani tundus juba nagu kodumaa. Justin tõdeb, et tal oli toona elus emotsionaalselt ebastabiilne olukord, nii et Põhjamaade vaikus aitas teda. Lisaks tuleb saates juttu Põhjamaade naiste lummavast ilust, millised nüansid Taanis elades hinge läksid, mis Justinit Ameerika Ühendriike külastades nüüdisajal väsitab ning kas ja kus näeb ta end tulevikus elamas. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Karina Küling võttis ülikoolist pausi, et minna maailma avastama – enamiku ajast veetis ta kaunis Kesk-Ameerikas. Pikemalt peatus Karina aga Costa Ricas, kuhu leidis koos sõbrannaga Workaway kaudu vabatahtliku töö. Töökohaks sai hostel ning selle juurde kuuluv söögikoht. Kui esialgu töötati praktiliselt tasuta, siis hiljem otsis Karina ka veidi tasuvama koha – pikemat aega Costa Ricas olles kipub ju elukalliduse tõttu raha otsa saama. Karina jutustab saates kohalike sõbralikkusest, riigi avastamisest, kuidas turistiviisat pikendada saab (ametlikult võib turist olla riigis kolm kuud) ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Annika Kiili jutustab Kanaaride saarestikus asuvast La Palma saarest. La Palmat nimetatakse La isla bonita ehk ilus saar. Annika kinnitab, et La Palma tõepoolest paistab silma oma mõnusa ilma, rohkete banaanipõldude ning lopsaka ja erilise loodusega. Eriti armastavad sinna reisida just loodusehuvilised, sest avastamist on palju. Muuseas, La Palmal asub ka üks Euroopa kõige päikselisemaid linnu, Tazacorte. Ometi pole La Palma saar üldse nii populaarne ja tuntud võrreldes teiste Kanaari saartega. Saates mõtiskleb Annika, miks see nii võib olla. Ja kuidas üldse on kõige mõistlikum La Palmale reisida? Loomulikult ei jää puutumata ka möödunud aasta lõpul pursanud Cumbre Vieja vulkaani temaatika. Annika räägib, mis tunne oli vulkaani ülilähedalt näha, kuidas kohalikud suhtusid vulkaaniturismi, banaanipõldude hävinemisest, koerte ja inimeste päästmisest ning palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Jaanika Merilo on teinud Ukrainas muljetavaldavat karjääri – ta on olnud Dnipro endine linnapea, erinevate ministrite nõunik ning valitud mõjukuselt 42. naiseks Ukrainas. Praegu on ta Ukraina digiministri nõunik. Jaanika tunnistab, et uute digiharjumuste juurutamine ei ole olnud kerge. Seda enam, et ei ole võimalik nõuda midagi, mida ei osata. Kuigi alguses oli digiriigi loomine keeruline ning vastu töötati nii tavainimeste tasemel kui ka kõrgemalt, siis on tagasiside olnud positiivne. Jaanika toob näiteks 80-ndates vanapaari, kes tuli teda tänama digilahenduste eest! Mis puutub kõrgemalt poolt digiriigile vastu töötamisse, siis selle taga on korruptsioon. E-riik kaotab ju korruptsiooni ning mõned tähtsad ninad on sellele vägagi vastu. Saates jutustab Jaanika suure karjääri tegemisest Ukrainas, kuidas suhtutakse tema Eesti tausta, miks on IT kujunenud kolmandaks majanduse eksportartikliks ning millist Ukrainat soovib ta tulevikus näha. Jaanikal ilmus hiljuti ka raamat „Minu Ukraina“.

Tänase saate külaline Marie Ruumet kolis 17-aastaselt Taisse, et teha teoks oma unistus: lüüa läbi taipoksi maailmas. Marie tunnistab, et alguses oli päris raske ning teenitavad rahasummad olid väikesed – matši eest teenis ta umbes 80 eurot ning kuus tegi ta keskmiselt kaks matši. Seega elatus tüdruk ära väiksema summaga kui Tai miinimumpalk. Et raha kokku hoida, elas ta oma taipoksiklubi teisel korrusel telgis… Nüüdseks on teenitavad summad loomulikult suurenenud ning Chiang Maist on kolitud Bangkokki. Chiang Maisse polnud Mariel enam mõtet jääda, sest talle polnud sobivad võistluspartnereid ning pealegi toimusid kõik võistlused nagunii Bangkokis (kuhu oli Chiang Maist rongiga 13 tundi). Veel räägib Marie oma sealsest igapäevaelust, võistlustest, kuidas teda tihti tõsiselt ei võeta ning miks ta ei taha alatiseks Taisse elama jääda. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Eike Feigenbaum veab reisibürood Tenerife24 ning on üks kahest ametlikust eestikeelsest giidist, kellel on vastav tunnistus ja kes võib Tenerifel turistidega töötada. Eike tunnistab, et sattus Tenerifele elama üsnagi juhuslikult, kuid peab nüüd seda enda koduks – pole ka imestada, sest naine räägib Atlandi ookeanis asuvast saarest tõeliselt kirglikult. Eike kiidab Tenerife kliimat – siin on aastaringi suvi ja kunagi ei pea muretsema, kas ikka päevitada või ujuda saab. Saaremaa suurusel saarel on kuus erinevat kliimavöödet ning rohkelt vaatamisväärsusi. Lisaks annab Eike nõu, millistel aegadel on parim saart külastada, millises saareosas majutust otsida, kuhu minna ning mida teada, kui tahad pikemaks ajaks Tenerifele suvitama jääda. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Indrek Niibo on kirglik hääletaja, kes on pöidlaküüdiga liikunud paljudes Euroopa riikides, aga ka Indias, Iisraelis, Jordaanias. Suvel hääletas ta Tartust Kreekasse. Indreku arvates on hääletamine elustiil ning ta tõeliselt naudib seda – küll aga on olnud nii mõneski riigis keeruline inimestele selgitada, mis see hääletamine üldse on. Näiteks Indias olid kohalikud väga segaduses, kui Indrek ja tema sõbranna püüdsid tee ääres mõne transpordi peale saada. Muidu peab Indrek Indiat aga üsna ohutuks kohaks, kus hääletada – kõige suurem oht oleks ilmselt hoopis liiklusõnnetusse sattuda. India kummalistest juhtumistest rääkides ei saa märkimata jätta seda, kuidas ühes külakeses katsetati Indreku sõbrannat kohalikule abikaasaks sokutada… Aegade jooksul on saatekülaline hääletanud näiteks politseiautosse, hobuvankrile ning sõitnud võõra juhi pagasiruumis. Ta on pidanud jagama teise inimesega turvavööd, pääsenud liiklusõnnetusest ning kohanud vägagi veidraid juhte. Saates jutustab Indrek ka seda, millised kohad on hääletamiseks parimad ja halvimad, kus ta unistab hääletada ning kuidas on koroonaaeg seda maailma mõjutanud (kas juhid ikka julgevad võõraid peale võtta). Vestlust juhib Liina Metsküla

Tänase saate külaline Ingrid Eomois on Maltal elanud üle 20 aasta. Kuna jõulud on kohe-kohe saabumas, jutustab Ingrid kuulajatele, kuidas pühi sealmail peetakse. Kui eestlaste jaoks ei ole jõulud niivõrd usuga seotud püha, siis Maltal seostatakse seda siiski Jeesuse sünniga. Näiteks käiakse üsna palju kirikus ja jõuludekoratsioonid on valdavalt religioossed. Küll aga on Maltal kujunenud nii, et mitte jõululaupäev pole tähtis, vaid hoopis esimene jõulupüha – siis kogunevad pered, süüakse head-paremat ja vahetatakse kinke. Ingridi sõnul on kingihullust vähem kui Eestis. Eestlastele tuttavat verivorsti maltalaste jõululaual muidugi ei ole (ja see ei meeldigi neile), leiab hoopis pastaroogasid, erinevaid lihatoite (näiteks kalkun ja lammas) ning magustoiduna Itaalia keeksi panettonet. Loomulikult ei ole Maltal lund – kas ilma selleta tekib jõulutunne kergesti? Ingrid muigab, et Malta standardite järgi on ilm nagunii külm, nii et probleemi ei ole. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Erki Palusoo on käinud mootorrattamatkadel paljudes erinevates paikades – Suurbritanniast kuni Kasahstani ja Tadžikistanini välja. Motikaga sõitmist on Erki armastanud suure osa elust, motomatkad avastas ta enda jaoks aga veidi üle kümne aasta tagasi, mil suundus Ukrainasse. Erki hinnangul on mootorrattaga reisimine vahetum kogemus, lisaks näed lähemalt inimeste elu ja pääsed rohkematesse paikadesse. Saates jutustab Erki, mis sekeldustesse on ta teel sattunud (nii üksi kui seltskonnaga), mis on parim paik motomatkaks, millise ilmaga on kõige meeldivam kulgeda, kus on kõige kiuslikum politsei, miks tuleb just linnades väga ettevaatlik olla ja palju muud. Samuti tunnistab saatekülaline, et tema unistuseks on sõita motikaga ümber maakera – selleks on aga vaja omajagu raha ja aega. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kaisa Rebane elab Teravmägedel – Norrale kuuluvas saarestikus, mis asub Põhja-Jäämeres. Kaisa tunnistab, et teda tõmbab Teravmägede juures vaba loodus ning see, et saarestikus on vähe inimesi ja üksikud külad. Teravmäed on umbes sama suur nagu Eesti, kuid peaaegu asustamata. Kaisa pesitseb Longyearbyenis, mis on küll küla mõõtu, kuid seal elab inimesi umbes 50 erinevast rahvusest. Muuseas, niisama Teravmägedele kolinuid naljalt tööle ei võeta – seal mängivad rolli eelkõige tutvused ja kanda kinnitada on keeruline. Saates räägime veel kohtumistest jääkarudega, kärepakasest (näiteks, kuidas Kaisa voodi põranda külge jäätus), polaarööst, millal on parim aeg Teravmägesid külastada ja palju muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Anton Keks vestab oma purjereisist Tenerifelt Assooridele. Anton hakkas purjetamisega tegelema vahetult enne seda, kui koroonaviirus terve maailma üle võttis. Kirgliku reisijana näeb ta seda harrastust väga positiivselt – kui maailmas ei olnud võimalik ringi rännata, sai tema vähemalt purjetada ja uusi paiku avastada. Purjereisi Tenerifelt Assooridele nimetab Anton mugavustoonist väljumiseks, mida tal tol hetkel vaja oli. Saates räägime meeskonna ülesannetest ja nende jagamise süsteemist, miks oli Antonil kui pikal meesterahvas magamine raskendatud, mis põhjusel on laeval rangelt keelatud alkoholi tarbimine, kuidas mõjutas reisi tolle hetke ilm, mis hädad meeskonda peale merehaiguse tabasid ja palju muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Hiie-Liin Tamm läks Tansaaniasse kaheks nädalaks, kuid jäi hoopis viieks kuuks. Kuna möödunud aasta lõpul oli koroonarindel äärmiselt segane aeg, ei julgenud Hiie-Liin õieti kellelegi öelda, et Tansaaniasse suundub. Sansibari saarel kohapeal viibides tundus olemine aga sedavõrd mõnus, et reisi sai aina pikendatud… kuni viis kuus oli täis. Samas tunnistab saatekülaline, et reisis sellele paradiisisaarele just põhjusel, et enamik maailmast oli kinni – Sansibar aga tervitas turiste. Hiie-Liini jaoks polnud Sansibaril viibimine ainult puhkus, ta tegi sel ajal kaugtööd. Kuna internet on Sansibaril kõikuv, siis oli vaja pidevalt muretseda, ega väga vajalikul hetkel ühendus ei kao. Samuti räägib külaline oma sealsetest suurimatest kuluartiklitest, islami osatähtsusest Sansibaril (ja kuidas see tema elu mõjutas), valgete (jõukate) turistide ja kohalike segapaaridest, kuhu tasub turistil Sansibaril suunduda ja palju muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on Aldo Maksimov, kes kolis koos abikaasa Marioni ning laste ja loomadega Kreeka saarele Samosele elama. Aldo jaoks on Kreeka olnud südamelähedane juba pikka aega, heas mõttes on selle pisikuga nakatunud ka tema abikaasa ja lapsed. Lapsed muuseas olid vägagi päri Samosele kolimisega – küllap oli põhjus tõigas, et sealmail on reisitud väga palju. Aldo leiab, et nad saavad Samosel anda lastele parema lapsepõlve ning ka vanemad on õnnelikumad kui Eestis. Nagu Aldo ise ütleb: Kreekas on alles jäänud tuum, elamise päris algne idee. Praegu peab perekond Samosel loome- ja puhkemaju, kuhu jõuab üsnagi palju eestlasi. Saates räägitakse veel näiteks Samosel maja üürimise võimalustest ja hinnast, külaelust, bürokraatiast ja selle saarekese erilisusest. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Saara Arulaane on kirglik reisija ning sel suvel avastas ta enda jaoks haagissuvilaga reisimise – mille kohta arvas varasemalt, et ei proovi seda kunagi. Saara tunnistab, et see reisitüüp tundus tema jaoks mitte kuigi mugav ning ka räpane. Eelarvamused said aga suures osas põrmustatud ning ta leiab, et haagissuvilaga reisimine on ideaalne just beebi esimeseks reisiks (pere pesamuna on aastane). Saates tuleb juttu sellest, millise auto juurde sobib haagissuvila, kui lihtne või raske on sellega manööverdada ning miks on väljasõiduks pakkimine eriti lihtne. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Keset Atlandi ookeani asuvad ja Portugalile kuuluvad Assoorid on küll imeilusad, kuid millegipärast pole need eestlaste hulgas kuigi populaarsed. Miks ometi? Tänase saate külalised Kristo Veertee ja Eliise Mesi veetsid kogu oma nädalase reisi Assooride peasaarel São Miguelil ning teha oli meeletult palju – et kõike ära näha, ärkasid nad iga päev juba poole seitsme paiku. Kristo ja Elise soovitavad Assooridel ringi reisimiseks rentida auto (mis pole muide liiga kallis, nädala eest 175 eurot), sest nii pääseb rohkematesse kohtadesse. Pealegi polnud kuigi palju ühistransporti saarel näha. Saatekülalised jutustavad muuhulgas kohalikest hindadest ja turistivähesusest, toovad välja kaunimaid kohti ning hoiatavad ilmastiku osas – ühel päeval võib Assooridel näha lausa nelja aastaaega! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Maarja Sammel jutustab oma sellesuvisest Euroopa reisist, mille jooksul külastati 18 riiki ja läbiti 8000 kilomeetrit ning seda vaid kolme nädalaga. Maarja tunnistab, et nad mehega nimetavad end tempoturistideks. Maarja ja tema kaasa armastavad autole hääled sisse lükata just jaanipäeva paiku ja kihutada kaugetesse maadesse. Kuna maailmas levib koroonaviirus ning päris lõpuni ei teadnud, kas igast riigipiirist saab üle, ei teinud nad reisi osas üldse eeltööd. Paljud majutused broneerisid näiteks tund varem. Muuseas, lõppude lõpuks pidid nad tegema vaid üksikud koroonatestid – kõige suurem segadus oli sellega Serbias. Maarja toob saates välja ka kõige ägedamad kohad, kuhu reisi jooksul sattusid ja mis kõige enam õlgu kehitama pani. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Riina Aab elab Briti Neitsisaartel. Kuigi üldiselt kirjeldab Riina seda paika kui paradiisi, siis on ta üle elanud ka kaks kohutavat orkaani: Irma 2017. aasta septembris ja Maria sama aasta oktoobris. Veider on see, et just Riina võttis saabuvaid orkaane tõsiselt – samal ajal olid kohalikud veendunud, et midagi erilist ei juhtu. Reaalsus oli aga see, et Irma ja Maria sarnaseid orkaane poldud sealkandis lausa 90 aastat nähtud. Riina jutustab orkaanide eel, ajal ja järgselt kogetust niiviisi, et kohati tulevad külmajudinad peale. Näiteks kõneleb ta sellest, kuidas tundis tsemendist maja värisemas, mil moel inimesed pärast orkaani varastama kukkusid (muide, Riina ja tema abikaasa kartsid, et ka nende juurde tullakse röövima), kuidas kõrvad valutasid ja stress kõrvakuulmisega trikitas, millist hirmu ta koges, kuidas orkaan neid ajutise päikesepaistega lollitas ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Reena Siimer abiellus iraaklasega ning kolis mõneks ajaks Iraaki Kurdistani piirkonda elama. Kuigi meedias kujutatakse Iraaki tõeliselt ohtliku kohana, siis Reena igapäevases elus ohtu ei tajunud. Samas on lood, mida ta saates vestab, mõnevõrra mõtlema panevad… näiteks räägib Reena, et tema kodulinnas plahvatasid vaid mõned (!) pommid ning enne asutuste territooriumile minekut vaadati alati autode alumine osa peegliga üle, et seal poleks lõhkekeha. Kui uurida, kuidas sealmail valgesse naisterahvasse suhtuti, vastab Reena esimesena, et pilte taheti teha. Üldiselt probleeme polnud, kuid loomulikult tuli kanda sündsamaid rõivaid kui Eestis. Saatekülaline muigab, et kui ta pani rätiku pähe (milleks ta kohustatud tegelikult polnud), muutusid turul hinnad alati odavamaks. Iraagis on nii, et koduseinte vahel on võim naise käes – seega ei saa kuidagi öelda, et naised on islami usus väga alla surutud. Kui õrnema soo esindajad soovivad, võivad nad ka tööl käia. Saates on veel juttu sellest, kuidas täiskasvanud mehed kardavad kassipoegi, ramadaanist, inimeste külalislahkusest ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Sander Koit jutustab sellest, kuidas nad elukaaslasega Eestis auto rentisid ja sellega Norrasse põrutasid. Sander nendib, et kuna koroonaajal on lendamisega üsna palju segadust olnud, tundus kindlam maismaad pidi Norrasse suunduda. Sõiduk otsustati rentida, sest kui oma autoga kusagil Norra mägedes midagi juhtuks, kerkiksid selle ära viimise kulud nii suureks, et mõistlikum oleks tegelikult Eestis lihtsalt uus osta. Sander räägib veel mägedes sõitmisest, kuidas teha autos magamine mugavaks, mil moel nad reisi ajal ise süüa valmistasid, kõige kaunimatest ööbimiskohtadest, Norra hindadest (mis võrreldes nelja aasta taguse ajaga ei olnudki nii ulmelised) ja muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Andrus Valgemäe on käinud kolm korda Santiago de Compostela palverännakul – esimest korda jalutas ta kahe sõbraga 187 km, mõned aastad hiljem koos perega 67 km ning hiljuti 510 km üksinda. Kogu distants on olnud 764 km. Kui vanasti ei saanud Andrus aru, miks inimesed ikka ja jälle sinna rajale tükivad, siis nüüd mõistab ta, et see on teataval määral hasart. Midagi jääb kripeldama, kui seda ära ei lõpeta. Nii ongi mees rada kolmel korral kõndimas käinud ning tunnistab, et ilmselt tuleb ka neljas. Saatekülaline nendib, et otseselt tal raja läbimise osas hirme ei olnud – küll aga mõtles ta, kas jalad peavad vastu. Saates vestab Andrus põnevatest majutuskohtadest (näiteks esimeseks oli vana kloostrihoone, mille ühes ruumis magas 150 palverändurit), kui keeruline on lastega (12 ja 16) kõndida, mil moel saab seal kogu elu läbi mõelda, kas ära eksida on võimalik ja palju muudki. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Raul Oja räägib autoga reisimisest ning eelkõige sellest, kui äge riik on Poola. Raulile meeldib autoga seigelda, sest niiviisi pääseb paikadesse, kuhu paketireisiga ei saa. Tänaseks on ta autoga käinud rohkem kui kümnes riigis, kuid Poola oli talle suurimaks üllatuseks. „Paljud räägivad, et Poola on tüütu ja vastik riik, aga see on palju enamat kui transiidimaa,“ kinnitab Raul. Samuti jutustab saatekülaline sellest, kuidas jättis kogemata teemaksud maksmata, kui pikalt on suuteline korraga (efektiivselt) sõitma, mis põhjusel on Poola liiklusõnnetuste rohke maa ja palju muudki! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kerli Kirch-Schneider läks kümme aastat tagasi sõbrannadega Floridasse… ning elab seal tänaseni! Kerli tunnistab, et polnud kümmekond aastat tagasi valmis kodulaenuks, pereks ja koduloomaks – kõik selle sai ta aga hiljem Floridas. Ka Kerli abikaasa on pärit Ameerika Ühendriikidest ning juhtumisi juudi päritolu – muuseas selle viimase detaili sai Kerli teada umbes pool aastat pärast suhtesse astumist. Saates vestab Kerli muuhulgas suurejoonelistest juudipulmadest, igapäevastest kommetest, läbisaamisest mehe perega ning mis (kehva) mulje ta jättis oma tulevasele ämmale esmakohtumisel. Teemaks tuleb ka Florida ülikoolides õppimine, sest Kerli on just sealmail omandanud nii magistri- kui doktorikraadi. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kadri Türk veetis oma kolme lapsega (vanuses 1,5, 8 ja 9 aastat) kuu aega Hispaanias Benidormi linnas – sest kodus oli remont ning kuhugi oli ju vaja minna. Juba enne reisile minekut tegi Kadri lastega kindla kokkuleppe – mitte keegi ei tohi üksi kuhugi minna. Kadri tunnistab, et tal on ikka veel meeles Madeleine McCanni Portugalis kadumise juhtum, mis tegi ekstra ettevaatlikuks.Tegelikult oli lisaks minekupõnevusele rohkelt hirme – näiteks pabistas Kadri, et mis siis, kui keegi lastest või ta ise peaks haigeks jääma? Kes laste eest hoolitseks? Kohale jõudes mured haihtusid ning kõik läkski hästi. Saates räägib Kadri veel probleemidest elukoha leidmisel, kui palju see kõik maksma läks, keskmise lapse sünnipäeva pidamisest ja palju muudki! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Johanna-Kadri Kuusk veetis nädala purjelaeval, seilates Poolast kuni Tallinnani välja. Tegemist polnud aga suvalise kruiisiga, vaid noortel osalejatel tuli laeval kõik täiesti ise ära teha – nii õpiti muuhulgas navigeerima ja purjeid heiskama. Kõik see oli ääretult põnev, kuid pikapeale jäid kehal kõik kohad valusaks. Näiteks tunnistab Johanna-Kadri, et ei suutnud isegi tossupaelade kinni panemiseks kummarduda. Olles terve nädala ühel purjelaeval koos, on loomulik, et tekib konflikte – umbes kolmandal-neljandal päeval inimesed murdusidki. Asja ei teinud paremaks ka see, et õige kiiresti tabas suuremat osa seltskonnast merehaigus… Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Dannar Leitmaa jutustab Ida-Ukrainast. Ida-Ukraina separatistlike mutantriikide lähistel valitsev olukord on mõtlemapanev reaalsuskontroll. Inimesed on leppinud komandanditunniga, Luganskis elavad vanurid käivad pensioni järel pikki vahemaid Ukraina kontrolli all olevatesse pankadesse ja kõik on olukorra justkui omaks võtnud. Samuti kõneleb Dannar sellest, mil moel propaganda on põimunud igapäevaellu, toidupoodide kasinast kaubavalikust, kuidas noored piirkonnast põgenevad. Saatekülaline nimetab Ida-Ukrainat ka ideaalseks šokiturismi sihtkohaks. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalised on Õhtulehe ajakirjanikud Viljar Voog ja Mart Treial, kes naasid hiljuti Tokyo olümpiamängudelt. Alustuseks nendivad Viljar ja Mart, et pelgasid, et koroonaaegsetest olümpiamängudest saab paras kaos – juba enne minekut oli segadust ja bürokraatiat rohkelt. Ka kohapeal ei läinud asi paremaks, sest kehtestati mitmed napakad reeglid. Näiteks võisid nad esimesel kahel nädalal minna poodi vaid 15 minutiks (minek tuli registreerida) ning kohalikega polnud lubatud suhelda. Loomulikult tuleb saates juttu uskumatult palavast ilmast, kõledatest publikuta saalidest, „koroonamendi“ ametist, kuidas pole uskumatult puhtas linnas Tokyos prügikaste ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Lenno Vaitovski räägib oma elust Riias. Lenno jutustab korteriotsingute kadalipust, oma sealsest tööst, Läti paberimajandusest (ja kuidas sulle võib tekkida täitsa uus nimi), miks peavad lätlased Eestit oma riigist paremaks, anekdootidest, mida eestlaste kohta räägitakse ja palju muud! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Loreen Pulk räägib tudengielust Londonis. Alustuseks jutustab Loreen Londoni ülikooli kandideerimise pikast protsessist ning sellest, kuidas minekuks ette valmistus. Ta tunnistab, et kuigi arvas, et tudengi jaoks on kõige odavamaks elukohaks ühikas, siis tegelikult on kõige soodsam jagada maja. Nimelt on ühikates justkui mingit sorti lastehoiu teenused, mille eest kasseeritakse raha. Väga tähtis on kodu üürimisel tähelepanelik olla, sest võib juhtuda, et maksad puhtalt oma rumalusest ühe toa eest 1000 eurot. Saates tuleb veel juttu londonlaste tarbimisharjumustest (tarbimislaenud on ülisagedane nähtus), ohtlikest olukordadest, koduigatsusest, ürituste pildistamisest ja paljust muust! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline peacecop kalmer: vestab Maltast ning oma imelistest kogemustest seoses selle riigiga. Näiteks jutustab saatekülaline meduusiga kohtumisest, kuidas kukkus selja vees veriseks, hiiglaslikest Malta burgeritest, miks ei tohi lasta endalt midagi varastada (ehk kuidas tegeletakse varguste probleemiga) ja palju enamat. Lõpetuseks leiab saatekülaline, et küsimus ei ole, miks Maltale minna, vaid millal minna. Suvi on selleks tema hinnangul kindlasti parim aeg. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Madis Kahro pajatab rännakutest Ladina-Ameerikas. „Järgmise peatuse“ läbi aegade kõige pikemas saates kuuleme purskava vulkaani jälgimisest, Surmateel sõitmisest (mis polnudki Madise sõnul nii hirmutav), miks on bussisõidud Ladina-Ameerikas meeletult ohtlikud, kuidas võib pikalt reisides rahataju ära kaduda, mis põhjusel olid kuubalased Madise arvates kõige ebasõbralikumad inimesed ja palju muud. Madis räägib ka kõige ohtlikumatest elukatest, kellega reisil kokku puutus – nende hulka kuuluvad nii kaimanid, boamadu kui ka korallmadu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kertu Jukkum räägib oma värskest lemmikriigist Montenegrost. Kertu tunnistab, et on Montenegrosse minekust pikalt unistanud ning õnneks ei avaldanud paik talle pettumust. Montenegro juures kiidab ta nii köitvaid mägesid, puutumata loodust, toredaid inimesi kui ka soodsat hinnataset. Kirglik reisifänn leiab, et Montenegros tasub kindlasti ringi sõita ja erinevaid paiku vaadata. Selleks sobivad nii buss, rong kui ka auto. Autorendi puhul soovitab ta siiski arvestada, et rooli tasuks valida kogenuma juhi – mägedes võib olla päris närvekõditav sõita. Ka temal hakkas mingitel hetkedel veidi kõhe. Samuti jutustab Kertu kõige lahedamatest kohtadest Montenegros ning mida arvab Euroopa kõige igavamaks pealinnaks tituleeritud Podgoricast. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Riina Einasto räägib kodus hooldaja tööst Inglismaal. Riina kliendid olid peamiselt eakad, mistõttu juhtus nii mõnigi kord seda, et enne hooldaja kohale jõudmist suri inimene ära. Ometi püüdis Riina seda võtta võimalikult kaine mõistusega ning abistada igakülgselt. Kodus hooldaja ülesandeks on eaka eest hoolitsemine ning tema vajaduste täitmine. Küll aga on tarvis hoolikalt jälgida hooldusplaani, sest seal on kirjas, mida tohib ja mida mitte. Riina toob näite, et mõni proua oli harjunud, et tema nüüdseks teise ilma lahkunud mees tegi alati pediküüri… kui proua ootas, et Riinagi sama teeks, siis oli vaja keelduda. Hooldusplaani järgi polnud see lubatud. Riina tunnistab, et ka üldiselt olid reeglid väga ranged – näiteks oli lubatud ööpäevas vaid kaks tundi välja minna. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Mirjam Kruusmaa armastab koos lastega reisida – tema seitsmeaastane tütar on nüüdseks külastanud 43 riiki ning kolmene pisipreili 20 riiki. Nii Mirjam kui tema mees on alati olnud kirglikud reisifanaatikud ning jäädes esimest last ootama, ei soovinud nad liialt paikseks hakata. Selleks ajaks olid neil juba ostetud mitmed lennupiletid (näiteks Peruusse ja Hiinasse) ning loomulikult käidi kõik paigad beebiga läbi. Mirjam on veendumusel, et alla aastase lapsega ongi kõige lihtsam reisida – tema tahab vaid vanemate lähedust ja süüa. Saatekülaline tunnistab, et mida reis edasi, seda vähem ta planeerib ja muretseb. Küll aga on üks asi, mille pärast on ta alati kõige enam muret tundnud: erinevad haigused. Reisides on samas nii mõndagi juhtunud – näiteks Tšiilis ja Mehhikos rööviti nad paljaks ning Indias ja Hiinas seisid kohalikud järjekorras, et saaks heledapäiste lastega pilti teha. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Sabina Sägi räägib õpetajatööst Bulgaarias. Sabina sattus ühte Bulgaaria väikelinna inglise ja saksa keelt õpetama. Saades oma taotlusele positiivse vastuse, jäi Sabina siiski hetkeks mõttesse – kõhklused ei kestnud aga kaua, sest teda köitis võimalus minna sinna, kuhu enamik eestlasi ei lähe. Saates jutustab Sabina õpetamisest ilma kohalikku keelt oskamata, enda bulgaaria keele õpingutest ja praktiseerimisest, sealsest eluolust, miks oli paras väljakutse mööda riiki reisida, milliste võlunippide bussipiletite hinnad madalamaks läksid ja palju muud! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Merike Järvamägi räägib maakera kuklapoolel Austraalias töötamisest ja elamisest. Merike kolis Austraaliasse pärast ülikooli lõppu. Minekuks valmistus noor naine väga hoolikalt ning tegi rohkelt eeltööd – see on tema sõnul ka võtmetähtsusega, sest aitab kohapeal kergemini sisse seada ning väldib võimalust sattuda ebatulusat tööd tegema. Merike leiab, et ilma autota on Austraalias väga keeruline – seega, kui on load olemas, tasuks esimese asjana osta oma sõiduk. Tema liikus kogu Austraalias oleku ajal bussiga vaid ühe korra. Saatekülaline kinnitab, et eestlased kui tublid töötajad on Austraalias hinnatud. Näiteks tema sai nii mõnigi kord uude ametisse, sest tööandjal olid eestlastega head kogemused. Loomulikult räägime ka sellest, millised on Austraalia farmides kõige tulusamad tööd ning kuidas vähem iseseisvamad inimesed sealmail töö leiavad. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on kuulajatele tuttav – nimelt on see „Järgmise peatuse“ saatejuht ise, Liina Metsküla. Liina räägib saates peamiselt kolmest riigist, kus reisimisest on tal väga tugevad ja ka vastuolulised emotsioonid. Näiteks kõneleb ta Põhja-Korea propagandast, viisaavalduses luiskamisest (sest kartis mitte riiki pääseda), hallidest tänavatest ning põhjakorealastest. Siis on juttu Rio de Janeiro ohtlikkusest – Liina ööbis favelas, kus nägi nii mõnigi kord relvastatud narkodiilereid ja kuulis tulistamist. Lõpetuseks läheme ka orkaanijärgsele Dominica saarele (mitte ajada sassi Dominikaani Vabariigiga), kus oli olukord üsnagi nukker – paljud majad olid varemetes, elektrit saadi generaatori peal paar tundi päevas… Kõikidest nendest seiklustest saad lugeda ka Liina uues reisiraamatus „Jälle maailma peal ripakil“. Vestlust juhib Sten Kohlmann.

