Tänases podcastis räägime börside uutest rekorditest ning Hiina aktsiate uutest põhjadest, lisaks tulemuste hooajast (Tesla, Netflix, Swedbank, SEB), Euroopa Keskpanga viimasest otsusest, Plurali uuest rahastusest ning lõppu Luminori müügiplaanidest ja BaltCapi fondi vargusest. Podcastis osalesid Kaspar Viira ning Priit Pokk. Foto:AFP/Scanpix

Saates tulid teemaks bitcoini kauaoodatud ETFi heakskiit, valimised nii Taiwanis kui USAs ning Infortari tugiostude lõppemine. Lühidalt ka EfTENi dividendist ning euribori liikumisest. Saates osalesid Kaspar Viira ja Priit Pokk. Pilt: AFP/Scanpix

Selle nädala saates räägime investeerimiskonto tulevastest muudatustest ning miks börsiennustused igal aastal niivõrd puusse panevad. Lisaks jagame, mis meile lõppevast aastast eelkõige meelde jääb ja mida uuel aastal huviga jälgime. Saates osalesid Kaspar Viira, Priit Pokk ja Richard Mägar.

Selle nädala saates räägime turgude jõulurallist, viimaste investeerimispakkumiste tulemustest + Indexo aktsiapakkumisest ning rahandusministri plaanist viia börsile tükid Eesti Energiast. Saates osalevad Kaspar Viira ja Priit Pokk. Pilt: Reuters/Scanpix

Saates võtame jutuks Infortari IPO, Inbanki 9% intressiga võlakirja, Charlie Mungeri lahkumise ning üllatavalt suure inflatsiooni languse. Saates osalevad Kaspar Viira, Priit Pokk ning Richard Mägar.

Infortar tuleb börsile ning investorites on see tekitanud hulgaliselt küsimusi, millele vastavad saates ettevõtte tegevjuht Martti Talgre ning üks suurimaid omanikke Ain Hanschmidt. Saatest kuuleb, mis saab Infortari kasumist edaspidi, kuidas jõuti 26-32 eurose aktsia hinnani, kuidas sai Ain Hanschmidt Ühistupanga juhipositsioonilt Tallinki omanikuks, kust ettevõtte kasvu otsib ja palju muud. Saadet juhtisid Priit Pokk ja Kaspar Viira.

Tänaseks peamiselt meelahutusmaailmas sisu loomisega leiba teeniv Robin Valting on üles ehitanud ka arvestatava investeerimisportfelli, kust leiab nii suuri võite kui ka kaotajaid. Ometi on Valtingu sõnul oluline kusagilt alustada. Kuula, kuhu ta on raha investeerinud? Mis on tema eesmärk ja kuidas hindab ta suhet rahaga?

Vaatamata noorusel on Hans Markus Danilas (20) astunud investeerimisteekonnal olulised sammud. Ta on tänaseks raha paigutanud peamiselt USA börsile, sest võrreldes Balti börsiga näeb ta seal ettevõtetel olulist ruumi kasvuks. Kuula, kuhu on Hans Markus investeerinud, millised on tema põhimõtted ja mida on õpetanud vanemad!

Kuigi aktsiaturud on tänavu kerkinud korraliku hooga, siis tõusust peegelduvat optimismi investor ning õppejõud Kristjan Liivamägi ei jaga. Aktsiaid ta seetõttu juurde pigem ei osta. Rohkem vaatab ta finantssektori ning võlakirjade poole, millest räägib saates lähemalt. Erinevalt üldisest turust leiab Liivamägi, et keskpankade intressid ei pruugi langeda nii kiiresti, kui laialdaselt oodatakse. Veel kuuleb saates värskest raamatust "Investeerimisedu meistriklass" ning Liivamäe lähenemisest, mis tõi talle Aasta rahatarkuse õppejõu tiitli.

