Igal lapsel on õigus õnnelikule lapsepõlvele! Eestis eraldatakse igal aastal perekonnast ligi 250 last. Osa neist naaseb oma sünniperre, ent paljudel pole see võimalik. Alati ei õnnestu lapsele ka sugulaste juures uut elupaika leida. Eesti asendus- ja perekodudes (endise nimega lastekodudes) elab praegu 784 last. Sünniperest lahkumine on lapse jaoks raske sündmus. Seetõttu on ääretult oluline leida talle toetav, mõistev ja turvaline kodu. Selle aasta viimases taskuhäälingu episoodis tulebki meil juttu hooldusperedest ja kriisihooldusperedest. Oma südantsoojendava loo räägivad ühe kriisihoolduspere vanemad Margit ja Kaido Karussaar. Lisaks tervitame saates ka Viljandi vallavalitsuse lastekaitse peaspetsialisti Heili Rohtlat ja meie oma sotsiaalkindlustusameti kriisi- ja erihooldusperede peaspetsialisti Agnes Kulmarit. Kui kasuvanemluse teema pakub sulle huvi, siis uuri lisaks www.hoolduspere.ee.

5. detsembril tähistatakse rahvusvahelist vabatahtlike päeva. Sotsiaalkindlustusamet on aastaid teinud koostööd inimestega, kes panustavad oma väärtuslikku aega teiste heaolusse. Üheks selliseks grupiks on MARAC vabatahtlikud, kes oma tegevusega julgustavad, toetavad ja võimestavad lähisuhtevägivalla ohvreid oluliste otsuste ja sammude tegemisel, mis aitavad neil jõuda turvalisema eluni. MARAC tähtede taga peitub võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel, mille eesmärgiks on tuvastada kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitmete asutuste spetsialistide koostöös. Mudel aitab spetsialistidel tuvastada lähisuhtevägivalla ohvri, hinnata tema vajadusi ja probleemi tõsidust ning seejärel kavandada ja pakkuda talle abivõimalusi. Läbi selle on võimalus abivajajat kiiremini märgata, tagada talle vajalik turvalisus ning vähendada korduvaid lähisuhtevägivalla juhtumeid. Hiljuti kogusime meie vabatahtlike kohta tagasisidet ja rõõm oli lugeda koostööpartnerite Politsei- ja Piirivalveametist saadud kiidusõnu, et mõnikord lahenevad juhtumid ainult tänu vabatahtlikele. „Kui politseil on abipolitseinikud, siis MARAC vabatahtlikud on nagu abiohvritöötajad,“ konstateeriti tagasisides. Töö MARAC vabatahtlikuna annab otsese võimaluse aidata kannatanul jõuda turvalisema eluni ning vabatahtlikule teadmise, et tal on selles olnud äärmiselt oluline roll. „On nii oluline, et sul on see üks usaldusisik, kelle poole kõigi oma muredega pöörduda,“ kinnitas meile üks lähisuhtevägivalla ohver. Kui sind kõnetab inimeste toetamine ja sa soovid saada rohkem teada MARAC vabatahtliku tööst või suisa kaalud vabatahtlikuks hakkamist, siis kuula meie värsket podcasti episoodi, kus teemat avavad meie Lõuna piirkonna ohvriabi töötaja Maiju Mumm, MARAC vabatahtlik Johanna Lind ja MARAC vabatahtlike koordinaator Kertu Kesküla.

Alates 1. jaanuarist 2023 kehtib vanaduspensioniikka jõudnud inimestele maksuvaba tulu keskmise pensioni (704 eurot) ulatuses. Praegu kehtib pensionäridele üldine maksuvaba tulu 500 eurot, mis sissetuleku kasvades hakkab vähenema. Uue muudatusega püsib keskmine vanaduspension Eestis tulumaksuvaba ja tulumaksuvabastus ei vähene enam pensioni kasvades või juhul, kui pensioniikka jõudnud inimene jätkab tööl käimist. Muudatus mõjutab kõiki vanaduspensionieas pensionäre ning neid, kes on pensionieas, aga on pensioni saamise edasi lükanud. See kehtib ka juhul, kui inimene jõuab vanaduspensioniikka kalendriaasta jooksul. Novembrikuu viimases episoodis on meil külas sotsiaalkindlustusameti pensioninõustajad Agne Kiviselg ja Gunnar Gabriel Einlo, kes teevad kiire ülevaate, mida see muudatus vanaduspensioniealistele pensionäridele õieti tähendab ning kas ja kellel tuleb esitada avaldus oma tööandjale või sotsiaalkindlustusametile? Saatejuhiks on ikka Sirle Blumberg ja saadet monteerib Elis Maria Oldekop. Lisainfo: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/maksuvaba-tulu-vanaduspensionieas 