Tänase saate külaline Andre Põlm räägib ettevõtja elust ja katsumustest Rio de Janeiros. Andre tunnistab, et oma teenust Brasiiliasse viies oli hirm, et see on keeruline ja bürokraatlik turg – kahjuks sedamoodi läkski. Andre kõneleb saates, milliste napakate probleemidega nad silmitsi seisid ning kas ja kui palju respekteeritakse välismaalasest ettevõtjat. Rio de Janeiro puhul ei saa üle ega ümber kuritegevusest. Niisiis toob Andre näite oma kõige esimesest töötajast, kes ei jõudnud esimesel tööpäeval kohale, sest ta rööviti tee peal paljaks. Välismaal elamine ja töötamine on Andret inspireerinud kirjutama raamatut – hetkel kogub ta Hooandjas raha selle välja andmiseks. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Katharina Toomemets on ajakirjanikuna käinud Eurovisionil kaheksal korral. Arvestades koroonaolukorda, on selleaastane Eurovision vägagi erinev ülejäänutest – pressikeskuses oli tavapärase 1500 ajakirjaniku asemel 500, europeod jäid ära, pidevalt oli vaja maski kanda, publikut lubati saali üsna vähe ning toimus lakkamatu koroonatestimine. Katharina tunnistab, et kui kuulis, et Rotterdamis on vaja iga 48 tunni tagant testida, siis mõtles ta, et vaene nina… Kohapeal selgus aga, et kasutusel on moodne hingamistest. Kui ajakirjanikel oli liikumine ja tegemised üsna vabad, siis delegatsioonidel oli see vägagi piiratud. Katharina toob näite, et vaatamata sellele, et nad viibisid Uku Suvistega ühes hotellis, pidid nad intervjuu tegema veebi vahendusel. Üleüldiselt leiab Katharina, et Holland sai Eurovisioniga hästi hakkama – piirangud ei tundunud üle mõistuse karmid ning samas ei tekkinud ühtegi koroonakollet. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kuna iga koer on erinev, tuli õppida nende iseloomu ja käitumismustrit – selle kõige taustal on oluline saada koera jaoks autoriteediks, et ta ei hakkaks pähe istuma. Igavust selles töös pole, sest iga päev juhtub midagigi – alustades kaklevate koerte lahutamisest kuni turistide päästmiseni välja. Põhja-Norra on suurepärane kant ka virmaliste vaatamiseks ning need on Heneki sõnul seal uskumatult võimsad. Temal on isegi kogemus, kuidas koerad jäid lummatult taevasse vaatama. Kelgukoerte töö on hooajaline ning suvel loomad puhkavad – lõpetuseks uurimegi, mil moel kelgukoerad siis oma puhkuse veedavad. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Enn Kaup on käinud kümme korda Antarktikas – neist enamikel kordadel polaaruurijana. Antarktikast rääkides ei saa üle ega ümber ilmast. Enn nendib, et kõige suurem probleem on Antarktikas tugev tuul, mitte temperatuur. Kõige madalam temperatuur, mida tema on tundnud, oli (kõigest) 44 miinuskraadi. Sealjuures võib suvel olla lausa 10 soojakraadi! Antarktikat saab avastada ka turistina, kuid loomulikult on pakettide hinnad väga kallid – keskmiselt 10 000 eurot. Ennu hinnangul pole turism õnneks Antarktikale suuremat mõju avaldanud, seda peaasjalikult rangete külastusreeglite tõttu. Näiteks ei ole lubatud pingviinidele lähemale kui viie meetri kaugusele minna. Lisaks jutustab Enn elust polaaruurijana, Antarktika osooniaukudest, oma uuringutulemustest ning paljugi muud!

Tänase saate külaline Tiia Toomet räägib oma viie nädala pikkusest reisist Kesk-Ameerikasse Costa Ricale. Päris kindlasti on Costa Rica loodushuvilise paradiis – riik uhkeldab kauniste koskede ja vulkaanidega ning seal on palju rahvusparke. Kaasa tasub haarata binokkel, sest linnu- ja loomariik on uudistamist väärt. Tiia soovitab sinnamaile reisides kindlasti proovida ka trossilaskumist ehk canopy’t – tuhisedes vihmametsa kohal läbi õhu, saab loodusest hoopis uue ja võimsa tunnetuse. Kuna Costa Rica on piirkonna üks kallimaid riike, tasub arvestada suuremate väljaminekutega. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Britt Ernewein kolis kümme aastat tagasi Prantsusmaale ning pole tänasekski naasnud.  Britt elab prantslasest abikaasa ning nelja lapsega väikeses Pont-à-Moussoni linnakeses. Kuna hiljuti ostis perekond sinna suure maja koos aiaga, siis räägime peamiselt sealsest kinnisvaraturust. Britt tunnistab, et kui ühelt poolt on kohalik kinnisvaraturg keeruline, siis teisalt olid nemadki rasked kliendid. Nimelt teadsid nad, mida tahavad ning otsisid seda hoolega. Lõpuks leidsidki 80 000 eurot maksva maja, mida tuli korralikult remontida. Britt avaldab, et nende eesmärgiks oli osta odavam kodu (mida renoveerida), sest Prantsusmaal on ainuüksi notaritasu ligi 10% ostuhinnast! Maja renoveerimisel on olnud rohkelt probleeme, mis ajavad Briti ühelt poolt ohkama ja teisalt naerma. Näiteks on neid suure rahasummaga tüssatud, töötajad käinud kohal vaid siis, kui viitsivad ning omanike kujundussoove on püütud ignoreerida. Lõpetuseks lobiseme ka Briti perest ning nende prantslaslikust elustiilist. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kristi Vohla armastab oma lastega (3-, 4- ja 13-aastane) reisida – veelgi enam, nüüd ei kujutaks ettegi, kuidas oleks minna üksinda reisile. Saatekülaline tunnistab, et lastega välismaale suundudes tuleb arvestada mitmete erinevate nüanssidega ning tihti läheb reisi kogumaksumus ka suuremaks. Samas on see asja väärt. Kristi nendib, et 13-aastane tütar peab reisimise tõttu ka aeg-ajalt koolist puuduma – samas ei raatsi naine lapsi koju jätta. Nii tuleb tütrel iga kord koguda õpetajatelt allkirju, et nad lubavad õpilasel puududa. Samas usub Kristi, et reisimine õpetab lastele palju. Näiteks mõistab laps, et see, mida ta koolis või lasteaias õpib, on kusagil maailmas ka olemas. Niiviisi avaneb silmaring. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on diginomaad Enelin Paas, kes elab koos elukaaslase ja koeraga unistuste elu, töötades erinevates maailma paikades – kus vaid soovivad. Muide, koera võtsid nad hiljuti Mehhiko varjupaigast. Enelin tegutseb turunduse vallas ning on tänaseks iseenda tööandja. Kui enne koroonaaega vahetas ta asukohta iga kolme kuu tagant (ning Eestisse jõudis vaid suvel), siis koroonaperiood on sundinud neid paiksemaks. Juba teist hooaega ollakse Mehhikos. Ka Enelini bulgaarlasest-ameeriklasest elukaaslane Tony on diginomaad, nii et koos on eriti mõnus sellist elustiili viljeleda. Enelin tunnistab, et ei kujuta ette, et nad jääksid kunagi täiesti paikseks – võib-olla mõneks ajaks siis, kui lastel on koolikohustus. Seda nimetab ta hetkel üsna kaugeks tulevikuks. Sellest, et Enelin ja Tony Mehhiko elu tõeliselt naudivad, annab tõestust ka tõik, et hiljuti osteti Puerto Vallartasse oma korter. Selle hinnaks kujunes 113 000 eurot, kuid võrreldes, kui palju maksaks sama korter Eestis, oli see ülimalt tulus diil. Ka üleüldiselt on Enelin veendumusel, et Eestis elades kuluks tal tunduvalt rohkem raha kui diginomaadina rännates.

Tänase saate külaline on Teele Rebane, kes räägib elust Hongkongis, sealsetel meeleavaldustel osalemist ning Hongkongi tulevikust. Teele õpib Hongkongi ülikoolis ajakirjandust. 2019. aastal avanes noore ajakirjaniku jaoks harukordne võimalus kajastada sealmail toimuvaid suuri meeleavaldusi. Meeleavaldused said alguse, sest Hiina tahtis kehtestada uut väljaandmisseadust, mille järgi saaksid nad viia Hongkongist Hiina kohtu ette inimesi, kelle on kurjategijateks kuulutanud. Rahvale see ei sobinud – Hongkong peaks olema 2047. aastani Hiina erihalduspiirkond, mistõttu ei tohiks riik linna tegemistesse niiviisi nina toppida. Meeleavaldused kestsid küll pikalt ja muutusid vägivaldseks, kuid resultaat oli hoopis vastupidine – Hiina võim sekkub Hongkongi asjadesse veelgi rohkem kui enne. Hongkongi inimesed ei taha aga muutuda sellisteks nagu hiinlased. Teele sõnul vaatavad hongkonglased hiinlastele veidi ülevalt alla ja peavad neid lammasteks. Saates jutustab Teele, mida koges ajakirjanikuna meeleavaldusi kajastades ning mis hirmutavatesse olukordadesse sattus. Nii mõnestki pääses ta just tänu oma valgele nahavärvile…

Tänase saate külaline Liina Laumets on elanud ligi kaheksa aastat Tšiilis. Et Tšiilis head tööd leida, mängivad tihtipeale rolli just tutvused. Samas kinnitab turunduse alal tegutsev Liina, et tema pole ühtegi tööd saanud tutvuste läbi. Küll aga nendib noor naine, et ilmselt on ta pakkunud ettevõtetele huvi ka oma heledapäisuse poolest. Tasuva töö leidmisel on A ja O ka hispaania keele oskus, sest inglise keelt osatakse sealmail halvasti. Liina tunnistab, et paraku on inimesed Tšiilis rassistlikud – kui eurooplasi ja ameeriklasi võetakse vastu avasüli, siis samamoodi ei käituta näiteks peruulastega. Kui nüüdisajal ei soovitata üldiselt CV-sse pilti panna, siis Tšiilis on see jätkuvalt vajalik. Kuigi Tšiilit nimetatakse Lõuna-Ameerika Šveitsiks ning elatustase on teiste piirkonna riikidega võrreldes väga hea, siis tegelikult on seal palju probleeme. Võrdlemisi kallis riigis on miinimumpalk 300 euro kandis ning Liina toob võrdluseks välja, et tema teenib sellest seitse-kaheksa korda rohkem. Suur ebavõrdsus inimeste vahel päädis 2019. aastal sotsiaalse ülestõusuga – ka sel teemal mõtiskleb Liina pikemalt.

Tänase saate külaline on kunstnik Agnes Veinberg, kes on juba viis aastat Lätis elanud. Agnes lõpetas Tartu ülikooli maalimise eriala ning suundus kohe pärast seda Lätti Kuldiga linna kohalikku muuseumit juhtima. Ühel hetkel sai ta aga kõne Läti endiselt ministrilt, kes oli tema maale näinud. Minister teatas, et Agnes lausa peab töölt ära tulema ja täiskohaga maalima hakkama! Noor naine lasi end veenda ning keskendus maalimisele. Kui esiti tundis ta hirmu ebastabiilsuse osas, siis nüüdseks on see kadunud. Veelgi enam, Agnes toonitab: maalida ei saa, mõeldes raha peale. Tegelikult läheb Agnesel vägagi hästi ning ta müüb teoseid ka väljapoole Euroopat. Neist suuremate hinnad algavad lausa 2000 eurost. Agnese sõnul ostetakse maalid teinekord juba nii kiiresti ära, et ta ei jõua neid üleski pildistada. Koroonaaeg kunsti õnneks mõjutanud ei ole, sest inimestel on säilinud vajadus ilu järgi. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Marju Gellert on elanud ligi kaheksa aastat Hispaanias Malagas, kuhu kolis abikaasa ja väikese pojaga. Tänaseks on perre lisandunud veel üks poeg. Marju tunnistab, et tema jaoks oli koos perega Hispaaniasse kolimine lihtsam samm kui üksinda minek võinuks olla. Küll aga oli just lähedastel keeruline sellega leppida. Marju ja tema abikaasa Artjom on pidanud aja jooksul erinevaid ameteid, mõnes on hästi õnnestunud ja teises samas läbikukkunud. Praeguseks naudivad nad tööd fotograafidena. Küll aga toonitab Marju, et see pole kahjuks kullaauk, kust rohkelt raha tuleks. Loomulikult räägime ka Marju ja Artjomi poegadest, kes mõlemad käivad nüüdseks koolis. Muuseas, välismaalastena laste heasse kooli saamine polnud üldse keeruline – Hispaanias toimib punktisüsteem, mille järgi eelistatakse peamiselt just neid, kes pole nii heas seisus. Marju nendib, et lastel oli alguses eelkoolis mõnevõrra raske (näiteks ei rääkinud poisid esimese aasta tundides üldse hispaania keelt – kuigi õpetaja sõnul nad aru siiski said), kuid nüüdseks on mõlemad hästi kohanenud. Hiljuti ilmus Marju sulest ka raamat „Minu Hispaania“.

Airi räägib näiteks, et tavapärasel keskklassi indialasel on kolmekorruseline maja ning teenijad. Kuna vaesust on palju, siis saab teenijaid lubada üsna soodsa hinnaga eest. Kuigi Indias öeldakse, et kastisüsteemi ei eksisteeri enam, siis abielude puhul on see siiski olemas. Airi sõnul võib perepea isegi oma lapse ära tappa, kui võsuke tahab abielluda kellegagi madalamast kastist. Muuseas, pere tahtis ka Airi abikaasale leida sobivat indialannat. Seetõttu käidi erinevates peredes poega esitlemas, kuid viimaks ütles mees ise ära. Ja hea, et nii läks, sest saatuse tahtel kohtuti hiljem Airiga. Loomulikult tuleb juttu ka sellest perioodist, kui Airi oli Indias koroonalõksus. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kunnar Karu jutustab meile matkamisest erinevates maailma paikades – alates Eestist kuni Ugandani välja. Kunnar tunnistab, et on nii kirglik matkaentusiast, et veedab umbes pooled päevad aastas matkarajal. Saates räägib ta meile aga parimatest matkadest nii Eesti kui maailmas, raskematest hetkedest, iseenda motiveerimisest, pikematest rännakutest, kõrgematest tippudest ning paljugi muud.

Tänase saate külaline Maiu Hartmann on kirglik reisihuviline, kes pole jäänud koju ka koroonaajal. Maiu tunnistab, et veel kümmekond aastat tagasi käis ta ainult Egiptuses puhkamas ning ei kujutanud isegi ette, et võiks reisida mujale ja omal käel. Nüüd on ta külastanud erinevaid põnevaid paiku ning viimasena sai väisatud just imelist Brasiiliast. Muide, Maiu poeg polnud Brasiiliasse mineku osas üldse nii vaimustuses – poiss ütles, et tema on küllalt reisinud ja tahaks pigem kodus olla! Saates räägib Maiu aga kaunitest randadest, imelisest Rio de Janeirost, bussiröövidest ning igasugustest apsakatest, mis reisi vürtsitavad Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Henek Tomson läbis Uus-Meremaal 3000 kilomeetrit pika Te Araroa matka… ja seda ilma rahata! Kokku kestis matk viis kuud. Henek tunnistab, et oli kindel, et saab 3000 kilomeetri pikkusega matkaga hakkama. Niisiis otsustas ta sinna lisada omaette nüansi – selle, et liigub ilma rahata. Hästi palju sai Henek abi kohalikelt, kes pakkusid nii toitu kui ka ööbimisvõimalust. Samas tuli ette hetki, mil pidi mõnda aega näljas olema või isegi toitu püüdma (näiteks possumi ja angerja). Saatekülaline tunnistab, et pidi näljaga hakkama saamiseks end mentaalselt ette valmistama. Matk oli väga raske ning selle jooksul oli rohkelt ohte, mida ta isegi ei osanud ette näha. Ühel keerulisel hetkel kirjutas ta isegi lähedastele hüvastijätukirja. Henekil ilmus hiljuti raamat „Minu Uus-Meremaa“.

Tänase saate külaline Madle Timm on kogenud maailmarändur, kes soovitab oma reise mõtestada – see aitab aru saada, mida elult tahad ja mis sind tegelikult õnnelikuks teeb. Reiside mõtestamisel on ideaalne abimees märkmik või päevik. Kuigi päeviku pidamine nõuab järjepidevust, on Madle kinnitusel tulemus seda väärt. Miks tasub reisides iseendale sügavamaid küsimusi esitada ning mil moel oma järgmisi reise planeerida, Madle saates ka räägib. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kati Ålander vestab meile elust Hondurases, kus tema ja abikaasa on erinevate perioodide jooksul on elanud. Kati tunnistab, et oli esiti Hondurasesse minekule vastu – viimaks armus ta ise sealsesse troopikasse. Kati räägib saates Hondurase elu põnevatest, aga ka šokeerivatest nüanssidest: luksuslik elamine 40 euro eest, miks tundus mõttetu pesumasinat osta, kuidas naabrite vaheline suvaline tüli võib lõppeda mõrvamisega, linnaliinides on täiesti igapäevane paljaks röövimine ning kohalike veidrast Coca Cola lembusest/sõltuvusest. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Albina Prenga on elanud kaunil Kreeta saarel kümmekond aastat. Just sealmail kohtus Albina oma tulevase abikaasaga, kes on Albaaniast pärit. Nii Albina kui tema abikaasa töötavad Kreetal turismisektoris, mis tähendab, et tööd on põhimõtteliselt pooleks aastaks. Albina on viietärnihotellis avalike suhete peal ning mees töötab ühes restoranis. Ülejäänud aja aastast tuleb ilma töötamata hakkama saada. Samas on Albina arvamusel, et kui õigesti majandada, siis saab suvel teenitud rahaga hakkama küll. Näiteks ettekandja sissetulek on Eestiga võrreldes Kreetal tunduvalt parem. Tänaseks on Albina kahe lapse ema ning kiidab Kreetat kui head kohta laste kasvatamiseks. Lisaks on lapsed nüüdseks juba kohalike poolt ära hellitatud… Vanem poeg käib koolis ning ka see süsteem on kvaliteetsel tasemel. Oma Facebooki lehel Üllatav Kreeta julgustab Albina avastama autentset Kreetat. Need on paigad, kuhu turismibürood enamasti ei vii ja kuhu tuleb endal pääseda. Samuti annab Albina Kreeta külastamiseks ühe elutarkuse: „Mida koledam tavern, seda maitsvam toit!“

Tänase saate külaline Saara Arulaane räägib ühest oma lemmikkohast maailmas – Hawaii saartest. Saara on käinud Hawaiil kaks korda, esimesel korral kaks nädalat ja teisel kolm. Ta nendib, et kahest nädalast jäi väheks ning soovitab teistelgi planeerida vähemalt kolme nädala pikkune reis. Tema hinnangul pole mõtet nii kaugele nii lühikeseks ajaks lennata ja sellega keha kurnata. Samuti arvab Saara, et ainult rannapuhkuseks ei ole mõistlik Hawaiid valida. See paik sobib matkajatele, surfaritele ja looduse nautlejatele. Kliima mõttes on hea Hawaiile tulla igal ajal, kuid teatavatel perioodidel – näiteks jõulud-aastavahetus, lihavõtted, sõbrapäev – on hinnad laes. Tõepoolest, Hawaiil reisides tulebki arvestada suuremate kuludega. Näiteks toob Saara välja, et öö kõige kehvemas hostelis maksis 135 dollarit (umbes 111 eurot). Olles käinud erinevatel Hawaii saartel, võrdleb Saara, millised ja miks paistavad teiste seast silma. Samuti annab ta väga head soovitused, milliseid paiku lausa peab külastama.

Tänase saate külaline Kerli Nõu on nüüdseks külastanud 103 riiki. Et saada pilti tema põnevamatest reisidest, toob Kerli välja enda kõige-kõigemad. Saates räägime näiteks ümbermaailmareisist, luksuslaeva elu nautimisest, alligaatoriliha söömisest, 1000 eurot maksnud numbritoast ja sellega kaasnevast kannupoisist, tema suurimatest reisiämbritest ja paljugi muud. Loomulikult jagab Kerli reisihimulistele häid nõuandeid – näiteks, millised on parima hinna ja kvaliteedi suhtega paigad maailmas. Uurides, milline on kõige parem reisilugu seltskonnas rääkimiseks, annab Kerli aga hoopis omapärase vastuse… Kerli andis hiljuti välja raamatu „Mina ja maailm: valitud lugusid 102 riigist“ teise osa.

Tänase saate külaline on tantsutreener Jane Kensap-Künnapas, kes armastab reisida ning samal ajal külastada kaugetes maades erinevaid tantsutreeninguid. Jane tunnistab, et Eestis pole eriti tihti võimalik panna end õpilase rolli. Seega teeb ta seda välismaal – näiteks tänavu veetis Jane ligi kaks kuud Hispaanias ning loomulikult ei jätnud ta tantsusaali minemata. Samas nendib saatekülaline, et treeninguid leida oli päris keeruline, sest kohalikud suhtusid uutesse huvilistesse ettevaatlikult. Millised olid sealsed treeningualased piirangud ja võimalused, Jane ka selgitab. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Anu Väli jutustab ajast, mil elas mõnda aega New Yorgis, et hoolitseda eaka väliseestlanna Juta eest. Loomulikult tekib esmalt küsimus, miks just Anu New Yorki prouat hooldama sattus – saatekülaline nendib, et oli äsja töölt ära tulnud, veidi sotsiaalhooldust õppinud ning võib-olla väikest viisi keskeakriisis. Nii ta ütleski mehele ja lastele, et läheb määramata ajaks New Yorki. Proua Juta oli küll eakas, kuid üsna kõbus – ometi vajas ta paljudes olmeasjades abi. Nii räägib Anu oma igapäevaelust, sealsetest inimestest, hooldekodude hindadest, libaarvetest, rohkete teenuste ebakvaliteetsusest, New Yorgi Eesti Majast ja palju veel.

Tänase saate külaline Teresa Liivak elab väga omapärast elu: ta reisib oma kaubikuga ringi ning peab rändjuuksuri ametit. Varasemalt on Teresa oma kaubikuga veerenud näiteks mööda Portugali. Selleks talveks on ta end sisse seadnud Tenerifel ja rentinud auto. Elatist teenib naine rändjuuksurina – näiteks sõidab ta laadalt laadale, teeb sõiduki tagumised uksed lahti ning hakkab kliente vastu võtma. Teresa on just meeste juuksur ja see on talle boonuseks, sest mehed on üsna spontaanselt valmis juukseid lõikama. Kui üks klient on juba tulnud, siis on varsti ukse taga järjekord. Sealjuures on Teresa veendumusel, et just niiviisi tajub ta kohalikku elu märksa paremini. Saatekülaline jutustab veel, mis on tema kaubikus hädavajalik, mille peale kulub peamiselt raha, kuidas teha juukselõikustega vahetuskaupa, mida saab 70 liitri veega ja palju muudki.

Tänase saate külaline on ettevõtja ja laulukirjutaja Liis Lass, kes figureeris kümmekond aastat tagasi väga aktiivselt Eesti seltskonnamaastikul. Viimased kaheksa aastat on ta elanud aga Singapuris, millest tänases saates meile ka räägib. Liis andis hiljuti välja raamatu „Minu Singapur“, alapealkirjaga „Praktiline paradiis“ – ning Liisi hinnangul on just „praktiline paradiis“ suurepärane viis Singapuri iseloomustada. Kui ühelt poolt asub see imeliselt kaunis ja soojas kohas, siis teisalt toimib ühiskond laitmatult. Teist sellist paika Aasias ei leia. „Olin heas mõttes šokis, et selline riik nagu Singapur eksisteerib,“ nendib Liis. Välismaalasena on elu Singapuris raske… õigemini täpsustab Liis, et elu on lill, aga lihtsalt pole lihtne. Peaasjalikult on see keeruline, sest kulutused on meeletud kõrged. Kui kohalikud saavad elamispinda ja toitu soetada soodustusega, siis välismaalastele see ei kehti. Liis tunnistab, et nemad saaksid oma sealse kodu eest kusagil Lõuna-Prantsusmaal villa. Nagu mainitud, siis on Liis viimastel aastatel oma isikliku elu osas pigem privaatne olnud – nüüd aga räägib naine julgemalt oma igapäevaelust ja tööst linnriigis, kodust ning lastest! Liis nendib ka, et viimastel aastatel on tema fookus olnud pigem laste kasvatamisel kui tööl. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalisteks on Pille ja Marko Lukin, kes suundusid aasta algul Tenerifele ning plaanisid seal olla mitu kuud. Siis vallutas aga koroonaviirus maailma ning nende plaanid pöörati pea peale. Laias laastus võib Pille, Marko ning nende pisipoja aja Tenerifel jagada kaheks: seiklused enne koroonaaega ning katsumused pärast seda. Nad tunnistavad, et eeldasid, et kõrbes on koroonaajal mõnus olla, sest läheduses inimesi ei ole. Pere seadis end sisse, tegi matkabussi ette toa, valmistas miniköögi… kõik oli mugav ja lausa idülliline! Aga siis tulid politseinikud neid hoiatama – matkabussist välja minna ei tohi või saab kopsaka trahvi! Pille ja Marko otsisid seejärel sisehooviga maja, kuid tegemist oli samuti keerulise ülesandega. Nimelt oli keelatud turistidele elukohta rentida. Mis edasi sai ja kuidas viimaks kodumaale jõuti, kuula juba saatest! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Pille-Rite Rei läks Brasiiliasse vahetusüliõpilaseks, kuid tänu õnnele ning oma andele hakkas ta seal peagi inimeste ees laulma. Kuna Pille-Ritel polnud palju raha, käis ta tänaval laulmas. Noor naine õhkab, et oli imeline Ipanemas olles ning seal elades laulda maailmakuulsat lugu „A Girl From Ipanema“. Kui esialgu esines ta tänaval, siis peagi juba suuremate rahvahulkade ees, muuhulgas astus ta üles isegi Grammy võitnud Roberto Menescaliga. Lisaks mindi kohalike muusikutega väikesele tuurile mööda Brasiiliat. Kui koroonat ei oleks vahele tulnud, oleks Pille-Rite praegugi Rio de Janeiros. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on ooperilaulja Triin Lellep, kes ilmutas hiljuti raamatu „Minu Pariis“. Triin lubas juba kaheksanda klassi tüdrukuna Pariisis olles, et sinna linna ta ühel päeval kolib. Kui esialgu läks Triin sinna ajutiselt modellitööd tegema, siis lõpuks elas ta seal lausa seitse aastat. Triin töötas Pariisis nii ooperiagendina, muusikaõpetajana kui ka laulis siin-seal. Ta jutustab saates üsna palju Pariisi ja Prantsusmaa muusikamaastikust ning nendib: Pariisis on meeletult keeruline läbi lüüa, sest kõik talendid koonduvad just sinna. Sama keeruline on Prantsusmaa pealinnas end sisse seada. Näiteks on paras katsumus leida kodu, mis ei maksaks liiga palju või poleks ulmeliselt pisike. Samamoodi tuleb jõuda pariislasteni – viimastel (nagu me ilmselt teame) on aga omamoodi iseloom ja vaated elule. Samas on kõik seda väärt. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Evelin Kivimaa naasis alles möödunud kuul Keenia reisilt. Alustuseks räägib ta loomulikult sellest, kuidas õnnestus praegusel ajal Keeniasse minna – igal pool maailmas on ju korralikud piirangud. Sealjuures Keenias on need piirangud isegi ekstrasuured. Kui kevadel selgus, et riigis on üheksa koroonapositiivset, teatas president rangetest meetmetest, mis kestavad praeguse ajani. Kahjuks on inimesed nendest üsna väsinud ning püüavad üha rohkem viilida. Evelin käis Keenias MTÜ Mondo kaudu, mis teeb sealmail arengukoostööd. Niisiis kohtus saatekülaline väga erinevate elusaatustega inimestega, kelle lood tegid ühelt poolt kurvaks, kuid teisalt avaldasid muljet. Samuti jutustab Evelin temasugust abikaasat soovinud taksojuhist, Eesti majast ühes väikeses külakeses, 15aastaste koolitüdrukute rasestumisest, imelisest loodusest ja loomadest ning palju muud.