LHV Groupi juht Madis Toomsalu näeb, et kui varem võis tunduda deflatsiooni ehk hindade languse oht sisuliselt olematu, siis nüüdseks on see risk teatud määral kasvanud. Toomsalu tõdes, et deflatsioon on ohtlik, millest pole lõppkokkuvõttes kellelgi võita ning muu hulgas tooks see kaasa koondamisi. Samas usub ta, et majanduses on kõige pimedam hetk ilmselt kohe käes ning järgmine aasta võiks juba parem olla. Samuti rääkis Toomsalu usutluses LHV plaanidest ning sellest, miks nad usuvad, et kasum tuleb oodatust palju parem.

Sisulooja Andreas Melts ei paista silma vaid vigase inglise keele rääkija või muusikalise komödiandina, vaid ta on tegus ka investeerimisvallas. Kuula lähemalt, miks otsustas täna sisuloojana leiba teeniv Melts loobuda palgatööst Boltist? Kui suur on tema portfell ja millised senised investeeringud? Miks talle tegelikult ei meeldi investeerimine kui protsess? Mismoodi tuleb ta toime vabakutselise eluga?

Tänaseks Eesti turul sisuliselt aasta tegutsenud Lightyear on mitmetes investorites suurt huvi äratanud. Eeskätt lihtne kasutajakogemus ja madalad teenustasud on mitmed investorid pannud enda investeeringud tooma nende juurde. Kuula, milline on Martini enda portfell, kuidas ettevõttel on läinud ning mis järgmiseks!

Vaatamata noorele eale on Säm (22) tänaseks artistina esinenud nii Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil kui üllitanud mitmeid populaarseid singleid. Tiheda artisti- ja tudengielu kõrvalt on ta ka suur investeerimishuviline. Vähem kui aasta ses vallas tegutsenuna on ta tänaseks suutnud investeerimisportfelli väärtuse kasvatada mitmekümnetuhandeliseks.

Telliskivi loomelinnakut ja NO99 teatrit varem juhtinud ning praegu Tallinna abilinnapea ametis olev Kaarel Oja rääkis saates „Tark investor” oma investeerimisteekonnast. Oja kõneles sellest, et kuigi põhiosa tema investeerimisportfellist on teada-tuntud aktsiates, siis miks kuulub tema portfelli ka suurusjärgus 20 Funderbeami ettevõtet. Näiteks leiab tema portfellist nii jäätisetootja La Muu, Reet Ausi rõivafirma, vaikusekabiinide tootja Sileni ning tuumaenergiafirma Fermi Energia. Sealjuures rääkis Oja, et kui vahepeal hindas ta Funderbeami platvormiriski oluliselt kõrgemaks ning seetõttu muutus ettevaatlikumaks, siis pärast viimast rahakaasamist on see risk tema hinnangul vähenenud. Usku ta kaotanud pole. Millist nõu annaks ta täna teistele väikeinvestoritele kuuleb aga saatest.

Ettevõtjad Algis Liblik ja Rene Allabert on puutunud külaliskorterite äriga kokku üksjagu aastaid. Pöördeliste sündmuste keskel on nad ärimeestena rinda pistnud nii järsu broneeringute vähenemise kui ka hüppeliselt suurenenud kommunaalkuludega.

Amazoni-ärist iduettevõtte pankroti ja läbipõlemiseni. Kuula “Tark investor” podcastist, milline on Amazoni-äri ajava Kaisa Lepajõe peamine toode, mis toob tema ettevõttele kümneid tuhandeid eurosid kasumit aastas? Kuidas üks veider töökuulutus viis iduettevõtte loomiseni Inglismaal ning mis on siiani olnud tema suurimad õppetunnid?

Investorid Taavi Ilves ja Jake Farra rääkisid, mis on nende investeerimisportfellis muutunud. Kinnisvara on vähemaks müüdud, kasvuvõimalusi otsitakse tehnoloogiasektorist erinevate instrumentidega. Saadet juhib Kaspar Viira.

Peale üksikute tehingute on regiooni ärikinnisvarasektor seiskunud, rääkis EfTEN Real Estate Fundi fondijuht Viljar Arakas. Juttu tuleb veel hotellide käibemaksust, konkurentsi puudumisest panganduses, veast euribor fikseerimata jätta, EfTENi lisadividendist ja muust.