18. novembril on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu laste kaitsmisele seksuaalse väärkohtlemise eest. Tänavu keskendutakse sel päeval lastemajadele, et tagada seksuaalselt väärkoheldud lastele lapsesõbralik õiglus. Värskes podcastis on meil külas lastemajateenuse juht Anna Frank ja taastava õiguse teenusejuht Annegrete Johanson. Saates tuleb juttu nii lastemajast kui taastavast õigusest. Kes veel ei teadnud, siis novembrikuu on pühendatud Eestis ka taastavale õigusele ning kuu viimasel nädalal keskendutakse taastavale õigusele üle Euroopa. Milliste lugudega tuleb iga päev silmitsi seista, millistel juhtudel saab kaasata ja on taastavat õigust kasutatud, seda kuula juba episoodist. Saatejuhiks on ikka Sirle Blumberg ja saadet monteerib Elis Maria Oldekop Lisainfo: Taastav õigus: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-ennetustoo/taastav-oigus Lastemaja: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/lastekaitse/lastemaja

Seekordses saates räägime isikukeskse erihoolekande teenusemudelist (ISTE). Töötame iga päev selle nimel, et abi saamine oleks inimesele lihtne ning abistajaid omavalitsuse näol veelgi rohkem. Nii on hea meel tõdeda, et tänaseks on 29 omavalitsuse usin tegutsemine võimaldanud 700 psüühilise erivajadusega inimesel saada kogu neile vajaliku abi ühest uksest- oma kodukohast! Saates räägivad ISTE teenusemudelist ja selle katsetamise tulemustest ISTE teenuse projektijuht Katrin Tsuiman, Tallinna linna sotsiaal- ja tervishoiuametist Cristin Kelder ning kaks ISTE juhtumikorraldajat- Anna Jegorova Jõelähtme vallast ja Ingrid Püvi Valga vallast. Teenusmudeli tegevusi viiakse läbi Euroopa sotsiaalfondi rahastusel. Saatejuhiks on ikka Sirle Blumberg ja saadet monteerib Elis Maria Oldekop.

Kolmanda hooaja avasaates teeme juttu supervisioonist ja superviisori tööst meie oma sotsiaalkindlustusameti näitel. Kutsume kuulama kõiki meie töötajad, sest pakume võimalust kasutada majasisest superviisorit. Kuidas ja kelle poole pöörduda ning mis see supervisioon on ning milleks seda vaja, nendele küsimustele saab kindlasti vastused. Kõik teised organisatsioonid ja inimesed, saavad ehk inspiratsiooni ja ideid ning soovi korral rakendada supervisiooni hea praktikana oma töökohas. Saates on külas sotsiaalkindlustusameti superviisorid Eidi Elisabeth Aidla ja Kati Lõbu. Saatejuhiks on ikka Sirle Blumberg ja saadet monteerib Elis Maria Oldekop.

Seekordses saates avame kasuvanemlust hoopis teise nurga alt... või kas ikka on hoopis teine? Meie arust võiks seda osa võiks kuulata KÕIK lapsevanemad! Jane räägib nii hüpnotiseerivalt teadlikust vanemlusest, meie kõigi vajadustest, traumadest ja kiindumusest, et tuleb suur tahtmine oma lapsele veelgi parem lapsevanem olla. Saates on külas MTÜ Igale Lapsele Pere eestvedaja Jane Snaith, kes tegeleb kasuvanemate ja perede nõustamisega, ning meie töövari Epp. Saatejuhiks on ikka Sirle Blumberg ja saadet monteerib Mona Sõukand.

