Saates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort Eesti julgeolekut mõjutavate aktuaalsete tegurite üle. Selle saate peamisteks teemadeks on Välisluureameti värske aastaraport ja arengud Ukraina sõjas.

Selle saate peamisteks teemadeks on sõjaoht või selle puudumine või valesti antud sõnumid. Teise teemana on arutluse all olukord Ukraina rinnetel. Saates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort Eesti julgeolekut mõjutavate aktuaalsete tegurite üle.

Selle saate peamisteks teemadeks on Tartu Ülikooli professori arreteerimine KAPO poolt ning 2024. aastal julgeolekut enim mõjutavad sündmused Eestis ja maailmas.

2023. aasta jooksul toimus väga palju meie elu ja julgeolekut mõjutavaid sündmusi. Saates "Julgeolek täna" arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort Eesti julgeolekut mõjutavate aktuaalsete tegurite üle.

Selle saate peamised teemad on olukord Ukraina rinnetel ning Hamasi tünnaku tagajärjel Läänes lahvatanud vasakpoolne vihakõne. Veel tuleb juttu elanikonnakaitse tegevuskavast ja sellest, et ka elanikud võiks sellest teadlikumad olla.

Selle saate peamised teemad on tsiviilajateenistus ja ukraina sõja patiseis või siis selle puudumine. Tsiviilajateenistust kiputakse käsitlema tänase asendusteenistuse keskselt, kus isikud suunatakse näiteks sanitarideks. Siiski pakub e-riik ilmselgelt rohkemaid võimalusi ühiskonna teenimiseks. Teise teemana on arutluse all olukord Ukrainas. Ka siin on tekkinud mitmeid eriarvamusi, kas sõda on patiseisus või mitte. Kellel on Eestis üldse monopol Ukrainas patiseisu väljakuulutamiseks?

Selle saate peamised teemad on Elon Muski mõju sõjategevusele ja olukord Ukraina vastu peetavas Venemaa Föderatsiooni agressioonisõjas. Saates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort Eesti julgeolekut mõjutavate aktuaalsete tegurite üle.

Selle saate peamised teemad on olukord Iisraeli ja Ukraina sõjatandritel ning Venemaa propaganda jätkuv levik Eesti elanike seas. Otsesaates "Julgeolek täna" arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort Eesti julgeolekut mõjutavate aktuaalsete tegurite üle.

Saates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort Eesti julgeolekut mõjutavate aktuaalsete tegurite üle. Tänase saate peamised teemad on erinevad Eestit tabanud hübriidründed ja olukord Ukraina rinnetel.

Selle saate peamised teemad on Iisrael ning Ukraina. Eskalatsioon Lähis-Idas on toonud ajutise tähelepanu vähenemise Ukraina sündmustelt. Ilmselgelt on Iisrael Washingtoni koridorides märksa kodusem, kui Ukraina. Sündmused, mida oleme Mustal merel näinud, peaks olema ka meile olulised. Ilma laevastikuta riik on suutnud saavutada sisuliselt ülekaalu merel väga suure sõjalise jõu üle. Arutleme, mida see Eesti mereväele tähendab. Saates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort aktuaalsete Eesti julgeolekut mõjutavate tegurite üle.

Eestis on muutunud väga vabalt ja kergesti kasutatavaks väljendiks «kasulikud idioodid». Üha rohkem esineb see väljend teise poole tasalülitamiseks diskussioonides. Seda kasutatakse üha laiemalt ning kergekäelisemalt, eemaldudes selle esialgsest tähendusest. Eesti avalikku debatti iseloomustab ka teemade julgeolekustamine, millega muudetakse diskussioon võimatuks. Kui asi on juba julgeolekus, on kerge näidata oponente Eesti julgeoleku õõnestajatena. Seeläbi muutub valitsemine mugavaks. Ukraina on viimastel nädalatel olnud rindel aeglaselt edukas ja piiratud mahus murdnud mitmes kohas läbi Venemaa kaitseliinidest. Samal ajal on Kiiev olnud väga edukas rünnakutes Venemaa armee ja laevastiku staapide vastu. Saates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort aktuaalsete Eesti julgeolekut mõjutavate tegurite üle.