Hepsori juht Henri Laks ning Merko finantsüksuse juht Urmas Somelar rääkisid Tark Investor podcastis nõudlusest enda korterite vastu, prognoosisid ehitushindade tulevikku ja investorite nõudlust ning Merko rääkis Leedus segadust tekitavatest ehitusnõuetest, mis kuulu järgi võivad ka Eestisse jõuda.

Kahe panga – Credit Suisse’i ja Silicon Valley Banki – kollapsid on külvanud finantsturgudel parajalt segadust, mistõttu on hakanud taas paljudele meenuma mälestused ülemaailmsest finantskriisist. Miks tekkis panganduskriis? Mille poolest on praegune kriis erinev 2008. aastast? Mida head ja halba see kriis võiks kaasa tuua? Teemat aitas „Targa investori” saates avada Swedbanki finantsturgude spetsialist Meelis Maasik.

Kui teised samal ajal koondavad, siis Wise’il pole see viimase aasta jooksul olnud kordagi mõtteski. Seda põhjusel, et seni on tegutsetud tasa ja targu, märkis Wise’i kaasasutaja ja juht Kristo Käärmann taskuhäälingus „Tark investor”. Saates tuli pikemalt juttu Wise’i ärist, kas firmast on saanud nüüdseks küpse ja natukene igav ettevõte, kaua on veel jaksu kiirelt kasvada ning miks pole neil tekkinud tungi teisi ettevõtteid odavamalt üle osta. Intervjuu lõpus avaldas Eesti üks rikkamaid mehi, mille alusel ta valimistel oma hääle andis.

Kui mullu teenis LHV Groupis kahjumit kindlustusäri ning suuri investeeringuid nõudis ka Ühendkuningriigi ärisuund, siis tänavu võiksid ka need kasumlikuks jõuda, ütles LHV Groupi juht Madis Toomsalu. Ühendkuningriigis on alustatud laenutegevust ning plaanis on ka finantsvahendajate ärisuund ÜK ettevõtte alla liigutada, märkis Toomsalu. Kuigi värskelt avaldatud viie aasta Finantsprognoosis pole ÜK ärisuuna kasumit eraldi välja toodud, siis sealset laenumahtu sihitakse konservatiivselt 500 miljoni euro juurde. Sealsed laenud on seejuures turvalisemad ehk koos tagatisega, märkis Toomsalu. Kuula intervjuust, millisena näeb Madis Toomsalu LHV Groupi järgmise viie aasta kasvu, mis pidurdab tänavu laenumahu tõusu, millisena näeb grupp euribori edasist liikumist ja kinnisvaraturu arengut ning millisel kujul kavatseb grupp veel investeeringuid kaasata.

Rahakrati jaoks oli aasta nagu Eesti kruusatee, konarlik ja käänuline. Siiski heinakuhjast sai leitud mitu pärli. Rahakratt jagas mõtteid väärtpaberitest, kinnisvarast ja seadis ritta punktid, mida iga tubli investor võiks jälgida!

Käesoleval aastal on Eestis esmaregistreeritud 1349 elektrisõidukit. Endiselt on eesotsas kallimad ja luksusbrändide poolt pakutavad mudelid nagu Tesla, Porsche ja Audi. Kuid hiljuti teatas Euroopa Liit, et aastast 2035 ei tohi müüa ühtegi uut sisepõlemismootoriga sõidukit. Et mõista, mida see reegel toob kaasa autotööstusele ja kas see tähtaeg on realistlik, kutsus Ärileht Targa Investori taskuhäälingusse Jaan Juurika, kes on oma põhitööks teinud elektrisõidukite ja seda ümbritseva tööstuse uurimise. Saates räägime kuidas on talvel sõita elektriautoga, kellel sektoril silma peal hoida, mida võib endast kujutada Apple’i elektriauto, millised akutehnoloogiad on täna kasutusel, mis asi on tahkisaku ja kes neid toodavad.