С 1 апреля этого года вступил в силу ряд важных изменений в отношении родительских компенсаций и родительских отпусков. Цель изменений – предоставить семьям еще больше поддержки и гибкости при воспитании детей, чем раньше. Среди прочего, данное изменение способствует тому, чтобы дети, нуждающиеся в в замещающем попечении, росли в семьях, а не в учреждениях, и позволяет получать отпуск усыновителя и компенсацию усыновителя всем семьям, усыновившим ребенка, рожденного в другой семье, а также попечительским семьям.  В передаче об изменениях рассказывают советник наш советник по вопросам попечительства Надежда Леоск. Ведущая передачи по-прежнему Сирле Блумберг. Передачу монтировала Мона Сыуканд. Об изменениях в отношении родительской компенсации и отпуска для семей усыновителей и попечителей можно почитать здесь: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ru/novosti/roditelskaya-kompensaciya-usynovitelya-novyy-vid-roditelskoy-kompensacii-o-poluchenii 

Tänavu 1. aprillil jõustusid mitmed olulised muudatused vanemahüvitiste ja -puhkuste osas. Muudatuste eesmärk on pakkuda peredele laste kasvatamiseks senisest veelgi rohkem tuge ja paindlikkust. Muuhulgas soodustatakse muudatusega asendushooldust vajavate laste kasvamist asutuste asemel peredes ja võimaldatakse lapsendajapuhkust ja -hüvitist kõigile lapse uude perre lapsendajatele ning hooldusperedele. Saates on lapsendaja vanemahüvitist tutvustamas sotsiaalministeeriumi nõunik Merlin Murumets ja meie asendushoolduse nõunik Nadežda Leosk. Saatejuhiks on ikka Sirle Blumberg ja saadet monteerib Mona Sõukand. Uuest vanemahüvitisest saad rohkem lugeda siit: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/lapsendaja-vanemahuvitis-uus-vanemahuvitise-liik-mida-voivad-taotleda-ka-hoolduspered

Emadepäev oli küll pühapäeval, aga emadus kestab. Palju õnne ja rõõmu teile, armsad emad! Meie taskuhäälingu emadepäeva erisaates jagavad oma kogemusi EMAD Annika Räim, Inna Klaos ja Kristina Burba, kelle lapsed on sündinud südames. Saates vestlevad nendega meie asendushoolduse nõunik ja ema Nadežda Leosk ning saatejuht Sirle Blumberg. Saate monteeris kokku Mona Sõukand Kuula ja loe kasuvanemluse kohta veebis www.hoolduspere.ee. Kui see teema puudutab sind, võtta meiega julgelt ühendust: 655 1666 või asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Mis on kuritegevuse nõiaring? Kas ja kuidas on võimalik nõiaringist pääseda? Mida tähendab kinnipeetavale vanglast vabanemine ning mis tuge nad saavad? Seekord räägime vangide vabanemisjärgsest kogemusest ja jätkutoe võimalustest. Enda kogemusi jagavad Lootuse Küla tegevjuht Raiman Kukk, Avo Üprus ja Andrei. Saatejuht Sirle Blumberg. Lisainfo: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kriminaalpoliitika-valdkonnad/vanglast-vabanenute-jatkutugi

Mitte keegi meist pole sündinud koos paketiga kõikide muredega üksi hakkama saada ja päris kindlasti ei tee abi küsimine ühtki olukorda hullemaks. Hoopis paremaks võib teha!  Vaimse tervise vabatahtlikud nõustajad on valmis kuulama ja toetama kõiki abivajajaid mistahes mure korral. Vaimse tervise nõustamistelefon 6604500 on kättesaadav kella 10–24 ja vabatahtlikud nõustajad vestlevad nii telefoni, chat’i kui videosilla vahendusel. Vaimsest tervisest, selle hoidmisest, nõustamisliinist ja muust – Sirle Blumbergiga vestlevad ohvriabi ennetustalituse teenuse juht Simone Epro ja nõustaja Kersti Kinks.

Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) on mõeldud viimase abinõuna lastele, kelle käitumine ohustab tõsiselt lapse enda või teiste elu ja tervist. Teenuse käigus piiratakse lapse liikumisvabadust kui ühte kõige olulisematest põhiõigustest ja last on võimalik teenusele suunata ainult kohtu kaudu. Sirle Blumbergi vestluskaaslasteks on kinniste lasteasutuste teenuse juht Enelis Linnas ja Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna analüütik Kätlin Piho, kes räägivad nii KLAT-i suunamisest üldisemalt kui ka KLAT-i suunamise tsiviilkohtupraktika analüüsist. Kinnisesse lasteasutusse paigutamise kohtupraktika analüüs: www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/Kinnine_lasteasutus.pdf

Meie tänane saade on pühendatud lastele ja sõna saavad vaid lapsed. Oma mõtteid jagavad Lee (6), Piia Bianca (6), Kipp Oskar (8), Jaan (9), Andra (10), Laureen (10) ja Silver (11). Vestlust juhib Sirle Blumberg. #mulonhääl

Vägivallal on mitu nägu ja ka tugiliinile pöördujate seas on nii mehi kui naisi, kes on mingil hetkel oma elus kasutanud vägivalda. Milline on olnud tugiliini esimene aasta, mis teemadel helistati ja millised on tulevikuplaanid - sellest räägivad Sirlega juba lähemalt vägivallast loobumise tugiliini juht Heldi McCaskill ning tugiliini nõustajad Tõnis Palgi ja Roman Krõlov. Abi saamiseks pöördu vägivallast loobumise tugiliinile 660 6077, lisainfo: www.palunabi.ee/tugi-vagivallast-loobumiseks.

Sel korral räägivad Sirlega asendushooldusest meie asendushoolduse talituse peaspetsialistid Aasa Rohtla ja Eve Mänd. Eestis on ligi 800 last, kes ei saa kasvada oma sünniperes. Põhjused on erinevaid. Õnneks on meil palju hoolivaid peresid, kes on sellisel juhul avanud oma südame ja koduukse lastele. Ometi on asendushooldust vajavaid lapsi kordades rohkem. Aasa ja Eve jagavad ka enda kogemust hooldusperedega ja hoolduspereks saada soovijatega.  Uuri lisa hoolduspere.ee

Kuni 15-aastastel (kaasa arvatud) lastel hinnatakse puude raskusastet kõrvalabi ja toetuse järgi, mida nad võrreldes eakaaslastega igapäevaselt rohkem vajavad. Tervisekahjustus üksi veel puue ei ole. Mis on puue ja mis mitte? Mis on puude raskusastme määramisel muutunud ning mis on taotlejais siiani segadust tekitanud? Sellest ja veel teistest teemadest, mis lapse puude raskusastme tuvastamisel esile kerkivad vestlevad Sirle Blumbergiga ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juht Leila Lahtvee ja juhtivekspertarst Aune Tamm.

Juba juunikuus (2021. aastal) saavad alguse esimesed riikliku perelepitajate baaskoolitusprogrammi koolitused. Miks tulla koolitusele, kellele need on mõeldud ja milline saab olema tulevik pärast koolituse läbimist, sellest räägib Sirle Blumbergiga lastekaitse osakonna perelepituse projektijuht Rea Uudeküll.

„Ringist välja“ on võrgustikupõhine juhtumikorraldusmudel, mille eesmärgiks on harjumuste kujundamine ning toetava ja hooliva võrgustiku loomine alaealise ümber, kellel on kõrge risk tulevikus uusi (ja raskemaid) õigusrikkumisi toime panna. Keda kõiki sinna mudelisse kaasatakse ja milliste juhtumite puhul seda kasutada - sellest ja veel muust räägib Sirle Blumbergiga justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna projektijuht Laidi Surva.

„Lastega ja lastele“ on tunnustusauhind, millega tänatakse ja tõstetakse esile lapsi, laste heaks panustanud inimesi ja organisatsioon, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on positiivselt mõjutanud laste ja perede käekäiku. Kandidaate tunnustusauhinnale saab esitada igaüks kuni 8. aprillini 2021 ning laureaadid kuulutatakse välja lastekaitsepäeval, 1. juunil. Tunnustusauhinnast ja selle olulisusest räägivad Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aru, sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna arendus- ja ennetustalituse juht Viola Läänerand-Moisto, „Igale koolilapsele arvuti“ algatuse eestvedaja Kätlin Rohilaid-Aljaste ja "Lapse suur tegu 2016" laureaat Merili Ginter. Vestlust juhib Sirle Blumberg.