Selle saate peamised teemad on olukord Ukraina rinnetel ning Keskerakond ja selle muutuse võimalik mõju julgeolekule, aga kindlasti teeme juttu ka idavedude skandaali arengutest. Ukraina edenemine rinnetel on olnud aeglane, aga järjepidev. On märke sellest, et Venemaa muutub järjest närvilisemaks, turgutades oma kõikumalöönud enesekindlust väikeste õnnestumiste suureks mängimisega. Järjest suurem vajadus on ka uue mobilisatsiooni järele, sest üle miiniväljade edenevaid ukrainlasi peatada on üha raskem. Lääs peab arvestama, et Venemaa ja Põhja-Korea liidrite kõnelused viivad Moskvat üha kaugemale arengutasemest, mis arvati sellel riigil olevat. Meile on oluline Lääne võime tervikuna mõista, et Venemaa suurem samastumine Põhja-Koreaga on ohtlik tendents ning suurendab konfliktiohtu. Teise teemana tuleb käsitlemisele muutus keskerakonnas. Poliitikamaastikul kujunes peale valimisi olukord, kus keskerakond kaotas palju valijaid praeguseks riigireetmise süüdistuse saanud Aivo Petersonile. Nähtavasti suudab juhti vahetanud erakond need kadunud hääled tagasi meelitada, kuid tulevased arengud sõltuvad ka sellest, kas agressorriikide kodanikele jääb alles hääleõigus kohalikel valimistel. Lisaks tuleb saates juttu veel elanikkonnakaitsest, keskmaaõhutõrje soetamisest ja survest Balti riikide piiridele.

Käsitleme sõjategevust Ukrainas, kus käib vasturünnak ja avalikku ruumi täidavad seinast seina arvamused selle kulgemise kiiruse kohta. Vasturünnaku kiirust on kritiseeritud, kuid on selge, et ukrainlased ei saa rakendada lääne sõjapidamisviise, kui seda ei toeta kõigi väeliikide efektiivne koostöö. Palju kirgi on kütnud ka peaministri idavedude skandaal, millel on suur julgeolekut puudutav jälg. Eesti on saanud Venemaa ohust rääkiva eestkõnelejana usutavusse suure mõra ning meie võimalus teiste südametunnistusele koputada on vähenenud. Saates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort aktuaalsete Eesti julgeolekut mõjutavate tegurite üle.

Taas peame alustama sõjategevusest Ukrainas, kus vasturünnaku suures ootuses on tulnud peale väsimus. Oodatud hoogsat vasturünnakut ning vabastatud asulaid ei ole praeguseni näha. Vaatamata karmidele lahingutele Bahmuti piirkonnas ei ole Venemaa armee veel verest tühjaks jooksund ning on suutnud ikkagi edeneda. Wagneri variväe võimalik väljaviimine piirkonnast võib muuta olukorda sellel rindelõigul. Venemaad on tabanud kummalised plahvatused, droonirünnakud ning rünnak Belgorodi oblastis. Venemaal toimuv otsene lahingutegevus on neile uus kogemus ning sunnib oma vägesid killustama. Moskva avaldatud kaadritesse purustatud USA päritolu sõjatehnikast, on meil aga põhjust suhtuda kahtlusega. Teise teemana on saates Eesti ees seisvad väljakutsed seoses kärpeplaaniga. Ajal, kui Eesti on julgeoleku olukorra eestkõneleja Euroopas ja maailmas, hoiame kinni otsusest kärpida. Riigi korras rahandus on kahtlemata oluline väärtus, kuid samal ajal suurima väljakutsega Euroopa julgeolekule peale teist maailmasõda lähtume näiteks laia riigikaitse või riigi tugevusvaru hoidmisse kui lihtsasse Exceli tabeliga lahendatavasse rehkendusse. Meie soov, et teised riigid tõstaks kaitsekulusid, mõnedel ettepanekutel kuni kolme protsendini, ei käi ühte jalga meie enda tegevusega.