Tänase saate külaline Elisabeth Viinalass räägib Liibanonist ning nendib, et seal elamine paneb üsna tihti peast kinni hoidma ja mõtlema: kuidas on võimalik, et kogu aeg juhtub midagi? Mõned teemad, mis tulevad saates jutuks: - Kui jõukatel liibanonlastel polnud koroonaajal enam raha maksta oma kolmandatest riikidest tulnud koduabilistele, viidi viimased tolle koduriigi saatkonna ette ja jäeti maha. Nii magasid mõned koduabilised Etioopia (või mõne teise riigi) saatkonna ees seni, kuni neid aidati. - WhatsAppi maksustamissoov põhjustas meeleavaldused. - Elisabeth elab selles Beiruti piirkonnas, kus augustikuus toimus suur plahvatus. Selle kandi inimestele on jagatud toiduabi ning ka Elisabeth on seda saanud. - Elisabethi elukaaslasel muutus inflatsiooni tõttu palk nii madalaks, et tundus mõttetu üldse tööl käia. Nii tuli ta töölt ära ja hakkas kala püüdma. - Kuna pereemad on tihti kodused, siis pojad ei ole oma elu peale minnes harjunud lillegi liigutama. Mida sellisel puhul teha? Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Merle Liivand on meedias silma paistnud millegi väga omapärasega – nimelt on ta riietunud Merineitsiks ning püstitanud sedaviisi ujudes maailmarekordi. Kõigel sellel on aga Merle sõnul sügavam tähendus – tema eesmärk on õpetada inimesi ookeani armastama ja võidelda reostuse vastu. Merle on elanud juba aastaid Ameerika Ühendriikides Floridas ning tõdeb, et sealmail on kohutavalt suured keskkonnaprobleemid. Kõike ostetakse plastikus ning lõpuks jõuab see vette – muide koroonaajastul on probleem veelgi suurenenud. Merle tõdeb, et USA-l oleks Eestilt selles valdkonnas väga palju õppida. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Boriss Gubaidulin räägib lennufirmade lojaalsusprogrammidest ning kuidas tänu sellele uskumatult soodsalt reisida. Boriss sai kõnealuste programmide boonustest aimdust mõned aastad tagasi ning on alates toonasest nendest aktiivselt osa võtnud. Ta leiab, et praegu kasutavad taolisi võimalusi pigem vähesed. Samas julgustab saatekülaline alati agaralt programmiga liituma, kui seda võimalust näiteks lennukis pakutakse. Ühes grupis võivad olla ka hotellid ja autorendid, nii et soodustuste saamise ampluaa on lai. Kuidas süsteemid töötavad ja millele tuleks tähelepanu pöörata, kuula juba saatest.

Tänase saate külalised Liisi ja Marvin Laanemäe armastavad matkaautoga reisimist – viimastel aastatel on rohkelt vuratud ringi nii välismaal kui Eestis. Näiteks veedavad nad matkaautos keskmiselt 40 ööd aastas. Liisi ja Marvin tunnistavad, et esimesel kasutusel ei tekitanud matkaauto erilisi emotsioone. Tagantjärgi arvavad nad, et tegemist oli teadmatusega ning nad ei osanud seda õigesti kasutada. Liisi ja Marvin vestavad, mis teeb ühe matkaauto heaks reisivahendiks, millised mugavused sõidukis sees on, kuidas nende lapsed matkaautot jumaldavad ning loomulikult kõige vingematest looduslikest kohtadest, kus tänu matkaautole on saanud öö veeta. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Ene McLaughlin elab USAs Colorado osariigis, kus ta töötab suusapatrullina. Suusapatrulliks saamine oli üks Ene unistustest. Paraku ei saanud ta seda tööd liiga pikalt teha, sest koroonapandeemia tõttu sulges suusakuurort oma uksed päevapealt. Mida siis edasi teha? Ene ja tema ameeriklasest abikaasa otsustasid suve veeta hoopis päikselises Florida osariigis. Muide, tõeline lumefänn Ene nägi suve enne seda viimati viis aastat tagasi. Kuna Ene abikaasa murdis suusatades jalaluu, räägime üsna pikalt ka Ameerika Ühendriikide tervishoiusüsteemist. Tegemist oli tööõnnetusega, seega ei ole nad ise õnneks pidanud ravikulusid hüvitama… sest nüüdseks on kulunud üle 100 000 euro. Saatekülaline osutab, et kuigi sealne tervishoiusüsteem on äärmiselt kvaliteetne, tuleb alati juurde maksma. Isegi kui sul on hea kindlustus. Ene tunnistab, et on abikaasaga arutanud Eestisse kolimist – kuigi USAs on tohutult võimalusi, on see väga ebastabiilne. Väikeses Eestis on elu tunduvalt lihtsam.

Tänase saate külaline Kristi Rosenberg läks Tšiilisse algselt kuueks kuuks, kuid nüüd on sellest sujuvalt saanud seitse aastat. Ilm oli lihtsalt nii mõnus, et ei raatsinud kodumaale naasta – ja siis tuli välja mõelda, millega kaugel maal elatist teenida. Praeguseks juhib Kristi väga eduka logistikaettevõtte Tšiili haru. Ta jutustab saates, kuidas kõik käib tutvuste kaudu (ja millisel kohalike jaoks veidral viisil nemad tutvusi sobitama hakkasid), mil moel on ta selles maailmas endale teed rajanud, kuidas sobib eestlase töökultuur latiinode omaga ning miks on temal vaja kurja häält teha.   Tšiilit iseloomustab klassiühiskond. Nii toobki Kristi näite, et uude seltskonda sattudes küsitakse sult alati kolme asja: mis koolis käisid, kus sa elad ja mis su perekonnanimi on?

Tänase saate külaline Johanna-Kadri Kuusk jutustab meeleolukast reisist Itaalias asuvasse Dolomiitide mäestikku. Johanna-Kadri toonitab, et parim on mägesid avastada autoga. Samas hoiatab ta mitme autorentimisel levinud petuskeemi eest. Näiteks neil olid autoga seonduvad kulud reisi suurimad – asi päädis isegi sellega, et hommikul ärgates sõidukit parkimiskohal ei olnud ning selle tagasisaamiseks oli vaja raha välja käia. Juttu tuleb ka Dolomiitide austria-saksalikust kultuurist, kõrgest hinnast (majutuse eest on vaja rohkem maksta kui Milanos ja Veneetsias) ning millised kohti võiks külastada (sealjuures lugu imeilusa muinasjutujärve juurde jõudmisest).

Tänase saate külaline Bianka Randell on elanud Hispaanias juba 11 aastat ning tegutseb sealmail näitleja ja modellina. Bianka on lõpetanud Hispaanias lavakunstikooli. Kui Eestis on lavakasse sisse saamine ülimalt keeruline, siis Bianka sõnul on Hispaanias see märksa kergem. Kindlasti võis sisseastumiskatsetel olla boonuseks Bianka eriline välimus. Ta nendib muigega, et nii pikka ja blondi tüdrukut naljalt Lõuna-Hispaanias ei leia. Kui Eestis on näitlejatöö pigem prestiižne, siis Hispaanias kipub vastupidi olema. Naljatatakse ikka, et näitlejad on vaesed ja neil peab teine töö ka olema. Saates räägib Bianka näitlejatöö võludest-valudest; tükkidest, kus ta on osalenud; kandideerimisest; soovist filmimaailmas läbi lüüa ja loomulikult ka modellindusest. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Siiri Liiva matkas tänavu suvel 30 päeva jooksul muljetavaldavad 864 kilomeetrit. Siiri alustas oma matkateed Kalvi mõisa juurest Lääne-Virumaal ning jõudis välja Munalaiu sadamasse Pärnumaal. Oma matkamarsruudi koostas ta Google Mapsi kasutades – vahendi usaldusväärsuse kommenteerimine pani Siiri aga muigama. Ta nendib, et Google Maps eksis väga palju ning juhatas mööda teid, mis polnud tegelikult läbitavad. Matka jooksul ööbis Siiri ka mõned ööd oma kodus Tallinnas. Päevad Tallinnas olid aga kõige demotiveerivamad, sest kodus ärgates oli keeruline edasi liikuda. Siirit innustas tol hetkel aga midagi üllatavat – teiste inimeste arvamus. Nimelt jagas ta aktiivselt Facebookis uudiseid oma matkateest. Siiri räägib veel, millised piirkonnad kõige põnevamad tundusid (ja ka igavaimad), kuidas ta pea tühjaks kõndis ning miks on matkamine hea puhkus. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on positiivse ja rahumeelse vanemluse mentor Tanel Jäppinen, kes astus koos abikaasa Maretiga möödunud aasta lõpus julge sammu. Nimelt müüsid nad ära oma 112-ruutmeetrilise Tartu kodu ja kolisid 12-ruutmeetrisse matkaautosse. Tanel tõdeb, et kuigi nende varasem elu oli üsna idülliline, teati, et pikemas perspektiivis seda ei taheta. Ka laste jaoks on Taneli arvates taoline elustiil sobiv – saavad nad ju vanematega palju koos olla. Pealegi kujuneb põnnidel matkaautos ringi sõites lai maailmavaade. Aasta algul sõideti matkaautos Hispaaniasse, kust kuri koroonaviirus nad siiski mõne aja pärast kodumaale tagasi ajas. Et matkaautos oleks ekstreemne elada ja reisida, lükkab Tanel ümber. Ta leiab, et ekstreemne oleks siis, kui sajaks pidevalt vihma – aga Hispaanias paistis ju päike ja kõik olid enamuse ajast õues. Loomulikult räägib Tanel ka kulutustest – selgub, et nüüd kulub raha poole vähem kui varasemas eluperioodis!

Tänase saate külaline Silja Paavle nimetab oma üheks lemmikriigiks Lätit. Silja tõdeb, et Läti on ühelt poolt ülisarnane Eestile (näiteks loodus), kuid tegelikult on seal nii palju erinevat (näiteks ehedus ja arhailisus). Sel suvel on kindlasti rohkem rahvast Lätit avastanud ning Silja avaldab lootust, et see jääb eestlaste jaoks jätkuvalt armastatud sihtpaigaks. Olles käinud Lätis lugematul arvul kordi, annab Silja nõu, milliseid põnevaid paiku külastada. Näiteks Cēsist soovitab ta kõigile – nii romantikutele, lastega peredele kui ka üksikreisijatele. Samuti mõtiskleb Silja, miks võrreldakse Riiat Pariisiga – ning jagab nippe, mida Lätimaa pealinnas ette võtta. Kuigi Lätil meresaari ei ole, laiutab keset Daugava jõge nende suurim saar Dole, kus asub kena vabaõhumuuseum, mõis ja park. Silja hinnangul on see vahva paik väljasõiduks. Põneva sihtkohana pakub saatekülaline ka Irbenet, mis on Läti oma Viivikonna (kummituslinn). Irbene on varemetes küla, mis oli vene ajal salastatud ning polnud isegi kaardile märgitud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Mario Matvei armastab reisida kämperis – väiksemas kaubikus, kuhu on ta voodi sisse ehitanud. See on magamiseks sobiv, kuid suuremaid mugavusi (näiteks tualett ja pesemisvõimalus) ei ole. Mario leiab, et asju koguda võib küll tahta, kuid tegelikult neid vaja ei ole. Niisiis armastab tema minimalistlikku elustiili – näiteks sõidab vahepeal kodu juurest metsa jõe äärde ning veedab öö seal. Mario kiidab sellise elustiili ühe plussina spontaansust, aga ka odavust. Nimelt saab ta ööbida imeliste vaadetega kohtades, kuid ei maksa selle eest sentigi. Muide, Mario on kämperiga isegi ööbinud Tallinna ja Helsingi kesklinnas. Kui siiani on jäänud Mario kämperiga pigem Baltikumi piiresse (ja põgusalt kiiganud Poolat), siis tulevikuunistused on suured – ta tahaks niiviisi Euroopale tiiru peale teha!

Tänase saate külaline Heleri Hanko matkas kahe kuuga Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkarajal 820 kilomeetrit. Heleri kirjeldab saates, kuidas matkates jäävad alles vaid primaarsed vajadused ja millal loodusega side tekib; räägib, mida ta teekonna juures kõige rohkem kartis, millal on parim aeg matkata, mida sisaldas tema seljakott ja palju-palju muudki. Suure osa ajast saatis Helerit matkal tema kutsa, kord üks ja siis teine. Kui aga koer hakkas lonkama, tuli jätkata matka üksinda. Esimest korda elus.

Tänase saate külaline on kirjanik ja meediaprodutsent Susan Luitsalu, kes pajatab oma põnevatest reisidest üle kogu maailma – alustades New Yorgist ja kuni Aserbaidžaani välja. Susan jutustab nii Abu Dhabi vabaõhumuuseumis ööbimisest, Jaapani peenisefestivalist, Dubai lummusest, kõige erilisematest rannakogemustest (vihje: need on olnud Eestis!), eriti kaua oodatud Liibanoni reisist, raskematest teekondadest ja palju muudki! Kuna Susan viibib töö pärast eriti palju Dubais, pidi ta korra ka tasuma trahvi ning selgitama, miks on nii kauaks Emiraatidesse jäänud. Lõpetuseks kostitab saatekülaline meid aga omapärase reisilooga, mis läheb igas seltskonnas peale. Susan andis hiljuti välja raamatu „Minu Maailm – seiklused ei hüüa tulles“.

Tänase saate külaline Risto Veskioja saabus just eile oma esimeselt reisilt pärast koroonapandeemia puhkemist. Kreeka pealinna Ateenat ja Korfu saart külastanud Risto nendib, et praegu reisida sooviv inimene peab olema paindlik. Näiteks temal tuli viimasel hetkel muuta ära oma tagasireis (Viini kaudu), sest muidu pidanuks jääma kaheks nädalaks karantiini. Lisaks paindlikkusele peab olema valmis, et enamikes avalikes kohtades on kohustuslik maski kandmine. Risto muigab, et temal jäid kõrvatagused sellest valusaks. Risto räägib ka sellest, mil moel on linnapildis tunda koroonatemaatikat, madalatest suveniirihindadest, kontrollidest lennujaamas ja palju muudki.

Tänase saate külaline on kirjanik Lauri Räpp, kes nimetab oma elufilosoofiaks sihitut kulgemist. Ta armastab kulgeda mööda Tartu tänavaid ning võtta ette ka pikemaid teekondi Lõuna-Eestis. Tõelise Tartu patrioodina räägib Lauri oma kodulinnast südantsoojendavalt ja hoogsalt. Vestluses annab ta nõu, millised tegevused ja paigad sobivad nii paaridele, üksireisijatele, peredele kui vanematele inimestele. Millises Tartu piirkonnas võib sattuda ajamasinasse? Mis teeb Emajõe kaldad eriliseks? Mida kujutab endast Autovabaduse puiestee? Ka tartlased võivad saadet kuulates avastada, et on nii palju vahvaid kohti, kus veel käinud pole. Või kuhu pole aastaid enam jõudnud. Lisaks kiidab Lauri väga Viljandit ning võrdleb seda isegi mõne armsa Lõuna-Prantsusmaa väikelinnaga.

Tänase saate külaline Margarita Oja jutustab elust Brasiilia linna Fortaleza ühes favelas ehk vaestepiirkonnas. Margarita töötas Brasiilias vabatahtlikuna ning tema koduks sai üks Fortaleza linna faveladest. Taolisi vaestepiirkondi tuntakse üsna ohtlike paikadena, kuid Margarita kogemuse järgi sõltub kõik sellest, kas sind tuntakse või mitte. Oma inimesi hoitakse, kogukond on tõeliselt ühtne. Samas, tõdeb Margarita, väärtuslike ehetega ringi jalutada ei maksa ning hinnalist mobiili ka mitte lehvitada. Lõpetuseks annab Margarita mõned soovitused ja ideed, miks külastada Brasiiliat.

Tänase saate külaline Epp Petrone avaldas hiljuti raamatu „Kas süda on ümmargune?“ kolmanda osa, milles vestab Indiast ning teekonnast jumala juurde. Kuigi Epp on Indias korduvalt käinud ning paik on talle südamelähedane, ei kipu ta enam teps mitte sinnakanti. Tänaseks on tema elus tekkinud tunne, et ei tahagi enam reisida ega Setomaa kodutalust lahkuda. Küll aga räägib Epp sellest, kuidas jõudis Indiasse Sai Baba juurde – unenäo kaudu. Veel jutustab ta kerjuste kõrval magamisest, Indias tekkivast abitusest, ohtlikest ahvidest, petuskeemidest ning miks võis Epp olla eelmises elus hindu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Heliis Nemsitsveridze loobus oma tööst Eestis ja läks Venemaale vabatahtlikuks. Heliis tunnistab, et Eesti noore jaoks on Venemaa tuttav, kuid samas täiesti tundmatu. Niisiis valis tema oma ajutiseks elupaigaks linna, kuhu nii palju turiste ei satu. Selleks oli Volga keskjooksul Kasahstani piiri lähedal paiknev Samara. Kuigi tegemist on ligi kahe miljoni elanikuga linnaga, oli see Heliisi hinnangul täielik küla. Veelgi enam, kohale jõudes ootas teda ees kultuurišokk. Heliis jutustab saates ka sellest, kuidas välismaalased on kvaliteedimärgiks, millised on kohalike väärarvamused eestlaste kohta, mis on levinud stereotüübid, mida arvatakse poliitikast ning milline on keskmise venelase eluolu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saates on külas haagissuvila entusiastid Gennet ja Kaidi Kruusement, kes koonduvad ka nime Haagisepere alla. Ärkad ilusal suvehommikul, astud haagissuvilast välja ning oled kohe jalgupidi järves – nii idülliliselt kirjeldavad Gennet ja Kaidi haagissuvilaga reisimist. Tõepoolest, haagis annab võimaluse ööbida igasugustes erilistes looduslikes kohtades ning seda mugavustest loobumata. Gennetil ja Kaidil tekkis armastus haagissuvilaga reisimise vastu kohe, kui seda sai proovitud. Nüüd enam teistmoodi reisida ei tahetagi ja seda juba kuus aastat! Nende hinnangul on haagis ideaalne seiklejatele, spontaansuse järgi ihalejatele ning ka lastega peredele. Genneti ja Kaidi peres kasvab kolm poega, kes on tõelised haagisefännid. Saates räägime sellestki, kuidas endale sobivat haagist valida, millised mugavused on seal sees ning missugustel tingimustel saab selle tavalise sõiduauto järele võtta. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Maarja-Liis Loo on rändur, kes armastab maailma avastada üksinda ning võimalikult soodsalt. Ta tunnistab, et Eestimaa loodus on küll imeilus, aga kohati üksluine. Seepärast ongi vaja vahepeal kusagil ära käia. Saate fookuseks on Maarja-Liisi reis Indiasse ja Nepaali, mis oli üks tema põnevamaid rännukogemusi. Eriti huvitav on fakt, et ta oli ligi kaks kuud Indias ning kogueelarveks oli kõigest 500 eurot – mil moel see võimalik oli, Maarja-Liis ka selgitab. Samuti võttis ta Nepaalis ette elumuutva Annapurna matka… milleks polnud ta peaaegu üldse valmistunud! Sellesse matka jäi ka tema elu kõige raskem päev. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on EASi Turimisarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik, kes räägib nii kodumaise turismi praegusest olukorrast kui ka sellest, mil moel muuta puhkus Eestis tõeliseks elamuseks. Liina Maria nendib, et kuigi meil ei ole Eestis mägesid, leidub rohkelt järvi, rabasid, metsasid ning toimub põnevaid kultuuriüritusi. Veelgi enam, välismaalased tajuvad, et Eestil on midagi, mida suurel osal maailmast enam pole. Selge ja sinine taevas. Et tuua oma kodumaisesse suvesse põnevust, soovitab Liina Maria pere või sõpruskonnaga võtta ette väljakutse: külastada võimalikult palju uusi saari, tuletorne, seiklusparke. Sealjuures saab isegi käigust vanaema juurde teha põneva seikluse – näiteks uurida Puhka Eestis veebilehelt, milliseid põnevaid vaatamisväärsusi sealkandis leidub. Loomulikult tuleb juttu ka kodumaise puhkuse hinnast. Liina Maria tunnistab, et tõepoolest ei müüda Eestit enam ammu odava sihtpaigana. Kas koroonakriisi tõttu langevad sel suvel ka teenuste hinnad, kuuleb juba saatest. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kui tänase saate külaline Eliisa Teder esimest korda Ungari pealinna Budapesti sattus, mõtles ta, et see on küll koht, kus võiks elada. Möödunud sügisel ta töö pärast sinna koliski. Eliisa kinnitusel on Budapest ideaalne puhkusesihtpaik, sest midagi leidub igaühele. Eriti põnev võib tema hinnangul olla just noortel või lastega peredel. Ta nendib, et kuigi turistisihtkohad on tehtud väga ilusaks ja esinduslikuks, on üldmulje veidi… räbal. Kahjuks leidub linnapildis ka palju kodutuid. Juhtuda võib sedagi, et maja küljest kukub ära tükk! Ka hinnad on eestimaalase jaoks taskukohased. Eliisa toob välja, et näiteks võiks ta iga päev tellida endale kõik toidukorrad restoranist ning ilmselt see erilist rahalist põntsu ei paneks. Teisalt korteri üürimiseks kulus tal küll rohkem raha kui plaanis – seega kõik on suhteline. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalisel Kristel Kaaberil oli 1980ndate lõpus Itaalias kirjasõber, kes teda saapamaale külla kutsus. Kirjasõbrast sai hiljem Kristeli esimene abikaasa ning Itaaliast kodumaa. Veelgi enam, kui keegi talt täna küsib, kust ta pärit on, vastab Kristel: Roomast. On rõõm täheldada, kuidas Kristel kodulinnast räägib – ta tunnistab naerdes, et kui kuulab armastuslaule, ei mõtle ta mõnest inimesest, vaid Roomast. Muide, naine peab oma linna nii ilusaks, et käib korra kuus kõik tähtsamad vaatamisväärsused läbi. Rooma huvilistele annab ta ka häid nõuandeid, milliseid paiku külastada, kui peamised turistikohad üle vaadatud. Lisaks jutustab Kristel sellest, miks roomlased itaallastest erinevad, mis põhjusel on roomlased pirtsakad, millal nende sõim naerma ajab ja palju muud. Kristelil on ilmunud raamat „Iga teekond saab alguse südamest“, mis jutustab Itaalia tähtsatest inimestest. Ta avaldab, et otsustas teose kirjutada pärast järjekordse Itaaliast pajatava raamatu lugemist, milles ta end ära ei tundnud – oli vaid stereotüüpsus. Lähtudes oma raamatusse valitud kultuuritegelastest, selgitab Kristel, missuguseid teoseid ja milliste inimeste loomingut nautida, et tajuda tõelist itaallaslikkust. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Sven Vahar on elanud viis aastat Vilniuses ning andis hiljuti ka välja raamatu „Minu Leedu“. Sven tunnistab, et tema ja abikaasa Marre olid esialgu kahtlevad Leetu kolimise osas – sest kui minna välismaale, mõeldakse pigem Hispaania või Itaalia, mitte Leedu peale. Siiski otsustati riskida, sest nagu Sven ütleb, vähemalt koju oleks olnud lihtne sõita. Saates räägime sellest, mida leedukad eestlastest arvavad, miks on nad meie peale kohati kadedad, milles teevad meile jällegi silmad ette ja palju muud. Juttu tuleb ka igapäevaelus orienteerumisest, kohalikust kinnisvaraturust, keelebarjäärist. Kuna reisipiirangute tõttu tänavu kuigi kaugele reisida ei saa, võtavad ilmselt paljud eestimaalased ette reisi Leetu. Sven annab toredaid nõuandeid, kuhu minna ja mida teha. Vestlust juhib Liina Metsküla

Tänase saate külaline Carolin Klausner on viimased kaks aastat elanud Lähis-Ida saareriigis Bahreinis. Carolini Lähis-Ida kogemus sai alguse hoopis Kuveidist, mis oli kõike muud kui meeldiv. Tema ülemus, šeik, muutus verbaalselt agressiivseks ning tahtis isegi eestlanna passi ära võtta. Carolin pidi ööpimeduses põgenema ning ei tea isegi, kas teda kunagi enam üle Kuveidi piiri lubatakse. Nüüdseks on ta seadnud end sisse Bahreini, kus on väga rahul. Carolin jutustab saates tööst ilukliinikus, miks peavad naised end putitama, mitmenaisepidamisest, kuidas õrnema soo esindajaid sealmail kui kuningannasid koheldakse, kohalike kommetest ning nende kohta välismaal tekkinud väärarvamustest ja millisel omapärasel viisil noored sealmail tutvuvad. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline, jalgpallur Kevin Rääbis, sõlmis aasta algul Saksamaa tugevuselt viiendas liigas mängiva SV Donaustaufiga lepingu. Paraku sai ta vaid kuus nädalat meeskonnaga treenida, sest siis saabus koroonapandeemia ning hooaeg tühistati. Kevin jutustab saate esimeses pooles jalgpallurite maailmast ning klubidesse värbamise telgitagustest. Ta tõdeb, et välismaale mängima pääsemiseks peab olema andekas… samas on vaja ropult õnne! Piisavalt õnne polnud tal aga praeguse hooaja osas, sest see tühistati koroonapandeemia pärast kõigest kolm päeva enne algust. Kevin tegi aga kannapöörde – ta on Saksamaal ajutiselt ehitusmees. Hakkaja noormees räägib sealsest tööst, kooselust erinevast rahvusest poistega, mida sakslane koroonaviirusest arvab ja paljud muud! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Liis Raudmann on elanud juba aastaid Hispaanias, kuhu ta suundus koos kahe väikese lapse ja toonase elukaaslasega. Liis räägib oma üksikutest töökogemustest Hispaanias ning tõdeb: see kõik on kohutav. Veelgi enam, ilma kasulike tuttavateta on praktiliselt võimatu tööd saada. Samas tunnistab saatekülaline, et pole sealmail väga palju töötanud, kuna tal on alla 12aastased lapsed. Nii mõnigi lugeja-kuulaja-vaataja võiks siin ehk kulmu kergitada ning küsida: ja siis? Asi on selles, et Hispaanias valitseb üks sellekohane keeld, mida Eestis pole... saates juba täpsemalt. Loomulikult ei saa üle ega ümber koroonaviirusest, mis on Hispaaniat korralikult laastanud. Kui Eestis on olnud üsna leebed karantiinireeglid, siis ülisotsiaalsete hispaanlaste vaos hoidmiseks kehtestati karmid reeglid. Näiteks võib tänaval ilma põhjuseta uitamine tuua endaga kaasa trahvi (alates 300 eurot) või isegi kuni ühe aasta pikkuse vangistuse. Vestlust juhib Liina Metsküla. Video katteplaanid pärinevad Liis Raudmanni erakogust, video pani kokku Märt Niidassoo.

Tänase saate külaline on kirglik maailmarändur Kadri Järve, kes on nüüdseks kanda kinnitanud Hawaiil. Kuna tema jamaicalasest elukaaslane on sõjaväelane, elavad nad kohalikus sõjaväebaasis. Kadri on näinud nii Itaalia kui ka Hawaii sõjaväebaasi elu ning tõdeb – viimane on ikka tunduvalt suurejoonelisem. Sõjaväebaas on kinnine territoorium, kus on olemas kino, toidukohad, poed ja muud meelelahutusasutused. Mis (põnevat) elu sealsed inimesed aga elavad, Kadri saates räägib. Loomulikult tuleb juttu ka koroonaviirusest – kuigi USA-s on nakatunuid väga palju, siis Kadri tunneb, et neil on Hawaiil pigem hästi. Ei oleks kohta, kus praegu parem olla oleks, kinnitab ta. Saatekülaline selgitab ka, millised on sealsed piirangud ja kuidas kohalikud sellest kinni hoiavad. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Marili Milt on elanud ligi kuus aastat Brasiilias. Mis pidi olema ajutine faas elus, on muutunud: ta on abielus brasiillasega ning neil on väike poeg. Veelgi enam, Marili kurdab, et ei räägi nüüdseks eesti keelt enam nii ladusalt kui varem. Marili on Brasiilias mitu korda kolinud ning seda peaasjalikult mehe töö tõttu. Kui mõnes linnas elamist on ta väga nautinud, siis praeguses kohas mitte nii väga. Guaira linn on Marili sõnul küll üsna igav (pole kino, vähe toidukohti jne), kuid see-eest ohutum kui enamik Brasiilia piirkondi. Samas koos lapsega ta parki jalutama minna ei julgeks, kui juba hämarduma hakkab. Marili räägib saates brasiillastest, nende peredest ja kommetest, sealmail äri ajamisest ning oma juutuuberi ametist. Marili YouTube’i kanal kannab nime Europeia no Brasil (Eurooplanna Brasiilias), mille populaarsemad videod on saanud lausa 160 000 vaataja kanti. Marili kinnitab, et paljud brasiillased tunnevad huvi nii Euroopa, Eesti kui ka eesti keele õppimise vastu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänases saates räägib meile Ukraina kuurortlinnast Odessast seal kaks kuud elanud kirjanik Loone Ots. Tema sulest ilmus hiljuti ka raamat „Minu Odessa“. Loone elas Odessa parimas piirkonnas Arkaadial, mida ta igati kiidab. Nimelt saab seal nautida luksust, millist taolise raha eest mujal maailmas naljalt ei leia. Saatekülaline veetis oma aega Odessas ringi vaadates – ta uudistas nii kõige populaarsemate vaatamisväärsuste juures kui ka leidis avastamata pärle. Samuti annab ta nõu tutvuda maa-aluse Odessaga. Kuuleme ka tähelepanekuid odessiitide elust ja olust – kohvikukultuurist, rikkuse näitamisest (kui kasukat ei ole seljas, siis sa pole rikas!), kassidest ja kohalike armastusest nende vastu ning mida imetlevad kohalikud eestlastes.