Сегодня своей интересной и трогательной историей о пути к приёмному родительству с нами делится Анна. «Вся жизнь моя готовила меня к тому, чтобы я стала приёмным родителем... Мы встретили ребёнка, который запал в душу!», признаётся Анна. Если эта тема трогает Вас, если Вы хотите получить дополнительную информацию или поделится мыслями, смело обращайтесь к нам – 655 1666, asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee или к специалисту детской защиты по месту жительства. Дополнительная информация на страничке https://tarkvanem.ee/ru/prijemnaja-semja/. Anna pere lugu... hoolduspereks saamise teekond Täna jagab meiega oma huvitava ja liigutava loo kasuvanemaks saamise teekonnast hoolduspere ema Anna. „Kogu minu elu valmistas mind ette selleks, et saada kasuvanemaks... Me kohtusime lapsega, kes läks hinge!“, tunnistab Anna. Kui see lugu puudutab Sind, kui soovid saada rohkem infot või jagada mõtteid, julgelt pöördu meie poole - 655 1666, asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee, või suhtle elukohajärgse lastekaitsetöötajaga. Lisainfo veebilehel https://tarkvanem.ee/kasupere/.

Elise ja Norman jagavad enda lugu, kuidas sündis nende pere otsus saada hoolduspere vanemateks.  Kas oled valmis avama enda südame ja koduukse lapsele, kes ei saa kasvada sünniperes? Kui tunned huvi, siis küsi julgelt lisa sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse infotelefonilt 655 1666 ning e-posti aadressil asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee või suhtle elukohajärgse lastekaitsetöötajaga. Loe lisa ka aadressilt tarkvanem.ee/kasupere, kust on leitavad ka teiste perede lood.

Puue on pikaaegne ja püsiv terviseprobleem, mis seab inimesele piirangud igapäevaelus toimetulekul. Tervisekahjustus üksi veel puue ei ole. Puue võib olla ka ajas muutuv, kuna tervisekahjustus, inimese toimetulek ja keskkond võivad muutuda – paremuse või halvemuse poole. Mis on puue ning kellel ja milleks puude raskusastet tuvastatakse, sellest räägib Sirle Blumbergiga juba lähemalt ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juht Leila Lahtvee.

Nutivahend ei asenda lapsevanemat. Ometigi veedavad ka täiskasvanud üha enam aega nutiseadmetes, näidates sellega pigem vastupidist eeskuju enda väljaöeldud sõnadele. Lisaks rohketele võimalustele varitsevad internetis ka ohud, millega ühest küljest on vaja kursis olla ja teisalt tekitab see vajaduse tõsta järjepidevalt teadlikkust. Kui turvaline saab interneti kasutamine üldse olla, kuidas õpetada lastele internetiturvalisust ning mida saavad lapsevanemad selleks ise ära teha? Internetiturvalisuse teemadel räägivad uudisteportaali Geenius.ee kaasasutaja Henrik Roonemaa, Põhja prefektuuri kriminaalbüroo seksuaalkuritegude ja lastekaitse grupi juht Reimo Raivet, sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna ennetusteenuse juht Mari-Liis Mänd ja sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna lastemajateenuse juht Anna Frank-Viron. Vestlust juhib sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna inimkaubanduse ohvrite nõustamise teenuse juht Sirle Blumberg.

Sotsiaalkindlustusameti kui tööandja paindlikkus saab alguse juba värbamisest, paindlik on nii töö tegemise asukoht kui tööaeg. Mis aga on paindlikkuse eelduseks, milliseid on meie töötajad ning keda enda ridadesse otsime? Lisaks räägime ka sellest, millised on meie ühistegevused ja miks meile tööle kandideerida. Sotsiaalkindlustusameti esindusi ja töötajate tegemisi tutvustavad lähemalt personali- ja haldusosakonna juht Karina Madis ja haldusjuht Seila Hõbe. Vestlust juhib meie ohvriabi talituse inimkaubanduse ohvrite nõustamise teenuse juht Sirle Blumberg.