Ukraina on alustanud vasturünnakuid ning surunud järjest rohkem Venemaad kaitsesse. Kuigi Venemaa üksused liiguvad mõnes kohas veel edasi, käib rinnete kompimine nõrgemate kohtade otsimiseks. Rasked lahingud on koondunud sõjas ikooniliseks muutunud Bahmuti linna varemetele, kuid on selge, et rünnakut ei plaanita ainult seal. Samal ajal, kui rindel käivad rasked lahingud, on Ukraina jätkuvalt võitlemas korruptsiooniga. Vahistamised ülemkohtus näitavad probleemi ulatust, kuid ka seda, et Kiiev tegeleb võitlusega isegi sõja ajal. Väljakutse suurust näitab seegi, et Ukrainaga seotud korruptsiooni siirded on jõudnud kahtlustena riigikogu liikmeni. Teise teemana on saates Eesti ühiskonna ees seisvad väljakutsed. Parlamendis toimub koalitsiooni- ja opositsioonipoliitikute jõukatsumine, kus teineteist süüdistatakse tahtmatuses debatti pidada.

Riigikontroll avaldas mõne nädala eest auditi kokkuvõtte «Riigi kaitsetegevuse kava täitmise valmisolek». Selles auditeerite, kas ministeeriumid on valmis täitma kokku lepitud ülesandeid riigikaitselise kriisi korral. Jõuti järeldusele, et kõikide teiste ministeeriumite valmisolekus on puudusi ning ainsana ei tuvastatud neid kaitseministeeriumi puhul. Tuleb muidugi arvestada, et kaitseministeeriumi ainsaks ülesandeks ongi sõjaks valmistumine. Teise teemana võtame vaatluse alla olukorra Ukraina rinnetel ja sellega seonduvad strateegilised muutused.

Eelmise nädala üheks suuremaks julgeoleku hetkeolukorda ja väljakutseid avavaks teemaks oli kaitsepolitsei aastaraamat. Vaatame korraks sisse, mida kapo avalikkusele välja tõi ning millised järeldused võib teha ridade vahelt. Loomulikult on asju, mida eriteenistus saab avalikkuse ette tuua ning samuti on arusaadav, et mitmed asjad jäävad varjatuks, sest lisaks Eesti avalikkusele loetakse seda väljaannet ka Moskva luurekeskustes. Teise teemana võtame tähelepanu alla olukorra Ukrainas ja Kiievile antava abi. Pentagoni saladokumentide leke paljastas, et abi kohalejõudmine toob kaasa riski planeeritavale kevadisele rünnakule ja takistab suuremahulist edenemist. Luureleke ise on saanud vähemalt osalise lahenduse, sest lekitaja peeti kinni. Samas ei ole lõpuni selged tema motiivid. Samuti pole selge kogu vajaliku abi jõudmine rindele ning on olnud küsitavusi muu abi jõudmisega sihtkohta. Kuna iga sõja ja suurema kriisi ümber on palju segadust, siis on vägagi kohane esitada küsimusi, mis võivad kahtlusi hajutada.

Avaldatud on uus koalitsioonileping, kust saab lugeda ka seda, mis on plaanitud juhtuma julgeoleku valdkonnas järgmise nelja aasta jooksul, mil koalitsioon loodab võimul püsida. Võib öelda, et teatud valdkondades on julgeolekuvajaduste kattuvus reaalsete väljakutsetega ka päriselt olemas. Siiski on asju, millele peab pöörama tunduvalt rohkem tähelepanu. Kuigi koalitsioonileping on justkui koostatud pikka plaani silmas pidades, siis pigem paistab keskendumine juba kokkulepitud asjade kirjapanemisele. Teise teemana on üleval lõimumine ja sellega seotud väljakutsed. Valimised näitasid mõneti lõimumise kitsaskohti, kui Ida-Virumaal kogusid protestihääli ka provokatsiooni maiguga aktsioonide läbiviijad. Lõimumine ei ole aga sugugi enam küsimus vene vähemuse osas, vaid jõudsalt on suurenenud ka teised kogukonnad, millega tuleb tegeleda. Kindlasti on oluline arutleda ja leida lahendusi Ukrainast pärit inimeste lõimimiseks, et nad saaksid osa Eesti elust ega muutuks kaitsekilbiks vähemlõimunutele.