Delfi stuudios käis Miljonineiu, kes jagab sotsiaalmeedias noortele rahatarkust, oma kogemusi ja kaardistab oma teekonda esimese miljonini. Ta räägib, kuidas tema teekond sai alguse 100 eurost ja on tänaseks jõudnud punkti, mida ta poleks osanud kunagi isegi unes näha. Me rääkisime podcastis, kuidas ta oma raha paigutab, millised on ta säästunipid ja kellele vaatab ta rahamaailmas kõige enam alt üles.

Energia- ja laenukulude kasv ning üha nõrgenev tarbijakindlus räsivad küll kohalikke börsifirmasid, kuid seni on võrdlemisi hästi sellega hakkama saadud. Nimelt lõppes eelmisel nädalal kolmanda kvartali tulemuste hooaeg, kus kohalikud börsifirmad raporteerisid kui hästi on nad suutnud majanduse muutlike meeleoludega kohaneda. LHV analüütikud Raido Tõnisson ja Sander Danil kirjeldasid saates „Tark investor“, mida olulist sai majandusnäitajatest välja noppida, milliste probleemidega eelkõige maadeldakse, millised moraalsed küsimused võivad investeerides tekkida ning kellel paistab tulevik helgem, kellel mitte. Saates olid Balti börsi ettevõtted jaotatud valdkondade kaupa: alustades majanduse vereringest ehk pangandusest (alates 3:28) ning sealt edasi liikudes kinnisvara- ja ehitusettevõteteni (algus 9:05). Nendele järgnesid jaekaubandus (18:42), transport (30:15), kommunaalsektor (36:25), energia- (39:15) ja tööstusfirmad (43:45).

Kel pikem investeerimiskogemus seljataga, sel on kogemusi nii kaotuste kui investeerimisvigadega. Uurisime siinsetelt investoritelt, mida enda suurimateks kaotusteks peetakse ning mida vigadest õpitud on. Saates võtsid sõna investorid Kristi Saare, Andres Lume, Jaak Roosaare, Igor Doroshenko ning Kristjan Liivamägi. Saadet juhtis Kaspar Allik.

Delfi Ärilehe investeerimisportaali saates „Tark investor” oli külas koolitaja ja rahatarkuse treener Jekaterina Tint. Saates tuli juttu, mida peaks enne investeerimisega alustamist teadma, kuidas ennast harida, kas investeerimismenu oli vaid viimaste aastate fenomen ning kuidas panna sääste kasvama selliselt, et lisaks rahalisele tulule oleks võimalik mõjutada maailma paremuse poole. Samuti rääkis Tint, kas kohalike pankade mugavuslahendused on ka mõistlikud ning millised alternatiivid veel olemas on.

Saates "Tark investor" oli sedapuhku külas Tallinna Tehnikaülikooli ning Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõud, finantsökonoomika doktor ning samuti hetkel aasta investori tiitlit kandev Kristjan Liivamägi, kellega tuli juttu mitmel teemal. Kui tänavusest aasta algusest kehvemat on ajaloost keeruline leida, siis vestlesime Liivamäega sel teemal, kas börsilangus võiks jätkuda ka teisel poolaastal, kuidas otsida sellises olukorras turvasadamaid ning kas kinnisvaraturg on tegelikult sedavõrd vastupidav nagu ta seni paistnud on. Samuti rääkis ta, miks ta otsustas Cleveron Mobility IPO järel firma aktsiad maha müüa ning miks ta ei kavatse osaleda Indexo IPOs. Veel tuli juttu sellest, miks on kriisid tegelikult investori jaoks kasulikud ning mis oli tema investeerimiskarjääri jooksul kõige tähtsam otsus, misläbi suutis ta oma portfelli kasvatada 2500 euro pealt 1,3 miljoni euroni. Saate teises pooles tuli aga ka juttu värskelt ilmunud investeerimisraamatust, mille autoriteks on Liivamägi ise, Tõnn Talpsepp ning Tarvo Vaarmets. Kui kolme teadlase poolt koostatud triloogia avaraamat kandis pealkirja „Rahaedu põhimõtted”, siis sarja teine osa kannab nime „Investeerimisedu põhimõtted”. Liivamägi vastas saates küsimustele, miks on sellist investeerimisraamatut vaja, millistest raamatutest ta ise teadmisi kõige enam kogunud on ning mis on õige investeerimise kõige tähtsam alus.