Kui lahkumineku käigus kasvavad raskused üle pea ning üksmeel lapse kasvatusega seotud küsimustes tundub võimatu, tuleks otsida neutraalse inimese abi. Perelepituse eesmärk on sõlmida toimiv kokkulepe, mida mõlemad lapsevanemad austavad ja seeläbi sellest ka kinni peavad. Perelepitusest vestleb Sirle Blumbergiga sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna perelepituse projektiekspert Aila Rajasalu.

Ennetustöö on oma olemuselt millegi halva ärahoidmine ja selle prioriteediks peaksid olema lapsed ja noored, et tõhusa ennetustegevuse tulemused kanduks edasi ka täiskasvanuikka. Probleemide ennetamine ja varajane sekkumine on kindlasti tõhusam, kui hiljem tagajärgede leevendamine. Mida siis ikkagi loetakse ennetuseks ja mida mitte? Kas kogemuslood ja koolitused on ennetus? Kas ja kuidas saab üldse ennetustööd tulemusi mõõta? Ennetustöö teemadel arutleb Sirle Blumbergiga lähemalt juba lastekaitse osakonna ennetusvaldkonna nõunik Barbara Haage.

Если человек, живущий в Эстонии, работает одновременно в нескольких странах евросоюза, тогда нужно обязательно отметить страну, в которой у него действует социальная страховка. Это касается тех, кто находится в командировке и так же тех кто работает или ведёт бизнес в нескольких странах одновременно. Для этого нужно ходатайствовать о справке А1, то есть обозначить человеку страну страхования. Для кого и почему справка А1 важна, об этом поговорит поточнее с Сирле Блумберг наш главный специалист отдела по пособиям работы заграницей Дина Стрельцова.

Kui Eestis elav inimene töötab samaaegselt mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, siis on vaja ka kindlaks määrata, millise riigi sotsiaalkindlustus talle kehtib. Seda nii töötajate ajutise lähetamise kui mitmes riigis samaaegselt töötamise või tegutsemise korral. Selleks tuleb taotleda tõend A1 ehk määrata inimesele kindlustajariik. Kellele ja miks ikkagi on A1 tõend oluline, sellest räägib Sirle Blumbergiga lähemalt juba meie hüvitiste osakonna piiriülese töö peaspetsialist Dina Streltsova.

Kas õigusrikkumisele peab alati järgnema karistus või on ka teisi ja mõjusamaid võimalusi, kuidas juba tehtut analüüsida ja edaspidi vältida. Konfliktivahenduse protsessis saab noor rääkida oma loo, jagada oma mõtteid ja tundeid, mida olukord talle tekitas ja millised on ta vajadused. Enamasti on aga keerulisem kuulata teist osalist ja seda, milliseid mõtteid ja tundeid see lugu temas tekitas.  Taastavast õigusest kui alaealiste õigusrikkujate mõjutusvahendist räägivad Annika Vanatoa Põhja ringkonnaprokuratuurist, Liset Rohi Lääne ringkonnaprokuratuurist ja Rapla maakonna noorsoopolitseinik Kristel Põhjala. Vestlust juhib sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ohvrite nõustamise teenuse juht Sirle Blumberg.

Just Filmi laste õiguste programm tähistab 10. sünnipäeva ning tänavune laste õiguste programm koosneb ka just 10 filmist. Tänases saates vestlevad Sirle Blumbergiga meie lastekaitseosakonna arendus- ja ennetustalituse juht Viola Läänerand-Moisto ja lastekaitse telefoniteenuste juht Mari-Liis Mänd ning Just Filmi turundus ja partnersuhete koordinaator Epp Kõuhkna ja justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Anu Leps.  Räägitakse nii laste õiguste programmi filmide valimisest kui filmielu ja päriselu juhtumistest. Head kuulamist!

Taastav õigus on mõtteviisi muutus, mis võimaldab kahju tekitajal tekkinud kahju heastada. Taastavat õigust saab kasutada erinevates keskkondades  - nii koolis, tööl, kogukonnas ja muu seas ka kinnipidamisasutustes.  Kahju tekitaja peaks võtma vastutuse, mõistma oma teo tagajärgi ja proovima tehtut heastada. Taastava õiguse võimalustest kinnipidamisasutustes räägivad Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kriminoloogia teadur Anna Markina ja taastava õiguse ekspert Jaanus Kangur. Vestlust juhib sotsiaalkindlustusameti inimkaubanduse ohvrite nõustamise teenuse juht Sirle Blumberg.