Venemaa röövellik vallutussõda Ukrainas on kestnud piisavalt kaua, et ilmnenud on ühiskonna tugevused. Vastu on pidanud sõjavägi, kuid suur roll on olnud ka tsiviilsektoril. Sellest, kuidas Venemaaga sõdides hakkama saada, peavad õppima kõik NATO riigid.

Ukraina asub peatselt kevadisele pealetungile ning Venemaa on kuuldavasti pealetungiga juba alustanud. Venemaa edasiliikumine on olnud pidev, kuigi see kulgeb äärmiselt vaevaliselt. Täna ei ole ka paista, et Moskval oleks võtta kusagilt kübaratrikiga välja suur hulk hästi relvastatud ja väljaõpetatud sõdureid. Sõdurite motivatsioon võib olla küll madal, kuid nad suruvad edasi, sest taganeda ei ole karistusehirmus võimalik. Ometigi näib, et Kreml on mõistnud, et kui nad ka sügisel sõdida tahavad, siis on uue mobilisatsiooni väljakuulutamine möödapääsmatu. Kiievil on samuti probleemid nii inimeste kui ka relvadega, kuid näib, et kasutatakse varem edu toonud strateegiat. Vaenlasel lastakse ennast otserünnakutega kurnata ning kui neil jõud otsa saab, siis antakse vastulöök. Sellised näited on olemas nii Kiievi, Harkivi kui ka Hersoni vabastuslahingutest. Kuidas Ukraina rünnakule läheb ning kuna see juhtuda võiks? Kasutades ajaloolist paralleeli, siis – kus on Venemaa Maginot’ liin, millest Ukraina võiks mööduda? Lisaks sündmustele Ukrainas käsitleme saates ka olukorda NATOs ning vaatame, mis on tehtud alliansi kaitseks. Kuna NATO moodustub liikmesriikidest, siis peame vaatama, mida on liikmesriigid, sealhulgas Eesti teinud. Täna on Eesti NATO ja Euroopa Liidu tasandil sõnakam ja kuuldavam kui kunagi varem. Meie mõtteid kuulatakse ning soovitused realiseeruvad nii mõnelgi korral teiste riikide kaitsevõime tugevnemisega. Kas me oleme ka ise teinud viimasel ajal samme ühiskonna laiapindseks kaitsmiseks? Millised võiksid olla meie soovid NATO tippkohtumiselt?

Otsesaates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort aktuaalsete Eesti julgeolekut mõjutavate tegurite üle. Möödunud on rohkem kui aasta Venemaa täiemahulise agressioonisõja algusest Ukraina ja kehtiva julgeolekuarhitektuuri vastu. Vaatame, mis on vahepeal muutunud ning kas viimastes arengutes on rõõmusõnumeid või pigem murenoote. Teise teemana räägime Eesti valimiste jätkuna praegu käivast koalitsiooni kokkupanekust ning sellest, mis tulevases koalitsioonilepingus olla võiks ning mis seal olema peab. Praeguseks on ka selge see, mida seal olema ei saa – on parteisid, kellel ei näi valitsusse asja olevat ning seega ei saa nad oma tegevusi ka sisuliselt ellu viia.