Tänase saate külaline Johanna-Kadri Kuusk räägib, miks tasub Rumeenias ette võtta üks lahe road trip ehk autoreis. Kui tihti üldse minnakse Rumeeniasse reisima? Võib öelda, et keskmisest harvemini ning seetõttu nimetabki Johanna-Kadri Rumeeniat Euroopa avastamata pärliks. Tema võttis koos elukaaslasega seal ette autoreisi ning üllatus meeldivalt, sest mõnevõrra tundmatul riigil on tõeliselt palju pakkuda. Johanna-Kadri jutustab saates Rumeenia võluvast pealinnast, karmist ajaloost, Dracula vibe'ist, looduse mitmekesisusest, mustlastest, veinitamisest ning probleemidest, millega tuli rinda pista. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Ethel Rosenfeldt veetis tegi Islandil pool aastat vabatahtlikku tööd, tegeledes keskkonna säästmise temaatikaga. Saate esimeses pooles vestab Ethel oma sealsetest ülesannetest, koostööst islandlastega ning viskab nalja: tegelikult oli loodus prügist üsna puhas, et pikemalt töötamiseks oleks pidanud rämpsu enne ise maha viskama. Saate teises pooles räägime, kuidas edukalt Islandil reisida. Teadupärast on Island ääretult kallis koht, nii et Ethel annab mõned nõuanded soodsamaks reisimiseks. Näiteks tuleb Islandil reisides kindlasti auto rentida, sest bussiga ainuüksi saare ühest otsast teise reisimine maksab 135 euro kanti. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Hindrek Pärg on kirglik USA fänn, kes vestab ühest paigast, mida ta nimetab omapärase karakteriga linnaks. Ei, see pole New York või Los Angeles – hoopis vähem kui 400 000 elanikuga New Orleans Louisiana osariigis. „New Orleans on see ebameeldiv sugulane, keda avalikult vihatakse ja sisimas armastatakse,“ toob saatekülaline välja. Hindrek jutustab sealsest kuritegevusest (mille ohvriks ta isegi langes), omapärastest surnuaedadest, miks on suvel New Orleansi külastamine kohutav mõte, lummavatest tondilugudest ning mis põhjusel paljud Hollywoodi filmid on vändatud just sealkandis. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Kuna riigis valitseb eriolukord, on ka „Järgmisel peatusel“ erisaade. Saatekülalisi on täna kolm, nad kõik on oma kodudes ja salvestus toimub Skype’i vahendusel. Saatekülalised Manona Paris, Geidi Raud ja Karoliina Vasli pidid olema praegu välismaal (vastavalt Itaalias, Ameerika Ühendriikides ja Brasiilias), kuid kõigi reisid jäid ära koroonaviiruse tõttu. Manona Paris lootis oma juubelihommikul ärgata Roomas. Kuigi levima olid hakanud lood koroonaviirusest, uskus Manona, et tal siiski õnnestub reisile minna. Oli tema siht ju Rooma ning haiguskolle asus mitusada kilomeetrit põhjapool. Alles siis, kui Rooma naistepäeva paiku tühjenema hakkas, jõudis Manonale kohale, et ta ei pruugi igavesse linna jõuda… „Ma tunneksin end suhteliselt rumalana, kui oleksin ikkagi sinna lennanud,“ tõdeb ta. Geidi Raud peaks aga saate eetrisse mineku ajal lendama New Yorki. Veel paar päeva enne lendu mõtles Geidi koos elukaaslasega, et äkki ikka riskiks ja läheks. Argumendiks oli see, et nad on noored ning oht tõsiselt haigestuda oleks madal. Rohkem mõtlema pani neid see, kui elukaaslase töökohas viidati, et pärast reisi tuleks kaks nädalat kodus püsida. Nüüd on ta igal juhul rõõmus, et neil ei õnnestunud New Yorki lennata. „Olen näinud, mis toimub lennujaamades… see on kaos,“ ohkab Geidi. Karoliina Vasli oli aga pikka aega üsna kindel, et tema reis Brasiiliasse toimub. Nüüd toonitab ta, et pole hetkekski kahetsenud otsust mitte minna. „Reisida jõuab terve elu – praegu tuleb lihtsalt kohaneda uue reaalsusega ja loota, et see saab peagi läbi,“ leiab ta. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Täna läheb eetrisse "Järgmise peatuse" 200. osa! Sel puhul oleme kutsunud külla ühe eriti kirgliku reisija – Ülane Vilumets koos elukaaslase Siimuga võtavad kaasa oma kaks pisikest last ja rändavad meeleldi mööda ilma ringi. Näiteks on nende nelja-aastane poeg käinud juba 20 riigis! Ülane räägib saates põnevatest seiklustest, mille nad on läbi teinud – sõitnud kanu täis bussis ühest riigist teise, neljakesi ühel motorolleril kruiisinud ning pikalt matkanud (põnnid pidid ise kõndima). Kuigi üks tema lastest ohkas viimati Vietnami-Laose rännakul, et tahaks hoopis lasteaias olla, leiab Ülane, et taolised reisid arendavad lapsi palju. Peale selle mõtiskleb saatekülaline, kas teda mõjutab kuidagi rasedana reisimine, mil moel lastega ringi rändamine suhtele mõjub, mis muutub nende reisides kolmanda lapse sündides ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Siiri Liiva veetis jõulud ja aastavahetuse hoopis teistmoodi kui on tavapärane – ta käis Soomes vipassana meditatsioonilaagris. Siiri on käinud meditatsioonilaagris varasemalt kolmel korral (Indias, Rootsis ja Soomes) ning peab kõiki kogemusi väga erinevateks. Ta annab ka nõu, kuidas valida õiget paika, kui minna esimest korda mediteerima. Mis aga toimus Soome meditatsioonilaagris? Siiri kirjeldab minimalistlikku igapäevaelu: tavapäraseid tegevusi, toitu ja muid tingimusi. Ta toob välja, kuidas rahustada maha oma mõtteid ning mil moel aitab meditatsioonilaager lahendada sügavaid probleeme elus. Siiri märgib muigega ära, et samas ei tulnud keskendumine kõigil nii hästi välja – mõni hakkas hoopistükkis Burger Kingi toidu järele igatsema! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaliseks on neli aastat Hiinas elanud Tuuli Maasikas. Tuuli jutustab sellest, kuidas ta Hiinasse jõudis, mil moel seal tööd saada (konkurents on tihe!), kus on end lihtsam sisse seada, millega kaugel maal raskeim harjuda, kuidas Hiinas on e-teenused ehk rohkemgi arenenud kui Eestis ning palju muud. Loomulikult ei saa üle ega ümber Hiinas möllavast koroonaviirusest. Tuuli tunnistab, et see on tedagi mõjutanud ning just sel põhjusel on ta praegu Eestis. Tema töökoht (lasteaed) on koroonaviiruse tõttu suletud. Mis on tema mõtted ja emotsioonid selles osas, saad juba saatest teada! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänane „Järgmise peatuse“ saade on hoopis teistsugune – see pole salvestatud meie Tallinna stuudios, vaid hoopis Tenerifel, eestlaste turismibüroo Tenerife Kompassi kontoris. Vestluspartneriks on loomulikult selle looja Olavi Antons. Kuna oleme oma stuudiost tuhandete kilomeetrite kaugusel ilma tavapärase tehnikata, vabandame nõrgema helikvaliteedi pärast. Ometi usume, et korvame saate põneva ja kvaliteetse informatsiooniga – Olavi jutustab nii sellest, kuidas sai temast Tenerifel kliimapagulane (ning mis katsumused pidi ta läbi tegema, et kaugel maal turismibüroo avada) kui ka sellest, mida kaunil saarel teha ja vaadata. Näiteks tulevad jutuks parimad rannad, mis piirkonnas saab garanteeritult päikest nautida, miks pigem vältida saare pealinnas puhkamist, millal tulla, veidrad makseharjumused ning miks on see kaugtöötajate jaoks paradiis! "Tenerife on väga hästi ja veenvalt õppinud etendama Euroopat, kuigi ta seda tegelikult ei ole," lausub Olavi. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Evelin Kivimaa jutustab oma esimesest reisist Indiasse. Loomulikult ei saa India juures üle ega ümber pettasaamisest – kord maksis Evelin ühe ekskursiooni eest mõnesaja asemel umbes 400 eurot, siis etendati talle ülimalt efektselt teleturgu... Samas jääb Evelin sellest kõigest rääkides väga positiivseks, sest kui juhtus, siis juhtus. Mitu päeva veetis Evelin ka mailma joogapealinna Rishikeshis, kus muuhulgas kastis end seitse korda järjest Gangese jõkke (mis peaks ta kõikidest pattudest puhastama). Üldiselt teatakse Gangest kui maailma kõige räpasemat jõge – miks on Rishikeshis okei end vette kasta, Evelin ka selgitab. Meie saatekülalisel õnnestus isegi väisata kohalikku pulma! Pulm on sealmail tõesti suurejooneline, kestes 4-5 päeva ja minnes maksma umbes 25 000 eurot (samal ajal on palgad Indias tunduvalt väiksemad). Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kaja Kahu andis hiljuti välja raamatu „Minu Liibüa“. See vestab tema elust Põhja-Aafrika riigis, mis sai ehmatava lõpu – tuli põgeneda, sest algas kodusõda. Kaja on tänu oma mehe rahvusvahelisele tööle elanud nii Leedus, Ukrainas, Guatemalas kui ka Liibüas. Saate esimeses pooles räägime Kaja igapäevaelust Liibüas – kui palju oli vaja ennast moslemimaal katta, viisaprobleemidest, nende ülimalt luksuslikust kodust ja palju muud. Saate teises pooles on aga juttu Kaja ja tema perekonna viimasest viiest päevast Liibüas. Kaja kirjeldab, kui suurt hirmu tekitas telefoni- ja internetiühenduse katkemine terves riigis, kuidas oli vaja jätta oma truu koerake sinna ning mis oli kõige hirmsam hetk selle aja jooksul. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Madle Timm veetis seitse kuud Filipiinidel Saksa Punase Risti vabatahtlikuna. Madle leiab, et vabatahtlikkus annab reisimisele suurema mõtte – seetõttu läbis ta ka suuremat sorti kadalipu, et pääseda kaunisse Aasia riiki vabatahtlikuks. Filipiinid on tema sõnul neljas riik maailmas, kus toimub kõige rohkem looduskatastroofe. Niisiis saigi Madle (ja tegelikult terve Punase Risti) üheks ülesandeks püüda inimesi päästa enne katastroofi. Madle jutustab oma igapäevasest tööst sealmail, kohalike suhtumisest nende abi pakkumisse ning sellestki, kuidas koges nii maavärinat kui taifuuni. Samuti annab Madle nõu, millal tasuks reisida Filipiinidele ning mida sealjuures meeles pidada. Lisainfot leiad ka Madle blogist. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on eksmiss ja telenägu Madli Vilsar, kes on elanud juba ligi aasta Londonis. Madli töötab Londonis ühe Eesti idufirma jaoks ning naudib suurlinnas elamist täiel määral. Räägime pikalt sealsest multikultuursest maailmast – milliseid probleeme tekib suhtlemismaneeridega, mis nalju ei või mingil juhul teha, kuidas ta on londonlaste jaoks hall hiireke ning mil moel erineb tema Londoni kontor Eesti omast? Madli jutustab ka elamistingimustest ja korterite hindadest, Eesti väärtustama õppimisest, kodumaa mugavusest ning paljugi muud. Teemaks tuleb ka mullu novembris aset leidnud Londoni terrorirünnak – Madli tunneb, et temast läks see õige lähedalt mööda… Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Inge Mehide reisis koos elukaaslase Ahto Meriga Aasias 14 kuud ning hiljuti anti välja ka raamat „Keskeakruiis. Elu parim aasta“. Inge vestab saates sellest, mis teda ja Ahtot sundis taolist sammu astuma, kas 60 euroga päevas oli võimalik reisida, petuskeemidest, põnevatest ja ebameeldivatest majutuskohtadest, veidratest kultuuridest (näiteks kuidas nad surnud mehele kätt andsid) ning kas neid hakkasid kimbutama tüdimus ja rutiin (mis võib juhtuda pikalt reisides). Loomulikult vastab Inge ka küsimusele, kui palju kulus raha sel 420 päeva kestnud teekonnal. Aga seda üsna kaudselt…

Tänase saate külaline Miina Saak tüdines kontoritööst Eestis ning hüppas pea ees tundmatusse vette: ta tõmbas jalga kummikud ning hakkas Gruusia teeistanduses farmeriks. Kui esiti võib arvata, et Miina teadis põllutöödest ja tee kasvatamisest kõike, siis tegelikult polnud ta enne isegi kursis, milline teepõõsas välja näeb. Gruusial oli aga käimas projekt, mille käigus anti huvilistele üles töötamiseks teeistandusi. Tema ja grupp eestlasi (ning üks leedukas) otsustasid võimalusest kinni haarata. Miina räägib haaravalt, millised eestlase jaoks ootamatud probleemid tekivad näiteks labidaid ostes, mil moel väljendub kommuunitunne, kuidas keskmine grusiinide perekond teeb aastas tonn veini, et kohalikud joovad lõunapausi ajal alati veini (ja mida nad arvasid, kui eestlased püüdsid tutvustada karsklaslikku tööstiili), mil moel on grusiinid saanud pikalt ilma tööl käimata hakkama ja palju muud. Muide, põllutööga pole siiamaani rikkaks saadud. Miina tunnistab, et nad maksavad ikka veel Gruusias elamise eest peale. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänases saates saavad sõna kolm inimest, kes on viimase kahe kuu jooksul käinud Aasia väikeriigis Laoses: Robin Roots, Sten Kohlmann ja saatejuht ise, Liina Metsküla. Kuigi Laos pole võrreldes paljude teiste Aasia riikidega nii populaarne, siis näiteks Robin külastas paika juba teist korda. Mõlemal korral kihutas ta mööda riiki rolleriga, mida soovitab soojalt ka kuulajatele. Liina ja Sten liiklesid peamiselt aga bussiga, mis oli samuti kõike muud kui igav ja üksluine… On, mida meenutada. Muuhulgas räägime, kas pealinnas Vientianes on midagi vaadata, miks on Laose inimesed erilisemad ülejäänud Aasia rahvastest, üliodavatest massaažiteenustest, lõppematutest Buddha kujudest ning sellest, et pudel viskit maksab vaid üks euro!

Tänase saate külaline Victoria Tääker elas pool aastat Aafrika riigis Ugandas, kus töötas erivajadusega naistega ning andis neile edasi teadmisi ettevõtluse alal. Loomulikult ei olnud asjad nii lihtsad, et tuleb keegi Euroopast ja hakkab Aafrika süsteeme ümber murdma. Victoria naerab, et tõepoolest oli see kohati hane selga vesi... Saates räägib Victoria nii oma askeetlikest elutingimustest (näiteks pesemisel olid abis ämber ja kopsik), miks inimesed teda jõllitasid ja kuidas temasse suhtuti, lõhest rikaste ja vaeste vahel, puuetega inimeste olukorrast ühiskonnas, kehtestatud sotsiaalmeedia maksust ning mida muutis tema jaoks pool aastat Ugandas. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Marion Jõepera on elanud pikalt Londonis ning vestab seal elamise võludest ja valudest. Loomulikult oleme kuulnud, et London on tõeliselt kallis linn, kus elada. Marion nõustub sellega ning räägib ka, mille peale peaasjalikult Londonis raha kulub – ning mida hoopistükkis tasuta saab. Et raha kokku hoida, on Londonis vägagi levinud, et täiskasvanud inimesed elavad korterikaaslastena koos. Kommuunielu elab ka Marion ning tegelikult mitte ainult rahalistel põhjustel. Lisaks jutustab Marion saates, mis on Londoni kõige ägedam ja soodsam piirkond; kuidas on välditud elupaikade getostumist; mis tööd peaks tegema mugavaks äraelamiseks ning korterimüüjate levinud petuskeemist (mille ohvriks on ka Marion langenud). Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline, raamatu „Minu Mehhiko“ autor, Doris Kristina Raave elas Šveitsis, kuid tundis ühel hetkel, et see on liiga turvaline valik. Ta igatses ettearvamatust ja põnevust. Selleks läks ta Mehhikosse. Mehhikos leidis Doris Kristina end seebiooperist! Esiti töötas ta rikkuri juures ning nautis luksulikku elu – kuni öö hakul ilma isiklike asjadeta tänavale visati… Ta töötas hiljem vabatahtlikuna ning tutvus tõelise Mehhiko eluga, mis oli varasemalt kogetust väga teistsugune. Kaugel maal leidis Doris Kristina oma teise poole, mehhiklase Ericu. Ka siin sai ta seebiooperit tunda, kui pidi kohutavalt armukadedate mehhiklannade (ema ja õdede) ees end tõestama. Tänaseks on Eric ja Kristina kihlatud ning plaanivad tuleval suvel Eestis abielluda. Ja peole on kutsutud kogu Eesti rahvas – see on Ericu soov! Kui esiti tahtis Eric panna üles kuulutused pulmakutsega (sest Eesti on tema jaoks nagu küla), siis leiti kompromiss ning Doris Kristina kutsus inimesi peole raamatu kaudu. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänases saates on külas tütarlastekoori Ellerhein dirigent Ingrid Kõrvits ja kultuuritöö korraldaja Sigrid Leppmets, kes jutustavad hiljutisest kontsertturneest Hiina Rahvavabariiki. Kokku oli Ellerheina poolt Hiinat külastamas 41 inimest, suur osa neist alaealised. Kui esialgu tundus, et kõik on Hiina poole pealt ülimalt hästi korraldatud, siis peagi koorus välja, et see pole teps mitte nii. Üks arusaamatus saabus teise järel ning selgus, et välja kuulutatud ajakava ja reaalsus erinevad kui öö ja päev. Kontserdid jäid ära, liiga palju oli niisama vegeteerimist ja varitses arusaamatus, kuhu oli vaja minna... Hiina kontserdikorraldaja polnud kuigi euroopalike tavadega. Selle kõige keskel said lauljad aga tunda end kui staarid. Miks ja kuidas, kuula juba saatest! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Täna on meile külla tulnud TV3 suhtesarja „Rannamaja“ kaks osalejat – Silver Meier ja Kristo Koik –, kes veetsid hiljuti meeleoluka puhkuse Tais. Silver ja Kristo puhkasid Tai lääneosas asuvas Pattayas, mida nimetatakse muide maailma seksipealinnaks. Nimelt on seal ametis umbes 27 000 prostituuti. Silver ja Kristo tunnistavad, et tõepoolest lähenesid neilegi näitsikud, nii pakkudes massaaži kui ka muid teenuseid. Noorhärrad keeldusid aga viisakalt intiimteenustest… Samuti jutustavad saatekülalised põnevast ahve täis saarest (kaanepildil), miks Tais saavad meestest kurikuulsad ladyboy’d, kuidas putukaid söödi (ja mis maitses kõige vastikumalt), mil moel Silver põgenes keset ööd koerte eest ning kuidas naised suitsetavad… keha alumise poolega. Loomulikult vastavad poisid ka küsimusele, kas üksteist kahenädalase reisi jooksul närvi ka ajasid! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaliseks on Kertu Jukkum, kes andis möödunud nädalal välja raamatu „Unistuste seiklus Ladina-Ameerikas“. Raamat vestab tema nelja kuu pikkusest reisist Ladina-Ameerikas, mille jooksul külastas ta üheksat riiki. Kertu võttis möödunud aasta sügisel vastu otsuse, et teeb oma unistuse teoks ja läheb pikemaks ajaks reisima. Rännaku kõige erilisemateks hetkedeks nimetab ta Antarktika külastust ja Aconcagua mäe tippu ronimist. Näiteks 1. jaanuari hommik tuligi Aconcagua tipus – nagu oli planeeritud. „See hetk toob mulle tänase päevani pisarad silma. Kui sa oled nii väsinud ja kogu aeg kindel, et sind saadetakse tagasi – hoolimata sellest, et oled väga pingutanud ja endast absoluutselt kõik andnud. Oled talunud seda põrgukülma, kohutavat tuult ja ebamugavust..“ meenutab Kertu. Loomulikult tekib enamikel kuulajatel küsimus, kui palju võis maksta selline unistuste reis. Kertu tunnistab, et tema ja kaaslase rännaku hinnaks võis kujuneda mõne odavama korteri maksumus…

Tänane külaline Silvia Teras veetis pool aastat Aafrika riigis Keenias, kus töötas vabatahtlikuna tervisevaldkonnas – kontrollis laste tervist ning toimetas seda vajavad lapsed ravile, korraldas kohalikes kliinikutes terviseteemalisi infotunde ja jagas ise Eestis kogutud raha eest lastele kingi. Silvia maalib saates põneva pildi Keenia muredest, rõõmudest ja omapäradest. Näiteks räägib ta riiki meeletult mõjutavast korruptsioonist, kummalistest tavadest (näiteks kui saabub külaline, antakse talle kõigepealt süüa ja terve pere vaatab pealt) ning sellest, mida tähendab sealmail meeletu vaesus. Kuigi tavaliselt peetakse Aafrikat pigem ohtlikuks piirkonnaks, leiab Silvia: hirm ja Aafrika ei käi omavahel kokku! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalisteks on Õhtulehe ja Estraveli reisivideote konkursi võitjad Triinu Malv ja Markus Muide. Kuigi Triinu ja Markus on kõigest 19aastased, on nad juba päris mitu ühist reisi ette võtnud. Õhtulehe ja Estraveli konkursi võiduvideo ei valminud aga spetsiaalselt võistluseks. "Me ei teinud seda konkursi jaoks, vaid meil mõlemal oli selle reisi ajal kaamerad kaelas. Kui midagi toredat juhtus, panime kaamera käima. Video ei olnud kuidagi lavastatud, vaid tore ja vahetu emotsioon," seletab Triinu. Nii võib näha videos Triinut banaani ampsamas ja Markust mööda treppe lippamas. Saates ei ole juttu ainult võiduvideost ja Nizza reisist (kus kaadrid valmisid). Räägime ka Triinu modellitööst Milanos, kuidas seal peaaegu kodutuks jäädi ning kas Milanosse tasub ikka reisida. Samuti pajatavad noored, mis teeb neid üksteisele headeks reisikaaslasteks ning millised on nende parimad reisimälestused. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Jako Arula vestab elust Maltal. Jako tunnistab, et Maltale sattus ta juhuse läbi. Kuna oma Eesti elust sooviti võtta teatav puhkus, suunduti Maltale tööle teenindussektorisse. Muide, Jako sõnul on see tegelikult üsna lihtne – mine täna Maltale ja ülehomseks on sealses restoranis töö olemas. Loomulikult ei räägi me saates ainult tööst. Lisaks tulevad teemaks Maltal liiklemine, napakas ühistransport, kohalike jõukus, tšekiraamatu kasutamine, eestlaste loodud restoran Smokehouse ja palju muud! Lõpetuseks soovitab Jako ka paiku, mida sealmail külastada tasub. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalisteks on reisihuvilistest suunamudijad Liza Lind ja Aleksandria Mironjuk, kes räägivad nii oma põnevamatest kui ka ehmatavamatest reisikogemustest. Mõlemad tüdrukud on teinud elus sellise julge sammu, et läinud praktiliselt võõra inimesega reisile. Kas sellisel ideel on jumet ja kas nad soovitaks seda? Või on see kohutav viga? Kui Liza toob oma erilisemate reisiseiklustena välja suvisel ajal Islandile mineku või ramadani ajal Tuneesia külastamise, siis Aleksandrial on varuks hoopis ärevamad seigad Türgis (kus ta on nüüdseks käinud üle kümne korra). Nimelt otsustas Aleksandria minna plaanita ja sihitult Türki, kus sattus tööle nii kohutavatesse tingimustesse kui ka ahistava ülemuse juurde. Õnneks sai Aleksandria nendest hotellidest põgenema ja kodumaale... Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Marion Jõepera (kes avaldas hiljuti ka raamatu "Minu Šotimaa") leiab, et Šotimaa on meeleseisund. Kuna talle on mainitud meeleseisund niivõrd südamelähedane, satub ta üha enam sealsesse puutumata loodusesse matkama. Just puutumata loodust ja inimtühjust nimetab Marion tõeliselt haruldaseks, sest seda leiab tänapäeva maailma järjest vähem. Marion räägib, kuidas teda võluvad Šotimaa surnuaiad (inimesed käivad seal meelsasti jalutamas), mil moel Loch Ness ja turismitööstus üheskoos eksisteerivad ning loomulikult annab väga kasulikke nõuandeid neile, kes soovivad samuti tulevikus Šotimaal matkata. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Margus Kalam on juba aastaid elanud paljude jaoks unistuste elu – ta veedab kuus kuni üheksa kuud aastast Aasias. Kuna põnevaid läbielamisi on olnud selle aja jooksul rohkelt, ilmus augusti lõpus tema sulest raamat „Minu Aasia“. Margus on kaubarändur – ta reisib mööda Aasiat, et valida kaupa oma Eestis asuvasse poodi Universaal-Universum. Meeleolukas saates vestab Margus, kuidas võib tee joomine minna kalliks maksma, millises hõimus oli 1950ndateni lubatud (ja soositud) pea maha võtmine, milline oli kõige šokeerivam majutuskoht, kuidas varustaja tema antud tuhanded eurod ära kulutas ja palju muudki. Lõpetuseks räägib Margus ka reisiloo, mis läheb igas seltskonnas peale: kohtumised maffiapruutidega, mille peale tervitas teda Silent Killer (Vaikne tapja). Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kristo Kaskpeit elas kaunil Malta saarel neli ja pool aastat ning töötas sealses hasartmängutööstuses. Loomulikult räägime Kristo tööst ja eluolust, kuid peaasjalikult keskendume Malta kontrastidele. Ja neid on palju. Malta on sügavalt katoliiklik riik, kus abielulahutus oli veel kümme aastat tagasi keelatud, samas on lubatud samasooliste abielu. Maltal on viimase Euroopa riigina keelatud abort. Alkoholi tarbimisele (ja joobnuna rooli istumisele) ning narkootikumidele vaadatakse läbi sõrmede. Riigis lokkab ka ootamatult suur korruptsioon. Mida ütleb aga maltalane, kui mõni välismaalane seda kõike negatiivselt kommenteerib? Vastus on üsnagi sarnane eestlase omale… Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Lauri Kubre on lapsest saadik armastanud Jaapani kultuuri ning tegi hiljuti teoks ühe oma suure unistuse – reisida Tõusva päikese maale. Lauri vestab sellest, milline on jaapanlaste suhe hasartmängudega, miks kantakse alati kaasas ligi 200 eurot sularaha, mida arvatakse restoranis jootraha andmisest ja palju muud. Loomulikult ei saa üle ega ümber Jaapani toidust, mis on tõeline kulinaarne elamus ka sushit söömata! Palju on räägitud sellest, et Jaapan on kallis riik. Aga kui kallis (või üldse mitte nii kallis?!) ta eestimaalase jaoks on? Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaliseks on Itaalias Toscana maakonnas elav Anneli Hiiesalu, kes on armastanud Itaaliat ja selle kultuuri juba lapsepõlvest saadik. Endalegi ootamatult kandis elu teda ka saapamaale elama. Anneli maalib Toscanast imekauni pildi ning pärast saate kuulamist tekib üsna kindlasti vastupandamatu soov sinnamaile minna – ise nimetab ta sealjuures Itaaliat hingeseisundiks. Muuhulgas räägib Anneli sellest, kas itaallased kohtlevad oma kaasasid alati kui printsesse, miks on Toscana teistest maakondadest erilisem, kuidas hea vein maksab 1-2 eurot, millised on sealsed pulmad, sünnipäevad ja matused ning palju muud. Millega Anneli Toscanas tegeleb? Ta ise ütleb, et elu nautimisega! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Rasmus Kõrs on aastaid Hongkongis äri ajanud. Rasmus vestab saates, millised Eesti ettevõtjad võiksid Aasias läbi lüüa, kuidas Hongkongis inimesed ületöötavad, kinnisvara hinnad on ühed maailmad kõrgeimad (mida saab 1500 euro eest kuus) ning mida võiksid eestlased sealselt rahvalt õppida. Samuti jutustab Rasmus, mida tähendab inimeste jaoks see, kui Hongkong on Hiina Rahvavabariigi erihalduspiirkond. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Inkeri Parman on elanud New Yorgis üheksa kuud. Inkeri töökoht asub New Yorgi kuulsas Viiendal Avenüül kõigest kolme tänavavahe kaugusel Empire State Buildingust. Esiteks räägimegi New Yorgi töökultuurist – miks on see Eestis parem, kui suur on sealne miinimumpalk, mil moel suudab ameeriklane välja puhata ilma puhkusel käimata ja palju muud. Peale selle võtame teemaks auto mõttetuse New Yorgi linnas, meeletult põneva kultuurielu (Inkeri on käinud vaatamas rohkelt maailmaklassis teatrietendusi) ning mida teha New Yorgis peale põhiliste vaatamisväärsuste kaemise. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaliseks on Maastrichti ülikoolis õppiv Laura Nõlvak, kellega lobiseme nii Maastrichtist kui ka Hollandist üldiselt. Laura tunnistab, et astus Maastrichti ülikooli, sest sealne õppesüsteem tundus talle sobivat (fookuses on rohkem praktiline õpe). Ära peab muidugi mainima ka selle, et Hollandis õppimine on odavam kui Eestis sarnasel õppekaval. Laura jutustab hollandlaste kokkuhoiupoliitikast (kui viidatakse sendisaagimisele, siis seostatakse seda just Hollandiga), miinimumpalga astmelisusest ning jalgrattakultuurist (sa pole Hollandis enne elanud, kui su jalgratas on ära varastatud). Hollandi teemadel rääkides ei saa üle ega ümber kanepi tarbimisest, mis on sealmail lubatud. Samas toonitab Laura: see on lubatud hollandlastele, mitte välismaalastele. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänased külalised Maarja Sillaots ja Birgit Dewi Moon on juba mitu aastat seotud kauni Bali saarega. Kui Maarja sattus esimest korda Balile turismireisiga, siis Birgit tuli kolmeks nädalaks joogalaagrisse – esimesel nädalal otsustas ta aga, et see on tema koht ning lõpetas telefoniteel oma töösuhte Eestis. Maarjat ja Birgitit ühendab ka ühine ettevõtmine Naked Superfood – nad toodavad korduvkasutatavaid bambusest ja kookosest nõusid, mida valmistavad Bali inimesed oma pisikestes hüttides. Maarja ja Birgit räägivad saates Bali vaesuse ja rikkuse sümbioosist, miks nad maksavad koduabiliste eest, kuidas jultunud mehed võivad naiste tisse krabada ning miks mõnikord Ballit patusaareks nimetatakse. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Liis Paekivi on elanud seitse kuud oma leedu-ameeriklasest kallimaga USA-s Chicagos. Liis nimetab küll Chicagot turistidele väärtuslikuks sihtkohaks, kuid tunnistab, et alaliselt ta sinna elama jääda ei tahaks. Niisiis on elukaaslasega plaanis kolida Florida osariiki. Chicago suurimad miinused on Liisi sõnul korruptsioon ja gängivägivald. Näiteks tapeti hiljuti keegi tema kodu lähedal – ja nemad elukaaslasega olid sel ajal kodus. Kuna püssipaugud on sealkandis tavalised, ei pööranud Liis sellele eriti tähelepanu. Hiljem luges ta lehest, et inimene sai surma. Siiski lisab ta, et inimesi tapetakse eelkõige gängikuuluvuse pärast ning valgenahalistel suure tõenäosusega probleeme ei tule.