Vägivaldne käitumine on õpitud käitumine, millest on võimalik loobuda. Vägivald kahjustab kõiki osapooli ning mõjutab meid enamasti kauem kui arvame. Mida kauem väärkohtlemine ja vägivald kestavad, seda keerukam on seda lõpetada. Vägivallast loobumise tugiliini 660 6077 koordinaatorid Tõnis Palgi ja Roman Krõlov ning nõunik Virve Kass räägivad Sirle Blumbergiga lähemalt nii tugiliini tegemistest kui novembrikuise  meeskuju kampaania eesmärkidest.

Nii nagu puudub kindel ja toimiv juhend armumisel, pole manuaali ka lahkuminemisel. Selles taskuhäälingus räägime, kuidas minna partneriga lahku läbimõeldult ja teadlikult, kui peres on lapsed. Ka lapsed vajavad eakohaseid seletusi selle kohta, mis hakkab edasi juhtuma ja millal nad teist vanemat jälle näevad. Sirle Blumbergi vestluskaaslaseks on lastekaitse osakonna perelepitusteenuse projektijuht Ann Lind-Liiberg.

Mida puuduolevat mõni noor oma elus riskikäitumisega asendab? Superviisor Aija Kala ja terapeut Liis Aavaste-Hango aitavad seda küsimust avada läbi mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT), mis on perekeskne programm tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele.  Vestlust juhib Sirle Blumberg.

Psühholoog Margarita Kerson-Saulis jagab oma mõtteid ja kogemusi tööst laste ja peredega ning julgustab mitte jääma võimalike küsimuste või muredega üksi, vaid pöörduma spetsialisti poole. Psühholoog ei anna hinnanguid, vaid kuulab ja aitab perel näha lahenduste võimalusi. Kõik lapsevanemad vajavad mingil etapil nõu ja tuge, sest me ei sünni vanemateks, me kasvame vanemateks ja see teekond on täis väljakutseid. Психолог Маргарита Керсон-Саулис делится своими мыслями и опытом в работе с семьями и детьми. Посыл Маргариты - не оставайтесь наедине со своими вопросами или возможными переживаниями, обращайтесь к специалисту. Психолог не дает оценок, он поможет семье увидеть возможные решения. Все родители на каком-то этапе нуждаются в совете и поддержке, потому что мы не рождаемся родителями, мы ими становимся, и этот путь совсем не простой.

Igal lapsel on oma kasvamise lugu - kasvab ta siis oma sünniperes või armastab teda kasupere.  Vanemlus on keeruline ja vahel juhtub nii, et ei teata, kuidas edasi minna. Kui ise ei tea ega oska, siis on igati normaalne küsida abi. Meie asendushoolduse teemalises podcastis vestleb Sirle Blumberg pere- ja paariterapeut Meelike Saarnaga koolitus- ja nõustamisfirmast Parem Elu.

Kas oled mõelnud, mis tööd teeb ohvriabitöötaja ja millised ta tööpäevad välja näevad? Sirle Blumberg käis Rakveres ja töövarjutas meie ohvriabi peaspetsialist Merli Tammi-Jõeveeri, kes avas ohvriabitöötaja nii mitmekülgse töö sisu ja tegemisi.

Taastav õigus annab konflikti osapooltele võimaluse turvalises keskkonnas ja erapooletu vahendaja toel kohtuda ning arutada toime pandud teoga seonduvaid asjaolusid ja mõjusid. See ei sobi aga igale juhtumile, kuid annab siiski tavapärasest parema tulemuse paljudes olukordades. Vestlevad Sirle Blumberg ja Margarita Ingel.

Inimkaubanduse ennetamise nõuandeliinilt +372 6607 320 saab infot inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise võimalustest, tingimustest, eeskirjadest ja ohtudest välismaal. Helistaja saab abi tööpäevadel eesti, vene ja inglise keeles ning soovi korral võib jääda anonüümseks. Inimkaubanduse ennetamise teenuse juht Sirle Blumbergi vestluskaaslaseks on Vladimir Logatshev.

Sõna saavad taastava õiguse vabatahtlikud, kes jagavad enda kogemust, mida see nende jaoks tähendab ning mida neile annab.