Venemaa alustatud agressioonisõja sees ja kõrval käib pidev luuresõda. Venemaa aasta tagasi alanud täiemahuline sissetung sai alguse ekslikust luureinfost ning selle põhjal tehtud järeldustest. Vaatamata mõningasele puhastusele julgeolekuasutustes ei katkenud aga luure- ja õõnestustegevus hetkekski. Venemaa tänane juhtkond on täis luurajaid ning vastuluurajaid ja nende taust on olnud kasuks lühiajalises perspektiivis, kuid näib, et pikaajalistes strateegilistes valikutes ei ole nad nii edukad. Sõja varjus toimuv luuresõda jääb tihti märkamatuks ning tõuseb esile, kui Ukraina vastuluure tabab mõne spiooni. Samuti kerkib kriisi tingimustes esile asutuste omavahelist rivaalitsemist ning infopuudusest tingitud eksimusi. Seda mõlemal poolel. Teise teemana räägime eelmisel nädalal ilmunud välisluureameti värskest raportist, mis käsitleb Eesti positsiooni rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2023. aastal. Vaatame, millest kirjutatakse ja millest mitte ning räägime võrdlusest aastataguse raportiga.

Venemaa võimuladvik valmistub pikaks vastasseisuks Ukrainas ning loob pinnast näitamaks otsest vastasseisu NATOga. Analüüsides ja hinnangutes keskendutakse tihti vaatele Läänest, mis on ka mõistetav. Saates vaatame, kuidas paistab olukord ja vastasseis Kremlist ning milliseid plaane võidakse seal suveks teha. Teise teemana räägime riigikogu valimistest. Tänaseks on kõik erakonnad oma programmi avalikustanud. Riigikaitse ja julgeolekuga on valimisprogrammides samamoodi kui teiste valdkondadega, st kõiki lubadusi ühiskond rahastada ei jaksa, midagi jääb tegemata. Millised on järgmise valitsuse ees seisvad valikud ja nende mõju Eesti tulevikule ning milliste erakondade julgeolekuprogrammid on kõige tuumakamad?

Venemaa väejuhatuses on toimunud personalimuudatused ning on kindel, et Venemaa valmistub selle kaudu läbimurdeks Ukrainas. Kas see õnnestub või jääb Venemaa armee ikka murdma hambaid Ida-Ukraina väikelinnades? Moskva geopoliitilistest ambitsioonidest tulenevalt on Soome ja Rootsi esitanud taotluse liitumaks NATOga ning sisuliselt saanud juba artikkel 5 kaitse. Ometigi pidurdab nende liitumist Türgi. Mida see kõik Eestile tähendab, kuhu oleme jõudnud ja millise suuna julgeolekuarengud Läänemere piirkonnas võtavad?

Aasta esimeses saates räägivad Erkki Koort ja Meelis Oidsalu 2023 väljakutsetest ning võimalustest julgeolekus. Ka sellel aastal annab tooni Venemaa sõjategevus Ukrainas ning selle mõjud – poliitilised, majanduslikud ja sõjalised – kogu meie regioonile ja otseselt ka Eestile. Juba kahe kuu pärast on valimised ning erakonnad teevad avalikuks oma valimisplatvorme. Peamiseks läbivaks jooneks paistab saavat 3 protsendi määr sõjalisele riigikaitsele. Ometigi on Eesti julgeolekus ja kestmajäämisel veelgi tahke, millele tähelepanu tõmmata.

Eesti on saanud Venemaa Ukraina agressiooni ajal ka oma märgilise sündmuse. Nursipalu harjutusväljaku laiendamine Võrumaal kütab kirgi riigikaitses. Ukraina-vastase sõjaga seoses kiputakse ehk teinekord minema lihtsama vastupanu teed ning näitama, et harjutusväljaku sellises rajamises kahtlejad on kõik riigivastased. See ei ole kindlasti nii – inimene, kes ei seisa oma kodu eest rahu ajal, ei seisa selle eest ka sõjas. Kui ühe käega loob riik laiapindse riigikaitse kontekstis 9000 ha suurust harjutusväljakut, siis teisalt ei vasta politsei eriüksuste harjutuskohad nõuetele.

Venemaa agressioon Ukraina vastu sai eile uue peatüki. Raketid tabasid NATO territooriumi ja öösel koos istunud NATO riikide julgeolekunõukogud on täiesti uus pööre senises sõjas. Kuidas reageerib Poola ning kuidas reageerivad NATO ja USA? Kas see muutus toob NATO laevastiku Läänemerele? Kuidas reageeritakse sellele valearvestusele Moskvast? Kas see oli üldse valearvestus?