Tuntud investorite kiitvad postitused tõstavad keskmiselt nii tehinguaktiivsust kui konkreetse aktsia tootlust mitmeks päevaks, selgus Margus Vetka magistritööst. Negatiivsete postituste puhul sarnast asja täheldada pole. Eesti investorkond on viimaste aastate jooksul mitmekordistunud ületades hiljuti maagilise 100 000 piiri. Suur buum on toonud aga ka kaasa laineid, kus üksikud hinnangud või analüüsid on lennutanud aktsiate hindu raketina lendu. Seda eriti eelmisel aastal, kus uus või isegi et vana uudis võis tõsta hindu kümneid protsente. Viimaste aastate vaimustus investeerimise vastu pole sugugi vaid kohalik fenomen, mistõttu oleme näinud hiljuti jaeinvestorite mässu Wall Streeti hiiglaste vastu (GameStopi saaga), meemirahade nagu dogecoin või shiba inu lendu või tühja tšeki firmade ehk SPACide buumi, mis nüüdseks on küll siiski lahtunud. Sarnaselt Eestile on aktsiaturgudele avaldanud olulist mõju nii tuntud avaliku elu tegelased nagu Elon Musk, Donald Trump, Jerome Powell või isegi Oprah, kuid ka redditi foorumlased ja aprillinaljad. Milline mõju staarinvestorite sotsiaalmeedia postitustel on, seda ka Vetka oma magistritöös täpsemalt uuris. Vetka rääkis saates „Tark investor”, keda võib pidada mõjuinvestoriteks, millist mõju nad täpsemalt avaldavad, millised eetilised dilemmad sellega kaasas käivad, mille poolest erineb mõju sotsiaal- ja uudismeedial ning mida üllatas teda ennast seda teemat uurides. Samuti hüpotiseerisime saates, kui palju võis uuringus mängida rolli ka viimaste aastate kõrgendatud meeleolud ehk kas negatiivse turutsükli puhul võiks märgata sarnaseid tendentsi, samuti, mida põnevat on näidanud varasemad maailma uuringud. Näiteks on varasemalt selgunud, et meediaväljaannete mõju tootlusele on erinev: artiklite avaldamine Wall Street Journal, ReutersUK, New York Times ja Financial Times nimelistes meediaväljaannetes tõi kaasa suurema tootluse, kui näiteks MarketWatch, Forbes, Barrons ja Bloomberg.

Turismisuvi on alanud, viirusekriis pealtnäha taandunud ning taas võiks olla põhjust lootusrikas, et Tallinna vanalinnas või Lõuna-Eesti rabades võiks kohata rohkem inimesi, kes kohalikku keelt ei puhu, vaid haaravad sõnasabast Soome lahe teise poole kõnepruugis. Kuid kas see on ka nii? Seda uurisime saates „Tark investor” Tallinki juhi Paavo Nõgene käest, kes oli mai näitajate põhjal suve osas ettevaatlikult optimistlik. Päris 2019. aasta veel ei naase, kuid seis on parem kui viimasel kahel aastal. „Me näeme, et reisimine taastub,” sõnas Nõgene. „Pigem ootame suvest tõesti sellist juba reisijaterohket navigeerimist ja loodame, et ilm soosib.” Kullasajuks siiski valmistuda pole mõtet, kuna turistide puhul näeb Nõgene, et reisimise kahjuks mängivad ka mitu tegurit. Näiteks tehakse otsuseid tihtilugu viimasel hetkel, sh ilma põhjal, samuti pelgavad osad turistid geopoliitilist olukorda ning teised jätkuvalt viirusekriisi. Nii prognoosib Nõgene, et Aasia turiste ei tule tagasi veel nii pea. Saates kõneles Nõgene veel sellest, mida kasulikku võttis Tallink koroonakriisist kaasa, kas kardab, et sügisel võiks see teema taas aktuaalseks muutuda, millised on laevafirma investeeringute plaanid, miks on Tallinkile südamelähedane Paldiski LNG terminal, millal võiks Tallink kasumisse jõuda ning maksta taas dividendi. Samuti vihjas Tallinki juht, kui kalliks ehk kui mitmeid miljoneid tuleb neil kütuse eest rohkem maksta kui varasemalt. Saate teises pooles võtsid Ärilehe investeerimistoimetuse ajakirjanikud Kaspar Allik, Priit Pokk ja Taigar Väärtmaa kokku nii Cleveron Mobility IPO kui viimasel ajal populaarseks muutunud aktsiate tükeldamise, sh ühe positiivse uudise ka Eestist. Mis räägib Cleveroni aktsiate märkimise kasuks, mis kahjuks? Kas summa saadakse täis? Mis küsitavused on tekkinud? Sellest tuli juttu.