Tänase saate külaline Helen Eller elas üheksa aastat Hispaanias ning kodumaale tagasi kolis alles mõni kuu tagasi. Helen sattus Hispaaniasse 2010. aastal vahetusüliõpilasena. Kuna sealne elu talle meeldis, otsustas ta astuda kohalikku ülikooli ning otsida töö. Muuhulgas on Helen töötanud modellina ning teda on olnud näha nii ajakirjades kui telereklaamides. Loomulikult jutustab Helen, kuidas tal õnnestus jalg modellimaailma ukse vahele saada ning kui lihtne (või raske) on modellindusest ära elatuda. Peale selle räägime Hispaania hinnatasemest (mis pole alati nii odav nagu räägitakse), tööturu olukorrast ning sellest, miks on sealsetel noortel nii keeruline oma elu alustada. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Anete Kruusmägi on viimaste aastate jooksul pikemalt peatunud näiteks Indoneesias, Belgias, Ameerika Ühendriikides, Belize’is ja Soomes. Indoneesias on Anete elanud kahel korral. „Mult küsiti, kuidas kultuurišokiga hakkama saan. Naersin. Tegelikult ikka tabas šokk küll,“ muigab Anete. Just Indoneesias kohtus Anete oma praegust kihlatut, belglast Tomi. Üheskoos on elatud nii Belgias kui Eestis, aga ka USA-s, Soomes, Belize’is ja Guatemalas. Anete tunnistab, et nad mõlemad on parasjagu pöörased ning seetõttu nende suhe ka toimub – kord tuleb üks rändama mineku ideedega lagedale ja järgmine kord teine. Muide, nende viimaselt põnevalt seiklusest Kesk-Ameerikast tõi teda ja Tomi koju üsnagi praktiline põhjus: tal oli vaja minna hambaarsti juurde. Anete tõdeb, et elu välismaal ja reisimine on teinud ta suuremaks Eesti fänniks kui iial varem. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on Tuuli Hayles, kes on elanud ligi kaheksa aastat Ameerika Ühendriikides San Antonios. Tuuli mõtiskleb USA kodakondsuse tegemise teemadel, miks ameeriklased ei reisi, kuidas suhtub keskmine inimene immigrantidesse ja palju muud. Huvitaval kombel on 1,5 miljoni elanikuga San Antonio linnas Estonia ehk Eesti nime kandev naabruskond. Miks see nii on, Tuuli ka selgitab. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külalisteks on Geirit Jansen ja Erik Ehasoo, kes veetsid selle talvehooaja soojas Malaisias. Kuidas noored inimesed, kel on kindlasti kodumaal kohustused, saavad lihtsalt pooleks aastaks lahkuda? Geirit ja Erik vestavad, mille järgi nad valisid sihtkohaks Malaisia, mil moel sobivat korterit üürida, kuidas jumala tahe pandi üürilepingusse sisse, mis juhtub, kui iguaan auto ette jookseb ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Mario Matvei tuli 34aastaselt töölt ära ja ostis üheotsapileti Argentina pealinna Buenos Airesesse. Ta nimetab seda parimaks otsuseks oma elus. Mario jutustab oma põnevamatest (aga ka ehmatavamatest) seiklustest Lõuna-Ameerikas, mille hulka kuulusid jalgrattaga Boliivia üliohtlikul Surmateel sõitmine, psühhotroopse aine Ayahuasca proovimine Peruus (ja kuidas see tema elu muutis), noaga mängiva mehega kohtumine Kolumbias ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Laura Johanna Uusen veetis õppeaasta Uus-Meremaal ja Austraalias. Loomulikult pole vahetusaasta odav lõbu – see läks maksma lausa 10 000 eurot. Laura Johanna selgitab, mis nippidega õnnestus temal see raha kokku koguda. Saates räägib ta nii Austraalia ja Uus-Meremaa koolide omapäradest, mis saab, kui kodus luusib ringi käelabasuurune ämblik ning mis on temas muutunud pärast vahetusaastalt tagasi tulemist. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on raamatu „Minu Itaalia“ autor Kärt Vilt, kes on elanud saapamaal mitmetes erinevates linnades. Kärt tunnistab, et Itaaliasse jõudis ta juhuse tahtel. Nüüd, aastaid hiljem, mõtiskleb ta itaallaste ja Itaalia olemuse üle. Näiteks räägib ta, miks on tööpuudus Itaalia suurim probleem, kas itaallased ikka on memmepojad (nagu räägitakse) ja mis põhjusel see nii on, miks tasub võõrastega suhelda ning kuidas toidulauas itaallast solvata. Samuti teeb Kärt kokkuvõtte sellest, mis muutub mõttemaailmas, kui jääda Itaaliasse liiga kauaks elama.

Tänase saate külaline Maris Meiessaar veetis kolm kuud Rootsis klassikalise tantra mõjutusega joogalaagris. Ta toob välja, et tihti peetakse klassikalist tantrat seksiõpetuseks – tegelikkuses ei ole klassikalisel tantral selline tähendus. Maris räägib, mis ajendas teda kolmeks kuuks välismaailmast irduma, miks on okei joogalaagris nutma puhkeda ning mis põhjusel kibeles ta lausa kuu aega vaikima. Lisaks annab ta nõu, kuidas leida endale õige joogalaager, et mitte sattuda rohkete aferistide küüsi. Muide, kolmekuise joogalaagri hind on võrdlemisi kopsakas – lausa 4000 eurot! Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Siim Uhtjärv räägib elust Šveitsi linnas Zürichis. Oleme kõik kuulnud, et Šveits on heaoluriik ning sealsed palgad on meie jaoks kohati lausa ulmeliselt kõrged. Tõepoolest, keskmine palk on sealmail umbes 7000 eurot, kuid olulise osa söövad ära kõiksugused maksud. Samas tunnistab Siim, et tema saab doktorandiga poole vähem raha, kuid ometi elab väga mugavalt ära. Kuna raha on šveitslaste jaoks igapäevane teema, siis õpetatakse sellega hakkama saamist lastele juba koolis. Samuti toob Siim välja, millega on eestlasel Šveitsi kolides raske harjuda ning mis osas tema arvates Eestit alahinnatakse. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline on lauljatar ja sotsiaalmeedia influencer Helen Adamson, kes on võtnud selleks aastaks põneva eesmärgi: reisida iga kuu uude kohta! Tänavu on Helen juba käinud Rootsis, Itaalias, Araabia Ühendemiraatides, Iisraelis ja Jordaanias ning maikuu lõpus suundub Šveitsi. Helen vestab oma reisidest tõeliselt entusiastlikult – ühe oma unistuse täitumisest Singapuris, Wadi Rumi kõrbest Jordaanias (mis oli hämmastavam kui ta oodanud oli), soodsast luksusest Abu Dhabis, miks talle Dubai ei meeldinud, kust saada kõige autentsemat Itaalia kogemust ja palju muud

Tänase saate külalisteks on äsja Eurovisioni lauluvõistluselt naasnud Õhtulehe ajakirjanik Katharina Toomemets ja videograaf Jörgen Norkroos. Kui Jörgen oli Eurovisionil esimest korda, siis Katharina lausa seitsmendat aastat. Katharina tunnistas, et tänavune Eurovisioni paistis varasematest silma nii mõnegi asja poolest, paraku pigem mitte nii positiivselt. Näiteks ei saabunud inimesed kohale õigeaegselt, pidevalt viivitati, asjad ei töötanud... Loomulikult räägime saates Eurovisioni lauluvõistluse köögipoolest, miks on sealne suur olelusvõitlus, kui pööraselt kallis on Iisrael, lennujaama uskumatult põhjalikest turvakontrollidest ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Kristiina Adamson on elanud mitu aastat Kanadas koos oma kanadalasest elukaaslase Richard Wilsoniga. Kristiina jutustab saates, kuidas sai ta Kanadas elamiseks viisa, miks oli kodu leidmine paras katsumus ning kuidas õnnestus panka veenda välismaalasele laenu andma. Kristiina ja Richard elavad väikelinnas Fernie's ning üllatus-üllatus, see on paik, kus ei pea kodust lahkudes isegi ust lukustama! Enne Kanadasse kolimist elasid Richard ja Kristiina mõnda aega Eestis, nii et paslik on Richardilt uurida, mida temale kui kanadasele siinmail meeldis. Mees tunnistab, et talle imponeerisid armsad majakesed, aga ka eestlased, kes nimetavad end küll tagasihoidlikeks, kuid neile tuleb lihtsalt õigesti läheneda.

Tänase saate külaline on suur Iisraeli huviline Margit Prantsus, kes on kirjutanud riigist ka mitu raamatut. Veidi enam kui pooletunnise vestluse ajal avab ta tõeliselt oskuslikult juutide maailma. Iisraelis otsustab laps juba 13-aastaselt, kui usklikuna soovib oma elu jätkata. Hakates ultraortodoksseks juudiks, tuleb (vähemreligioossetel) vanematel luua võsukesele selleks kõik võimalused. Näiteks on vaja köök ümber kujundada ning luua sinna kaks kraanikaussi. Usklike hulgas on oluline hingamispäev ehk sabat, mil terve maailm justkui seiskub. Kui aga hingamispäev läbi saab, siis kogunevad inimmassid juba kell kümme õhtul kaubanduskeskustesse. Samuti toob saatekülaline välja, mis on rabi roll Iisraeli ühiskonnas, miks ollakse vahepeal sunnitud Küprosele abielluma sõitma ning palju muud põnevat.

Tänase saate külaline, 18-aastane Ella Scott kolis aastaks Sydneyst Tallinna lähedale ning armastab seda elu! Kuigi Ella on elanud terve elu väliseestlasena Austraalias, peab ta end südames siiski tõeliseks eestlaseks. Näiteks on ta Sydneys Eesti majas aktiivne ning tegutseb hea meelega eestlusega seotud ettevõtmiste juures. Praegu elab ta Kiili vallas ning õpib sealses koolis. Oma lemmikaineks peab ta matemaatikat, sest see on tema jaoks kõige lihtsam – on seal ju numbrid, mitte sõnad. Samuti jutustab Ella, mis on tema jaoks Eesti elus kõige tüütum, kuidas on siinne maailm teda muutnud ning kas ta tuleks ka kunagi Eestisse päriselt elama. Kuula Ella võluvat eesti keelt!

Tänase saate külaline Toomas Laigu vestab, mis koht see India õigupoolest on. Toomas jutustab India meeletust vaesusest ja rikkusest, inimeste siirast lahkusest, (mitte)kriminaalsusest ning meenutab neid kordi, kui ta on lageda taeva all maganud või suvalise kohaliku kodus ööbinud. Indias on väga olulisel kohal kino. Toomas tuletab näiteks meelde korda, kui ta oli kohalikega kinosaalis ning inimesed tõusid aplodeerides püsti nagu teatrietendusel. Peale selle on Toomasel õnnestunud isegi saada pisike roll kuulsas Bollywoodi filmis. Ta kinnitab, et osa on võimalik saada igal välismaalasel, kes vähegi tahab – kuidas, seda ka saatekülaline selgitab.

Tänase saate külalised Teele Paalme (Yolotraveli eestvedaja) ja Karit Urva on aastaid töötanud Egiptuses sukeldumisinstruktoritena. Teele ja Karit kiidavad Egiptust kui suurepärast kohta turistide jaoks – seal on pigem turvaline (riik on taastumas mõne aasta tagusest lennukatastroofist, mille järel lõpetati palju reise); see on paik neljatunnise lennu kaugusel, kus paistab alati päike ning elu on märksa õnnelikum. Kes on Egiptuses käinud, teavad, et välismaalaste eest pakutakse agaralt kaameleid. Teele ja Karit pajatavad, mis selle taga on. Samuti tuleb teemaks Sharm el Sheiki liiklus (sinna pandi esimene valgusfoor alles möödunud aastal) ning miks ei peaks suveniire esimesel päeval ostma.

Tänase saate külaline on raadiohääl ja saatejuht Allan Roosileht, kes vestab oma põnevatest reisidest nii Kuubale, Kanaaridele, Trinidad ja Tobagole kui ka Barbadosele. Olles piisavalt palju reisinud, pole Roosileht ka unustanud oma tööd – ta on mitmetel reisidel kandnud kaasas raadiot (tänu millele toonud maailmamuusikat Eestisse) ning käinud isegi kohalikes raadiojaamades uudistamas. Väga helged (aga ka humoorikad) mälestused on Roosilehel just Kuubast, kus ta käis kunagi Vene kultuuridelegatsiooniga. Kuula, mida põnevat on Roosilehega reisil olles juhtunud!

Tänase saate külaline on raamatu „Minu Norra“ autor Heikki Võsu, kes elas neli aastat Oslos. Koduperemehena. Heikki sattus Oslosse, sest tema diplomaadist abikaasa saadeti välislähetusse. Kuna kodumaal juristi ametit pidaval Heikkil oleks olnud üsna keeruline seal erialast tööd leida, jäi mees koduseks. Saates vastab Heikki muuhulgas küsimustele, miks on naised kodustes töödes efektiivsemad ning millega tegeleb päevad läbi kodune mees. Loomulikult ei saa Norra puhul üle ega ümber hindadest – kas riik on siis nii kallis kui arvame? Milliste teenuste või kaupade puhul lähevad silmamunad hindu nähes suureks ja millal kehitab eestlane vaid õlgu? Lõpetuseks toob Heikki välja ootamatu fakti – norrakas ei huvitu välismaast ning paljudel pole isegi aimu, kus on Eesti.

Tänase saate külaline Ants Rootslane ehk hüpnotisöör Ants tunnistab, et tal on oskus sattuda igal pool sekeldustesse. Loomulikult juhtus nii ka tema reisil Taisse. Ants tõdeb, et unistas alati Tais rolleriga liiklemisest, kuid kohale jõudes mõtles kohe ümber. Sealne liiklus on lihtsalt nii pöörane ning Tai on maailmas esirinnas liiklusõnnetuste surmade osas. Samuti jutustab Ants, kuidas pidi võitlema vägivaldsete ahvidega, kes ta hotellituppa tungisid ja väärisasju püüdsid varastada, miks politsei keset ööd ta käed raudu pani, mis põhjusel ei tasu taksojuhtidele raha ette maksta ja palju muud!

Tänase saate külaline Mari Luud soovitab pikemaks ajaks reisile minnes raha säästa ja kasutada Workawayd – tehes vabatahtlikku tööd, on tasuta nii kohapeal elamine kui ka mõnel juhul toidukorrad. Mari ise on teinud Workawayd neljal korral: Malaisias, Vietnamis ja kaks korda Austraalias. Oma kõige suuremaks lemmikuks peab ta õpetajatööd Vietnamis (pildil), mis oli kultuuriliselt absoluutselt teistsugune kogemus. Muide, teda ja teisi eestlasi nimetati seal lausa inglitest piiblist! Mari annab saates ka nõu, kuidas valida parim töö, kui pikaks ajaks minna, mil moel tagada ohutus ning millist tüüpi tööd on kõige lahedamad.

Tänase saate külaline Birgit Pohlak tegi möödunud aastal elus kannapöörde – ta pani oma karjääri (mis oli hakanud juba tervisele) pausile ning otsustas minna Itaaliasse lapsehoidjaks. Birgit tunnistab, et ei ole seda valikut kahetsenud. Elu Sitsiilias on kuidagi rõõmsam ja vabam. Inimestel on aega ja nad naudivad elu. Saates jutustab Birgit itaallaste peredest, tänavatoidust, kuidas erineb itaallaste ja eestlaste alkoholitarbimine, miks on sõprussuhted lihtsamad ja palju muud. Samuti ütleb saatekülaline ausalt välja: Tallinn on hoopis kallim linn kui Palermo!

Tänase saate külaline Annikki veetis mõnda aega Lõuna-Hispaanias vabatahtlikuna. Annikki mõtiskleb saates, mil moel vabatahtlik töö maailma muudab ning miks peaks noor inimene seda tegema. Samuti annab ta nõu, kuidas pääseda vabatahtlikuks ning mil moel leida see kõige parem projekt. Muide, tema sõnul pole vabatahtlikuks minemine eestimaalaste seas üldse nii populaarne kui võiks – seega on üsna lihtne valituks saada. Rääkides Hispaaniast kui maast, pajatab Annikki, miks ei oska hispaanlased tavaliselt inglise keelt, kas ja kui lihtne on päriselt hispaanlastele ligi pääseda, kuidas lõunamaalik kallistamine-musitamine külge jääb ja palju muud. Samuti toob ta välja mitu erilist paika Hispaanias, mis pole kuigi palju külastatud, kuid vääriksid seda igal juhul Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Jörgen Norkroos leiab, et Portugalile kuuluvad Assoorid on üks Euroopa avastamata pärle. Jörgeni sõnul ei käinud veel mõned aastad tagasi Assooridel kuigi palju inimesi. Ka nüüdisajal on turiste pigem vähe ning seetõttu hinnad uskumatult soodsad – näiteks päevaks auto rentimine maksab kõigest 8 eurot ning samuti on väljas söömine võrdlemisi soodne. Odavuse taustal nimetab Jörgen Assoore lausa Euroopa Hawaiiks või Filipiinideks. Loomulikult annab Jörgen hüva nõu, kuidas liigelda, kus ööbida, mida teha ja milliseid paiku külastada. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Saudi Araabia on üks maailma kõige suletumaid riike ning sinna pääsemine on võrdlemisi keeruline. Hiljuti seda müstilist riiki külastanud eestlanna Mai Brit Vardja räägib oma kogemusest. Kui tavaliselt Saudi Araabia turistiviisasid ei jaga, siis detsembrikuus avati riigipiirid, sest seal toimusid Vormel E võistlused. Muide, ürituse raames andis isegi Enrique Iglesias kontserdi. Mai Brit jutustab sellest, kuidas kandis kogu Saudi Araabias oleku aja valget abayat, mil moel kaetud saudi naised teevad joogat, missugusel elujärjel on inimesed ning kui palju räägitakse Saudi Araabia kohta meedias tõtt. Lõpetuseks vestab Mai Brit sellest ühest päevast, kui temast sai vabatahtlikult moslem. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Caroline Männik elas mõnda aega Itaalia pealinnas Roomas ning töötas seal vabatahtlikuna. Oleme kuulnud, kuidas õhatakse, et Rooma on üks maailma kaunimaid linnu. Üldiselt on Caroline nõus, kuid leiab ka, et peab täpsustama - mis osas see kehtib ja millal mitte. Caroline töötas ühes Rooma kõige kriminaalsemas piirkonnas ning nägi seega hoopis teist külge sellest imelisest linnast. Siiski, tunnistab ta, et julges pigem öisel ajal jalutada Rooma (kesklinnas) kui Mustamäel Samuti selgitab Caroline, miks on itaallased nii kõhnad (kuigi armastavad pitsat, pastat ja veini) ning kuidas on okei pärast veini joomist sõita. Loomulikult paotab Caroline ka vabatahtlikuks minemise ja olemise maailma.

Tänase saate külaline on räppar Pok ehk Mart Roosaar, kes on mõnda aega Aasia riikides reisinud ja elanud. Ta on käinud nii Indias, Sri Lankal, Kambodžas, Vietnamis, Laoses, Myanmaris, Malaisias kui Indoneesias. Mart jutustab paigast, kus usutakse, et kaameraga pildistamine võib röövida hinge, millise hämmastusega vaadatakse välismaalasi, kes pole nõus prügi rongiaknast välja loopima, milline on kõige ebameeldivam rahvas, kuidas ta arvas, et tema reisikaaslane sai surma ja palju muud. Rääkimata ei jää ka sellest, mis saab, kui sattuda liiga lähedale mürgistele tegelastele või mis tunne on plätudega maole peale astuda. Lõpetuseks toob Mart välja parima reisiloo, mis läheb igas seltskonnas peale.

Tänase saate külaline Sandra Peets on elanud koos oma egiptlasest abikaasaga mõnda aega Egiptuses ning andis hiljuti välja raamatu "Minu Egiptus". Saates räägime põhjalikult naise rollist Egiptuse ühiskonnas. Kui üldiselt taunitakse püramiidide maal seda, et naised käivad üksi tänavatel, siis kodus liigutavad õrnema soo esindajad üsna edukalt malenuppe. Sandra tunnistab, et ka tema jaoks muutus ühel hetkel ahistavaks, kui rahvas sosistas ja vaatas tema jalutuskäikude peale kõõrdi. Muide, sosistajad olid peamiselt teised naised. Abielu on Egiptuses aga pragmaatiline otsus ning selleks peab mehel olema palju raha. Sandra on kristlane ja tema mees moslem. Niisiis selgitab Sandra, kas ja milliseid kompromisse peavad tegema kristlane ja moslem, kui nad ostustavad oma elu koos elada.

Tänase saate külaline on Marco Tasane ehk artistinimega strippr Marco, kes räägib oma lemmiklinnast New Yorgist. Kokku on Marco käinud Ameerika Ühendriikides viiel korral – neist neljal New Yorgis ning esimesel korral Portlandis ehitustöölisena. Marco räägib nii pöörastest kui ka tõeliselt koomilistest seiklustest – näiteks tulevad teemaks viisasekeldused, oht politseijaoskonda sattuda ning 160-dollariline rikšasõidu arve. Samuti kurdab Marco, et teda peetakse stripparitöö tõttu eriti jõukaks. Tegelikult see nii pole. Loomulikult ei saa Marco saates mainimata jätta, et millegipärast peetakse teda tihti USA-s modelliks.

Tänase saate külaline on reisihuviline Margit Randla, kes vestab rännakutest näiteks Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Lähis-Idas. Juttu tuleb nii inimröövidest Ladina-Ameerikas, aafriklaste homset eitavast elustiilist, safarist kui ka paljust muust. Üks põnevamaid reisikogemusi on olnud aga Iraagi pulmas käimine. Näiteks meenutab Margit, et alkoholi ei pakuta ja juuakse autopagasniku juures seistes, kuidas pulmas tuli kohalikel relvad ära panna ja et pruut kannab valge asemel punast kleiti. Muide, Iraagi pulmad on suurejoonelised – selles pulmas oli 500 külalist.

Tänase saate külaline on artistinime #aastaema taha peituv Liina Pulges, kes mõtiskleb, kui lihtne või keeruline on reisida nelja väikese lapse ja abikaasaga. Liina vestab, mis teeb laste jaoks lennujaamad huvitavaks, kuidas põnne õhusõidukis vaigistada, mis saab, kui sihtkohariigis ei ole laste jaoks sobilikku toitu ja palju muud. Samuti vastab ta küsimusele, kas pole tulnud pähe ideed jätta lapsed hoidja või vanavanematega koju ning minna abikaasaga kahekesi rahulikult puhkama.

Tänase saate külaline Kadri Kozlov jutustab 800 kilomeetri pikkusest Santiago palverännaku teekonnast, millest ta unistas lausa 14 aastat. Kadri sõnul võib Santiago palverännak olla täpselt nii pikk, kui ise soovid. Tegelikult algabki palverännak sellel hetkel, kui koduuksest välja astud. Saates räägib Kadri, mil moel füüsiliselt raskeks palverännakuks valmistuda, millega arvestada, kui magada samas toas 40 inimesega, kuidas saab normaalsuseks söögilauas jalgadest rääkida ja palju muud. Kadri toob ka välja, et Santiago palverännakule minnes võiks vähemalt arvestada 1000 euro kulumisega.

Tänase saate külaline Manona Paris elas mitu aastat Venemaa pealinnas Moskvas. Manona avab väga oskuslikult moskvalaste maailma. Näiteks selgitab ta, miks on Moskva külm ja kalk ning ela või sure linn, kuidas satuvad sinna vaid kõige helgemad pead ning mis põhjusel ei saa Moskva ja Kremli vahele võrdusmärki tõmmata. Väga levinud on arusaam, et Moskva aastavahetuspeod on ainulaadsed ja suurejoonelised. Manona sõnul osutub see külastaja jaoks tegelikult suureks pettumuseks, sest isegi moskvalane pageb aastavahetuse ajal suurlinnast. Ja tuleb näiteks Tallinna.

Tänase saate külaline on kunstnik ja disainer Anu Samarüütel-Long, kes elab poole ajast Londonis ja ülejäänud aja Eestis. Anu on Londoniga tihedalt seotud olnud juba viimased 15 aastat ning tema sulest ilmus 2010. aastal raamat „Minu London“ (mis tuli tänavu välja uustrükina). Anu vestab saates nii inglaste kummalistest kommetest (näiteks ei loputata nõusid nõudepesuvahendist puhtaks), miks elatakse kõrge eani korterikaaslastega koos, kas kuningaperet ikka armastatakse ning mida arvata kurikuulsast Brexitist. Lisaks annab Anu soovitusi, mida Londonis teha ja kuhu minna, kui maailmakuulsad vaatamisväärsused nagu Big Ben ja Buckingham Palace on üle vaadatud.

Tänase saate külaline on eksmiss Madli Vilsar, kes veetis hiljuti 11 päeva Tai meditatsioonilaagris. Täielikus vaikuses. Elu meditatsioonilaagris on võrdlemisi kasin – kõik elavad samades tingimustes nagu mungad. See tähendab, et süüakse kaks korda päevas (mungad ise söövad korra päevas), magatakse kõvas voodis ning pesemas käiakse kaetult. Kuna laager asub Taimaal linnast eemal, võivad tuppa sattuda näiteks maod, ämblikud ja skorpionid. Just ebameeldivalt suure ämblikuga pidigi Madli ühel õhtul oma toas tõtt vaatama. Saates jutustab Madli, miks tundus meditatsiooni õppimine tema jaoks hädavajalik ning kuidas see tema elu muutis.

Tänase saate külaline Ene McLaughlin abiellus möödunud aastal ameeriklasega ning vestab, milline kadalipp on saada endale USA elamisviisa. See on teda isegi korduvalt nutma ajanud. Ene iseloomustab USA paberimajandust nii: pidevalt tuleb oodata, et keegi tõstab sinu taotluse paberihunnikust A paberihunnikusse B. Kuna kõik liigub kordades aeglasemalt kui Eestis, tuleb end ette valmistada pikaks ootuseks. Samuti jutustab Ene, millised on erinevate USA viisavariantide plussid ja miinused, kuidas tuntakse ära pettusi, mida saatkonna intervjuul küsitakse ning mis hetkel tuleb minna senaatori juurde läbi lillede kaebama, kui palju kogu protsess maksab ja palju muud. Lisaks hoiatab Ene residentsuse kaotamise eest. Kuigi USA elamisviisa saamine võib võtta väga pikalt aega, siis võib selle koatada vägagi lihtsalt.

Tänase saate külaline Maiu Lünekund on kirglik matkaja, kelle unistuseks on minna tuleva aasta aprillis toimuvale polaarmatkale. Kuigi selleks aastaks kipub matkahooaeg läbi saama (samas oleneb palju ka varustusest), annab Maiu nõu, millised on parimad matkarajad nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Samuti jutustab ta, kuidas sattus matkama koeraga ja mida loom sellest arvab, miks on õhtuti telkides kõhe, mis peab olema matkakotis ning millised on head nipid sooja hoidmiseks. Seni on Maiu matkanud välismaal (Nepaalis) vaid korra, kuid tema eesmärgiks on pääseda kuulsale polaarmatkale. Noor naine nimetab seda ainulaadseks kogemuseks, millest ta ilma konkursi abita ei saaks ilmselt kunagi osa võtta.