Teemaks on Venemaa sõda Ukrainas ning arutleme, mis saab sõjategevusest ilmastikuolude muutudes ja talve tulekul. Samuti räägime sellest, kas julgeolekuolukorra muutus peaks tähendama ajateenistuse pikendamist ja kas asendusteenistuse laiendamine võiks olla Eestile kasulik.

Jätkuvalt teemaks on sõda Ukrainas ja sellest tulenev ohupilt meie regioonile ning Euroopale tervikuna. Olukord Ukraina rinnetel on muutunud Venemaa kahjuks, mis paneb neid järjest rohkem ja brutaalsemalt ründama tsiviilelanikkonda. Krimmist on Venemaa jaoks taas saanud saar. Mida Eestil selles õppida on? Valgevene on taaskord reaalsele sõtta astumisele lähemal kui kunagi varem see toob muutusi ka Balti regioonis. Lisaks on Välisluureamet saanud uue juhikandidaadi.

Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni ning omajagu eestlasi soetas elektrigeneraatori. Millist mõju avaldab Venemaa mobilisatsioon sõjale ja eelkõige riigile endale? Eestis on asutud rääkima elanikkonnakaitsest ja esimesed sammud on selles suunas ka tehtud. Kas peaminister tegi Päästeameti eest palju ära nagu väidab Eleringi juht? Jätkuvalt on teemaks sõda Ukrainas ja sellest tulenev ohupilt meie regioonile ning Euroopale tervikuna. Olukord Ukraina rinnetel on suve lõpus väga kiiresti muutunud ning tekitab küsimusi ka Venemaa julgeolekuvertikaali ümber toimuvast.

Otsesaates «Julgeolek täna» arutlevad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort aktuaalsete Eesti julgeolekut mõjutavate tegurite üle. Seljataga on kuum julgeolekusuvi, mis tõi nii mõnegi vapustuse Eestis ja diskussiooni luure teemadel. Käsitleme põgusalt olulisemaid arenguid. Jätkuvalt on teemaks sõda Ukrainas ja sellest tulenev ohupilt meie regioonile ning Euroopale tervikuna. Olukord Ukraina rinnetel on suve lõpus väga kiiresti muutunud ning tekitab küsimusi ka Venemaa julgeolekuvertikaali ümber toimuvast. Esimesed hääled, mis Putinit kritiseerivad, ilmselt lämmatatakse, ent mis juhtub siis, kui sõjast naasevad pettunud sõdurid.

Julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort arutlevad aktuaalsete Eesti julgeolekut mõjutavate tegurite üle. Jätkuvalt on teemaks sõda Ukrainas ja sellest tulenev ohupilt meie regioonile ning Euroopale tervikuna. Millised on olulised verstapostid meie turvalisuse ja julgeoleku tagamisel selles sõjas? Samuti tuleb juttu sellest, millele peame pöörama tähelepanu suvele vastu minnes.

Saates on peateema sündmused Ukrainas ning prognoos lähitulevikuks. Ukraina on järjest rohkem saanud relvastust Läänest, aga Saksamaa kõikumine maa ja taeva vahel annab otseseid viiteid, kellele konfliktis loota. Kas ja kuidas muudab jõudude vahekorda saadud relvastus ning mida arvata salapärastest äpardustest Venemaa naftahoidlates ja uurimiskeskustes?

Tänases saates on kaks teemat, millest esimesena keskendume lühivaatele Ukrainast ning räägime järgmistest arengutest. Teises pooles analüüsime Kaitsepolitsei värsket aastaraamatut. Nagu kapo aastaraamatu sissejuhatuses ka ütleb, raamistab 2022. aastal Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval alanud sõda Ukraina riigi ja rahva vastu aastaraamatu ning selle sisu. Mida saame teada julgeolekuolukorra ja uute julgeolekuohtude kohta kapo aastaraamatu ridade vahelt? Analüüsivad Erkki Koort ja Mihkel Oidsalu.