Sotsiaalkindlustusametil on vastutus, et ühiskonna kõige haavatavamad ja keerukamad lapsed saaksid vajalikku tuge ja õigeaegset abi. Osadele lastele saab anda seda abi vaid nende vabadust piirates. Selle jaoks ongi mõeldud kinnised lasteasutused. Kinnise lasteasutuse teenus on mõeldud viimase abinõuna ja last on võimalik sinna suunata ainult kohtu kaudu. Teemal vestlevad Sirle Blumberg ja Taimi Nilson ohvriabi ja ennetusteenuste osakonnast.

Juulikuust jõustusid perehüvitiste seaduse kolm muudatust, mis teevad vanemahüvitiste ja -puhkuste süsteemi paindlikumaks ning võimaldavad töö- ja pereelu paremini ühildada. Meie perehüvitiste teenuse juht Marjana Lazarenkov räägib kõigest lähemalt. Vestlust juhib ohvriabi talituse inimkaubanduse ohvrite nõustamise teenuse juht Sirle Blumberg.

...ehk räägime lähemalt valgusfoori tugipaketist. Tegemist on esmalt sotsiaal- ja hoolekandevaldkonna juhtidele ja töötajatele loodud psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise paketiga. Sirle Blumbergi vestluskaaslasteks on sotsiaalkindlustusameti ohvriabist Simone Epro ja  Helen Alton ning Raili Juurikas Eesti Motiveeriva Intervjueerimise Treeningu Assotsiatsioonist (EMITA). https://www.palunabi.ee/kriisiabi

Kui sind on petetud, sinuga on manipuleeritud, sind hoitakse võlaorjuses. Sunnitakse tegema tööd, millega sa ei ole nõus, meelitatakse tegelema prostitutsiooniga. Sinuga sõlmitud kokkuleppeid rikutakse, sinult on ära võetud dokumendid... Sa oled segaduses ja ei tea mida teha... Abi saamiseks on inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin +372 660 7320.

Lapse erivajadusest või puudest teadasaamisel alustab perekond teekonda, mille sarnast nad eales varem pole kogenud. Sirle Blumbergi vestluskaaslasteks on sotsiaalkindlustusameti puuetega laste tugiteenuste juht Ebeli Berkman ja nõunik Marta Rohtla.

Mis on psühhosotsiaalne kriisiabi, hingehoid ja lein? Nendel suurtel teemadel on Sirle Blumbergi vestluskaaslasteks sotsiaalkindlustusameti ohvriabist psühhosotsiaalse kriisiabi teenuse juht Helen Alton ja Katri Aaslav-Tepandi, kes on nii sotsiaalministeeriumis vanemkaplan kui Põhja-Eesti Regionaalhaiglas hingehoidja.

Värskelt on valminud justiitsministeeriumi tellitud laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuring. Ligi 70% noorte hinnangul ei räägita nendega seksuaalse väärkohtlemise teemal piisavalt palju - rohkem infot ootavad noored nii koolist kui lapsevanematelt. Sel teemal on Sirle Blumbergi vestluskaaslasteks meie lastemajateenuse juht Anna Frank-Viron, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste ja uuringu autor Riin Pärnamets Eesti Uuringukeskusest.

Lapse parim kasvu- ja arengukeskkond on tema perekond. Kahjuks ei ole aga kõigil lastel võimalust üles kasvada oma sünnivanemate juures. Mida tähendab asendushooldus ja kuidas saada hoolduspereks? Ehk on ka sinu südames ruumi lapsele, kes ei saa kasvada oma sünniperes.

Kas Sina tead, mis on taastav õigus, kuidas toimub konflikti vahendamine või mida tehakse n-ö taastavates aruteluringides? Sellest kõigest vestlevad Annegrete Johanson, Margarita Ingel ja Sirle Blumberg. Head kuulamist!

Lasteabitelefon 116 111 töötab ööpäevaringselt ja kõned on kõigile helistajatele tasuta. Milliste teemadega lasteabitelefonile pöördutakse ja kes sinna helistavad? Kas eriolukord on pöördumisi mõjutanud ning milliseid soovitusi jagatakse lastele, kes kurdavad igavuse üle. Kuula ja saa teada!