Tänase saate külaline Paul Post käis hiljuti Iraagis (täpsemalt Kurdistanis - piirkonnas, mis on end iseseisvaks kuulutanud) ning külastas ka erinevaid põgenikelaagreid. Kuna meediast võib pidevalt lugeda selle kohta, et Iraagis toimub terrorirünnakuid, on kindlasti üks põletavamaid küsimusi, kui ohtlik seal ikkagi on. Paul, kes muide viibis ühest ISISe linnast mõnekümne kilomeetri kaugusel, vastab sellele üsna põhjalikult. Samuti jutustab ta, mis ehmatas teda Iraagis kõige rohkem, mida tähendab kaotatud generatsioon, miks on mäed kohalike ainukesed sõbrad, kui jube on elu põgenikelaagris ja palju muud.

Tänase saate külaline Rain Urbsalu veetis kaheksa kuud Kuubal ning avaldas hiljuti raamatu "Minu Kuuba". Rain jutustab põhjalikult kuubalaste eluolust, kohati omapärasest välimusest ning mõttemaailmast. Näiteks tundub kohalike jaoks välismaalane olevat rahakassa, kelle kaudu saab parema elu peale. Kuubalaste palk on paraku minimaalne. Suureks abiks hakkama saamisel on see, kui sugulased elavad välismaal või perekonnal on tuba, mida turistidele välja üürida. Muide, väga tavapärane on, et perekond ise kolib konkusse, et anda tuba turistile. Muuhulgas peatume ka intetneti (olemasolu) teemal, räägime revolutsioonihõngulistest loosungitest, talongisüsteemist ning miks on Kuubal kaks valuutat.

Tänase saate külalised Liisbet Saue ja Angela Aavik veetsid kuus nädalat New Yorgis. Ja jumaldasid seda. Liisbet ja Angela jutustavad neid tabanud ostuhullusest (kokku kulutasid nad sel perioodil riiete ja aksessuaaride peale umbes 1000 dollarit), kuidas neil tekkis võimalus kiigata New Yorgi moemaailma telgitagustesse ning mil moel pääseb promootorite kaudu glamuuri täis rikaste maailma (mis on naistele täiesti tasuta). Samuti mõtiskleme teemal, kui ohtlik või ohutu on elada New Yorgis.

Tänase saate külalised Annika Randmann ja Frank Westholm (Seljakotiduo) armastavad haarata seljakoti selga ning minna mööda Euroopat ringi reisima. Eelmisel suvel rändasid nad Eestist Portugali poole, sel suvel aga Kreeka suunas. Saates räägivad noored, kuidas peaks poolteist kuud kestvaks reisiks ette valmistuma, mis on põnevamad kohad ja mil moel sihtkohti valida. Loomulikult vastavad nad põletavale küsimusele, kuidas reisimise jaoks raha säästa. "Sa ei pea tööl käima, et sellist reisi teha," leiab Frank.

Tänase saate külaline Geidi Raud pajatab Los Angelesest ja sellest, mida põnevat on seal teha. Geidi vestab nii põhjustest, miks linnas bussiga ei tasu sõita, jootraha olulisusest (millal seda tuleb anda ja millal mitte) ning kust saab firmariideid mõnekümne euro eest. Näiteks Eestis väga hinnatud firmamärgi Guess rõivad on USA-s üliodavad ning ka kodutuid võib näha neid kandmas. Vaatamisväärsusi on Los Angeleses palju, alustades Hollywoodist ja lõpetades randadega. Geidi soovitab aga soojalt minna Universali stuudiosse, kust võib leida nii Harry Potteri maailma (kus täiskasvanud ostavad võlukeppe; Geidi ise ostis majahaldja Dobby kuju) kui ka lennuõnnetuse võttekoha (kus paikneb muide tõeline lennuk!).

Tänase saate külaline Lauri Räpp on suur reisifänn, kes on kirja pannud kaks reisiraamatut: "See ei ole minu Kuuba" ja "Maailma lõpus on kohvik". Lauri ütleb, et ei reisi, vaid rändab. Seega pole ka tema reisisihtkohad tavaliste killast ning soovituste hulka kuuluvad näiteks Kuuba, Nicaragua, Singapur ja Tansaania. Saates mõtiskleb Lauri, miks on parem reisida seitsmekesi kui kahekesi, kuidas on inimesed tohutu vaesuse keskel õnnelikud ning mis siis asub tema arvates maailma lõpus.

Tänase saate külaliseks on "Minu Gruusia" autor Dagmar Raudam, kes avab meile oskuslikult ja põnevalt grusiinide maailma. Kas grusiinid on alati vuntside ja soniga nagu ette kujutatakse? On 27-aastane naine abiellumisega lootusetult hiljaks jäänud? Kui keeruline on lihtinimesel Gruusias tööd leida? Mida arvab grusiin, kui keegi tellib restoranis hinkaalid hapukoorega? Kuidas suhtub mees, kui tema abikaasa tahab tööle minna? Kas naisel tasub ikka Gruusias haridust omandada? Dagmar vastab nendele ja paljudele teistelegi küsimustele!

Tänase saate külaline Riina Einasto on käinud kuus korda Mehhikos, sellest viimased viis aastat veetnud kaugel maal kogu talve. Kuna Mehhikos on tõeliselt odav ja Riina elab kokkuhoidlikult, on tal võimalik talvejagu maailma teises nurgas elada. Et sealset aega kasulikult veeta, on ta vabatahtlikuna töötanud lastekodus. Just seal on ta saanud hea pildi laste hariduselust ning oskab seda võrrelda Eesti omaga. Muide, huvitava faktina toob Riina välja, et tal soovitati lastega inglise keeles rääkida, sest mehhiklased, kes oskavad inglise keelt, saavad lausa kuus korda suuremat palka. Samuti on Riina käinud korduvalt doonoriks ning kiidab Mehhiko haiglate puhtust, professionaalsust ja töötajate sõbralikkust.

Tänase saate külaline Greete Kõrvits abiellus hiljuti ameeriklasega. Ning pidi seejuures astuma vastu ameeriklaste kohutavale bürokraatiamasinale. Greete jutustab sellest, kuidas on vaja ameeriklasega abielludes ametnikele suhet tõestada, milles enne abiellumist välismaalasest tulevasega kokku leppida ning kuidas tark raamat (või halvemal juhul advokaat) hädast välja aitab. Ta nendib, et temal läks isegi hästi, et sai rohelise kaardi poole aastaga – mõni ootab seda lausa kümme kuud.

Tänase saate külaline Triin Jürimäe veetis vahetusõpilasena aasta Ecuadoris. Tema koduks oli Machala linn, mida nimetatakse maailma banaanipealinnaks. Triin jutustab saates, kuidas kulgeb Ecuadori pulm, millisel pöörasel moel tähistatakse tütarlapse 15-aastaseks saamist, missugust ametit pidada, et hästi elada ja palju muud. Heleda naha ja juustega Triin paistis indiaanijuurtega ecuadorlaste hulgas imehästi välja, niisiis sai normaalsuseks, et inimesed jõllitasid ja halvemal juhul isegi katsusid teda tänaval. Korra küsiti sedagi, ega Triin pole haige, et tal sellist värvi silmad on. Kuidas sellise tähelepanuga hakkama saada?

Tänase saate külaline Karoliina Vasli jutustab sellisest põnevast kohast nagu Transnistria, mis on rahvusvaheliselt tunnustamata riik Euroopas. Maailm näeb seda jätkuvalt Moldova osana, kuid kohalikud on enda arvates iseseisvad juba 1990ndatest. Transnistria on paik, mille elanikud kummardavad Nõukogude Liitu ning on soovinud ka Venemaa koosseisu minna. Ometi pole see õnnestunud, sest Venemaa ise pole erilist huvi üles näidanud. Kuigi elu on seal mahajäänud, nendib Karoliina, et paljudes ümberkaudsetes riikides võib täpselt samasugust vaatepilti tänavatel näha. Oma üheks suurimaks mureks pidas Karoliina seda, et tal pole Transnistrias kuskil ööbida (olemas oli vaid hostel nimega Lenin), kuid selgus, et olemas on isegi Airbnb. Poeletid on kaupa täis ja inimesed õnnelikud.

Tänase saate külaliseks on 17 aastat Viinis elanud Triinu Viilukas, kes avaldas hiljuti raamatu "Minu Viin". Triinu võrdleb eestlasi ja austerlasi ning erinevusi on palju: tervitusvormid (austerlased musitavad ning selle loogika mõistmine on kui hiina keel), kuidas austerlased oskavad paremini puhata kui eestlased ning kui mahajäänud on nende tehnoloogia. Näiteks enamikes kohtades Austrias ei saa jätkuvalt kaardiga maksta ning paberimajandust on palju. Viimastel aastatel on tugevalt kirgi kütnud pagulastemaatika, niisiis mõtiskleb Triinu selle üle, kes on pagulane ja kes sisserännanu. Ning kes on tema.

Tänase saate külaline Liina Hallik elas kolm aastat Lähis-Ida moslemiriigis Kataris. Kuigi tavaliselt kujutatakse ette, et mosleminaised on alla surutud ning neil pole mingeid õigusi, siis Liina sõnul koheldakse Kataris naisi kui kuningannasid. Nende eest tuleb hoolitseda ja pakkuda parimat. Kui mees tahab juhtumisi, et tal oleks rohkem naisi, siis tuleb igale abikaasale võimaldada vajalik materiaalne ning pöörata kõigile võrdselt tähelepanu. Kuna naise ülalpidamine on kulukas, ei vasta ka tõele kujutluspildid suurtest haaremitest. Samuti räägime saates sellest, kuidas kannatada 60 soojakraadi, mil moel saab moslemiriigis alkoholi osta, miks mehed käest kinni hoiavad ning milline on nii patune koht, et isegi Allah ei vaata sinna.

Tänase saate külaline Madle Timm ehk Wandersell pajatab oma põnevatest seiklustest Kesk-Aasias, eesotsas Kasahstanis ja Kõrgõzstanis. Ta jutustab, kuidas õpetas kohalikus koolis lapsi, mängis jõuluvana, nägi lamba tapmist ja palju muud. Samuti avab ta Kesk-Aasia kommete maailma, näiteks kuidas pruudiröövi käigus abikaasa leitakse. Madle on küll kõigest 25-aastane, kuid selles vanuses on Kasahstani ja Kõrgõzstani naistel tavaliselt juba kolm last ja lehmakari. Kui kohalikud kuulsid, et Madlel lapsi ega meest pole, üritasid sõbralikud inimesed kohe abistada kaasa leidmisel. Lõpetuseks vastab Madle stampküsimustele, mida maailmaränduritelt alati küsitakse, näiteks kust tuleb reisimiseks raha, miks on põnev üksi rännata ja muud.

Tänase saate külaline Liis Raudmann on elanud koos oma kahe kooliealise pojaga üle kahe aasta Hispaanias. Kuigi Liisi jaoks on armas kodumaa siiski Eesti, leiab ta, et Hispaanias on mõnus. Esmajoones hoiab teda kinni just hea ilm. Lisaks kiidab ta seda, et Hispaanias on soodsam elada ning kohalikud lausa jumaldavad lapsi. Kui Liis oma perega veidi üle kahe aasta tagasi Hispaaniasse kolis, ei osanud keegi neist praktiliselt üldse hispaania keelt. Niiviisi, ilma keelt mõistmata, läksid kooli ka Liisi pojad. Tänaseks räägivad poisid vabalt hispaania keelt ning koolis läheb hästi.

Tänase saate külaline Sirli Savolainen on elanud Mehhikos ligi kümme aastat. Sirli sõnul on mehhiklaste jaoks ülitähtis imidž – keda sa tunned, milline on sinu välimus, kus sa käid söömas. Kui oled juhuslikult aga heleda naha ja juustega, siis avanevad uksed võluväel. Näiteks jutustab Sirli, kuidas teda kutsutakse tasuta parimatesse restoranidesse einestama (et teised näeksid, et ka välismaalased käivad seal) ning ta on isegi mänginud Mehhikos ülipopulaarsetes telenovelades ehk seebikates. Hiljuti osales ta muusiku Felix Riboti muusikavideos „Ahora“. Samas tõdeb Sirli, et tihti mõtleb ta, kas peaks ikka Mehhikosse alatiseks jääma. Seda just hetkedel, kui lähedaste inimestega midagi juhtub – näiteks on üks tema sõber maha lastud ja teist püüti mõrvata. Kahjuks on Mehhiko tõeliselt vägivaldne maa. Lõpetuseks räägime Mehhiko klišeedest nagu pidev tequila joomine, sombrerod, eeslid, kaktused – ja kas need ikka vastavad tõele.

Tänase saate külaline on maailmarändur Kadri Järve, kes vestab oma seiklustest Nepalis. Kadri tunnistab, et Nepal on tema jaoks alati olnud koht, kuhu mingil põhjusel hing ihkas. Ning seiklusi tegi ta seal läbi, nii häid kui ka halbu. Mis sai lastest, keda Kadri pidi õpetama hakkama? Mis on kõige jaburam töö, mida ta eales teinud? Mis emotsiooniga nägid lapsed esimest korda elus teritajat? Lõpetuseks jutustab Kadri aga sellest, mis tema tervisega Annapurna mäel juhtus ning miks see sundis tagasi Eestisse pöörduma.

Tänase saate külaline Ethel Rosenfeldt veetis mõnda aega purjekaga mööda Euroopat seilates. Kui nii mõnigi kujutab ette, et purjekal seilamine on vaid päikese käes vedelemine ja mõnusalt vette sulpsamine, siis Ethel lükkab selle arvamuse ümber. Laeval on alati mingit tööd teha, kinnitab ta. Samuti jutustab ta, kuidas väike seltskond inimesi on sunnitud omavahel hästi läbi saama, mis tüdimus tuleb peale 24 inimese pesu pestes ning kuidas ta alati merehaigeks jääb.

Tänase saate külaliseks on maailmarändur Gerli Pommer, kes on leidnud välismaal töötamiseks unistuste paiga: Ameerika Ühendriikides Miami lähistel golf club’is ehk golfiklubis. Golf club’id ehk golfiklubid on USA-s eksklusiivsed paigad, kus käivad koos rikkad ja ilusad. Selle liige olemine on staatuse küsimus, ainuüksi aastamaks – veerand miljonit dollarit – näitab seda. Gerli on nüüdseks ühe hooaja USA golfiklubis töötanud ning tal jätkub selle jaoks vaid kiidusõnu, olgugi et vahepeal tuleb töötada 80 tundi nädalas. Muide, golfiklubide siseelu on üldiselt salajane. Näiteks, tunnistab noor naine, et kohtus seal ühe A-klassi staariga, kes eestlastelegi tuntud, kuid tal pole lubatud nime avaldada.

Tänase saate külalised Mari-Anne ja Eero on otsustanud väga omapärase elustiili kasuks: nad müüsid oma asjad maha, kolisid bussi ning läksid reisima. Kogu teekonnal on kaasas olnud ka nende pisipoeg Aleksander. Mari-Anne ja Eero jutustavad saates, miks otsustati niimoodi elada, milline on nende kodu (ehk bussi) sisustus, kuidas end pestakse ja süüa tehakse, mil moel selline elu last mõjutab ja palju muud! Mari-Anne ja Eero ehk ettevõtmise Lifeisaview tegemistele saab ka Hooandjas hoogu anda.

Õhtulehe reisipodcast "Järgmine peatus" oli mõnda aega puhkusel, sest saatejuht Liina suundus neljaks kuuks Mehhikosse. Nüüd on Liina tagasi ja räägib esimeses saates kuulajatele, millega Mehhikos tegeles. Kuidas ja miks minna praktiliselt üleöö pikaks ajaks Mehhikosse? Milline on sealne eluolu? Kas Mehhiko on nii ohtlik, kui kuulnud oleme? Mis mõtted on peas, kui elutoapõrandal vaatab vastu skorpion?

Tänase saate külaline Kristin Hansen elab poole oma ajast Portugalis ja poole Eestis. Ta toob näiteid Portugali hindadest: suurlinnas tuleb suurema toa või väiksema korteri eest maksta 200 eurot ning toit on enam-vähem sama hinnaga kui Eestis. Kuigi Portugalis on enamuse ajast üsna soe, siis talvise jahedusega on kohutavalt külm just toas olles. Nimelt pole majad ehitatud piisavalt soojapidavalt. Küllap ei näe nad mõtet nii lühikese aja pärast kvaliteetsemalt ehitada, mõtiskleb Kristin. Tema magab igatahes talvisel ajal Portugalis kampsuniga mitme teki all. Möödunud aastal aitas Kristin korraldada Portugali esimese akrojooga festivali. Sellest lähtudes nendib ta, et peab ikka väga valima, milliste portugallastega koostööd teha, sest lõunamaalastena on neil aega küllalt. Veelgi enam, kiirustades võib portugallasi isegi solvata. Samuti räägib Kristin, kuidas kõige soodsamalt Eestist Portugali lennata. Saadet juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaline Liisa Vara veetis aasta Ameerika Ühendriikides vahetusõpilasena ning kirjeldab sealset elu kui filmis. Liisa räägib USA-st nii suure õhinaga, et suudab ka kõige väiksemas reisihuvilises tekitada vastupandamatu soovi seda kauget riiki külastada. Kuna Liisa õppis tavalises USA koolis, on üsna palju juttu koolielust – näiteks on Liisa sõnul oluline koht jalgpalluritel ja ergutustüdrukutel, mis on täpselt nagu oleme Hollywoodi filmidest näinud. Kuigi jalgpallurid ja ergutustüdrukud on popid ja neid imetletakse, siis koolikiusamist teisalt ei ole. Samuti räägib Liisa ameeriklaste põnevatest traditsioonidest, kuidas jõulukinkidele kulutatakse umbes 1000 dollarit, mil moel kohalikega sõbruneda ning mida arvavad ameeriklased hakklihakastmest.

Tänase saate külaline on aasta parimaks reisiraamatuks valitud „Minu Indoneesia“ autor Berit Renser, kes räägib põhjalikult ja põnevalt elust Indoneesias. Berit toob omapärase nüansina välja fakti, et pidevalt toimib isemoodi naabrivalve. Üks asi on see, et naabrid jälgivad, et keegi sulle liiga ei teeks, teine aga see, et nad avaldavad võõra inimese elu üle arvamust. Näiteks kui selgus, et ühed välismaalastest naabrid elasid (kõigest) vabaabielus, toodi nende ukse taha surnud rott. Loomulikult on vastassoost sõprade koju kutsumiseks vaja luba küsida külavanemalt. Kuna Indoneesias on märkimisväärne prügiprobleem, võttis Berit ette suure ülesande: korraldada „Teeme ära!“ prügikoristusaktsiooni. Muidugi ei osutunud see teps mitte nii lihtsaks, kui esialgu tundus. Teiseks suureks ettevõtmiseks oli aga kirjutada raamat „Kuidas tunda ära indoneeslast?“. Tänu sellele avanes Beritil võimalus esineda Indoneesia populaarses telesaates 86 miljoni inimese ees. Rääkides indoneesia keeles.

Tänase saate külaline Annely Emma Krell räägib hoogsalt, värvikalt ja põhjalikult USA-le kuuluvatest Hawaii saartest. Olles varasemaltki külastanud eksootilisi paiku, tõdeb Annely Emma, et kui paljudes kohtades peab piltilusaid randu kui tikutulega otsima, siis Hawaii saartel leiab neid igalt poolt. Küll aga tuleb nende nägemiseks lahkuda peasaarelt. Elu kulgeb mõnusalt ja kõigil on aega. Annely Emma jutustab, et Hawaiil mugitakse kiirtoitu (sest näiteks tomati hind on kolm dollarit tükk), kuidas liigelda taskukohase hinnaga ning maailma kõige ohtlikuma matka tegemisest.

Tänase saate külaline Mari Uibo elas Austraalias kaks aastat ning mõlgutab mõtteid sinna peagi tagasi pöörduda. Kuigi tavaliselt minnakse Austraaliasse sügisesel ajal, siis Mari hinnangul on ka kevad väga hea aeg sinna suundumiseks. Et saada Austraalia kahe aasta viisat, peab tegema 88 farmipäeva. Mari hoiatab, et enne farmi tööle asumist tuleks uurida tingimusi – pole haruldased juhused, kui farmer annab töötajale tingimused, millega ei kvalifitseeruta teise aasta viisale. Loomulikult räägime ka finantsteemadel: kui palju peaks olema Austraaliasse minnes raha, mis on miinimumpalk, kui palju makstakse korteri eest ja kui kiiresti pannakse kõrvale 10 000 dollarit ehk 6000 eurot.

Tänase saate külaline Anti Kuusk elas aastajagu Saksamaal vahetusõpilasena ning oskab pärast seda lükata ümber sakslaste kohta käivad stereotüübid. Kui üldiselt kujutatakse sakslasi kui väga täpseid ja pigem tõsiseid inimesi, siis Anti nendib, et tema küll seesuguste sakslastega kokku ei puutunud. Samuti kiidab Anti koolielu Saksamaal: õpetajatega suheldakse kui sõpradega, õpilasi abistatakse piisavalt ja kool valmistab tänu praktikatele palju rohkem eluks ette.

Tänase saate külaline Mai Brit Vardja elas kaks aastat Dubais – kosmoliitses paigas, mida ta ise nimetab rassistlikuks ning kus on niivõrd lihtne raha laristada. Mai Brit läks Dubaisse tühja lehena ning hakkas seal tutvusi koguma, tänu millele ka viimaks töö leidis. Paljude teemade hulgas räägib ta oma kodust pilvelõhkujas (ning selle hinnast), maksude puudumisest, meeletutest ületundidest tööl, alkoholivabast pidutsemisest ning loomulikult sellest, kuidas raha kõik mured lahendab. „Kui midagi juhtub, maksa. Kui tahad midagi saada, maksa,“ teatab Mai Brit.

Tänase saate külaline Triina Teder veetis mõnda aega Nepaalis, kus töötas vabatahtlikuna. Triina kirjeldab nepaallasi kui ülimalt sõbralikke inimesi, kes vaatamata oma suurele vaesusele on suutnud ikka positiivseks jääda. Ometi on neilgi omi kiikse - näiteks sülitatakse tänavail väga häälekalt. Samuti räägib Triina Nepaali kastisüsteemist, juhuslikust kohtumisest Eesti aukonsuliga ja Himaalajates üksinda matkamisest.

Tänase saate külaliseks on Los Angeleses elav filmimees ja muusik Brad Jurjens, kes läks ligi 22 aastat tagasi Eestist Ameerika Ühendriikidesse õnne otsima. Praktiliselt kaks kätt taskus. Esialgu töötas Brad ehk eestipäraselt Priit nii hostelis kui ka näiteks ajaleheputkas. Kuna USA tööviisat tal toona polnud, hankis ta võltsitud rohelise kaardi ning sai sellega esimese palgalise töö. Bradi sõnul oli siis selline asi võimalik, tänapäeval nähakse seesugused võltsingud kohe läbi. Ehtsa rohelise kaardi sai mees aga abielludes. Täna on muusikuks olemine Bradi ainus amet. Tänu põnevale tööle on ta näiteks käinud õhtustamas näitleja Nicolas Cage'iga, pildistatud paparatsode poolt poolpimedaks ning lemmikbändi basskitarrist on pakkunud ise end Bradi plaadile mängima. Samuti räägime elust Los Angeleses - muuhulgas kuuleme, kui palju maksab korter Hollywoodi südames!

Tänase saate külaline on kirjastaja ja raamatu "Unistuste kataloog" autor Inga Raitar, kes on käinud 12 korda Egiptuses. Kuigi Inga ei käi ainult puhkamas, vaid pigem Egiptust avastamas, oskab ta turistidele imehästi nõu anda. Millist kuurorti valida ja mis on igaühe eelised? Kuidas on praegu lood Egiptuse turvalisusega? Kuidas turul kaubeldes parimat hinda saada? Mil moel on koketeerivad vene naised rikkunud ära egiptuse mehed? Mis võib juhtuda, kui naised käivad ringi lahtiste juustega? Inga korraldab kõik oma reisid ise, kuid Egiptus on tema sõnul üks vähestest riikidest, kuhu tasub minna paketireisiga. Niimoodi lihtsalt säästab närve, leiab ta.

Tänase saate külaline Risto Veskioja külastas hiljuti USA-d ning leidis aega käia sealse suurejoonelise hommikuprogrammi „Good Morning America“ („Tere hommikust, Ameerika“) stuudiopublikus ning maailmakuulsal NBA korvpallimängul. Igahommikust otsesaadet „Good Morning America“ salvestatakse New Yorgis Times Square’i väljakul. Risto räägib hommikuprogrammi (mida ei saa mastaabi poolest hetkekski võrrelda näiteks meie „Terevisiooniga“) telgitagustest, põhjalikust turvakontrollist ning loomulikult annab nõu, kuidas publikusse saada. Mõtiskleme ka selle üle, kui palju võivad teenida sealsed saatejuhid. Kui hommikuprogrammi pääseb tasuta, siis on lood absoluutselt vastupidised NBA mängule saamisega. Näiteks Risto maksis oma piletite eest umbes 300 dollarit – ja ta ei istunud esimeses reas!

Täna läheb eetrisse "Järgmise peatuse" 100. osa! Sel puhul on meil stuudios kaks eriti väärikat külalist: Taso Erima (80) ja Tiiu Ustaal (73), kes on pensioniealised seljakotirändurid! Tiiu ja Taso kohtusid tänu reisimisele mitu aastakümmet tagasi ning tänaseks on nad rohkelt koos ringi rännanud. Küll aga ei osale nad tavalistel grupiekskursioonidel, vaid panevad oma reisid ise kokku. Üheskoos on käidud näiteks Usbekistanis, Põhja-Tais, Sri Lankal, Marokos, Iraanis, Hiinas, Jaapanis. Kuidas tellida Hiina restoranis toitu, kui menüüst mitte midagi aru ei saa? Mis juhtub, kui kaanid kimbutama hakkavad? Mida kujutavad endast omapärased Jaapani kapselhotellid, mida naljatamisi ka pakiautomaadiks nimetatakse? Miks nad kunagi mobiiltelefoni reisile kaasa ei võta? Mida arvavad sellisest rändurikihust lapsed ja lapselapsed? Loomulikult võtame ette ka rahateema ning Tiiu ja Taso selgitavad, kuidas kahel pensionäril õnnestub sedavõrd palju reisida.

Tänases saates on kolm külalist – Elis Nikolai, Martin Vendla ja Raul Krebs, kellega räägime vabatahtlikust tööst Tansaanias. Kuigi Elis, Martin ja Raul läksid Tansaaniasse peaasjalikult inglise keelt õpetama, siis selgus, et lastel on enamuse sellest perioodist koolivaheaeg. Noored leidsid aga asjalikku tegemist – alustati omaalgatuslikult vahva heategevusprojektiga, milles koguti Eesti sõpradelt-tuttavatelt raha, et sealset kooli renoveerida ja uuendada. Kuigi tegemist oli erikooliga, oli see šokeerivalt halvas seisukorras. Näiteks laste kirjutuslaudu seinast eemale tõmmates leiti ükskord isegi eest vaglad. Kuna kooliga puututi palju kokku, oskavad Elis, Martin ja Raul rääkida Tansaania kummalisest reeglist. Nimelt peavad kõik lapsed seitsmenda klassi lõpus tegema kaheksa eksamit ühe päevaga. Kui nendest ei saa läbi, pole enam võimalik edasi õppida. Ainus variant on muuta nime ja siis proovida eksamid uuesti teha. Samuti tuli jutuks sealse politsei funktsioon pistise võtjana, kohalike meeletu positiivsus, hullumeelne kihutamine ja mis nipiga saada asju odavamalt.

Tänase saate külaline Katre Luik räägib positiivsusest pakatades oma meeleolukast rännakust Trans-Siberi raudteel – nimelt sõitis ta rongiga sel suvel 10 000 kilomeetrit ühest Venemaa otsast teise. Katre tegi küll oma rännaku ajal rohkelt peatusi, kuid kui sõita 10 000 kilomeetrit rongis ühe jutiga, võtaks see umbkaudu seitse ööpäeva. Mis siis seal rongis toimub? Katre meenutab seltsielu platskaardis (kus kõik on pead-jalad koos), kuidas sai restoranikupees kalamari ja pits viina võetud ning kuidas paljud venelased arvavad, et eestlased on nüüd vaenlaste leeris. Katre leiab, et tegelikult on mööda Trans-Siberit sõitmine uskumatult odav kogemus.

Tänase saate külaline on Vivian Tiiman, kellel õnnestus olla 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel vabatahtlikuks ning mille kogemusest on ta andnud välja raamatu „Vabatahtlikuna Rios“. Kõigepealt räägib Vivian põhjalikult paberimajanduse poolest – kuidas olümpiamängudele vabatahtlikuks saada ja mida selleks vaja on? Arvestades, et olümpiamängudele kandideerib umbes pool miljonit vabatahtlikku ja välja valitakse 50 000, siis on sinna pääsemine üsna suur asi. Samuti vestleme Rio de Janeiro linnast, selle ohtlikkusest ning miks olid kohalikud olümpiamängude vastu.

Tänase saate külaliseks on ajakirjanik Katrin Helend-Aaviku, kes elab poole ajast Londoni lähistel. Kõigepealt räägib Katrin inglaste kummalistest ja naljapakkuvatest harjumustest, näiteks ei armasta nad nõusid pesuvahendist puhtaks loputada. Miks see nii on, ei ole saatekülaline päris lõpuni aru saanud. Inglaste sotsiaalsüsteem on Katrini sõnul hea - näiteks võib üksik pensionär kenasti 11 naelaga korterit üürida. Lisaks tulevad saates teemaks Brexiti mõjud ja see, kuidas suhtutakse kuningaperesse.

Tänase saate külaliseks on kogenud suusataja Renee Tuul. Renee räägib üsna põhjalikult nii suusatamise emotsionaalsest poolest kui ka praktilisest küljest. Niisiis toob ta välja, kas ja millist varustust on suusatajal vaja, mäereeglitest ning suusareiside hindadest. Muide, Renee hinnangul ei jää kunagi mäesuusatamine võimete taha, pigem võivad pea ja mõistus takistama hakata.