Saate teemana oleme jätkuvalt sunnitud arutama sõda Ukrainas ja sellest tulenevat ohupilti Eestile ja meie regioonile. Vahepeal toimunud arengud annavad alust nii rahuloluks, kui ka ärevuseks. Ukraina armee on riigi kaitsmisel olnud edukas, kuid kindlasti on venelastel varuks nii mõnigi sigadus. Samuti on arusaamatud reaktsioonid president Bideni poolt Varssavis väljaöeldule, et Venemaa president ei tohi ametis jätkata. Kõik peavad Putinit justkui sõjakurjategijaks, kuid tema võimule jäämisega ollakse nõus.

Jätkuvalt teemaks on sõda Ukrainas ja sellest tulenev ohupilt meie regioonile. Riigikogus vastuvõetud avaldus Ukrainat toetuseks on jõuline ja äärmiselt suure kaaluga. Kas selle vastuvõtmine NATO liikmesriigi parlamendi poolt, tähendab esimese kivi langemist lennukeelutsooni pidurdavas müüris? Saadet juhivad Meelis Oidsalu ja Erkki Koort.

Otsesaates «Julgeolek täna» räägivad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort arutavad aktuaalsete Eesti julgeolekut mõjutavate tegurite üle. Tänase saate peateema on loomulikult sõda Ukrainas ja sellest tulenevad järelmid meie regioonile, Euroopale ning maailmale. Tänaseks on võimalik öelda, et senised geopoliitilised jooned on muutumas ning uute kujunemine võtab alles aega.

Tänase saate peateema on olukord Ukrainas ja mida saab või tuleb tänases julgeoleku olukorras teha. Euroopa ja ka maailma julgeolekuarhitektuur on saanud hoobi ning sündmused arenevad õõvastava kiirusega. Saatejuhid on Erkki Koort ja Meelis Oidsalu.

Tänases saates analüüsitakse Välisluure aastaraamatut Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskonnas 2022. Kas refereeritakse avaldatud uudiseid, konstateeritakse fakte või avaldatakse seniteadmata infot? Mida luurajad leidsid ja millest nad meile ei rääkinud?

Tänases saates analüüsitakse mõjureid ja sündmusi, mis kujundavad Eesti julgeolekukeskkonna 2022. aastal. See aasta on juba alanud ärevalt ning mitu paralleelselt vältavat kriisi vajutavad oma pitseri. Samuti on tulemas olulisi sündmusi maailmas, mille mõjudest ei jää ka Eesti julgeolek puutumata. Otsesaates «Julgeolek täna» arutavad julgeolekueksperdid Meelis Oidsalu ja Erkki Koort aktuaalsete Eesti julgeolekut mõjutavate tegurite üle.

Selle nädala saate teemadeks on Venemaa punased jooned ning Lääne vastused neile. Läbirääkimised Venemaa ja USA vahel ning NATO - Vene Nõukogu kohtumine. Samuti võetakse eraldi tähelepanu alla sündmused Kasahstanis ning nende taust ja mõju.

Sellel nädalal võtavad Erkki Koort ja Meelis Oidsalu kokku olulisemad sündmused, mis andsid tooni 2021. aastal. Juttu tuleb arengutest maailmas, mis lähtuvad jätkuvalt pingelisest koroona olukorrast ning ärevast olukorrast Ukrainas. Käsitlemist väärivad veel püüd muuta jõuvahekordi maailmas ning rajada taas mõjupiirkondadel põhinev maailmakord. Ka Eestis on koroona lõhestanud ühiskonda rohkem, kui Kremli aastatepikkune töö. Samuti tõusis sellel aastal Valgevene rünnakute tulemusena fookusesse Eesti piir.

Ukraina kriis kõigub hetkel noateral. Energiakriisis tuleb mõelda riigi julgeoleku kõigile tahkudele. Laiapindse riigikaitse rahastus ei vasta ohupildile.