LHV Groupi juht Madis Toomsalu ütles, et võrreldes varasemate aastatega on ettevõtte kasvupotentsiaal veelgi suurenenud, kuna uue ärisuuna ehk e-kaubanduse puhul riigipiire ta ei taju, ettevõtte meeskond on väga hea ning arvestatav kasv Eestis on veel ees. „Ma ei näe täna LHV puhul sellist nõrka valdkonda, millega peaks ärilises mõttes väga vaeva nägema,” ütles Toomsalu. Panga kasumlikkusele mõjub tema sõnul hästi ka euribori tõus, mis Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde’i sõnul peaks üle nulli jõudma juba septembris. Podcastis rääkis Toomsalu LHV rahakaasamisest, uutest kasvuplaanidest Ühendkuningriigis, edasisest finantsprognoosist, millal klientide hoiuste eest intressi maksma hakatakse ning palju muud.

"Targa investori" saates käis külas EfTEN Capitali jaesuuna ärijuht Kristjan Tamla, kes tutvustas, miks küsib börsile tulev United Property Fond investoritelt 5 miljonit eurot ning mida nad sellega peale hakkavad. Samuti rääkis Tamla, miks võib peagi näha seda, et teatud kinnisvaraprojektid hakkavad põruma, kuidas valib fond oma investeeringuid ning kuidas tormistes oludes kinnisvaraturul tegutsema peaks. Saadet juhtisid Kaspar Allik ja Priit Pokk.

Neli investorit avavad enda investeerimisportfelli sisu ja räägivad, kuidas sõja puhkemine ning kõrge inflatsioon nende investeeringuid muutnud on. Räägivad ettevõtja, investor ja raamatu "Rikkaks Saamise õpik" autor Jaak Roosaare, LHV portfellihaldur ja Maailma Aktsiad Fondi juht Mikk Taras, äriingel, investor ja ettevõtja ning Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni president Lev Dolgatsjov, õppejõud, investor ja raamatu "Rahaedu põhimõtted" kaasautor Tarvo Vaarmets. Ettekanded on salvestatud 31. märtsil toimunud Ärilehe investeerimisseminaril.

Eelmine aasta avastasid kümned tuhanded inimesed põneva investeerimismaailma, mistõttu tuleb nüüd tuludeklaratsiooni täita mõnevõrra põhjalikumalt. Millisele reale, mis infot panna? Kust andmeid saab? Kas kahjumeid saab maha arvestada? Mis asi on investeerimiskonto ning miks see hea on? Nendel teemadel kõneles saates "Tark investor" Ernst & Young partner, maksuekspert Ranno Tingas. Saadet juhtis Priit Pokk.

Teises saates räägib Nasdaq Eesti esindaja Ott Raidla sellest, mida peaks silmas pidama, kui plaanid astuda börsil esimesi investeerimissamme. Kui paljuga alustada? Millist raamatut enne kindlasti lugeda? Saatejuht Tanel Saarmann.

Ajaloo esimeses Tark Investor podcastis räägivad Liisi Kirch riigi plaanist eestlaste rahatarkusega tegeleda. Investor Kristi Saare, kes on analüüsinud eestlaste pere-eelarveid on teinud mitmeid olulisi tähelepanekuid. Millised need on? Saatejuht Tanel Saarmann.