Tänase saate külaliseks on neli kuud Kolumbia suuruselt teises linnas Medellinis elanud Andi Kivirand. Kuna Kolumbia on üks Lõuna-Ameerika kurikuulsamaid narkoriike, räägime nii mineviku kui ka tänapäeva kuritegevusest. Kolumbia oli alles mõnikümmned aastat tagasi üks maailma kõige ohtlikumaid riike, seega on sealsetel elanikel tänaseni teataval määral trauma. Mida see endast kujutab? Loomulikult räägime lõbusamatel teemadel nagu kolumbialaste kummaline ajaarvamine, pidev hambaharja kaasas kandmine ja aadresside vältimine.

Tänase saate külaliseks on Ott Niggulis, kes on suur Lähis-Ida sõber. Ott räägib kõige põhjalikumalt Iraanist, kus ta on korduvalt käinud ja mõnda aega elanudki. Muuhulgas vestab ta moepolitseist, naiste kehakatmisest, haridustasemest ning sellest, kui lihtne on iraanlastel välismaale minna. Samuti räägime põnevatest juhtumitest ni Egiptuses, Türgis kui Palestiinas. Kui meedias räägitakse Lähis-Idast, siis tavaliselt selle külje pealr, et pommid plahvatavad ja seal on eriti ohtlik. Kas see on tõsi? Ott vastab sellelegi küsimusele.

Tänase saate külaline Veronika Padar naasis hiljuti Peruust, millest on jäänud eriti põnevad ja erilised mälestused. Veronika räägib džungli õnnelikust elust ja sealsetest imerohtudest, uskumatust prügimajandusest, inkade püha templi maagiast, erilistest puhastusrituaalidest, kokalehe närimisest ja paljust muust!

Tänase saate külaline Mari Luud naasis äsja Austraaliast, kus veetis veidi üle aasta. Mari räägib kummalistest juhtumitest nagu kängurule otsa sõitmine ja kuidas bürokraatia tõttu nõuti temalt kui seljakotirändurilt lauatelefoni numbrit. Samuti annab saatekülaline praktilist nõu, kuidas tööd leida, kus elada, milliseid farmitöid vältida ning kuidas viisa saamise protsess välja näeb. Lõpetuseks räägib Mari ka Austraalia jõuludest, mis erinevad Eesti omadest kui öö ja päev.

Tänase saate külaline Raivo Raidam on Odessas käinud üle 300 korra! Raivo avab väga oskuslikult Odessa ajalugu ja hingeelu. Muuhulgas räägime, kas ja kui sarnased (või erinevad) on Ukraina ja Odessa, uskumatult madalast hinnatasemest, olematutest pensionidest, igapäevasest korruptsioonist ja paljust muust.

Tehnilise rikke tõttu on saate helikvaliteet kohati kehv. Vabandame! -------------------------------------------------------------------- Tänaseks külaliseks on Ervin Hurt ehk tervendaja Ervin, keda mäletame saate "Selgeltnägijate tuleproov" viimasest hooajast, ning kellega räägime kolmest erilise väega riigist: Iisrael, Egiptus ja India. Ervin meenutab Iisraeli müstilist valgust, kummalist Jeruusalemma sündroomi, kuidas tal õnnestus Püha Haua Kirikusse imekombel sisse pääseda, Taj Mahali maagiat, Moosese mäge, mis on kristlikus maailmas ülimalt tähtis, ja palju muud.

Tänase saate külaline Heini Räämet tegi midagi märkimisväärset: sõitis jalgrattaga ümber maailma. Selle teekonna pikkus oli 487 päeva, 61 320 kilomeetrit (sellest jalgrattal 31 765), läbitud riike 41 ja tunde rattasadulas 2292. Heini räägib saates, kuidas ta jõudis selleni, et minna niimoodi jalgrattaga rändama, kuidas enda ohutuse kindlustas, kui palju see teekond maksma läks. Samuti vestab Heini põnevatest ja ohtlikest seiklustest teel: tulistamise Türgis, ohtlikud liiklushetked Brasiilias, politseieskort Tais, üisõbralikud aserid ja palju muud. Muide, sel ajal, kui Heini oli poolteist aastat reisil, ootas teda kodus naine. "Mul on väga vedanud," kinnitab Heini, viidates mõistvale kaasale.

Tänase saate külaline Rajur Hint on elanud viimased poolteist aastat Maltal. Saates räägime Vahemeres asuva pisikese riigi hingeelust: millised on maltalased ja kas riigis üldse on piisavalt põnevat, et seal mitu aastat elada? Rajur töötab Maltal internetikasiinos. Ta annab nõu, kuidas sellist tööd leida, mil moel muid töökohti saada ning kuidas üleüldiselt Maltal tööd otsida. Rõõmustada võib selle üle, et Maltal on välismaalasel üsna kerge tööd saada.

Tänase saate külaline Janek Murakas külastas hiljuti Põhja-Koread, niisiis arutleme maailma kõige suletuma riigi üle. Enamikelt Põhja-Koread külastanud inimestelt küsitakse esimese asjana, kuidas on küll võimalik sinna riiki pääseda. Janek selgitab, kas ja kui lihtne see on. Samuti jutustab ta, miks tuleb Põhja-Koreas kanda tualettpaberit kaasas, milline on piirikontroll, missugust näitemängu seal tehakse, miks ei tohi kaasas kanda kohalikku raha ja kuidas käidi pealinna kaubanduskeskuses.

Tänase saate külaline Signe Hohensee veedab meelsasti oma suvepuhkuseid Lapimaal – mis kannustab teda suvisel ajal jahedasse kliimasse suunduma? Saates räägib Signe, mis teeb Lapimaa suvisel ajal eriliseks ning kuivõrd sõbralikud on inimesed põhjapool. "Mida põhjapoole minna, seda sõbralikumaks inimesed lähevad," leiab ta. Samuti räägib Signe praktilisest poolest ehk sellest, kui palju läheb reis maksma, kus ööbida jms.

Kuna talv on tulemas ja paljud noored mõlgutavad kindlasti mõtteid sooja Austraaliasse tööle minekust, siis räägime tänases saates just kängurumaast! Saatekülaline Sigrid Koorep veetis Austraalias üheksa kuud. Ta annab nõu, kuidas tööd leida, millist tööd valida, kuidas seal ringi liigelda ja palju muud. Sigrid nendib, et kartis esialgu väga mürgiseid ämblikke-madusid (mida on Austraalias eriti palju), kuid õnneks nendega ikka igal sammul kokku ei puutu. Samuti räägime paljude poolt armastatud puhkusekohast Balist.

Tänase saate külaliseks on Siim-Martin Kaasik, kes elas ligi aasta Kataloonias ning nautist tavapärast katalaanide elu. Saates räägib Siim-Martin hispaanlaste ja katalaanide erinevusest, kohalikust töökultuurist ning loomulikult Kataloonia vabaduspüüetest. Siim-Martin toob välja, et tema ei ole kunagi näinud, et katalaanide meeleavaldused oleksid vägivaldse pööre saanud, kuid saade salvestati vahetult enne 1. oktoobri iseseisvusreferendumit.

Tänases saates räägime mööda Euroopat reisimisest ning külalisteks on Ailer Tamsalu, Indrek Plavutski ja Heleri Saarvelt. Ailer, Indrek ja Heleri sõitsid sel suvel Euroopa teise otsa - läbisid selle jooksul 17 riiki, sõitsid 9400 kilomeetrit, kõndisid 290 kilomeetrit ja nägid lugematul hulgal erinevaid kohti. Muuhulgas räägivad nad sellest, kui pikalt on vaja taolist reisi ette planeerida, kui palju maksab Euroopa teise otsa sõitmine ja palju muud praktilist. Samuti mõtiskletakse, millised on need kõige ägedamad kohad, mida Euroopas näha.

Tänase saate külaliseks on 102 riiki külastanud ja hiljuti ka raamatu "Mina ja maailm. Valitud lugusid 102 riigist." välja andnud maailmarändur Kerli Nõu. Kerli räägib saates tõeliselt põnevaid lugusid nii Paapua Uus-Guineast, Antarktikast, Põhja-Koreast kui ka Aafrikast. Sealjuures toob ta välja, kuidas Aafrikas sai piiriametnikku ninapidi veetud, millised reeglid kehtestatakse Antarktikasse minnes, kust tasub tükeldamise hirmus üksinda reisimisest eemale hoida ja palju muud.

Tänase saate külaline Vanessa Reitel tegi hiljuti midagi väga põnevat ja pöörast – tema ja sõprade seltskond sõitsid lagunevate autodega läbi maailma. Vanessa sattus lagunevate autodega reisima juhuse läbi, kui otsis Saksamaalt Eestisse saamiseks transporti. Niimoodi sai paarist nädalast koos sõitmisest seitse kuud. Selle aja jooksul käidi näiteks ühes maailma mõrvapealinnas San Pedro Sulas (mis asub Hondurases), sõideti Aasia pöörases liikluses ning tehti dokumentaalfilmi. Samuti räägib Vanessa rahalisest poolest – kuidas sellist rännakut läbi teha ja kui palju aitasid sponsorrahad.

Tänase saate külaliseks on 15 aastat Rootsis elanud Sirle Sööt, kes igapäevaselt töötab Stockholmis juristina ning vabal ajal juhib Rootsi Eestlaste Liitu. Rootsist räägitakse tavaliselt kui heaoluriigist ning Sirle selgitab miks. Veelgi enam, Sirle leiab, et Rootsis peaks inimene tänavale jäämiseks ikka ise väga pingutama. Samuti on teemaks suhtumine pagulastesse, võimalik terrorioht, Rootsi tööleminek, kohalik pereplaneerimine ja palju muud.

Tänase saate külaliseks on raamatu "Mine ja kaota ennast" autor Egert Rohtla, kes käis mööda Euroopat uitamas. Egert alustab oma teekonda, endal taskus kõigest mõnikümmend eurot. Ta hääletab, kõnnib, ööbib suvalistes kohtades ning näitab sellega reisimise karmi poolt. Saates (ja loomulikult ka raamatus) pajatab ta oma pöörastest seiklustest Euroopa teedel, tutvumisest paadipõgenikega, Hispaania kodutute varjupaigast ja paljustki muust.

Tänase saate külaliseks on 76-aastane proua, kes teeb silmad ette nii mõnelegi noorele. Nimelt on ta viimased kuus aastat käinud Egiptuses talvitumas. Mis rahast proua seal küll elab ja kas pensioniga saab hakkama? "Lahedalt elab," kinnitab proua Aita ise. Veelgi enam, ta üürib aastaringselt (ka suvekuudel, kui elab Eestis) Egiptuses 100 euro eest maja. Sealjuures on kõik kommunaalkulud juba hinna sees. Samuti jutustab proua Aita sellest, mida lähedased arvasid tema pöörasest ideest Aafrika mandrile talvituma minna, kui ohtlik on Egiptuses elada, kuidas tema tervis on soojas kliimas elades paranenud ja palju muud!

Tänase saate külaline Karl-Joosep Kaasik pajatab vabatahtliku tööst paljude lemmikriigis Tais. Karl-Joosep veetis mõnda aega Tais inglise keele õpetajana ning jõudis selle aja jooksul riigist tõeliselt vaimustuda. Tema sõnul on inimesed seal alati niivõrd naeratavad ja positiivsed. Saates räägib ta muuhulgas, kuidas sattus osalema kohalikule konverentsile, kuidas peatus tai perekonna juures ja palju muudki!

Tänase saate külaline Greete Kõrvits on palju kordi käinud Ameerika Ühendriikides, peamiselt Detroidis ja Michiganis, mis on saanud eriti südamelähedaseks. Kui mõnikümmend aastat tagasi oli Detroit tõeliselt edukas suurlinn, siis tänaseks on asjad kardinaalselt muutunud ning Detroit muutunud kummituslinnaks. Greete pajatab, et tänapäeval on Detroidi kesklinnas elamine ebapopulaarne ning selgitab, miks inimesed on linnast põgenenud. Samuti toob ta välja, kuidas tema ameeriklasest sõber oli siiralt üllatunud, kui kuulis, et Eesti pealinna kõige populaarsem piirkond on just puumajade rajoon. Lisaks räägime ameeriklaste töökultuurist, mis on põhimõtteliselt poolsurnuks rabamine.

Tänase saate külaliseks on blogija ja kirjanik Chris Kala, kes jutustab meile paljude lemmikmaast Austraaliast. Chris räägib saates nii enda kogemusest Austraalias kui ka sinna mineku praktilisest poolest. Muuhulgas selgitab ta, milline on Austraalia töökultuur (kuidas boss vaatab alluvale ülalt alla), missugune farmitöö on lihtsam ning kuidas on kujunenud eestlaste maine. Samuti meenutab Chris oma kogemust sealse haiglaraviga. Kõik maksab ning ilma korraliku kindlustuseta jäetakse arstikabineti ukse taha.

Tänase saate külaliseks on ajakirjanik Rainer Kerge, kes jutustab reisidest Afganistani ja Kosovosse. Rainer räägib meeleolukalt, kuidas veedab sõdur vaba aega, millised on olmetingimused ja kuidas helikopteriga haigeid veetakse. Samuti selgitab ta, mida siis õigupoolest tähendab "sõjaväeline molutamine". Saate lõpus tuleb juttu Kosovost, mille kohta toob Rainer välja põneva detaili: kalašnikove tänaval näha ei ole, aga need on tegelikult olemas.

Tänase saate külalisteks on Sloveenia entusiastid Ragnar Reikop ja Katrin Kenakaim, kes on asutanud Eestis ka riigi mitteametliku konsulaadi. Ragnar ja Katrin räägivad Sloveeniast tõeliselt innustunult - nad toovad välja, mida teevad sloveenid pühapäeviti, miks lõpetatakse Sloveenias tööpäev juba kell kolm ning miks sealsetes kohvikutes hommikusööki ei saa. Samuti võrdlevad nad Eestit ja Sloveeniat - mida võiksid siis eestlased sloveenidelt õppida.

Tänase saate külaliseks on ajakirjanik Silja Paavle, kelle suur armastus on käia jalgrattaga reisimas. Just seda ta vabal ajal teebki. Kõigepealt selgitab Silja, miks üldse tasuks minna jalgrattaga reisima. Samuti arutleme, kui treenitud peab selleks olema, mida kaasa tassida ja kuidas raskeid hetki vältida. Loomulikult annab Silja nõu, millised on sõitmist väärt trassid ja mida tasuks vältida. Saadet juhib Liina Metsküla.

Tänase saate külaliseks on kunstnik Lilli Tölp, kes on elanud erinevates paikades Aasias. Vestluses keskendutakse aga peamiselt Indoneesiale ja Taiwanile. Muuhulgas räägib Lilli, milliste tegudega austatakse Indoneesias endast vanemaid inimesi, miks seal kummitusi kardetakse, kuidas arstipaberid ostetakse ja palju muud. Taiwan paistab aga olevat paik, mis on südamelähedane paljudele - mis selles niivõrd erilist on?

Tänase saate külaliseks on hiljuti aasta reisiblogijaks valitud Anu Todi, kes oma Seiklusjuttude blogis vestab elust Kanadas. Kanadas sotsiaalsfääris töötav Anu räägib saates näiteks kohalikust tööelust - miks ei tohi Kanadas CV-sse panna isiklikke andmeid, kuidas inimesed ei väsi vaatamata 14 puhkusepäevale ja et igas kuus on vähemalt üks riigipüha. Samuti selgitab ta, kuidas toimib viisa saamine ning mil moel on sellega seotud punktisüsteem. Ja viimaks - meeleolukas lugu kanade pidamisest. Muide, Kanadas on kanada pidamisel omad reeglid.

Tänase saate külaliseks on Hispaania ja Ladina-Ameerika kultuuri huviline Maarja Raud, kellega vestleme Peruust. Peruu on riik, millel on Lõuna-Ameerikas ehk kõige rohkem pakkuda: mööda riiki reisides võib näha nii pingviine, kõrbe kui ka maailmaimesid. Saates räägib Maarja, kuidas jõuda mõistliku hinnaga maailmaime Machu Picchu juurde (sest otse rongiga minnes on see väga kallis), mis on kokalehe ja kokaiini vahe, millised on salapärase päritoluga Nazca jooned, miks on pealinn Lima äge ja palju muud!

Tänase saate külaliseks on Õhtulehe uudistetoimetuse juht Jaan Väljaots, kes on veetnud viimased jaanipäevad lõunanaabrite lätlaste juures. Kuigi Eesti ja Läti on võrdlemisi sarnased, siis jaanipäev on neis kahes riigis kui öö ja päev. Lätis tähistatakse jaanipäeva peamiselt tubaselt, grillimisele pööratakse üsna vähe tähelepanu ning väga olulisel kohal on tammepärjad - need on vaid mõned erinevused kahe riigi jaanipäeva vahel. Samuti selgitab Jaan, mis põhjusel jaanipäev Lätis nii teistsugune on.

Tänase saate külaliseks on Alari Teede, kes sõitis kolme kuu ja kolme päevaga maakerale tiiru peale. Oma kolmekuise rännaku jooksul külastas ta muuhulgas Sri Lankat, Uus-Meremaad, Fidžit ja Malaisiat. Kokku tegi ta ümbermaailmareisi jooksul 24 lendu ja piletite hinnaks kujunes umbes 2000 eurot. Kuna kolme kuu jooksul taheti näha võimalikult palju, siis sai igas kohas olla võrdlemisi vähe ning viimaks kujunes teekond hoopistükkis kurnavaks. Seega tunnistabki Alari reisilt naasnuna: nüüd tahaks nädal aega korralikult magada!

Tänase saate külaliseks on fotograaf Erlend Štaub, kellel oli õnn juba neljandat aastat järjest pildistada Cannes'i filmifestivali punast vaipa ja muid glamuuriüritusi. Erlend räägib, mis imenippidega õnnestus tal Cannes'i filmifestivalile pääseda, kuidas köita staaride tähelepanu, kui suur on fotograafide vaheline konkurents ning millised staarid on jätnud kõige parema mulje. Ja mis kõige tähtsam - Erlend räägib, kas Cannes'i filmifestival ongi nii glamuurne nagu piltidelt ja teleekraanilt paistab!

Tänase saate külalised Anu Ahven ja Liis Paekivi veetsid üheksa kuud mööda maailma rännates - pikemalt oldi nii Iirimaal kui ka Kesk-Ameerikas. Anu ja Liis tegid reisides vabatahtlikku tööd ning pajatavad, kuidas neil see saada õnnestus, kas ja mida maksti ning kui keeruline see on. Loomulikult räägivad nad pika rännaku maksumusest ja kas see ikka on nii kallis nagu võiks eeldada.

Tänase saate külaliseks on fotograaf ja suur Aafrika huviline Aivar Pihelgas, kes vestab põnevaid lugusid Mustast mandrist (mida ta ise nimetab hoopis värviliseks). Aivar räägib näiteks sellest, mis juhtus auto iluliistudega murside külas, miks rääkis üks haritud külavanem, et tema ei saada oma lapsi mingil juhul kooli ja loomulikult, kuhu Aafrikas tasub minna ja kuhu mitte. Aivar Pihelgas on ka pühapäeval toimuva Reisifoto konverentsi üks esinejatest.

Vaid mõned päevad tagasi lõppes Ukraina pealinnas Kiievis Eurovisioni lauluvõistlus, mida käisid kohapeal kajastamas kaks Õhtulehe ajakirjanikku - Geidi Raud ja Katharina Toomemets. Geidi ja Katharina räägivad, mis mulje jäi neile Ukraina pealinnast Kiievist, miks korraldus kohati soovida jättis ja kui turvaliselt nad end üliturvatud eurolinnakus ikkagi tundsid. Kui aga Geidi ja Katharina toovad välja, milline oli nende euronädala lemmikhetk, siis selgub, et see polnud üldse Eurovisioniga seotud...

Täna räägime elust Kambodžas ning saatekülaliseks on seal mitu aastat rannabaari pidanud Reiko Kross. Reiko ja tema elukaaslane pakkisid mõni aeg tagasi oma elu Eestis kokku ja suundusid Kambodžasse. Kohapeal oli plaan baari pidama hakata, seega räägib Reiko meile, kuidas ta sobiva ärikoha leidis, mil moel paberimajandust võita, millised on sealsed töötajad ja palju muud. Etteruttavalt võib öelda, et Reiko sõnul erinevad Kambodža ja Eesti töökultuurid nagu öö ja päev.

Tänase saate külaliseks on stripparitööga kuulsust kogunud Marco Tasane, kes pajatab meile oma põnevatest reisidest Portugali. Marco on Portugalis käinud juba neli korda ning riigist tõsiselt vaimustunud. Saates räägib ta meile Portugali ööelust, šopingust ja loomulikult ka sellest, kuidas on sealsete kaunite maastike taustal oma muusikavideoid filminud.

Tänase saate külaliseks on tantsukooli asutaja Joel Juht, kes läbis hiljuti ühe maailma kõige raskema maratoni, Maroko kõrbes toimuva ultramaratoni Marathon Des Sablesi. Marathon des Sables pole tavaline jooks, muu hulgas tuleb läbida vahemaid liiva sees ning ronida mööda kaljuseinu. Joel nendib, et tegemist pole kindlasti mitte tervisespordiga, sest nii mõnedki temaga samal maratonil osalenud inimesed on nüüdseks operatsioonile sattunud. Inimesed teavad, et nii võib juhtuda ning ometi panevad end proovile - et tõestada, et suudavad ja on elus. Kuigi taolise füüsilise aktiivsuse peale mõeldes võib kulmu kergitada ja arutleda, kes üldse lähevad sinna osalema, siis tegelikult on nõudlus päris suur: näiteks järgmise aasta maratoniks enam kohti ei leidu. Sealjuures registreerimistasu on üle 3000 euro. Joel teab rääkida, et ta on kolmas eestlane, kes on selle maratoni läbinud.

Tänase saate külaline Liis-Marie Pihus veetis mõnda aega tagasi aasta Ameerika Ühendriikides lapsehoidjana ning kinnitab pärast seda: USA on unistuste maa! Liis-Marie soovitab kõigil, kel vähegi võimalik ja tahtmist, minna USA-sse lapsehoidjaks, sest see on kõige lihtsam viis, kuidas sinna tööle saada. Omal käel minnes on üliraske, kui mitte võimatu, tööviisat saada - lapsehoidjatöö puhul ajab aga agentuur asja korda. Samuti räägib Liis-Marie, kuidas käib asjaajamine, kui palju raha selle tööga teenib ja kuidas suhelda ameeriklaste perekonnaga.

Tänase saate külaliseks on jalgpalliajakirjanik Ott Järvela, kes on suur Euroopa kääbusriikide (Andorra, Liechtenstein, Monaco, San Marino ja Vatikan) austaja. Ott toob meeleolukas vestluses välja, miks tasub käia suurriikide asemel hoopis kääbusriikides, kuidas sealset igavust vältida, mis on väikeriikide mentaliteet, kuidas sealsed elanikud sarnanevad eestlastega ja palju muud.

Tänases osas on rollid vahetunud! Tavapäraselt saateid juhtiv Liina Metsküla on sättinud end külalise toolile ning humoorikat vestlust veab Õhtulehe ajakirjanik Rainer Kerge. Peagi jõuab poelettidele Liina Metsküla uus reisiraamat "Nutika reisimise ABC", mis avab soodsalt reisimise maailma – nendel lehekülgedel antakse nõu, kuidas leida soodsaid lennupileteid, hoida reisikulud võimalikult madalal, valida sobiv majutuskoht ja pagas, säilitada ohutus, mida silmas pidada üksinda reisides ja palju muud. Miks üldse selline raamat kirjutada? Liina ise hakkas rännakutega pihta aastaid tagasi, kui ei teadnud soodsast reisimisest mitte midagi. Tagasi vaadates on ta mõelnud, et kõik sujunuks märksa lihtsamalt, kui oleks olnud käsiraamat, mis õpetanuks, kuidas palju ja soodsalt reisida. Nüüd, aastaid hiljem, otsustas ta kirja panna kõik, mida oleks tahtnud ise reisimisega alustades teada – et uutel ränduritel oleks nüüd sellevõrra lihtsam. Tänases saates räägibki Liina nii enda ägedatest reisikogemustest ja sellest, mis sunnib teda rändama, kui ka annab reisima minekuks nõu.

Tänase saate külaliseks on ajakirjanik Sirje Presnal, kes abiellus oma ameeriklasest kallimaga eksootilises Kesk-Ameerikas asuvas Guatemala riigis. Sirje räägib, miks otsustati abielluda just Guatemalas, milline oli traditsiooniliste sugemetega pulmapidu ja kes kohal olid. Samuti jutustab Sirje, miks ameeriklased Guatemalasse kolida tahavad (ja kuidas see neil võimalik on), mis on riigi olulisemad vaatamisväärsused ja palju muud.

Tänase saate külaliseks on Heike-Brit Rõss, kellega räägime ülisoodsast šoppamisest Ameerika Ühendriikides, sealsetest staaridest ja vingest pidutsemisest. Heike on käinud USA-s korduvalt ning iga kord pühendab päeva või kaks poodlemisele – ta ei käi aga kuulsatel šopingutänavatel, vaid soovitab minna brändide outlet’idesse. Hinnavõrdluseks: Heike on näinud korduvalt Guessi pluuse müügil 5 euro eest, samal ajal, kui Eestis maksab üks selline särk 50 eurot. Las Vegases pidutsemist peab ta aga oma kõige ägedamaks peokogemuseks. Kui seal laristada tahta, siis pole probleemi: juba VIP-laudade hinnad algavad 2000 dollarist ja ulatuvad 15 000 dollarini.

Tänase saate külaliseks on muusik Norman Salumäe, kes võttis hiljuti ette matka Aafrika kõige kõrgema tipu Kilimanjaro poole. Normani sõnul polnudki esialgu plaanis minna Kilimanjarot vallutama, vaid rattamatkale Tansaaniasse, kuhu leiti odavad lennupiletid. Spontaanselt tuli aga suurepärane idee minna ka Kilimanjarot vallutama. Normani matkagrupis oli kolm inimest, kuid kummalisel kombel oli kohustuslik 12 saatja olemasolu. Saatjate ülesandeks oli tassida matkaliste kraami ja teha neile iga päev süüa. Samuti räägib Norman taolise matka maksumusest ja nendib – tegemist pole kindlasti mitte odava lõbuga. Saatest kuuleb sedagi, miks ei tahaks Norman enam kunagi sellist matka ette võtta.

Tänasteks külalisteks on kolmapäeva õhtul esimest korda eetrisse mineva saate "Rait, Raivo ja naised teel Iraani" peaosalised: Rait Paimets ja Raivo Malter. Rännumehed on juba tuntud TV3 saatest "Reis Venemaa lõppu – Tšukotka", kuid seekord otsustati minna soojemasse kohta ning ka naised kaasa võtta. Saates räägivad Rait ja Raivo Iraani tohutust külalislahkusest, kuidas politseinikud neid korduvalt kinni pidasid, sellest, et neilt nõuti turistisertifikaati (mida suure tõenäosusega pole isegi olemas), kuidas nad tegid reisi planeerimisel olulise vea ja palju muud!

Tänase saate külaline Alari Teede pääses hiljuti maailmameediasse, kui paiskas veebi video Rummu vangla jääl uisutamisest. Kuigi tegemist on Alari ühe kõige enam tähelepanu saanud videoga, ta ise seda kõige paremaks ei peagi. Alari armastab oma reisid ja videod hoida ekstreemsed. Seega räägimegi saates ohtlikest reisiolukordadest, näiteks põgenemisest noaga taga ajava "taksojuhi" eest Balil ja eluohtlikust matkast Hawaiil. Praegu on Alaril aga uus eesmärk: kolme kuuga sõidab ta ümber maailma ning külastab paljusid vingeid paiku, näiteks Fidži, Sri Lanka ja Uus-Meremaa. Muide, ta toonitab, et lennupiletid läksid maksma 1500 euro kanti.

Tänases saates on kaks teemat: Uus-Meremaal elamine ja töötamine ning pangakaartide ja sularaha kasutamine välismaal. Saate esimeses pooles saab sõna Ene Sepp, kes veetis aasta Uus-Meremaal. Kuna Uus-Meremaa viisa saamisel loevad eelkõige nobedad näpud ja kiirus (kõik kohad napsatakse vähem kui tunniga), annab Ene nõu, kuidas kõige paremini viisa saada. Samuti räägib ta enda töökohast, sealsetest palkadest ja annab nõu, kuidas tööd leida. Uus-Meremaa viisa taotlemise tähtaeg on sel aastal 30. märtsil. Saate teises pooles selgitab Bigbanki turundusprojektijuht Annika Parm, mida pidada silmas pangakaartide ja sularaha kasutamisel välismaal. Kui palju peaks sularaha kaasa võtma? Millised on pangakaartide teenustasud välismaal? Kuidas tagada pangakaardi ohutus?

Tänase saate külaliseks on Gerli Pommer, kes töötas kolm kuud Lõuna-Euroopas seilanud luksuslikul kruiisilaeval. Selle lühikese aja jooksul õnnestus Gerlil käia 20 riigis. Gerli annab nõu, kuidas kruiisilaevale tööle saada ning mida intervjuul rääkima peab. Samuti pajatab ta, kas ja kui raske on töö, mis pardal toimub, kui palju saab palka ning millised inimesed on nõus maksma luksuskruiisi eest 20 000 dollarit.

Tänases saates on kaks teemat: elu Hiinas ning reisieelarve koostamine ja planeerimine. Saate esimeseks külaliseks on aastajagu Hiinas elanud Indrek Hagur, kellega räägime hiina keelest, ühelapsepoliitikast ja selle tagajärgedest ning levinud turistidele suunatud petuskeemidest (millest sagedaseim on iPhone'ide müümise skeem). Saate teises osas räägib meiega Bigbanki turundusprojektijuht Annika Parm reisieelarve koostamisest, planeerimisest ja raha kogumisest.

Tänase saate külaline Kati Kadakas elas ligi aasta USA keskosas asuvas Colorado Springsis, kus tegi tootmisalast praktikat. Kuna Colorado Springsis pole eriti hea ühistransport, oli Katil vaja osta auto. Ostu sooritamine oli aga üsna keeruline ning teha tuli nii mõndagi, mida Eestis polnuks vajalik. Ameerika Ühendriikides toimub võrdlemisi tihti tulistamisi. Kahjuks puutus sellega kokku ka Kati - ning see pani teda asjade üle tõsiselt järgi mõtlema. Samuti räägib Kati USA kiirtoidukultuurist ja miks see on kujunenud, tänupühadest ning millised on ameeriklased töökaaslastena.

Helilooja Peeter Vähi veetis koos oma reisiseltskonnaga 2012. aasta lõpust kuni 2013. aasta alguseni viis kuud Aafrikas, läbis selle jooksul 29 000 kilomeetrit ning hiljuti ilmus suurest seiklusest raamat „Ring ümber Aafrika“. Tänases saates toobki Peeter Vähi välja selle viie kuu kõige värvikamad juhtumid: põnevaimad hõimud (inimesed, kes kõnnivad jätkuvalt ringi palja ülakehaga ja hõimud, kes joovad end iga päev purju), millal oli vaja automaadiga relvastatud ihukaitsjat, kuidas sõideti puruks lennanud autovrakkide keskel mööda miinivälja ja palju muud.

Tänases saates räägime rahvusvaheliselt tunnustamata Põhja-Küprose Türgi vabariigist – nimelt asub keset Küprose pealinna Nikosiat riigipiir, mille kahe poole vahel erinevad maailmad kui öö ja päev. Saate külaliseks on spordiajakirjanik Ville Arike, kes on Küprosel käinud mitu korda. Arutleme saates, mida omapärast võib näha Küprose põhja- ja lõunaosa kokkupuutekohas. Eriti kummaline on see, et minnes lõuna (Kreeka) poolelt põhja (Türgi) poolele muutub maailm hetkega – kui Euroopa poolel oli igal pool näha moodsaid poode ja restorane, siis Türgi poolele jõudes tervitavad turud ja moslemipalve. Samuti räägime, mida kohalikud sellest olukorrast arvavad ja kui lihtne on kahe poole vahel sidet pidada.

Tänase saate külalise Birgit Pohlaku hobiks on reisida mööda Euroopat – ja seda eelkõige võimalikult odavalt. Birgit annab nõu, kuidas leida soodsaid lennupileteid, kas maismaatransport ikka on alati odavam kui lendamine ning kuidas oma pagasit võimalikult kergena hoida. Samuti räägib Birgit, kas hostelis tasub ööbida ainult odava hinna pärast või on seal muidki plusskülgi.

Aafrika riigis Kamerunis mõned kuud veetnud Maia Klaassen räägib, et sealsed inimesed on küll vaesed, kuid samas on raha kulutada näiteks nutitelefonidele ja uuele soengule. Kui Eestis eelistatakse raha investeerida näiteks sellesse, et oleks mugav kodu, siis Kamerunis on täiesti normaalne, kui maja seinas on auk või üks televiisor kolme perekonna peale. Peamine, et juuksed oleksid keeratud ägedasse soengusse ning moodne telefon näppude vahel. Samuti jutustab Maia, kuidas šokeeris kohalikke asjadega, mida naine ei tee – näiteks andis ruumi sisse astudes meestele kätt, suitsetas tänaval ja avaldas oma arvamust. Liigagi tihti öeldi talle selle peale, et kui teeks niimoodi Kameruni naine, siis…

Tänase saate külaline Victoria Pedjasaar kolis 16-aastaselt koos emaga Brüsselisse. Mida tunneb teismeline neiu, kui peab vahetama oma kodumaad ja jätma maha paljud sugulased ja sõbrad? Victoria, kes oleks pidanud tänavu sügisel Eestis 10. klassi minema, lõpetas äsja esimese poolaasta ingliskeelses Brüsseli koolis. Kui esialgu tundus, et koolis pole kuigi raske, muutus asi kardinaalselt jõulude eel, kui hakkasid eksamid. Nimelt on igas aines põhjalikud eksamid (mis toimuvad kooli võimlas) ja spikerdamine on absoluutselt võimatu - seega on vaja kurnatusega võidelda ning kõik pähe tuupida.

Tänase saate külaline Mirjam Johannes on elanud üle nelja aasta Barcelonas ning ühtlasi avaldanud ka raamatu "Minu Barcelona". Mirjam räägib meie saates nii Barcelonast kui ka seal elavatest katalaanidest. Ta toob välja, et katalaanid ja hispaanlased on üsna erinevad – katalaanid sarnanevad pigem teatud määral eestlastega. Kataloonia on palju tähelepanu saanud iseseisvuse poole püüdlemisega. Kas ja kuidas kaitseb Mirjam seisukohta, et see osa Hispaaniast võiks olla iseseisev? Mida üldse arvab üks materiaalselt mõtlev katalaan võimalikult iseseisvusest? Samuti annab Mirjam nõu, kuidas alustada suure tööpuudusega Hispaanias tööotsinguid.

Tänase saate külaliseks on Helen Mikkov, kes elas veidi üle aasta Kesk-Ameerika riigis Costa Ricas. Kuigi Helen armastab Costa Ricat väga – ning seda on vägagi tema jutust kuulda –, tunnistab ta, et elu seal muutus kohati väsitavaks ja võib-olla isegi arusaamatuks. Näiteks kui plaaniti teha tõsine tööpäev, siis suur osa sellest möödus merevees sulistades või õlut-kokteile libistades. Ühe eestlase jaoks on Heleni hinnangul taolist suhtumist keeruline mõista. Sellega seonduvalt räägib Helen ka Costa Rica kuulsast pura vidast. Costa Rica on üks väheseid riike Ladina-Ameerikas, kuhu välismaalased hea meelega kolivad. Samal ajal lahkutakse enamikest ümberkaudsetest riikidest, et otsida paremat elu. Miks on Costa Rica puhul asjad teistmoodi?

Tänase saate külaline on lauljatar Grete Paia, kellega räägime tema elust vahetusüliõpilasena Milanos ja hiljutisest reisist Liibanoni rahuvalvajate juurde. Kuigi Itaalia on paljude unistuste riik, siis tunnistab Grete, et temale elukohana Milano ei meeldinud. Samuti räägib ta igapäevaelust Itaalia üliõpilasena, elamise kallidusest ja itaallaste kommetest. Oktoobris käis Grete aga Liibanonis Eesti rahuvalvajatel külas. Grete pajatab sealsest olukorrast ja miks tema jaoks tundus isegi keset miine liikumine ohutu.

Tänase saate külaline Evelin Kaur võttis ühel hetkel ette elumuutva otsuse: kolida Tšiilisse ja otsida seal töö. Kahjuks ei läinud kõik asjad plaanikohaselt. Selgus, et Tšiilis toimib töökoha leidmisel surnud ring: välismaalasele ei anta tööd, sest tal pole tööviisat ning tööviisat, sest tal pole tööd. Evelin tuli Tšiilist tööd leidmata tagasi pärast kolme kuud. Ometi ei kahetse ta otsust sinna minna - enda sõnul õpetas seda talle nii mõndagi elu kohta. Samuti annab Evelin nüüd tagasi vaadates mõned nõuanded selle kohta, kuidas alustada väljaspool Euroopat töö otsimist ja kuidas oleks lihtsam seda leida.

Tänase saate külaliseks on raadiohääl ja TV3 avalike suhete juht Kertu Jukkum, kes tegi novembri algul teoks oma unistuse ja jooksis New Yorgi maratoni. Kertu räägib, milline on New Yorgi maraton: suur osa linnast koguneb jooksuradade äärde, bändid esinevad, võõrad pakuvad jooksjatele snäkke, milline vinge emotsioon valitseb ja kui palju on turvameetmeid. "Tulla New Yorki New Yorgi maratoni ajal ja mitte joosta – ma arvan, et see oleks kuritegu iseendale!" teatab Kertu. Loomulikult tunnistab ta, kui palju läks New Yorgi maratonil osalemine maksma – ja see pole kindlasti mitte väike summa.

Tänase saate külaliseks on Maris Pihle, kes elas Araabia poolsaare kaguosas asuvas Omaanis kaks aastat. Kuigi võiks eeldada, et heledanahalisel naisel on moslemiriigis Omaanis keeruline, siis Maris lükkab selle väite ümber. Vastupidi, tema sõnul on see kõige parem koht, kus võiks välismaalasest naisterahvas üksi elada. Samuti räägib Maris moslemite paastukuust pühast Ramadanist, mille ta ka kaasa tegi – terve kuu jooksul ei tohtinud päikesetõusust kuni loojanguni süüa ega juua. Oli see pööraselt keeruline või lihtsalt distsipliini küsimus? Jutuks tuleb seegi, miks pole Omaanis pilvelõhkujaid, miks elavad omaanlased villades ja kas naistel on enda katmine kohustuslik.

Sellenädalase saate teemaks on lapsehoidja töö välismaal ning saatekülaline Maria Eero räägib oma lapsehoidja kogemustest Portugalis ja Inglismaal. Maria Eero jutustab, millised on lapsed lõunamaal, millised on kultuurilised erinevused ja miks üldse sealsed pered tahavad võtta välismaalastest lapsehoidjaid. Samuti annab ta mõned kasulikud näpunäited, kuidas leida välismaal mõistlikku tööd lapsehoidjana ja ütleb, miks peaks noor inimene seda tööd tegema.

Tänase saate külaliseks on näitlejatar ja lauljatar Marilyn Jurman, kes veetis hiljuti mõned kuud Aasias. Oma rännaku jooksul külastas ta Taid, Vietnami, Kambodžat ja Nepaali. Kõige pikemalt oli ta neist just viimases, kus käis meditatsioonilaagris ja Himaalajas. Marilyn jutustab, kuidas matkas ketsidega Himaalaja mägedes, kuidas seal rumala vea tegi ja kui lihtne see tegelikult on. Samuti avab ta, milline on üks Aasia meditatsioonilaager.

Tänase saate külaline on Karoliina Vasli, kes käis hiljuti New Yorgis ning muuhulgas väisas publikuna ka kuulsat Stephen Colberti jutusaadet "The Late Show with Stephen Colbert". Karoliina räägib, milline on saate tegemise köögipool, millised on turvakontrollid, kuidas toimub sarjadest-jutusaadetest tuntud "rahva pööraselt naerma panemine" Samuti annab Karoliina asjalikku nõu, kuidas pääseda USA-d külastades mõnda põnevasse jutusaatesse ja kuidas näha seal juhuslikult kõige suuremaid staare.

Täna läheb "Järgmisel peatusel" eetrisse juba 32. osa, kuid esimest korda keskendub meie saade ühele Aafrika riigile. Saate külaline Triina Teder veetis tänavuse suve Aafrika idaosas asuvas Tansaanias. Lastekodus vabatahtlikuna töötanud Triina räägib, millised on Tansaania lapsed, kuidas lastekodude juhatajad raha välja petavad ja elamistingimustest Tansaanias. Loomulikult vastab Triina ka küsimusele, kas Tansaania on valge naise jaoks ohtlik.

Tänase saate külaline on Kerttu Karon, kes püüdleb usinalt paljude noorte unistuse poole: saada staariks USA filmimekas Hollywoodis. Praeguseks on Kerttu osalenud mitmetes USA (väiksemates) seriaalides ja muusikavideotes ning lõpetanud ka New Yorgi Filmiakadeemia lühikursuse filminäitlemise alal. Hiljuti juhtis ta ühte Emmy galaga seotud väiksemat üritust, kus osalesid nii mõnedki näitlejad "Grey anatoomiast" ning "Kiiretest ja vihastest". Saates annab Kerttu praktilisi näpunäiteid, kuidas seriaalide casting'utele ja muusikavideotesse pääeda, kuidas luua olulisi tutvusi, mis peab Hollywoodis läbi löömiseks olemas olema. Siiski toonitab Kerttu, et ei tahagi öelda, et on läbilöögi saavutanud. "Kõik alles algab," on ta kindel.

Tänase saate külaline Liis Raudmann müüs Eestis kodu maha ning kolis mehe ja kahe väikese lapsega Hispaaniasse. Sealjuures polnud ei Liis ega tema mees mitte kunagi varem Hispaanias käinud ja hispaania keelt ei osatud. Praeguseks on perekond elanud Hispaanias viis kuud ning lapsed (6-aastane ja 7-aastane) käivad juba hispaaniakeelse kooli esimeses klassis. Kuigi lapsed ei osanud esialgu eriti hispaania keelt, õpivad nad keelt niivõrd kiiresti. Liisi sõnul ei vasta jutud Hispaania kallidusest tõele – ta kinnitab, et nende perel jääb rohkem raha üle kui Eestis elades. Samuti räägib Liis sellest, kuidas lüüa läbi Hispaanias: "Kui keegi ütleb, sulle, et ei saa, siis mine küsi järgmise käest. Kui see juhatab sind järgmise juurde ja see ütleb, et ei saa, siis pead nii kaua käima, küsima ja pinda käima, kuni sa leiad õigel ajal õige inimese, kes ütleb sulle õiget asja."

Tänase saate külaline Sander Tuul kõndis suve lõpus 375 kilomeetrit mööda Eesti matkaradasid. Sander jutustab, kuidas kõndis mööda pikki teid niimoodi, et jalad olid viimaks katki, kuidas puutus rännakul kokku inimeste headusega ja kas niimoodi üksinda metsades ja matkateedel rännata on üldse ohutu. Samuti annab Sander nõu, millised on Eesti parimad matkarajad ja kuhu tasuks matkata algajatel. Hea inspiratsioon, et alustada Eesti avastamist!

Tänase saate külaliseks on Kaia-Liisa Tõntsohn, kellel oli õnn veeta peaaegu aasta Kolumbias. Kaia-Liisat kuulata on rõõm – tema jutus on tõeline entusiasm ja silmad säravad, kui ta kirjeldab elu Kolumbias. Saates räägib Kaia-Liisa näiteks vaeste piirkondadest (kuidas elatise teenimiseks müüakse 10-sendiseid nätsupakke), Amazonase vihmametsast (kuidas ta magas ühe katuse all vabalt elava boamaoga) ning meeste häirivast huvist. Räägime ka maailma kurikuulsaimast narkoparunist Pablo Escobarist (kes oli pärit just sellest linnast, kus Kaia-Liisa elas) ning kes hoidis pöörase hirmuvalitsuse all tervet Kolumbiat. Milline oli maailm tema ajal ja mis Escobarist lõpuks sai?

Tänase saate külaliseks on Õhtulehe reporter Geidi Raud, kes veetis kolm kuud tule ja jää maal Islandil. Geidi sõnul armuvad Islandisse kõik, kes sinna tulevad - geisrid, geotermaalne spaa, keev muda, kuumaastik on lihtsalt niivõrd erilised. Samuti räägib Geidi saates maailma ainsast peenisemuuseumist, mida võib Reykjavikis uudistada. Loomulikult tuleb teemaks ka Islandi EM-i jalgpallimuinasjutt, mida oli Geidil õnn pealt näha ja kogeda.

Tänase saate külaline on Elli Luud, kes tegi 17-aastaselt ootamatu sammu: ta kolis Saksamaale elama ja astus sisse sealsesse gümnaasiumisse. Millised on Saksamaa koolid võrreldes Eesti koolidega? Mida teevad õpetajad teistmoodi? Mis hetkel tekkisid loobumismõtted? Miks ta ei saanud enam Eesti kooli õppima tulla? Ja loomulikult - kuidas võtsid sellise suure otsuse vastu Elli vanemad?

Tänases saates on külas Õhtulehe ajakirjanikud Merili Luuk ja Viljar Voog, kes muljetavad olümpiamängudest ja olümpialinnast Rio de Janeirost. Selles, kas Rio de Janeiro on väärt külastamist, jäävadki saatejuht Liina Metsküla ja saatekülalised erinevale arvamusele. Ometi tuleb tunnistada, et algul agaralt Riot maha teinud Merili ja Viljar leiavad end saate lõpus ühtäkki Rio de Janeirot kiitmas. Räägime ka sellest, milline on elu Rio vaeste piirkondades favelades, miks jääb enamik välismaalasi Rios haigeks, mis seltsielu käib poes ja palju muud!

Tänase saate külaline Liisa Berezkin on elanud seitse aastat Jaapani pealinnas Tokyos. Liisa räägib saates jaapanlastest (kes on viisakad, aga mitte tolerantsed), nende tööst (kus veedetakse pool päeva) ning sellest, millisena nad näevad valgeid inimesi. Loomulikult ei saa puudutamata jätta sushi teemat. Kas tõesti erinevad Eestis ja Jaapanis tehtav sushi nagu öö ja päev? Mida Liisa sellest erinevusest arvab?

Tänane saatekülaline on teleajakirjanik Sven Soiver, kes abiellus selle aasta maikuus Las Vegases oma väljavalitu Jekaterinaga. Sveni ja tema kaasa abiellumine Las Vegases läks maksma 777 dollarit. Kas see on palju või vähe? Mida see sisaldas? Milliseid odavaid pulmapakkumisi peaks vältima? Samuti vastab Sven küsimustele, miks peaks keegi abielluma kiirtoidukohas, kas siis ikkagi on võimalik purjuspäi abielluda (nagu filmides oleme näinud) ja miks ei kehtinud nende abielu Eestis.

Tänane saatekülaline Marta Kütt on juba kümme aastat elanud Suurbritannias, nendest kaks aastat Londonis. Ta peab Londonit suurepäraseks paigaks, kus elada ja seda vahval põhjusel – Suurbritannia pealinnas on kõigil lubatud olla tema ise. Marta räägib, mida on vaja selleks, et Suurbritannias tööle hakata, Londoni miinimumpalgast (mis on suurem kui mujal Suurbritannias), elukoha otsimisest. Loomulikult puudutame ka pagulaskriisi ja Brexiti teemasid ning uurime, kas londonlased kardavad praeguses ärevas situatsioonis terrorismi.

Tänases saates on külas suur Aasia fänn Elis Nikolai, kes käis hiljuti Kambodžas joogalaagris, mis jättis talle unustamatu mulje. Milline üldse on üks joogalaager? Kas see ongi sama päikseline ja rõõmus nagu me ette kujutame? Mida seal tehakse? Mida süüakse ja kui puhas see kõik on? Kuidas üldse leida joogalaagrit, kuhu minna? Kui palju see maksab? Elis räägib seda kõike ja palju muud!

Tänases saates on külas "Ringvaate" tegevtoimetaja Kajar Kase, kes käis hiljuti Ukrainas Tšernobõlis. Tšernobõlis leidis 27. aprillil 1986. aastal aset senise ajaloo kõige rängem tuumakatastroof, milles kõige mustemate raportite järgi hukkus miljon inimest – selle hulka on arvatud ka need, kes surid kiiritusest põhjustatud haiguste tõttu. Ligi 350 000 oli aga sunnitud oma kodust kiiremas korras lahkuma. Kajar räägib saates, millised on tänapäeval tühjaks jäänud külad, kes ja miks Tšernobõli piirkonnas veel elavad ning loomulikult vastab küsimusele, mida talt pärast seda reisi kõige enam küsitakse – kuidas sealkäik tervisele mõjus? Samuti toob ta välja asja, mis talle Tšernobõlis kõige enam muljet avaldas.

Tänases saates on külas noor ema Marianne Haar (21), kes käib hea meelega reisimas koos oma üheksakuuse tütre Isabellaga. Marianne ja tema elukaaslane Karl on käinud väikese lapsega juba Saksamaal, Maldiividel ja Rootsis. Marianne tunnistab, et talt küsitakse väga tihti, miks ta üldse veab last endaga reisima – kas poleks beebil parem näiteks kodus vanavanemate hoole all? Samuti räägib noor ema, mida tuleb meeles pidada lapsega reisides, kui palju erinevad täiskasvanute ja laste piletihinnad, miks ta ühe plaanitud reisi tühistas ja palju muud.

Tänases saates on külas Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg, kellega vestleme Kuubast. Räägime, milline vaatepilt valitseb Kuuba tänavatel, mida leiab (ja mida mitte) toidupoodidest, millised on kuubalased, kas Kuuba on turisti jaoks ohutu koht ja palju muud. Saatekülaline toob ka välja head põhjused, miks peaks Kuubat külastama võimalikult kiiresti. Saadet "Järgmine peatus" toetab reisibüroo Aurinko.

Tänase saate külaline Hanna Pakosta on elanud mitu aastat Norrast ning pajatab meile sealsest elust. Mida on vaja, et saaks Norras end edukalt sisse seada? Miks on elu töövõtjana parem kui tööandjana? Miks tehakse töötajaga kohe tööleping? Kuidas toimib kinnisvaraturg? Miks kolivad tudengid kodust minema? Mis on heaoluühiskonnas Norras halba? Hanna vastab praktilistele küsimustele ja jutustab palju põnevat!

Tänases saates on külas juuni algul aasta parima reisiblogijaks valitud Birgit Kool. Nagu õigele reisiblogijale kohane, saabus Birgit just eile Taanist, kus ta viimased paar aastat on õppinud. Birgit jutustab, miks ta sattus üksinda 15-aastaselt Brasiiliasse ja mida see tema jaoks muutis(14:23); kuidas Gambias aus taksojuht tema iPhone’i tagastas(22:16) ning tänase Istanbuli terrorirünnaku valguses, mis emotsioonid teda Pariisi terrorirünnaku ajal Prantsusmaal elades valdasid. (10:50) Samuti annab ta nõu ja inspireerib neid, kes unistavad reisimisest, aga pole veel seda teinud. (29:49)

Tänases saates on külas tõlkija ja giid Maarja Paesalu, kes võttis mõni aeg ette ligi kaheksasaja kilomeetri pikkuse jalgsimatka mööda Hispaaniat. Läbitud Santiago palverännakust sündis ka raamat "Ehtsa elu maik". Miks üldse peaks keegi minema pikale palverännakule? (0:30) Keda seal kohtab ja mida rännak õpetab?(12:09) Kas tänapäeval on palverännakule minek pelgalt moeasi? (33:05) Samuti loeb Maarja ette toreda katkendi oma raamatust. (12:23)

Tänases saates on külas kommunikatsiooniekspert Taavi Linnamäe, kes koos elukaaslase ja kahe väikese lapsega veetis niinimetatud kliimapagulasena Tenerifel veidi üle kolme kuu. Taavi räägib, miks kliimapagulased (need, kes pagevad külma talve ajaks soojale maale) tihtipeale Tenerife kasuks otsustavad,(1:30) kuidas leida endale kohapeal normaalse hinnaga elupaik(7:29), kuidas end pikemaks ajaks välismaale minekuks ette valmistada(6:06) ja palju muud! Kes on kunagi mõelnud Tenerifele kolida või soovivad saarel puhata – nendele on see igatahes kasulik kuulamine!

Tänases saates on külas Kadri Järve, kes seilas selle aasta algul purjekaga Ameerikast Mehhikosse ning reisis nii mitmeski paigas Põhja- ja Kesk-Ameerikas. Kadri räägib teda tabanud pöörasest merehaigusest, merehätta sattumisest ja purjekaelu olmepoolest.(6:20) Noor naine nendib, et üheksa päeva veetmine purjekal on olnud üks igavamaid asju, mida ta elus teinud, kuid samas ei vahetaks seda kogemust millegi vastu. (19:10) Samuti jutustab Kadri, miks on Guatemala tema jaoks niivõrd eriline koht. (24:00)

Tänases saates on külas Traveller Toursi asutaja Ülane Vilumets, kes annab meile nõu, milliseid põnevaid kohti tasub Eestis külastada. Kuhu teha parim lühireis Tallinnast või Tartust?(14:07) Kuidas reisida Eestis soodsamalt?(21:44) Kus Eestis asub kõrb?(10:07) Kus aga laulev liivarand? (5:50) Kuula saadet ja ammuta suurepäraseid ideid, kuidas veeta mõnus puhkus Eestis!

Tänases saates on külas ajakirjanik ja suur reisihuviline Karoliina Vasli, kes sõitis hiljuti mööda Transsiberi raudteed läbi Venemaa ja külastas ka Valgevenet. Kui kerge või raske on ilma vene keele oskuseta hakkama saada?(0:43) Kes on need inimesed, keda Venemaa avarustes rongis kulgemas kohtad? (10:00) Kas Venemaa pikamaarongides tõesti pannakse tina? (14:00)Kas Siber on turisti jaoks ebasõbralik kant? (19:23) Kui palju läbi Venemaa sõitmine maksma läheb? (28:36)

Tänases saates on külas kaks entusiastlikku noort, kes on vaimustunud Ameerika Ühendriikides raamatute müümisest – Mery Rosenberg ja Sander Sildver. Kui palju teenib raamatute müümisega? Kuidas selles töös õnnestuda? Miks peab tekkima rutiin? Mida nad ikkagi müüvad? Kuidas end kaitsta võõra maja uksele koputades? ... vastame neile küsimustele ja palju muud.

Tänases saates on külas spordiajakirjanik Ott Järvela, kes räägib jalgpalliturismist – kuidas minnakse välismaale (või sõidetakse ühest Eesti otsast teise), et vaadata jalgpalli. Selle juures pole aga üldse mitte kõige tähtsam matši enda vaatamine, vaid kõik sellega kaasnev: õlle libistamine pubis, jalgpallilehtede lugemine, tulihingelised fännid ja muu staadionil toimuv. Samuti annab Ott saates nõu, kuidas kõige efektiivsemalt planeerida jalgpallireisi ning räägib kirglikult oma värvikatest juhtumistest.

Tänases saates on külas Eesti üks suurimaid Põhja-Korea spetsialiste ning raamatu "Põhja-Korea - nälg, hirm ja maailma suurim vangla" autor Erki Loigom. Saates räägime lugusid, mis ajavad samal ajal nii naerma kui ohkama. Milline on Põhja-Korea klassisüsteem? Kas inimesed ise üldse usuvad sellesse propagandasse? Kas Kim Jong-Unil on tuumakatsetustega tõsi taga? Mil moel toimib riigis salakaubandus? Mis saab hiljuti vahistatud ja sunnitööle saadetud ameeriklasest? Mis saab riigist tulevikus?

Tänases saates on külas reisihuviline Annes Org, kes räägib meile reisimise ning samal ajal interneti vahendusel töötamise võludest ja valudest. Annes ise nimetab end digiränduriks. Sõna pole küll eesti keeles (veel) kuigi levinud, kuid tähendab iseenesest seda, et inimene võib tänu arvutile oma tööd teha ükskõik millisest maailma nurgast. Annes näiteks on interneti vahendusel töötanud Tai džunglis, Vietnami rongis, Kambodža rannas. Saates annab Annes nõu, kuidas sellise elustiiliga alustada, mida selleks vaja on ning mida teha ei tasuks. Kuna meie saatekülalise elukohariigiks on praegu Portugal, arutleme raamatu "Minu Portugal" üle ning toome välja ka soodsad lennupiletid Sri Lankale, Marokosse ja Kariibidele.

Tänases saates on külas Õhtulehe moetoimetaja Eiris Teeveere, kellega lobiseme reisimisest ja šoppamisest. Eiris annab nõu, millised ja miks on parimad lähedalasuvad riigid (ja kohad), kuhu tasuks šoppama minna ning mida sealjuures silmas pidada. Arutleme ka USA-s šoppamise ning sealt odava kauba tellimise plusside-miinuste. Millist kaubamärki on üldse mõttekas USA-st osta? Aga mida osta lõunamaalt? Kas võltsitud brände üldse tasub kodumaale vedada?

Külas on abielupaar Kariina Tšursin ja Margus Sootla, kes on teinud koos midagi aukartusttekitavat: sõitnud maakerale tiiru peale mootorrattaga. Kariina ja Marguse motoretk lõppes juba 2011. aastal, kuid mullu panid nad oma seiklused raamatukaante vahele. Raamat "Ühel teljel ümber planeedi" kukkus lausa nii hästi välja, et kuulutati möödunud aasta parimaks reisiraamatuks. Kuidas nad oma rännakut finantseerisid? Kes või mis takistas neid enne maailmale tiiru peale tegemist koju tulemast? Kui palju maksab mootorratta lennukiga transportimine? Kuidas saab pooleteise liitri veega pead pesta? Miks neid Jeemenis eskortisid narkouimas politseinikud? Millised on maailma erilisemad ja jubedamad kohad? Ja mida on neile kogu see teekond õpetanud...

Räägime reisihuvilise ja turundaja Sten-Erik Untiga (0.40 ja 11.30), kellel on kuu aja pärast ees lend Brüsselisse – kas ta pelgab sinna lennata või on olukord maailma selline, et pole võimalik ette näha, kuhu terrorivälk järgmisena löö ja seetõttu pole ehk mõistlik liialt muretseda. Kuid kas ta võtab enda turvamiseks midagi erilist ette või valmistub sõiduks nagu ikka? Seejärel suhtleme Brüsseli lähedal elava eestlanna Anete Kruusmägiga (5.20), kes räägib oma esimestest muljetest, kui ta kuulis teisipäeval toimunud terrorirünnakutest, ja sellestki, kas toimunu muudab tema reisiharjumusi ning milliseid linnu ta püüab edaspidi vältida. Saate lõpetame külaskäiguga välisministeeriumisse, kus räägime konsulaarosakonna peadirektori Kersti Eesmaaga sellest (18.40), mida saavad eestlased teha, et nende reisid oleks võimalikult ohutud ning kuidas saab meid aidata välisministeerium.

Saates oli külas Traveller Toursi ja Like A Local Guide asutaja ning suur reisisõber Kalev Külaase. Koos saatejuhi Liina Metskülaga arutletakse parimate viiside üle, kuidas soodsalt reisida ning räägitakse selle illustreerimiseks ägedaid lugusid. Lisaks viitame superheadele lennupakkumised Maldiividele, Taisse, Bostonisse ja San Franciscosse ning räägime nädala reisiraamatust!